1-19-3120/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

26. jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-19-3120 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuasi Fjodor Liivapuu (end Samsonov, isikukood 38110175218) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. detsembri 2020. a määrus Määruskaebuse esitajad Fjodor Liivapuu Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru

RESOLUTSIOON Jätta Fjodor Liivapuu määruskaebus Viru Maakohtu 28. detsembri 2020. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fjodor Liivapuu kannab talle Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsusega KarS § 199 lg 2 pde 7,8,9 ja KarS § 4231 järgi mõistetud 10-kuulist vangistust. Karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 17. jaanuari 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust. Liitkaristuse, 2 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust kandmise algusajaks loeti 18. veebruar 2019. karistuse lõpptähtaeg saabub 20. oktoobril 2021.

2. Viru Vangla esitas 5. novembril 2020. a materjalid süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla, nagu ka prokuratuur, ei toeta süüdlase vabastamist.

3. Viru Maakohtu 28. detsembri 2020. a määrusega jäeti F. Liivapuu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

4. Kohus leidis, et süüdimõistetu viimase vangistuse jooksul leidub mõningaid positiivseid asjaolusid, mis vabastamist toetavad. Need on majandustöödel koristajana töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglaosakonda paigutamine ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Lisaks on F. Liivapuu alustanud osalemisega programmis

2(3) „Sütik“. Kinnipeetav abiellus vangistuses. Uus pere on tema tugivõrgustik ning garanteerib elukoha abikaasale kuuluvas korteris.

5. Positiivsed asjaolud ei võimalda aga järeldada, et kuritegeliku käitumise oht on maandatud. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduvkaristatus näitab, et inimene ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Viimased kuriteod pani

F. Liivapuu toime katseajal, olles allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele ja käitumiskontrollile. Kohus järeldas sellest, et katseaeg ja käitumiskontroll ei ole ilmselt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Lisaks arvestas kohus asjaoluga, et süüdlasel on 11. septembri 2020. a seisuga tasumata nõudeid 16 092,34 eurot ning nõuete likvideerimisega ta tegelenud ei ole. Rahalised nõuded võivad raskendada toimetulekut ja kuna süüdlane on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, võib ta majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegelikule teele asuda. Lisaks tarvitas süüdlane vabaduses narkootikume. Nende tarvitamisega jätkamine võib samuti mõjutada majanduslikku toimetulekut ning olla uute kuritegude riskifaktoriks. Kohus leidis, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud negatiivseid üle ei kaalu. Kohus arvestas ka prokuratuuri ja vangla arvamust, kes ei toeta süüdlase vabastamist.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

F. Liivapuu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.

7. F. Liivapuu möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Selle süüks peab ta oma noorust. Varem või hiljem saab aga isik teadlikuks ja hakkab aru saama, et midagi tuleb elus muuta. F. Liivapuu on nüüd aru saanud, et soovib oma elu kardinaalselt muuta. Tema tegevus nähtub käitumisest karistuse kandmise ajal, mida ka kohus esile tõi. Nimelt puuduvad F. Liivapuul rikkumised, ta on läbinud sotsiaalprogramme, viibib avavanglas, hakkas osalema programmis „Sütik“, abiellus ja omab elukohta.

8. F. Liivapuu saab aru, et tema eelnevat eluviisi arvestades on teda raske usaldada. Ta soovib oma tõeseid kavatsusi tõestada ning palub anda selleks võimaluse. F. Liivapuu on nõus, kui kohus kohaldab tema suhtes rangemaid kontrollkohustusi ning kohustub neid täiel määral täitma. Ta tahab endale tõestada, et suudab muuta oma elu ning tekitada usalduse ka nendes inimestes, kes on temasse uskunud ja andnud uueks eluks võimaluse. F. Liivapuu soovib oma pere aidata, kuna vastutab nende eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

3(3) kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

11. Kaalutlusõiguse rikkumist ei ole kaebaja välja toonud. Ta selgitab üksnes asjaolusid, mida maakohus juba arvesse võttis. Samuti kinnitab F. Liivapuu, et on nüüd muutunud ja soovib seda ka tõestada.

12. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus F. Liivapuu ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et F. Liivapuu karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus F. Liivapuu vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et F. Liivapuu suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus