2-19-11150/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Krista Kirspuu ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11150

Tsiviilasi

YY avaldus XX kohustamiseks kaasomandi eseme

kasutamise takistamise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja XX määruskaebused

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Gregor Rähk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11150

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada XX määruskaebus.

3. Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isiku seisukoht

1. YY (avaldaja) esitas 25. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada

Aruküla tee 49–5, Jüri alevik, Harjumaa asuva korteriomandi omanikku XX (puudutatud isik)

lõpetama Aruküla tee 49 hoones kortereid nr 5 ja 8 teenindava korstna kasutamise takistamine

ning ühendama lahti korteri nr 5 magamistoas asuv kamin-ahi korstna vasakpoolse suitsulõõri

2 (7)

küljest ja ehitada pottsepa abil vasakpoolses suitsulõõris vabanenud ava kinni. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja on Aruküla tee 49 korteri nr 8 omanik alates 9. septembrist 2004. Omandatud korteris

oli elutoas ahi, mis oli ühendatud parempoolsesse suitsulõõri ja magamistoas oli korstnas

küttekolde ühendusava vasakpoolse lõõriga, mis oli kaetud. Korter nr 5 asub korter nr 8 all ja

kuulub puudutatud isikule. Avaldajale teadaolevalt olid korteri nr 5 mõlemad kamin-ahjud

ühendatud parempoolsesse lõõri. 2005. aasta sügisel ehitas avaldaja pottsepa DD abil elutoas

ahju asemele kamina, ühendades selle vasakpoolse lõõriga, mis oli vaba, sest vastavalt

tuleohutusnõuetele ei tohi erinevate korruste küttekolded olla ühendatud ühte lõõri.

Avaldajale teadaolevalt on 2014. aasta suvel puudutatud isik teostanud oma korteris

ümberehitusi, mille käigus ühendas ilmselt ühe kamin-ahju vasakpoolsesse lõõri, kuivõrd alates

sellest ajast tuli avaldaja korterisse avaldaja kamina kütmisel suitsu. Avaldaja on oma kamina

ühendanud vasakpoolsesse suitsulõõri varem, kui samasse suitsulõõri ühendas kamin-ahju

puudutatud isik. 2015. aasta kevadel räägiti korteriühistu koosolekul probleemist ja puudutatud

isik lubas midagi ette võtta, kuid sügisel tuli uuesti suits sisse. Ajavahemikus 2015. a sügis kuni

2016. a algus on korduvalt käinud olukorda kontrollimas erinevad korstnapühkijad ja sai

selgeks, et probleem on seotud üksnes korteri nr 8 kütmisega. Korstnapühkija QQ ütles, et suits

tuleb avaldaja korterisse kamina kaudu siis, kui korteris nr 5 tehakse küttekoldes tuld.

TULIPUNANE OÜ 19. veebruaril 2016 teostatud auditis tuvastati, et korteri nr 5 magamistoas

asuva kamin-ahju kütmisel tungib suits ja vingugaasid läbi korteri nr 8 asuva kamina tuppa.

Auditis on tehtud ettepanek, et korteri nr 5 omanik vabastab tema kamin-ahjude poolt hõivatud

kahest suitsulõõrist ühe korterile nr 8. 30. mail 2016 tegi Päästeamet ettekirjutuse, milles nõudis

korterite kütmise peatamist, kuivõrd mõlema korteri kaminad on ühendatud ühte suitsulõõri,

mis vastavalt standardile EVS 812-3:2007 „Küttesüsteemid“ p 6.1.5 ja varasemalt kehtinud

normidele EPN 10.4.1995 „Väikesed suitsulõõrid“ lubatud ei ole.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isiku väitel ei ole avaldaja esitanud dokumentatsiooni selle kohta, et ta ehitas

kamina 2005. a sügisel. Avaldaja väited hilisematest puudutatud isiku teostatud

ümberehitustest ei vasta tõele. Tegelikkuses on avaldaja ise hõivanud vasakpoolse lõõri pärast

puudutatud isiku ahju ühendamist vasakpoolsesse lõõri. Asjaolu, et vasakpoolne suitsulõõr ei

ole mitte kunagi korter nr 8 ainukasutuses olnud, on kinnitanud ka korstnapühkija-meister WW.

