2-20-6998/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-6998

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

C.C. apellatsioonkaebuse hind iga hageja vastu 1728

eurot

A.A. apellatsioonkaebuse hind 1226 eurot

B.B. apellatsioonkaebuse hind 1226 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. ning C.C. apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

5. jaanuar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja D.D., volitatud esindaja

vandeadvokaadi abi Birje Kalmus

Kostja: C.C. (kostja) (isikukood XXXXXXXXXXX),

volitatud esindaja Merike Roosileht

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. 7. jaanuari 2021. a

vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada C.C. apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a

otsus

osaliselt

alates

detsembrist

2020

väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega rahuldada A.A. ja B.B. hagi

osaliselt ning mõista C.C.lt välja igakuine elatis 200

eurot A.A. kasuks alates detsembrist 2020 kuni A.A.

täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis 100 eurot B.B.

kasuks kuni B.B. täisealiseks saamiseni.

Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise

väljamõistmiseks osaliselt.

4.2. Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks elatis 292 eurot

kuus alates 13. maist 2020 kuni X ning 200 eurot kuus

alates 1. detsembrist 2020 kuni A.A. täisealiseks

saamiseni X.

4.3. Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks elatis 292 eurot

kuus alates 13. maist 2020 kuni X ning 100 eurot kuus

alates 1. detsembrist 2020 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni X.

4.4. A.A.l ja B.B.l ei ole õigust nõuda elatist käesoleva

kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14. mai

2020. a hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-

20-6998 elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud

elatisabi ulatuses.

4.5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada C.C. poolt

alates 14. maist 2020 D.D. pangakontole A.A. ja B.B.

elatise katteks kantud summadega.

4.6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud

nende endi kanda.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 13. mail 2020 hagi C.C. (kostja) vastu elatise

miinimummääras väljamõistmiseks.

Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust alates septembrist 2019. Ligikaudsed kulutused

ühes kuus ühele hagejale on 612 eurot. Kostja on tasunud perioodil juuli kuni august 2019

hagejate ülalpidamiseks kokku 430 eurot. Kostja elatise võlgnevus perioodi september 2019. a

kuni aprill 2020 eest on 2092 eurot. Lisaks on kostja kontole laekunud lapsetoetus, mida kostja

ei ole kasutanud hagejate kasvatamisega seonduvate kulutuste katmiseks. Seega on kostja

võlgnevuses lisaks lastetoetustele 360 eurot ajavahemiku november 2019 kuni jaanuar 2020

eest. Kostja võlgnevus on hagi esitamise seisuga kokku 2452 eurot, ühele hagejale 1226 eurot.

Hagejate isa ei ole Soomes elanud, vaid on käinud seal tööl. Hagejad on alates 23. oktoobrist

2019 katkematult elanud koos isaga. Kuna hagejad on enamuse ajast viibinud koos isaga, siis

on tagasiulatuva elatise nõue alates 1. septembrist 2019 põhjendatud.

Kostja on andnud hagejatele raha 11. mail 2020 200 eurot ning 26. mail 2020 100 eurot. Pärast

kohtu poolt hagi tagamise määruse tegemist on kostja 10. juunil 2020 ja 8. juulil 2020 üle

kandnud 2 x 200 eurot. Kostja poolt hagejale I ostetud jalgratas on kingitus, mitte hagejale

vajalik asi. Peretoetust hagejate isa kontole ei laeku ning põhjus, miks seda alates 1. märtsist

2020 kumbki vanem saanud ei ole, ei ole teada.

Kostja on küll välja toonud enda töötasu X, kuid on jätnud märkimata, et ta on X omanik ning

peab X, kus ta ise töötab iluteenindajana. Kostja enda toimetulek elatise maksmisel ei ole

ohustatud. Kostja on juunis 2020 soetanud uue sõiduauto, mille väärtus on üle 10 000 euro.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja hagejate isa abielu lahutati X. Hagejate isa elas kuni

1. novembrini 2019 suurema osa ajast Soomes ja hagejad elasid kostjaga. Hagejate isa tuli 1.

novembril 2019 Soomest ära ja võttis kostjalt tema tahte vastaselt hagejad ära. Elatise nõue

tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2019 on põhjendamatu, sest sel ajal olid mõlemad hagejad

kostja kasvatamisel ja hooldamisel.

