3-20-1750/78 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1750

Haldusasi

LinzoCoin OÜ jt kaebused Politsei- ja Piirivalveameti

rahapesu andmebüroo otsuste tühistamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

rahuldama

kaebajate

taotlused

Menetlusosalised

Kaebaja 1 – LinzoCoin OÜ; Kaebaja 2 – Streetwise OÜ;

Kaebaja 3 – Zeroeffect OÜ; Kaebaja 4 – Tradeshark OÜ;

Kaebaja 5 – Formus Partners OÜ; Kaebaja 6 – IVY Assets

OÜ; Kaebaja 7 – Pixus OÜ; Kaebaja 8 – Skybrand OÜ;

Kaebaja 9 – Smartcrew OÜ; Kaebaja 10 – SmartStar

International OÜ; Kaebaja 11 – Starcoin Holding OÜ;

Kaebaja 12 – Tradelink Europe OÜ; Kaebaja 13 –

Cryptomaker OÜ; Kaebaja 14 – Cybernaut OÜ; Kaebaja

15 – Fivestar Baltic OÜ; Kaebaja 16 – Gigamarket OÜ;

Kaebaja 17 – Grandcrew Group OÜ; Kaebaja 18 – Hybrid

Projects OÜ; Kaebaja 19 – HybridCapital OÜ; Kaebaja 20

– Nordconnector OÜ; Kaebaja 21 – Oldboy OÜ; Kaebaja

22 – Urbancrew OÜ; Kaebaja 23 – Profitmill OÜ; Kaebaja

24 – Baltic Digital Service OÜ; Kaebaja 25 – Cryptoteam

OÜ; Kaebaja 26 – Fivestar Digital OÜ; Kaebaja 27 –

MORE ImpEx OÜ; Kaebaja 28 – Nextwave Investments

OÜ; Kaebaja 29 – NewVentures OÜ; Kaebaja 30 –

Nextgen OÜ; Kaebaja 31 – Royal Alliance OÜ; Kaebaja

32 – Webanto OÜ; Kaebaja 33 – Cryptoboss OÜ; Kaebaja

34 – Cryptolord OÜ; Kaebaja 35 – Digitrend OÜ; Kaebaja

36 – Economerk OÜ; Kaebaja 37 – Cryptocorp OÜ;

Kaebaja 38 – Globalcoin OÜ; Kaebaja 39 – Grandway

OÜ; Kaebaja 40 – Grandcrypto OÜ; Kaebaja 41 –

LocalCrypto OÜ; Kaebaja 42 – Intercoins OÜ; Kaebaja 43

– Taycan OÜ; Kaebaja 44 – Trendnorm OÜ; Kaebaja 45 –

Universio OÜ; Kaebaja 46 – Cahbox OÜ

Kaebajate volitatud esindajad – advokaat Tõnis Loorits

(kaebajad 1‒12, 37, 39, 41, 46) , advokaat Janne-Liisa

Ottis (kaebajad 13‒22), advokaat Sandra Toots (kaebajad

23‒32) ja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (kaebajad

33‒36, 38, 40, 42‒45)

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja

Piirivalveameti struktuuriüksuse rahapesu andmebüroo

õigusjärglane), volitatud esindaja Mihkel Ruubas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada:

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 04.09.2020 otsused nr 3.4-9/1895-1,

3.4-9/1878-1, 3.4-9/1871-1, 3.4-9/1906-1, 3.4-9/1876-1, 3.4-9/1879-1, 3.4-9/1882-1, 3.4-

9/1902-1, 3.4-9/1869-1, 3.4-9/1874-1, 3.4-9/1901-1, 3.4-9/1870-1, 3.4-9/1900-1, 3.4-9/1872-1,

3.4-9/1887-1, 3.4-9/1899-1, 3.4-9/1873-1, 3.4-9/1885-1, 3.4-9/1868-1, 3.4-9/1898-1, 3.4-

9/1883-1, 3.4-9/1897-1, 3.4-9/1903-1, 3.4-9/1894-1, 3.4-9/1888-1, 3.4-9/1884-1, 3.4-9/1886-1,

3.4-9/1892-1, 3.4-9/1890-1, 3.4-9/1889-1, 3.4-9/1908-1, 3.4-9/1881-1, 3.4-9/1904-1, 3.4-

9/1880-1, 3.4- 9/1896-1, 3.4-9/1891-1, 3.4-9/1893-1, 3.4-9/1909-1, 3.4-9/1905-1 ja 3.4-

9/1910-1;

1.2. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.09.2020 otsused nr 3.4-9/1922-

1, 3.4-9/1923-1, 3.4-9/1920-1 ja 3.4-9/1921-1;

1.3. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 16.09.2020 otsused nr 3.4-9/1978-1

ja 3.4-9/1977-1.

2. Kohustada Rahapesu Andmebürood uuesti otsustama kaebajate esitatud taotluste üle.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6690

eurot (145,43 eurot kaebaja kohta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LinzoCoin OÜ, Streetwise OÜ, Zeroeffect OÜ, Tradeshark OÜ, Formus Partners OÜ, IVY

Assets OÜ, Pixus OÜ, Skybrand OÜ, Smartcrew OÜ, SmartStar International OÜ, Starcoin

Holding OÜ, Tradelink Europe OÜ, Cryptomaker OÜ, Cybernaut OÜ, Fivestar Baltic OÜ,

Gigamarket OÜ, Grandcrew Group OÜ, Hybrid Projects OÜ, HybridCapital OÜ,

Nordconnector OÜ, Oldboy OÜ, Urbancrew OÜ, Profitmill OÜ, Baltic Digital Service OÜ,

Cryptoteam OÜ, Fivestar Digital OÜ, MORE ImpEx OÜ, Nextwave Investments OÜ,

NewVentures OÜ, Nextgen OÜ, Royal Alliance OÜ, Webanto OÜ, Cryptoboss OÜ, Cryptolord

OÜ, Digitrend OÜ, Economerk OÜ, Globalcoin OÜ, Grandway OÜ, Grandcrypto OÜ,

Intercoins OÜ, Taycan OÜ, Trendnorm OÜ, Universio OÜ ja Cahbox OÜ esitasid Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroole ajavahemikul 02.03.2020-05.03.2020 taotlused

tegevuslubade saamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Cryptocorp OÜ esitas

22.06.2020 ja LocalCrypto OÜ esitas 17.06.2020 PPA-le taotluse virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks väljastatud tegevusloa muutmiseks. Kõigil eelnimetatud ettevõtetel on ühine

tegevuskoht ning samad juhatuse liikmed.

2. PPA viis 02.03.2020-16.09.2020 läbi kaebajate esitatud tegevuslubade taotluste ning

tegevuslubade muutmiste taotluste menetlused, mille käigus esitas kaebajatele teateid puuduste

kõrvaldamiseks, lahendas kaebajate taotlusi täiendava tähtaja andmiseks ning kontrollis

esitatud andmeid ja kaebajate vastavust seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele.

3. PPA teostas 18.08.2020 kaebajate tegevuskohas Rännaku pst 12, Tallinn vaatluse Tradeshark

OÜ menetluse raames.

4. PPA teostas 27.08.2020 Oldboy OÜ-ga menetlustoimingu, mille käigus palus juhatuse

liikmel täpsustada ettevõtte tööd ja tegevuskoha vastavust seaduses sätestatud nõuetele.

5. PPA tegi 04.09.2020 otsused nr 3.4-9/1895-1, 3.4-9/1878-1, 3.4-9/1871-1, 3.4-9/1906-1,

3.4-9/1876-1, 3.4-9/1879-1, 3.4-9/1882-1, 3.4-9/1902-1, 3.4-9/1869-1, 3.4-9/1874-1,

3.4-9/1901-1, 3.4-9/1870-1, 3.4-9/1900-1, 3.4-9/1872-1, 3.4-9/1887-1, 3.4-9/1899-1,

3.4-9/18731,

3.4-9/1885-1,

3.4-9/1868-1,

3.4-9/1898-1,

3.4-9/1883-1,

3.4-9/1897-1,

3.4-9/1903-1, 3.4-9/1894-1, 3.4-9/1888-1, 3.4-9/1884-1, 3.4-9/1886-1, 3.4-9/1892-1,

3.4-9/1890-1, 3.4-9/1889-1, 3.4-9/1908-1, 3.4-9/1881-1, 3.4-9/1904-1, 3.4-9/1880-1,

3.4-9/1896-1, 3.4-9/1891-1, 3.4-9/18931, 3.4-9/1909-1, 3.4-9/1905-1 ja 3.4-9/1910-1, millega

keeldus LinzoCoin OÜ-le, Streetwise OÜ-le, Zeroeffect OÜ-le, Tradeshark OÜ-le, Formus

Partners OÜ-le, IVY Assets OÜ-le, Pixus OÜ-le, Skybrand OÜ-le, Smartcrew OÜ-le,

SmartStar International OÜ-le, Starcoin Holding OÜ-le, Tradelink Europe OÜ-le, Cryptomaker

OÜ-le, Cybernaut OÜ-le, Fivestar Baltic OÜ-le, Gigamarket OÜ-le, Grandcrew Group OÜ-le,

Hybrid Projects OÜ-le, HybridCapital OÜ-le, Nordconnector OÜ-le, Urbancrew OÜ-le,

Profitmill OÜ-le, Baltic Digital Service OÜ-le, Cryptoteam OÜ-le, Fivestar Digital OÜ-le,

MORE ImpEx OÜ-le, Nextwave Investments OÜ-le, NewVentures OÜ-le, Nextgen OÜ-le,

Royal Alliance OÜ-le, Webanto OÜ-le, Cryptoboss OÜ-le, Cryptolord OÜ-le, Globalcoin

OÜ-le, Grandway OÜ-le, Grandcrypto OÜ-le, Intercoins OÜ-le, Taycan OÜ-le, Trendnorm

OÜ-le ja Universio OÜ-le tegevuslubade andmisest. Keeldumise põhjuseks oli tegevusloa

taotlejate mittevastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi

RahaPTS) § 72 lg 1 p-le 4, sest PPA hinnangul ei vasta ettevõtete tegevuskoht virtuaalvääringu

tegevuskoha nõuetele, kuna korraga on sama tegevuskohaga esitatud 55 tegevusloa taotlust

ning sellisel hulgal ettevõtteid ei saa selles tegevuskohas tegutseda. Sellises olukorras ei saa

PPA hinnangul lugeda, et neil ettevõtetel on tegevuskoht Eestis.

6. PPA tegi 08.09.2020 otsused nr 3.4-9/1922-1, 3.49/1923-1, 3.4-9/1920-1 ja 3.4-9/1921-11,

millega keeldus Oldboy OÜ-le, Digitrend OÜ-le, Economerk OÜ-le ja Cahbox OÜ-le samuti

tegevuskohaga seonduvalt tegevuslubade väljastamisest.

7. PPA tegi 16.09.2020 otsused nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/19771, millega keeldus Cryptocorp

OÜ ja LocalCrypto OÜ tegevuslubade muutmisest ning tunnistas nende tegevusload samuti

tegevuskohast tulenevalt RahaPTS § 1182 lg-st 2 lähtudes kehtetuks.

8. LinzoCoin OÜ, Streetwise OÜ, Zeroeffect OÜ ja Tradeshark OÜ esitasid 17.09.2020,

Formus Partners OÜ, IVY Assets OÜ, Pixus OÜ, Skybrand OÜ, Smartcrew OÜ, SmartStar

International OÜ, Starcoin Holding OÜ ja Tradelink Europe OÜ esitasid 22.09.2020 ning

Cryptomaker OÜ, Cybernaut OÜ, Fivestar Baltic OÜ, Gigamarket OÜ, Grandcrew Group OÜ,

Hybrid Projects OÜ, HybridCapital OÜ, Nordconnector OÜ, Oldboy OÜ, Urbancrew OÜ,

Profitmill OÜ, Baltic Digital Service OÜ, Cryptoteam OÜ, Fivestar Digital OÜ, MORE ImpEx

OÜ, Nextwave Investments OÜ, NewVentures OÜ, Nextgen OÜ, Royal Alliance OÜ, Webanto

OÜ, Cryptoboss OÜ, Cryptolord OÜ, Digitrend OÜ, Economerk OÜ, Cryptocorp OÜ,

Globalcoin OÜ, Grandway OÜ, Grandcrypto OÜ, LocalCrypto OÜ, Intercoins OÜ, Taycan

OÜ, Trendnorm OÜ, Universio OÜ ja Cahbox OÜ esitasid 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule

kaebused PPA otsuste nr 3.4-9/1895-1, 3.4-9/1878-1, 3.4-9/1871-1, 3.4-9/1906-1,

3.4-9/1876-1,

3.4-9/1879-1,

3.49/1882-1,

3.4-9/1902-1,

3.4-9/1869-1,

3.4-9/1874-1,

3.4-9/1901-1,

3.4-9/1870-1,

3.49/1900-1,

3.4-9/1872-1,

3.4-9/1887-1,

3.4-9/1899-1,

3.4-9/1873-1,

3.4-9/1885-1,

3.49/1868-1,

3.4-9/1898-1,

3.4-9/1883-1,

3.4-9/1897-1,

3.4-9/1903-1,

3.4-9/1894-1,

3.49/1888-1,

3.4-9/1884-1,

3.4-9/1886-1,

3.4-9/1892-1,

3.4-9/1890-1,

3.4-9/1889-1,

3.49/1908-1,

3.4-9/1881-1,

3.4-9/1904-1,

3.4-9/1880-1,

3.4-9/1896-1, 3.4-9/1891-1, 3.49/1893-1, 3.4-9/1909-1, 3.4-9/1905-1, 3.4-9/1910-1, nr

3.4-9/1922-1, 3.4-9/1923-1, 3.49/1920-1, 3.4-9/1921-11, nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/1977-1

tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldama kaebajate taotlused.