Samuti on avaldaja kamin ehitatud ebaseaduslikult. Vallavalitsus keeldus avaldaja kamina

kasutusteatise aktsepteerimisest ja keelas kamina kasutamise. WW pakkus oma 22. veebruari

2018. a arvamuses lahenduseks korteris nr 8 asuva kamina lammutamise ja küttesüsteemi algsel

kujul taastamise või alternatiivselt korterisse nr 8 eraldi metallmoodulkorstna ehitamise ja

ühendusava kivikorstnaga sulgemise. Päästeamet kohustas avaldajat tõendama ka kergkamina

projekteerimise, ehitamise ja paigaldamise nõuetele vastavust, aga avaldaja ei ole seda teinud.

Probleemid tekkisid tulenevalt avaldaja korterisse paigaldatud alarõhul töötavast

ventilatsioonisüsteemist. Avaldaja ei ole kamina paigaldamisel lähtunud standardi

EVS 812-3:2013 p-st 6.1.13. Lisaks ei ole avaldaja kamina ühenduslõõr sobiv olemasoleva

korstnalõõri jaoks, kuna ühendus on liiga lai (220 mm) korstnalõõri (120 x 120 mm) jaoks,

mistõttu ei ole korstnalõõr avaldaja kaminasüdamikust tulevate suitsugaaside ära juhtimiseks

piisav ega sobilik ka tootja juhiste kohaselt.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 14. detsembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus)

avalduse, kohustades Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Aruküla tee 49–5 asuva korteriomandi

omanikku puudutatud isikut lõpetama kõnealuses hoones kortereid nr 5 ja 8 teenindava korstna

3 (7)

kasutamise takistamine ning ühendama lahti puudutatud isiku korteriomandi magamistoas asuv

kamin-ahi korstna vasakpoolse suitsulõõri küljest ja ehitama pottsepa abil vasakpoolses

suitsulõõris vabanenud ava kinni. Kohus leidis, et olukorras, kus menetlus toimus avaldaja

huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus küsimuses, et vaidlusalusel korstnal

on kaks lõõri ning nimetatud korstnat kasutavad ruumide kütmiseks Aruküla tee 49 asuvas

hoones korterid nr 5 ja 8. Kuivõrd puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et puudutatud

isiku kasutuses on juba kõnealuse korstna parempoolne lõõr, siis tuleb avaldaja kasutusse jätta

vasakpoolne lõõr. Mõlemat lõõri ei saa jätta avaldaja ja puudutatud isiku ühiskasutusse, kuivõrd

see ei oleks kooskõlas tuleohutusnõuetega, mille kohaselt ei ole lubatud ühendada

kütteseadmeid erinevatelt korrustelt samasse suitsulõõri. Isegi, kui kõnealuses hoones esines

varasemalt tava, mille kohaselt olid lõõrid erinevatel korrustel asuvate korteriomandite

ühiskasutuses, siis ei ole võimalik seda enam jätkata, kuivõrd see ei ole ehitise tuleohutuse

nõuetega kooskõlas. Samuti võttis kohus siinjuures arvesse, et TULIPUNANE OÜ auditis on

leitud, et puudutatud isik peaks vabastama ühe suitsulõõri tervikuna avaldaja tarbeks ning

Päästeamet on selgitanud, et lahendusena tuleb suitsulõõrid jagada selliselt, et kumbki korter

kasutab eraldi suitsulõõri.

Maakohus leidis, et tunnistaja DD (pottsepp) ütlustega on tõendatud, et just avaldaja kasutas

esimesena vasakpoolset lõõri, mistõttu peaks vasakpoolne lõõr jääma avaldaja kasutusse ja

parempoolne lõõr puudutatud isiku kasutusse. Tunnistaja ZZ ütlustest ei ilmne, millisesse lõõri

on puudutatud isiku korteris olev küttekeha ühendatud, vaid tunnistaja oskas üksnes kinnitada,

et see on kogu aeg olnud ühendatud samasse lõõri. Maakohus jättis tähelepanuta kõik väiteid,

mis puudutasid avaldaja kamina haldusnõuetele vastavust, kuivõrd asja lahendamise

seisukohast ei oma tähtsust, kas ja millistele normidele vastavad avaldaja või puudutatud isiku

korteritesse paigaldatud küttekehad.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 4

ning teha selles osas uus otsustus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1850 eurot.