Hagejate vanemad leppisid kokku, et lapsed on koos kostjaga kolmapäeval ja reedel peale

kooli/lasteaeda. Nii see toimis kuni 2019. a jõuludeni. Kuigi hagejad elasid koos kostjaga kuni

1. novembrini 2019, nõudis hagejate isa, et kostja maksaks tema isiklikule kontole hagejate

kooli- ja lasteaia õppemaksu, mida kostja ka tegi: kostja kandis hagejate isale nõutud summa

430 eurot 9. septembril 2019. Hagejate kasvatamiseks mõeldud peretoetus 120 eurot kuus

laekub alates 1. märtsist 2020 hagejate isa kontole. Kuna peretoetus on mõeldud lapse

kasvatamiseks mõlemale vanemale, siis saab kohustatud vanema poolt lapsele makstavat elatist

vähendada vähemalt ½ peretoetuse võrra. Hagejate kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata.

Kostja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt X eurot X senti (bruto). Kostja tasub eluruumi

üüri igakuiselt 400 eurot, kommunaalmakseid 100–120 eurot. Kostja sissetulekud ei võimalda

maksta hagejate ülalpidamiseks kokku 584 eurot kuus, kuna sel juhul on ohustatud tema enda

ülalpidamine. Arvestades kostja igakuiseid kohustusi ja sissetulekut, on kostjal võimalik maksta

lastele ülalpidamiseks kokku 200 eurot kuus (I kd, tl 44). 25. augusti 2020 kohtuistungil leidis

kostja, et arvestades tema majanduslikku seisukorda ja sissetulekuid, ei saa ühele hagejale

makstav elatis olla rohkem, kui 168 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja elatise 292 eurot alates 13. maist 2020 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni, s.o hageja I puhul kuni X ning hageja II puul kuni X. Maakohus määras, et hagejatel

ei ole õigust nõuda elatist kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a hagi

tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 14. maist 2020 hagejate isa

pangakontole hagejate elatise katteks kantud summadega. Maakohus jättis menetlusosaliste

kantud menetluskulud nende endi kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga. Hagejad ei pea põhjendama ega

tõendama elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid vajadusi, mis ei ületa

miinimummäära.

Kostja on palunud arvestada peretoetustega, mida makstakse hagejatele riigi poolt. Kehtiv

perekonnaseadus (PKS) ei näe ette alust miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada

riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise

põhjendatust hinnata asjapõhiselt. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud elatise

väljamõistmisel arvestada peretoetustega. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis

võimaldaksid elatist välja mõista alla kehtiva miinimummäära. Kohtule esitatud tõenditest

(I kd, tl 125–152) nähtuvalt on kostja Xi omanik ja kostja on kinnitanud, et ta osutab seal ise

teenust. Seega on kostjal võimalus oma sissetulekut suurendada ja tagada enda toimetulek.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 1. septembrist 2019 kuni hagi

esitamiseni kokku summas 2452 eurot (hageja kohta 1226 eurot). Arvestades lapsevanemate

erimeelsusi laste elukoha suhtes ning asjaolu, et lapsed on viibinud ka kostja juures, ei ole

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine põhjendatud. Kostjalt tagasiulatuva elatise

väljamõistmine ei taga oma eesmärki. Praegusel juhul on oluline, et kostja suudaks maksta

elatist väljamõistetud ulatuses. Elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsust osaliselt. Hagejad

paluvad uue otsusega mõista kostjalt kummalegi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi

1. septembrist 2019 kuni 13. maini 2020 eest summas 1226 eurot, siduda kostjalt hagejate

kasuks väljamõistetud elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga nii, et

igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Samuti paluvad hagejad määrata otsuse täitmise kord ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejad taotlenud hagiavalduses kostjalt väljamõistetava

elatise sidumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes

PKS § 101 lg-st 1. Maakohus on rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme, jättes

hagejate taotluse lahendamata ning kohtuotsuses põhjendamata. Maakohus on 14. oktoobri

2020. a määruses möönnud, et kohus on kostjalt elatise välja mõistnud kindla suurusena.

Hagejad on esitanud hagiavalduses taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks,

kuid maakohus ei ole selle kohta otsuses seisukohta võtnud.

Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata elatise nõude perioodi 1. september 2019

kuni 13. mai 2020 eest. Hagejad esitasid tabelid, milles on täpselt märgitud millal on lapsed

kummagi vanemaga viibinud. Kohus ei ole nimetatud tõendit analüüsinud ega selgitanud, mille

alusel on kohus asunud seisukohale, et lapsed on viibinud ka kostja juures. Hagejad ei nõudnud

tagasiulatuvat elatist miinimummääras, vaid vastavalt tegelikele kuludele, mis on jäänud

igakuiselt alla miinimummäära. Kostja ei ole neid kulusid vaidlustanud.