9. Tallinna Halduskohus võttis 21.09.2020, 23.09.2020 ja 06.10.2020 määrustega kaebajate

kaebused menetlusse ning liitis need 06.10.2020 määrusega ühte menetlusse.

10. 01.01.2021 jõustus RahaPTS muudatus, millega alates 01.01.2021 läksid PPA

struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo ja tema ametnike ülesanded, õigused ja

pädevus üle Rahapesu Andmebüroole (RAB) ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi

valitsemisalas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Üheski seaduses ei ole sätestatud mitu virtuaalvääringutega seonduvat teenust osutavat

ettevõtet on lubatud ühes asukohas registreerida. Seega ei saa tegevusloa väljastamisest

keelduda põhjusel, et 55 tegevusloa väljastamise või muutmise taotlust on esitatud sama

registrijärgse asukohaga. Vastustaja väljastab pidevalt virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks

tegevuslubasid ettevõtetele, kelle tegevuskoht asub samal aadressil.

2) Kui äriühing luuakse virtuaalvääringu teenuste osutamiseks, mille imperatiivne eeldus on

tegevusloa omamine, siis ei saa mõistlikult eeldada, et ettevõtja teeb ulatuslikke investeeringuid

büroopindadele enne tegevusloa saamist. Tegevusloa saamise kontrollese RahaPTS § 72

mõistes ei ole see, kas kõik reaalseks täiemahuliseks tegevuseks vajalikud ettevalmistused on

tegevusloa taotluse esitamiseks olemas. Kui RahaPTS §-st 72 tulenevad kontrolleseme nõuded

on tegevusloa taotlemisel täidetud, tuleb tegevusluba anda. Edaspidi on vastustajal võimalik

teostada tegevuse käivitamise üle järelevalvet. Ja kui vastustaja eesmärk on teenuseid

mitteosutavate ettevõtete turult eemal hoidmine, siis sellist eesmärki on võimalik teostada 6 kuu

möödumisel tegevusloa andmisest. Kehtiv õigus ei näe ette tegevusloa väljastamisest

keeldumise alusena asjaolu, et vastustaja eeldab tulevikus nõuete rikkumist, ehkki selleks

järelduseks puudub igasugune objektiivne alus. Ka ei sätesta seadus nõudeid virtuaalvääringu

teenuse osutaja tööruumidele, asukohale ega tegevuskohale. Kaebajate tegevused eraldatakse

teineteisest virtuaalruumis. Kaebajate kliendid, vastavalt kaebajate juriidiliste isikute

erinevusele, jaotatakse ligipääsupiirangutega ja krüpteeritult vastavalt teenuse osutaja isiku ja

kliendi jaotusele. Pole elulist alust eeldamaks, et teenuse osutamine mitme ühingu puhul ühes

kontoris või hoones oleks võimatu.

3) Mõiste „tegevuskoht“ legaaldefinitsioon virtuaalvääringu teenuste pakkujate puhul puudub.

Tegu on majandustegevusega, mida viiakse valdavas osas läbi virtuaalruumis ning mille puhul

piisab ka tagasihoidlikest tööruumidest. Ka enamus dokumentidest säilitatakse digitaalsel kujul.

Vastustaja järelevalvekohustuse täitmise võimaldamise ja tegevuskohaga seoses peab niisiis

kriitilise tähelepanu all olema kus asuvad serverid, kuhu on registreeritud veebiplatvormi

domeen ning kus hoiustatakse marginaalset osa käibel olevatest paberkandjal olevatest

dokumentidest. Kõik see asub Eestis. Ühele ettevõttele on vastava tegevuskohaga kehtiv

tegevusluba väljastatud. Vastustajal puudub tarbijaõiguste järelevalve teostamise pädevus ning

kaebajate klientideks ei saa olema tarbijad. Samuti puudub nii faktiline alus kui ka järelevalve

teostamise pädevus esitada etteheiteid kaebajatele isikuandmete töötlemisega seonduvalt.

4) Täiesti arusaamatuks jääb vastustaja positsioon nagu tuleks kaebajad turult eemale tõrjuda,

sest nende tegevus on fiktiivne ja nad kavatsevad rikkuda seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastustaja tegelik motiiv on vähendada talle tulevikus langevat järelevalvekoormist tegevusloa

omajate tegevuse suhtes, kui mõni neist otsustab võõrandada ühingu kolmandale isikule.

Osaühingu osade võõrandamine kolmandale isikule on õiguspärane. Vastustaja tegeleb

käesoleval juhul lubamatult ise õigusloomega, mitte kehtiva õiguse rakendamisega. Vastustaja

ei saa süütuse presumptsioonist tulenevalt seada haldusotsusega kaebajatele ennetavalt

sisuliselt ettevõtluskeeldu, kui selleks puudub seaduslik alus.

5) Vastustaja menetlustähtaegade minetamise tõttu tuleks lugeda automaatselt kaebajatele

tegevusload antuks. Kaebajad esitasid enda tegevusloa taotlused vahemikus 03.03.2020–

26.03.2020. Kõikide taotluste puhul on tegu esialgsete taotlustega. RahaPTS § 71 kohased 120

päeva möödus kuupäevadeks 01.07.2020–24.07.2020, mil kaebajad tegelikkuses omandasid

endale tegevusload ja vastustaja oli kohustatud tegema vastavad sissekanded majandustegevuse

registrisse (MTR).

6) Vastustaja oli kohustatud faktiliselt välja selgitama, mitme ettevõtte jaoks on kaebajate

taotlustes märgitud tegevuskoht nõuetele vastav ja rahuldama kaebajate taotlused osas, milles

tegevuskoht vastab vastustaja hinnangul seaduses sätestatud nõuetele ning täitma

selgituskohustust ja määrama kaebajatele ülejäänud osas täiendava tähtaja uue tegevuskoha

leidmiseks, täpsustades sealjuures, millistele objektiivsetele kriteeriumitele peab tegevuskoht

vastama. Selle asemel jättis vastustaja lihtsalt kõikide kaebajate taotlused rahuldamata, mis ei

ole kooskõlas HMS § 54-st tulenevate eeldustega.