Määruskaebuse kohaselt oleks menetluskulud tulnud jätta puudutatud isiku kanda, sest

puudutatud isik takistas avaldajal õigusvastaselt kaasomandi eseme kasutamist alates

2014. aastast. Avaldaja on püüdnud kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, et puudutatud

isik lõpetaks lõõri kasutamise takistamise, kuid need ei andnud tulemust, mistõttu pidi avaldaja

pöörduma kohtusse. Kuni 1. jaanuarini 2018 kuulusid kaasomandi õigussuhetest tulenevad

vaidlused hagimenetlusse, mistõttu hagi rahuldamise korral oleks hageja menetluskulud jäänud

kostja kanda. Menetluskulud oleks tulnud jätta puudutatud isiku kanda ka seetõttu, et

puudutatud isik esitas korduvalt põhjendamatuid ja asjakohatuid seisukohti ja tõendeid, millele

avaldaja pidi vastama.

5. Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu.

Puudutatud isiku arvates ei ole õiglane jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda, sest

puudutatud isik ei ole põhjustanud avaldaja väidetavaid probleeme ega tekitanud vajadust

kohtusse pöörduda, vaid avaldaja on ise olukorra oma ehitustegevusega tekitanud. Avaldaja

kaminale on keeldutud kasutusloa väljastamisest, seega ei vasta tõele avaldaja väide, et

puudutatud isik takistab kaasomandi eseme kasutamist. Enne kohtusse pöördumist ei ole

avaldaja kordagi pöördunud vahetult puudutatud isiku poole ettepanekuga puudutatud isiku ahi

lõõrist lahti ühendada, vaid puudutatud isik ja teised isikud on ise nõudnud korduvalt avaldajalt

endise olukorra taastamist. Asjakohatu on avaldaja viide sellele, et eelnevalt käsitati käesolevat

4 (7)

menetlust hagimenetlusena. Samuti ei olnud puudutatud isiku taotlus ZZ tunnistajana

ülekuulamiseks põhjendamatu.

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda, kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides.

Samuti taotleb puudutatud isik ekspertiisi korraldamist.

Määruskaebuse kohaselt on avaldaja kamin ehitatud ja korstnasse ühendatud ebaseaduslikult,

mis on põhjustanud tekkinud olukorra. Samuti ei ole tõendatud, et just 2014. aastal hakkas

avaldaja korterisse suitsu tulema. Kuivõrd avaldaja ega puudutatud isik ei muutnud elamu

küttekoldeid kuni avaldaja kamina ehitamiseni, siis vähemalt alates 1989. aastast, s.o ajast, mil

puudutatud isik kõnealuse hoone korterisse nr 5 kolis, on lõõr olnud erinevate korruste vahel

ühiskasutuses. Ka korteris nr 8 olid algselt kasutuses mõlemad lõõrid. Olemasolevale lõõride

jaotuse korrale ei kohaldu ükski kohtu viidatud Eesti Vabariigi ehitus- ja ohutusstandard, sest

ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt ning puudub vaidlus,

et Aruküla tee 49 elamu, sh lõõrid ja kütteallikad on ehitatud ja paigaldatud enne Eesti Vabariigi

loomist ja Eesti Vabariigi poolt rakendatavate ehitus- ja ohutusstandardite jõustumist.

Kuivõrd korteris nr 5 ahju lammutamisel ei asendatud tehnosüsteemi täielikult, siis ei olnud

selleks vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek ega muutunud ka kokkulepe, mille kohaselt on

suitsulõõr erinevate korruste vahel ühiskasutuses. Korteris nr 8 aga lammutati plekkahi ja ehitati

asemele metallsüdamikuga kamin, millega muudeti osaliselt tehnosüsteemi ning mille puhul oli

nõutav nii kohaliku omavalitsuse nõusolek kui ka kaasomanike nõusolek, milliseid aga

avaldajal ei ole.

Määruse resolutsioon ei ole piisavalt selge, et olla täidetav. Samuti selgitas maakohus

25. veebruari 2020. a määruses, et asjas on oluline arvestada, millisel viisil toimub korstnate ja

lõõride kasutamine hoones ning väljakujunenud tava. Sellest lähtuvalt keskendusid pooled

menetluses lõõride kasutamise, kasutuselevõtu järjekorra ja majas väljakujunenud tava

tõendamisele. Maakohus leidis üllatuslikult kohtuistungil, et tava tähtsust ei oma. Pooltel ei

võimaldatud

selle

valguses

esitada

uusi

seisukohti

ja

tõendeid

ega

selgitatud

tõendamiskoormist, mistõttu ei selgitatud välja tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks tugines

kohus TULIPUNANE OÜ ja Päästeameti ettepanekutele, mida menetluses ei arutatud, ning on

jätnud põhjendamata, miks ei ole arvesse võetud QQ ettepanekut ja puudutatud isiku vaiet

TULIPUNANE OÜ auditile. Samuti jättis kohus kindlaks tegemata selle, mis tekkinud olukorra

põhjustas ja selle, kas puudutatud isik on sellega seotud. Kohus ei ole ka kontrollinud, kas

puudutatud isiku korteri magamistoa ahju on üldse võimalik teise lõõri ühendada ega välja

selgitanud seda, milline lahendus oleks kaasomanikke kõige vähem koormavam.

7. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku määruskaebusele vastu.

Avaldaja arvates ei ole puudutatud isik menetluse käigus TULIPUNANE OÜ auditile ega

maakohtu määruses nimetatud tuleohutusnõuete standarditele vastu vaielnud, seega on tegemist

uute väidetega. Paljasõnalised ja ebaõiged on puudutatud isiku väited, et alates 1989. aastast on

lõõrid olnud erinevate korruste vahel ühiskasutuses. Avaldaja on maakohtus esitatud tõenditega

ümber lükanud puudutatud isiku väited, mis seonduvad avaldaja kamina ehitamisel toimunud

tehnosüsteemide muutmisega, kohaliku omavalitsuse nõusoleku saamise vajadusega ja kamina

mittenõuetele vastavusega. Asja materjalidest nähtuvalt vastab avaldaja kamin nõuetele, kuid

seda ei tohi kasutada, sest lõõr on hõivatud teise korteriomaniku poolt (vt nt Päästeameti

30. mai 2016. a ettekirjutus).

Maakohtu resolutsioon on täidetav ja maakohus selgitas 25. veebruari 2020. a määruses, et

väljakujunenud tava on vaid üks aspekt, mida arvesse võtta. Puudutatud isikul oli võimalik

kohtuistungil taotleda täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks tähtaja andmist, kuid seda

ei tehtud ega esitatud ka vastuväidet kohtu tegevusele. Ka määruskaebuse juurde ei esitanud

5 (7)

puudutatud isik uusi tõendeid. Samuti ei oleks WW ettepaneku ega TULIPUNANE OÜ auditile

esitatud vaide alusel võimalik teha teistsugust lahendit, kuivõrd WW ei ole avaldaja korteris

käinud ega ole avaldajal kohustust puudutatud isiku käitumise tõttu kanda kulusid uue

moodulkorstna ehitamisega. Vaiet Päästeamet ei käsitlenud, vaid tegi ettekirjutuse, milles

kohustas lõõre jagama. Avaldaja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et avaldaja taotletu ei ole

tehniliselt võimalik või on liigselt koormav, mistõttu ei saa sellele tugineda ka

apellatsiooniastmes. Avaldaja ei pea ekspertiisi korraldamist vajalikuks, kuivõrd olemas on

Päästeameti ettekirjutus ja TULIPUNANE OÜ audit.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ja

TsMS § 656 lg 2 teise lause alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) sõltumata määruskaebustes

toodud põhjendustest menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse ja

avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Puudutatud isik soovib määruskaebuse lahendamist kohtuistungil. Kolleegium selgitab, et

TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Arvestades, et ringkonnakohus saadab asja

maakohtule

uueks

lahendamiseks

tagasi,

ei

pea

ringkonnakohus

määruskaebuse

läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks.

11. Praeguses asjas on vaidlus Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Aruküla tee 49 asuva hoone

korstna suitsulõõride kasutamise üle. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et elamu

korstnad koos lõõridega on korteriomanike kaasomandis ning vaidlus kaasomandi eseme

kasutamise üle tuleb lahendada TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Samas on

maakohus jätnud tähelepanuta, et TsMS § 198 lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus

omal algatusel. Kohtul tuleb teha selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud

ja millised õigused tuleb neile tagada.

11.1. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud

asjast puudutatud isikud. TsMS § 614 lg 1 täpsustab TsMS § 613 alusel esitatud nõuete kohta,

et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka

korteriomanikud ja korteriühistu. Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud

korteriomanikud. Näiteks kui üks korteriomanik esitab teise korteriomaniku vastu nõude

esimese eriomandile tekitatud kahju hüvitamiseks, on puudutatud korteriomanikeks

eelduslikult vaid vaidlevad korteriomanikud. Samas kui üks korteriomanik nõuab teiselt

kaasomandi osa muutmist või taastamist, siis on puudutatud kõik korteriomanikud, kuivõrd

kaasomandist kuulub osa kõigile korteriomanikele (Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 18). Sealjuures, kui korteriomand kuulub abikaasade ühisvara

hulka, tuleb tulenevalt perekonnaseaduse § 29 lg-st 1 puudutatud isikutena menetlusse kaasata

mõlemad abikaasad või vähemasti saada vaidluseks teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 20).

11.2. Eelnevat arvestades, peavad kolleegiumi hinnangul olema praeguses asjas menetlusse

kaasatud kõik korteriomanikud, sest vaidlus puudutab kaasomandiosa, isegi kui vaidlusaluseid

korstna suitsulõõre kasutavad üksnes avaldaja ja puudutatud isik. Nii on Riigikohus leidnud, et

ka olukorras, kus üks korteriomanik soovib, et teine korteriomanik eemaldaks õhksoojuspumba,

mis on paigaldatud hoone välisseinale, peavad olema menetlusse kaasatud kõik selle elamu

korteriomanikud (Riigikohtu 30. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11887/61, p 11).

Seejuures on praeguses asjas vaidlus mh tuleohutusnõuete üle, milliste järgimise küsimus

6 (7)

puudutab kõnealuse hoone kõigi korteriomanike huve. Lisaks on maakohus jätnud

kontrollimata, kas mõni korteriomand kuulub ühisvarasse abikaasaga, millisel juhul tuleb

menetlusse kaasata ka abikaasa või vähemasti saada vaidluseks tema nõusolek.

11.3. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtul on kooskõlas TsMS § 438 lg-s 1, § 436 lg-

s 7 ning § 463 lg-s 2 sätestatuga kohustus kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosaliste

õiguslikest väidetest. Menetlusosaliste esitatud andmetel on vaidlusalustes korterites tehtud

korstna kasutamiseks ümberkorraldusi. Õigusaktide kohaldamisel omab tähtsust see, millised

muudatused on kaasomandis olevale esemele tehtud ja kas see on toimunud enne või pärast

2018. aastat.

Kuni 31. detsembrini 2017 reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid korteriomandiseadus

(KOS). KOS § 15 lg 1 sätestas, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui

seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike

järgi võis iga korteriomanik teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

nõusolekuta. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võisid korteriomanikud kokkuleppeid

arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse.

KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet.

Sarnaselt KOS § 16 lg-ga 1 näeb ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1 ette

erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames,

vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei ole

esimeses lõikes nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi

ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt

taluma. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad

KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse, s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid.

KrtS § 38 kohaldamisel tuleb arvestada ka KrtS §-ga 39, mille järgi kaasomandi eseme

ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste

tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemäära

ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud

häälteenamusega (s.o üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle

poole kaasomandi osadest).

11.4. Kuna kohus on jätnud oluliselt menetlusõiguse norme rikkudes kõik asjasse puutuvad

korteriomanikud menetlusse kaasamata, siis tuleb kolleegiumi hinnangul vaidlustatud

maakohtu määrus tühistada (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-13, p 14 ja Riigikohtu 11. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005/66, p 12).

Rikkumise tõttu on jäänud teiste korteriomanike õigused kaitseta, nende seisukohti ei ole

menetluses arvestatud ja ei ole välistatud, et seetõttu alustab mõni muu korteriomanik uut

vaidlust. Rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

11.5. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 198 lg 3 alusel menetlusse omal

algatusel kaasata ka teised korteriomanikud, kelle õigusi asja lahendamine puudutab, arvestades

käesoleva määruse seisukohtadega. Kõigi korteriomanike menetlusse kaasamine ei tekita

tingimata olulisi praktilisi probleeme, sest hagita menetluses ei ole protsessi läbiviimine seotud

selliste formaalsustega, nagu see on hagimenetluses.

12. Kuivõrd kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus jätkub

maakohtus, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata

määruskaebustes esitatud väidetele.

13. Puudutatud isik on taotlenud määruskaebuses ekspertiisi korraldamist. Kolleegium märgib,

et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kaaluda puudutatud isiku taotlust ekspertiisi

korraldamiseks.

7 (7)

14. Avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotust puudutavas osas

ja teha selles osas uus otsustus. Kolleegium selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab

madalama astme kohtu lahendi ja saadab asja alama astme kohtule uues läbivaatamiseks,

tühistab kohus ka kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse (vt nt Riigikohtu 17. detsembri

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus

TsMS § 173 lg 3 viimase lause järgi asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

15. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)