Hagejate menetluskulude jätmine nende endi kanda on vastuolus hea usu põhimõttega.

5. Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu. Kohus võib elatise mõista välja kindla

summana või muutuva suurusena. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud elatise välja kindla

suurusena. Tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud. Hagejad ei ole varem elatist nõudnud.

Hagejate seaduslik esindaja võttis kostjalt lapsed ära kostja tahte vastaselt eesmärgiga esitada

kostja vastu elatise nõue. Kostja on pöördunud avaldusega Tartu Maakohtusse hagejatega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja soovib suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt,

et pool ajast on mõlemad lapsed tema juures (tsiviilasi nr 2-20-15217). Maakohus ei ole

hinnanud, et hagejate isa varanduslik seis on kordades parem kui kostjal ja seda tuleb arvestada

elatise väljamõistmisel.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning

vähendada igakuist elatist alla miinimummäära kummalegi hagejale 100 eurot kuus kuni

hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et kohustatud vanemale peab elatise

maksmise järel olema tagatud toimetulek ühetaoliselt lapsega. Maakohus ei ole arvesse võtnud

kostja varalist seisundit ja PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Kostjal ei ole muud vara kui

töötasu, mis on keskmiselt X eurot X senti kuus. Kostja ei saanud esitada tõendeid

lisasissetulekute kohta, kuna tal ei ole püsivat lisasissetulekut. Kostja saab mingil määral

lisasissetulekut X, kus ta käib tööl kord nädalas. Kostja ei tööta Xis igapäevaselt, vaid Xis.

Sissetulek Xis on vahel X eurot, vahel rohkem, kuid arvestada tuleb ka materjali kuluga. Kostja

ei saa Xis osutatavate teenustega saadavat raha kasutada enda tarbeks, kuna peab tasuma Xi

eest renti ja kommunaalmakseid.

Maakohus ei ole arvestanud, et hagejatele makstav peretoetus 120 eurot kuus (60 eurot lapse

kohta) peaks laekuma hagejate isa kontole. Hagejate isa küll väitis, et ta ei saa lastetoetust, kuid

pole esitanud ühtegi tõendit.

Maakohus ei ole arvestanud mõlema vanema varalist seisundit. Hagejate isa kinnitusel on tema

sissetulek umbes X eurot kuus.

Kostja on nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt tasub kummalegi hagejale 100 eurot kuus

ja annab hagejatele vahetult ülalpidamist ajal, kui hagejad on tema juures.

7. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole kohtule esitanud

arvelduskonto väljavõtet. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta on üle 10 aasta Xis „mustalt“

töötanud ning tema sissetulek kuus on vähemalt X eurot. Seega on kostjal võimalus oma

sissetulekut suurendada ning tagada enda toimetulek. Kostjale kuulub ½ X korterist ning

luksuslik sõiduauto Chrysler Grand Voyager. Kostja ei ole tõendanud oma eluasemekulude

suurust.

Hagejate isa ega hagejad peretoetusi ei saa. Hagejate vanemate sissetulekud ei ole oluliselt

erinevad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kostja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

osaliselt väljamõistetava elatise suuruse osas alates detsembrist 2020 ning teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab hagejale I igakuise elatise 200

eurot ja hagejale II igakuise elatise 100 eurot alates detsembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused ning seejärel annab hinnangu

poolte apellatsioonkaebustes esitatud väidetele.

Ringkonnakohus võttis 5. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil tsiviilasja materjalide juurde

hagejate vanemate vahel sõlmitud kompromissi suhtluskorra osas tsiviilasjas nr 2-20-15217.

Hagejad esitasid pärast ringkonnakohtu istungit 7. jaanuaril 2020 vastuväite kohtu tegevuse

peale (TsMS § 333 lg 1). Hagejad paluvad jätta kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-20-15217

tähelepanuta. Hagejad leiavad, et tegemist ei ole lubatava tõendiga, sest pooled ei ole seda

kohtule esitanud ning tegemist ei ole sellise teabega, mida kohus oleks saanud ise TsMS § 230

lg-te 4 ja 5 kohaselt koguda.