7) Vastustaja enda menetlustoiminguga on tuvastatud, et on olemas eraldi serveriruum,

dokumentide arhiiv, konverentsiruum, fuajee, 2 eraldi kabinetti mõlemale juhatuse liikmele.

Tegevuskoht võimaldab võtta vastu kliente, hoiustada dokumente ja andmeid ning täita enda

kontaktisiku ülesandeid. Samuti võimaldab büroohoone teostada vastustajal kohapealset

kontrolli ja vahetut järelevalvet ettevõtete tegevuse üle. Eluliselt arusaamatud on väited seoses

ettevõtete, klientide ja tehingute ning nende alusdokumentide segamini ajamisega. Konkreetse

ettevõttega seonduv teave on võimalik tuvastada otsingusõnade sisestamisega. Tegu ei ole

ajamahuka ega keeruka protsessiga, mis tooks kaasa vältimatu eksimuse.

8) Haldusasjas nr 3-20-1752 on Tallinna Halduskohus 30.11.2020 teinud sisuliselt identses

vaidluses kohtuotsuse, milles asus seisukohale, et tegevuskoha nõuded ja nendele vastamine ei

ole mitte vastustaja kaalutlusotsus, vaid tegu on faktiküsimusega. Sellisel juhul on tegu selge

indikatsiooniga, et norm on põhiseadusega (PS) vastuolus ja/või vastustaja ei ole täitnud enda

uurimis- ega selgitamiskohustust. Olemasolevate tõendite ja avaldatud seisukohtade põhjal ei

suuda konkreetsete objektiivsete tunnuste järgi tänaseks kaebajad, vastustaja ega ka tõenäoliselt

kohus määratleda selgelt, milline peab olema nõutele vastav tegevus. Seega puudub antud

nõude puhul võimalus keskmisel mõistlikul isikul näha ette või mõista, mida järelevalveasutus

tema majandustegevuse tulemusel temalt eeldab. Isegi kui norm reaalselt võimaldabki kaebuse

aluseks olevat õiguspraktikat, siis on tegu PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust kui

põhiõigust ebaproportsionaalselt riivava õigusnormiga. Ka on õigusnorm vastuolus PS §-st 12

tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

12. RAB leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebajad esitasid taotlused enne, kui jõustusid karmimad nõuded tegevusloa väljastamiseks

virtuaalvääringu teenuse pakkujatele või tegevusloa jätkuvale omamisele. RahaPTS § 1182

sätestatud üleminekuperioodi oli võimalik kohaldada vaid kaebajate 37 ja 41 osas, sest muidu

oleks vastustaja vastuollu läinud RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud eesmärgiga. Tagamaks

virtuaalvääringu teenuse pakkujate klientidele õiguskaitse ning tegevusluba taotlenud isikutele

õiguspärane ootus, pidid tegevusloa taotlejad jätkuvates menetlustes viima ennast vastavusse

uute seaduse nõuetega. PPA andis kaebajatele selleks piisava aja. Täiendavalt lubati kaebajatel

ka korduvalt kõrvaldada puudused, mis taotlustes esinesid. Kaebajad taotlesid ka ise täiendavat

tähtaega. Seega sõltus menetluse tähtaeg kaebajate tegevusest.

2) Tegevuskoht on koht, kus ettevõtja peab osutama oma peamist teenust ning teostatama ka

RahaPTS-ist tulenevaid peamiseid funktsioone ning peab olema võimalik teostada kohast

järelevalvet. RahaPTS muudatuse eesmärgiks oli kohase järelevalve teostamise võimatuse tõttu

tõkestada isikutel, kes Eestis virtuaalvääringu teenust pakkuma ei hakka või tegevusloa

olemasolu korral seda siit ei paku (siin ei asu ettevõtte töötajad, kliendid, tehniline platvorm

ega siin ei täideta RahaPTS nõudeid), tegevusloa saamise võimalus, et maandada Eestis

väljastatud tegevusloaga rahvusvahelisel tasandil olulise mainekahju ning läbi kuritegelike

tegevuste soodustamise klientide raha välja petmise riski.

3) Virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge konkurentsiga tegevusvaldkonnas tegutsevad

ettevõtted. Ei ole eluliselt usutav, et nad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe

juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid.

Seega ei soovi kaebajad teenust päriselt taotlustes esitatud tingimustel pakkuda. Tegemist on

ettevõtetega, mille kaudu üritatakse mööda minna tegevuskoha olemasolust ja juhatuse ning

kontaktisiku Eestis asumisest. Konkreetsel juhul võiks vaid ühe ettevõtte puhul esineda alused

tegevusloa väljastamiseks, aga seda mitte tuvastatud olukorras, kus ettevõtte tegevuskoht ei

vasta seal tegevust alustada soovivate ettevõtete arvule. Ei ole eluliselt usutav, et tegevuskoht

saaks olla kasutatav konkreetse hulga virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas. Selliselt

pakutakse tegevuskoha teenust, mille seadusandja on tegevuskoha nõudega ära keelanud.

Teatud ulatuses on otsuste motivatsioon ennetava funktsiooniga, et hoida ära ärimudel, mille

käigus virtuaalvääringu teenust pakutakse sellisel viisil, et praktikas ei ole tagatud teadete

esitamise konfidentsiaalsus ega teavitajate kaitse.

4) Kaebajate tegevuskohas on võimalik teenust pakkuda rohkem kui ühel teenuse pakkujal, aga

ei ole võimalik, et seal pakub teenust 55 virtuaalvääringu teenuse pakkujat, sest tegevuskoht ei

ole selleks piisavalt suur. Lisaks pakutakse sealt ka teisi teenused. Konkreetses menetluses on

faktiküsimus see, et vähemalt 49 ettevõtet ei saa pakkuda virtuaalvääringu teenust määratud

tegevuskohast. Virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ei ole tegemist äriseadustiku § 631

märgitud kontaktisiku teenusega, et selle puhul võiks lugeda mistahes ettevõtete arvu korral

sobivaks igat tegevuskohta. Kui tegevuskohast ei ole reaalselt võimalik teenust pakkuda

selliselt, et see vastaks seadustele ning võimaldaks kohustusi järgida, siis ei ole tegemist

virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kohase tegevuskohaga. Seega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) ja RahaPTS koostoimes on sätestatud tegevuskohale nõuded, millele kaebajad

ei ole vastanud.

5) Finantsteenused on karmimalt reguleeritud sektor ning neid ei saa pakkuda igaüks, sest see

seaks ohtu majandussüsteemi usaldusväärsuse ning läbipaistvuse. Finantsteenuse pakkumise

soovi korral kaasneb kõrgendatud äririsk, mille üheks osaks on ka juba enne tegevuse alustamist

kulutuste tegemine, et vastata tegevusloa väljastamise kontrollieseme asjaoludele.

6) MSÜS sätestatud tegevusloa põhimõte on ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga ja seda

preventiivselt, hoidmaks turult eemal isikud, kes ei sobi vastavasse valdkonda tegutsema või

kelle majandustegevus vastavasse sektorisse ei sobi. Kui tegevusloa taotleja tegevus viitab, et

tegevusloa väljastamisel rikutakse seaduses sätestatud nõudeid, siis ei ole vastustaja ülesannet

ning üldisi õiguspõhimõtteid arvestades asjakohane käsitlus, et ta peaks ikkagi tegevusload

väljastama. See muudaks tegevusloa institutsiooni sisutühjaks ning tegemist oleks

registreeringutega, mida seadusandja on soovinud vältida. RahaPTS § 75 käsitleb juba

tegevuslubasid omavaid ettevõtteid. Kaebused on peamises osas esitatud veel tegevusluba

mitteomavate ettevõtete poolt. RAB ei saa väljastada tegevuslubasid ajendil, et kuigi ettevõtted

ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, tuleb väljastada tegevusload, sest neid on võimalik

hilisemalt kehtetuks tunnistada.

7) Konkreetsel juhul ei ole kaebajate osas probleem asjaolus, et nende tegevus võib tulevikus

muutuda, vaid küsimuses, et eluliselt ei ole usutav ning seaduse eesmärgiga läheb vastuollu

olukord, kus konkreetsest tegevuskohast pakuksid teenust 55 ettevõtet. Tegevuspinna

laiendamine oleks arusaadav argument, kui see küsimus tekib tegevusloa omamisel, mida

kaebajad ei oma.

8) MTR-is puudub teatud juhtudel võimalus täiendada dokumentidega juba esitatud taotlust.

Sellisel juhul tuleb taotlus tagasi võtta ning andmed lisada ja seejärel uuest esitada. Kui

tegelikkuses kontrollieseme asjaolusid ei muudeta, menetletakse taotlust edasi, mitte ei alustata

protsessi uuesti. Kaebajate 2, 3, 5, 10, 12, 14 ja 17 puhul esitasid ettevõtted täiesti uued ning

teistel alustel taotlused.

9) Kui ettevõtted soovivad pakkuda teenust kohast, millest teenuse pakkumine ei ole eluliselt

usutav, siis ka juhul, kus juhatus võib olla võimeline kõikide ülesannete teostamiseks iga

ettevõtte osas, siis ühest tegevuskohast nende nõuete täitmine tõstab riski, et juhatuse liige ei

tee otsuseid selle ettevõtte osas, kelle osas seda konkreetsel juhul teha tuleb. Ei ole võimalik

eristada kõiki ettevõtteid selliselt, et oleks võimalik omada ülevaadet nende ettevõtete tegevuse

osas ning seda oleks asjakohaselt säilitatud ja dokumenteeritud. Kõikide ettevõtete kliendid ei

saa olla ühed ja samad, mille tõttu peavad nende riskiisu dokumendid erinema ning need peavad

olema ajakohased. Ka ettevõtete protseduurireeglid peavad sisuliselt vastama konkreetse

ettevõtte tegevusele. Juhul, kui ettevõtteid on ühes tegevuskohas 55, aga vastavad äriruumid ei

võimalda seda tegevuskohta nii suurel hulgal ettevõtetel kasutada, siis on tekitatud risk, et

protseduurireeglid ei ole ajakohastatud, riskiisu dokumendid ei vasta nõuetele ja võimatu on

tagada, et RahaPTS tulenevad nõuded oleks täidetud.

10) Kaebajate osas on täidetud on MSÜS § 20 lg 4 sätestatud esimene lause. Kaebajatel oli

tegevusloa taotluse menetluse jooksul võimalik PPA-lt tegevusloa väljastamist ja tegevusloa

andmete registrisse kandmist nõuda. Kaebajad ei ole vastavat taotlust esitanud ega vastavat

seisukohta menetluse ajal väljendanud. PPA ei ole vastavat toimingut ka omal algatusel teinud.

Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajatele on tegevusluba vaikimisi antud. Vaikimisi ei saa

kaebajatele tegevusluba anda ega ka antud olla MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest tulenevalt, kuna

oluline avalik huvi ei saa tuleneda vaid tegevusloa nõudest sektoris. Kaebajate poolt esitatud

taotluste alusel tegevuslubade väljastamisel tekitataks võimalus, et tegevuskoht on vormiline

nõue, mida täidetakse aadressi määramisega, kust tegelikkuses virtuaalvääringu teenust

pakkuma ei asuta. Seda ei oleks võimalik praktikas tuvastada, sest tagatud ei ole nõuetekohase

järelevalve tegemise võimalus. Oluline avalik huvi on ka asjaolu, et Eesti tegevusloaga ja Eesti

ettevõtete poolt ei pakuta virtuaalvääringu teenuseid, kui nad ei vasta seaduses sätestatud

kontrollieseme asjaoludele. Olulise avaliku huvina tuleb käsitleda seda, et ettevõtted, kes

soovivad tegevuslubasid, ei tekitaks ohtu Eesti majandussüsteemi usaldusväärsusele ega

läbipaistvusele, kui virtuaalvääringu tegevuskohaks võib olla mistahes koht.

11) Seadus ei saa täpselt sätestada nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoha

suurusele, tegevuskohast teenuse pakkujate arvule või muudele taolistele kriteeriumitele, sest

neid tuleb igakordselt eraldiseisvalt hinnata, võttes arvesse vähemalt tegevuskohta,

tegevuskoha suurust, ettevõtet, ettevõtte suurust, töötajate arvu ja tegevuskohast teenust

pakkuda soovivate ettevõtete arvu. Kaebajate poolt esitatud tegevuskohast, koos kõigi teiste

seal virtuaalvääringu teenust pakkuda soovivate isikutega, ei ole võimalik pakkuda

nõuetekohaselt virtuaalvääringu teenust. Kaebajal ei ole võimalik keelduda paberkandjal

dokumentide vastuvõtmisest või klientide pöördumisest tegevuskohta. Kui kaebajate soovitud

tegevuskohast pakuks teenust 55 virtuaalvääringu teenuse pakkujat, ei saaks vastustaja saada

järelevalve käigus kohustatud isikult selgitusi, järgida tööprotsesse ning saada täiendavaid

selgitusi, sest tegevuskoht ei võimalda seda. Lisaks ei ole võimalik järelevalvet teha

samaaegselt mitme erineva kohustatud isiku osas. Järelevalve tegemise peamiseks eelduseks ei

ole serveri asukoht. Serverite kaudu on võimalik tagada andmete säilitamise nõue, mis ei hõlma

kogu järelevalve eesmärki ja osiseid.

12) Vajalik ei ole kontaktisiku kättesaadavus, vaid asjaolu, et kontaktisikul on võimalik täita

teavitamiskohustust,

kahtlaste

tehingute

kontrolli,

vajadusel

tugevdatud

korras

hoolsusmeetmete kohaldamist ning vajadusel täiendavate andmete küsimist kliendilt. Ka

olukorras, kus ettevõtte juhatuse liikmed on samad, puudutab teavitamiskohustuse täitmine

kontaktisiku

ülesandeid

vaid

konkreetse

ettevõtte

tegevuse

raames,

kelle

eest

teavitamiskohustust täidetakse. Teavitamiskohustuse täitmist ei või ettevõttega mitteseotud

isikutele avaldada, mis hõlmab ka tegevuskohas viibivaid, kuid teises ettevõttes töötavaid

isikuid. Kaebajate tegevuskohas töötavad ka kolmandad isikud, kes ei ole kaebajatega seotud.

Sellisel ülesehitusel ei ole tagatud, et teavituse koostanud isiku õigused on nõuetekohaselt

kaitstud.

Asjaolu,

et

ühe

ettevõtte

raames

ühes

tegevuskohas

suudetakse

konfidentsiaalsuskohustust nõuetekohaselt täita, ei võrdu olukorraga, kus sama nõuet

suudetakse täita täiendava 48 ettevõtte suhtes.

13) Viited mistahes kolmandatele ettevõtetele, nende osas käimas olevatele tegevusloa

taotluste, tegevusloa muutmise taotluste menetlustele või äriregistri väljavõtetele ei too kaasa

kaebajate seaduses sätestatud nõuetele vastavust. Kaebajad ei oma teadmist RAB

pooleliolevatest menetlustest teiste ettevõtetega seonduvalt ning äriregistri andmete puhul võib

tegemist olla ebakorrektsete registriandmetega. Lisaks erinevatele dokumentidele tuleb

eraldiseisvalt koostada kõik riskihinnangu dokumendid ja sisemised protseduurireeglid

ulatuses, mis puudutab ettevõtete kliente, ettevõtete tegevusmahtusid, ettevõtete tööd üldiselt.

Ei ole eluliselt usutav, et suudetakse järgida vähemalt 49 virtuaalvääringu kohta koostatud

eraldiseisvaid dokumente ja seadusest tulenevaid nõudeid viisil, kus on tagatud kõikide

kohustuslike nõuete täitmine, dokumentide eraldi hoidmine, klientide eristamine,

konfidentsiaalsus nõude ja teavitaja kaitse põhimõtte täitmine. Vastupidiselt kaebajate

hinnangule on tegemist väga ajamahuka ja keerulise protsessiga.

14) Kaebajate esindajad esindavad analoogses haldusasjas nr 3-20-1752 kolme kaebajat.

Kaebused on esitatud kaheksal lehel ühtede seisukohtadega. Kaebused eristuvad vaid osas, mis

puudutab otsest viidet kaebajale. Kaebajate täiendavad seisukohad on analoogsed käesolevas ja

haldusasjas nr 3-20-1752, eristudes vaid konkreetselt kaebajaid puudutavas osas ja teksti

numeratsioonis. Kaebaja menetluskulud saaksid RAB hinnangul olla põhjendatud ja vajalikud

maksimaalselt ulatuses, mis kaebajad on esitanud, kui see jagatakse kaebajate arvuga.

Menetluskulude arvestus oleks mõistlik ja põhjendatud ulatuses 551,9 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles ‒ ja sama meelt on ka kohus ‒, et

vastustaja pidi otsuste tegemisel lähtuma RahaPTS 10.03.2020 jõustunud redaktsioonist. Seda

ka Cryptocorp OÜ ja Local Crypto OÜ puhul, kes esitasid taotluse tegevusloa muutmiseks.

Tulenevalt RahaPTS § 1182 lg-st 1 tuli varasem tegevusluba seaduse nõuetega kooskõlla viia

hiljemalt 01.07.2020.

14. Kõigile kaebajatele tegevuslubade väljastamisest keeldumisel on vastustaja tuginenud

RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4 ja MSÜS § 25 lg 1 p-le 2. Tegevusloa pikendamisest keeldumisel

tugines vastustaja RahaPTS § 1182 lg-le 2. RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 tuleneb, et virtuaalvääringu

teenuse pakkumise tegevusalal tegevusluba taotletava ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse

asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis. MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keeldub

majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta

ühele või enamale tegevusloa kontrollesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.

15. Vaidlust ei ole selles, et tegevusloa taotlusel on kõik kaebajad oma tegevuskohaks märgitud

Rännaku pst 12, Tallinn, Harju maakond, 10917. Ka kaebajate registrijärgne asukoht ja juhatuse

asukoht on Eesti. Kõigil kaebajatel on samad juhatuse liikmed (H. Rosin ja O. Männiste).

Vastustaja

väitel

tulenevad

RahaPTS-st,

RahaPTS

seletuskirjast

ja

seaduseelnõu

menetlusdokumentidest vähemalt järgmised sisulised nõuded tegevuskohale (keeldumise

otsuste p 3.5): a) tegevuskoht peab olema juriidilise isiku peamine majandustegevuse

teostamise koht, kust ettevõtet juhitakse; b) tegevuskoht ehk (kontori)ruum peab olema toimiv

ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele, c) tegevuskohas peab teostama

RahaPTS nõuete täitmise tagamiseks vajalikke toiminguid või sealt tuleb osutada RahaPTS

nõuete täitmise teenust, d) tegevuskohas peavad töötama RahaPTS nõuete täitmise eest

vastutavad isikud, e) tegevuskohas peab olema ligipääs RahaPTS-ist tulenevatele

kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangutele, sisekontrolleeskirjadele ja

muudele võimalikele täiendavatele dokumentidele, f) tegevuskohas peab RAB-l olema

võimalik teostada kohapealset kontrolli, g) tegevuskohas antakse tarbijale teavet pakutavate

teenuste ja tingimuste kohta, ehk koht, kuhu tarbijal on võimalik vajadusel pöörduda, h)

tegevuskohas peab kontaktisik täitma oma ülesandeid.

16. Kohtu arvates ei tulene RahaPTS-st ega teistest õigusaktidest selliseid nõudeid, nagu

vastustaja oma keeldumise otsustes on välja toonud. RahaPTS § 71 lg 1 p 4 kehtestab üksnes

nõude, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab olema Eesti, kuid ei sea sellele

tegevuskohale erinõudeid. RAB on püüdnud RahaPTS-st virtuaalvääringu teenuse osutajale

tulenevaid nõudeid kunstlikult siduda tegevuskohana märgitud kontoripinna omadustega ‒

vastustaja peamiseks argumendiks on, et nii suurel hulgal äriühinguid (55) ei saa tegevuskohana

märkida sama büroopinda. Samas ei tulene RahaPTS-st ega muudest õigusaktidest keeldu, et

sama äripind ei võiks olla erinevate äriühingute tegevuskohaks. Sellist keeldu ei tulene kohtu

arvates ka kaudselt erinevatest RahaPTS-ga virtuaalvääringuteenuse osutajale pandud

kohustustest. RAB ei ole põhjendanud ega ka väitnud, et konkreetses kontoriruumis ei saa

RahaPTS-st tulenevaid nõudeid ükski äriühing põhimõtteliselt täita, RAB on koguni möönnud,

et probleem ei ole selles, et virtuaalvääringu teenust nimetatud tegevuskohas pakkuda ei saa

(vastustaja 21.10.2020 menetlusdokumendi p 2.14.2). RAB-i etteheide tuleneb äriühingute

paljususest ühes tegevuskohas. Õigusaktid aga ei sea aga piiranguid sellele, mitu äriühinguid

võib ühel äripinnal tegutseda.

17. Äriühingu asu- ega tegevuskoha mõistet ei sisusta RahaPTS-s. TsÜS § 29 lg 11 kohaselt on

eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 29 lg 2 kohaselt juriidilise isiku tegevuskoht on tema

püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 20.03.2020

jõustunud redaktsiooni muudatuste põhjendustega tutvudes (RahaPTS ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu (8 SE) seletuskiri, XIV Riigikogu) nähtub, et seadusandja pidas

oluliseks fikseerida, et virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu juhatuse asukoht oleks

Eestis, kuna aastast 2018 ei ole eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse

asukohaga, mistõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Seletuskirjas viidati finantsturul kehtivale

üldisele põhimõttele, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad

olema samas liikmesriigis. Sellise nõude kehtestamine võimaldaks seadusandja arvates

vähendada Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti viidati

vajadusele efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt saada kätte rahapesu

tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle

järelevalvet teha ainult siis, kui ettevõtja tegevuskoht asub Eestis (seletuskiri, lk 6).

Seletuskirjas on välja toodud, et finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse

rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus

toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide

jätkuvus. See tähendab, et kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest

vastasel juhul ei tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt

asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja

asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule

kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu

ühingu registrijärgse asukoha aadressil (sealsamas, lk 6).

18. Kohtule nähtuvalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd

kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus, mida toetab ka

RahaPTS muutmise eelnõu seletuskiri, võimaldab kohtu arvates ettevõtjale küllaltki suurt

paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub

virutaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse

osutajale nõudeid büroo ruumide arvule, suurusele, varustatusele vms. Sest pole välistatud, et

teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalitse kaudu. Avalikult kättesaadava

virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu1 kohaselt üksnes 8% turul tegutsevatest

ettevõtetetest aktsepteerivad teenuse osutamisel sularaha. Seetõttu puudub paljudel ettevõtetel

ka vajadus rentida suuri büroopindu, kuna klientide teenindamist kontoris ei toimu. Sellist

teenindamise kohustust pole õigusaktidega ka kehtestatud. RAB viited võimalikele

tarbijaõiguste rikkumisele ei ole asjakohased ega seondu RAB pädevusega (rahapesu

tõkestamine).Virtuaalvääringu teenuse olemusest tingituna ei ole ettevõtte tegevuskoht

määratletav ühe konkreetse füüsilise punktina. Tehingute töötlemine ning tehinguandmete

säilitamine toimub serverites, mis ei pea paiknema ettevõtte deklareeritud tegevuskohas ega ka

mitte Eestis. Nõndasamuti ei ole välistatud, et ettevõtte töökohad, arvutid jms võivad

ruumiliselt paikneda erinevates kohtades. Tegevuskoha nõudest ei tulene, et kogu töö tuleks

teha ühel büroopinnal. Ka on võimalik alustaval ettevõttel rentida ruume vajadusel juurde.

Seetõttu on vastustaja argumendid, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, liialt

abstraktsed ja kohtu arvates on piisavalt sisustamata see nõue, mille vastu kaebajad eksivad.

Vastustaja esitatud argumentide pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suudaks

täita RahaPTS nõudeid, nt et oleks võimalik tagada kliendiandmete konfidentsiaalsust, säilitada

dokumente, et puudub sisulise järelevalve teostamise võimalus jms. Seega vastustaja

keeldumise otsuste p-s 3.5 toodud vajakajäämised on piisavalt sisustamata ja sidumata

kaebajate esitatud taotlustega. Vaidlust ei ole selles, et kõigil kaebajatel on samad juhatuse

liikmed (2 liiget). Töötajaid kaebajatel ei ole. Seetõttu pole ka otstarbekas iga äriühingu jaoks

rentida eraldi büroopinda.

19. Kohus nõustub kaebajatega, et tegevusloa väljastamisel ei saanud vastustaja tugineda

tulevikus aset leida võivatele rikkumistele, vaid loa väljastaja sai kontrollida üksnes seda, kas

loa andmise eeldused on taotluse esitamise hetkel täidetud. Loanõuded peavad tulenema

seadusest (vt O. Kask jt. PS § 31 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2020, komm. nr 21, lk 442). RAB

rahapesu järelevalveasutusena ei saa loa andmise tingimusi ise kehtestada ega seaduse

eesmärgipärase tõlgendamise kaudu tuletada.

20. Vastustaja on välja toonud, et eluliselt ei ole usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda

ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning et selle käigus

järgitakse kõiki nõudeid. Vastustaja väitel pakutakse sisuliselt tegevuskoha teenust, mille

seadusandja on tegevuskoha nõudega ära keelanud. Kohus möönab, et sellele, et käesoleval

juhul pakutakse tegevuskoha teenust virtuaalvääringu valdkonnas, viitavad mitmed asjaolud

kogumis. Esiteks on juhatuse liikmed kõigil äriühingutel samad. Pole usutav, et reaalset

majandustegevust suudaksid korraldada kõigi 46 äriühingu osas kaks füüsilist isikut, täites

sealjuures kõiki RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Lisaks on kaebajate ainuosanikuks äriregistri

andmetel Wasp Consult OÜ. Wasp Consult OÜ veebiaadressina on äriregistris märgitud

1 https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b)

wasp.ee. Nimetatud veebilehte haldab WASP Projekt OÜ, mille ainuosanikuks on samuti Wasp

Consult OÜ ja juhatuse liikmeks H. Rosin. Veebilehel wasp.ee pakutakse mh aadressiteenust

ja virtuaalkontori teenust. Sealjuures juriidiliseks aadressiks on just Rännaku pst 12 Tallinn. Ei

ole välistatud, et sama ärimudelit kasutatakse ka kaebajate puhul ning need äriühingud ongi

asutatud edasimüümise eesmärgil või siis pakutakse teenuse osutamiseks valmis juriidilist keha

(koos mehitatud struktuuridega). Kui ka nõustuda vastustajaga selles, et selline ärimudel kätkeb

endas rahapesu riski ning võib tõstatada küsimuse, kas hiilitakse RahaPTS muutmise

eesmärkidest kõrvale (tegelikud äriühingu juhid jäävad varju), ei ole äriühingute asutamine (sh

tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Seda ka virtuaalvääringu

valdkonnas. RahaPTS regulatsioonist tulenevalt peavad siiski virtuaalvääringu teenuse

pakkujad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. Kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa

andmise tingimustele, toob see endaga kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Ettevõtja

tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema

asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates (RahaPTS § 75 p-d 3 ja 4). Virtuaalvääringu

pakkujate juhatuse liikmed, prokuristid, tegelikud kasusaajad ja kontaktisikud peavad olema

korrektse ärialase mainega (RahaPTS § 17 lg 5, § 72 lg 1 p 11). Virtuaalvääringu teenuse

pakkujal on kohustus teatada majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (RahaPTS §

74). Lisaks on 20.03.2020 jõustunud RahaPTS muudatused toonud kaasa täiendavaid nõudeid

ja kohustusi teenuse osutamisele (nt tehingupoolte tuvastamise kohustus), mistõttu on RAB-l

rohkem võimalusi sisuliseks kontrolli teostamiseks. Kohtu arvates tuleb RahaPTS

kuritarvitused tuvastada tegelikus kontrollmenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda

hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. Selline tegevus läheb vastuolus PS §-st 10

tuleneva seaduslikkuse e legaalsuse põhimõttega. See põhimõte eeldab, et avalikku võimu

teostatakse volitusnormi alusel. Kohtu arvates puudub vastustaja tegevusel seaduslik alus.

Seetõttu tuleb kaebused rahuldada.

21. Halduskohtu põhiseaduslikust rollist tulenevalt kontrollib kohus avaliku halduse kandja

otsuste õiguspärasust, kuid ei tee otsuseid haldusorgani asemel. Seega ei saa kohus võtta vastu

otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul

puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saaks juhtumi

asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega

tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue ning kohustada vastustajat kaebajate taotluste üle

uuesti otsustama.

Kohus ei nõustu kaebajatega, et eksisteerib MSÜS § 20 lg 4 olukord, kus tegevusload tuleb

lugeda antuks vaikimisi. PPA viis 02.03.2020-16.09.2020 läbi kaebajate esitatud tegevuslubade

taotluste ning tegevuslubade muutmiste taotluste menetlused, mille käigus esitas kaebajatele

teateid puuduste kõrvaldamiseks, lahendas kaebajate taotlusi täiendava tähtaja andmiseks ning

kontrollis esitatud andmeid ja kaebajate vastavust seaduses sätestatud kontrollieseme

asjaoludele MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse lahendamise tähtaeg kulgema

arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kohtu arvates MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud

tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise olukord tekib eelkõige neil juhtudel, mil haldusorgan

on tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja vältel tegevusetu.

Praegusel juhul on RAB kaebajate taotluste menetlemisel olnud aktiivne – määranud taotluste

saamisel tähtaja neis esinenud puuduste kõrvaldamiseks, pikendanud kaebajate endi soovil

puuduste kõrvaldamise tähtaega, võtnud taotlused menetlusse ja pikendanud nende

menetlemise tähtaega. Vastustaja on kaebajatele teada andnud menetlustähtaegade

pikendamisest RahaPTS § 71 alusel. Kohtule ei nähtu, et kaebajad ei oleks nende tegevusloa

taotluste menetluse käiguga kursis olnud või oleksid sellele vastuväiteid esitanud. Sellises

olukorras ei ole alust lugeda, et kaebajatele on tegevusload menetluse kestel vaikimisi

väljastatud.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad

taotlevad 28.12.2020 menetlusdokumendis vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas

25 385 eurot, millest 24 695 (käibemaksuta) moodustavad õigusabikulud ja 690 eurot riigilõiv.

Kohtu arvates on kaebaja menetluskulud ülepaisutatud. Kaebajatel on kokku neli esindajat.

Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et kõigi vaidlustatud otsuste motivatsioon on

kokkulangev. Vaidluse all oli õiguslik küsimus, kuidas sisustada RahaPTS kontekstis

tegevuskoha mõistet. RAB-i põhjendused ei olnud kaebajati erinevad, mistõttu puudus vajadus

koguda ja esitada infot erinevate kaebajate lõikes. Nagu nähtub kohtule esitatud kaebustest ja

neile

lisatud

tõenditest,

on

siingi

valdavalt

tegemist

kokkulangevustega,

kus

menetlusdokumentides erineb enamasti üksnes kaebaja nimi. Pole usutav, et neli esindajat

iseseisvalt on koostanud sõna-sõnalt kokku langevad kaebuste tekstid. Pole ka usutav, et

kohtumised kaebajate kahe juhatuse liikmega toimusid iga kaebaja suhtes erinevate volitatud

esindajatega osavõtul eraldiseisvalt. Selline mulje vormistatud arvetest jääb. Arvestades

deklareeritud töömahtu, kulus nõupidamistele klientidega, kliendi poolt edastatud materjalide

läbitöötamisele ja kaebuse koostamisele kokku 4 töönädalat (deklareeritud on 161 tundi).

Deklareeritud aeg on kohtu arvates ülepaisutatud. Nõndasamuti on ülepaisutatud lõplike

seisukohtade esitamine 46 tunni ulatuses (summas 5060 eurot). Ka ei saa põhjendatud kuluks

lugeda ettevalmistust kohtuistungiks (2 tunni ulatuses), kuna kohtuistung jäi ära ja taotluse

kohtuistungi edasilükkamiseks esitas kaebajate esindaja. Kohtu arvates on õigusliku küsimuse

piiritletust arvestades menetlusdokumendid paisutatud ka liialt mahukateks. Kohtu arvates

põhjendatud õigusabikulu asja mahtu, keerukust ja kaebajate paljusust arvestades ei saa ületada

6000 eurot (käibemaksuta), mille lisandub riigilõiv 690 eurot. Seega on põhjendatud

menetluskulu kokku 6690 eurot (145,43 eurot kaebaja kohta). Seega tuleb RAB-lt kaebajate

kasuks välja mõista 6690 eurot.

23. Kaebajad on palunud märkida kohtuotsuses, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist. HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et

menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §‑des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177

halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub Riigikohtu praktika kohaselt alus (Riigikohtu

03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26). Seega puudub alus määrata menetluskuludelt viivseid.

(allkirjastatud digitaalselt)