Ringkonnakohus jätab hagejate vastuväite rahuldamata. Ekslik on hagejate väide, mille

kohaselt on hagejate kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-20-15217 lubamatu tõend, kuna

pooled ei ole seda kohtule esitanud. Kostja on vastuses hagejate apellatsioonkaebusele

selgitanud, et on esitanud avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et hagejad

viibivad poole ajast kostja juures ja viidanud konkreetsele tsiviilasjale. Pooled on sõlmitud

kompromissi ka 5. jaanuaril 2020 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungil arutanud.

Kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel. Hagejate viited TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 on asjakohatud.

Kompromissi puhul tsiviilasjas nr 2-20-15217 ei ole tegemist teabega poolte varalise seisundi

ja sissetulekute kohta, mille kohta teabe kogumist reguleerivad hagejate poolt viidatud

TsMS § 230 lg-d 4 ja 5.

Kohus peab ülalpidamisenõudes otsuse tegemisel lähtuma hetkeolukorrast ning arvestama

nende asjaoludega, mis on elatise väljamõistmisel olulise tähendusega. Laste viibimiskoht

vanemate lahuselu korral on üks nendest alustest, millest kohus lähtub elatise suuruse

kindlaksmääramisel.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud.

Hagejate vanemad kinnitasid 5. jaanuari 2021. a ringkonnakohtu istungil, et hagejad käivad

erakoolis ja –lasteaias. Hageja II huvitegevus on lasteasutuses, hageja I käib lisaks ka trennis.

Lasteaia, kooli ja trennitasud on ühes kuus mõlemale lapsele kokku 400 eurot (B.B.le ca 100

eurot ning A.A.le 300 eurot). Vanemad soovivad, et laste hariduse omandamine ning

huvitegevus jätkuks samal viisil. Kumbki vanem ei ole menetluses ka üheselt tõendanud, et ühe

vanema sissetulek oleks teisest vanemast oluliselt kõrgem. Seega tuleb vanematel laste

kõrgendatud kulutused hariduse omandamisele katta võrdsetes osades ja kummagi vanema

kanda peab jääma pool laste kooli- ja lasteaiakohustuste täitmisega seonduvatest kuludest,

samuti pool kulutustest huvialadele. Hagejate vanematevahelise kompromissi kohaselt

tsiviilasjas nr 2-20-15217 viibivad hagejad peaaegu võrdse aja nii ema kui ka isa juures.

Olukorras, kus laps viibib vanema juures, katab vanem eelduslikult lapse ülalpidamiskulusid

vahetult.

Üldjuhul ei või igakuine elatis alaealise lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Erandina saab kohus mõjuval põhjusel

väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega kehtestatud määra (PKS § 102 lg 2), selleks

võib PKS § 102 lg 2 kohaselt olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu 25. aprilli 2018.

a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1.; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2).

Kuigi TsMS § 652 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite

esitamist, tuleb seda võimalust erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on

pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese

astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on

muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. Kui

ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi

tegemise nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama

(Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 15).

Kuivõrd alates kompromissi sõlmimisest 25. novembril 2020 on menetluses olukord muutunud

ning hagejad peaksid veetma olulise osa ajast ka kostjaga, ei ole elatise tasumine maakohtu

poolt väljamõistetud suuruses enam põhjendatud. Ringkonnakohus on nimetatud asjaolule

poolte tähelepanu 5. jaanuari 2021. a istungil juhtinud.

11. Hageja II kulutused lastaiale ja huviringile on igakuiselt ligikaudselt 100 eurot. Hageja II

viibib maakohtu poolt määratud suhtluskorra alusel nädalast 3 päeva ema ja neli päeva isa

juures. Selle aja jooksul täidab kostja hagejate ülalpidamiskohustust vahetult. Kui laps viibib

lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida

olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei

tulegi välja mõista (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 23.1). Praegusel

juhul on vastavalt maakohtu kompromissimäärusele hagejad kostja juures igakuiselt siiski

vähem, kui hageja juures. Nimetatut arvestades ei ole põhjendatud jagada vanemate vahel

üksnes kulutused lasteaiale (ühe vanema kanda jääks eega 50 eurot kuus), vaid mõista kostjalt

hageja II kasuks välja täiendavalt 50 eurot kuus muude igapäevaste kulutuste katteks, kokku

igakuiselt 100 eurot. Ringkonnakohus arvestab ka kostja poolt kohtus avaldatuga, et tal tuleb

leida uus kodu, mille eest tuleb tasuda üüri.

Pooled ei vaielnud ringkonnakohtu istungil selle üle, et hageja I igakuised kulutused koolile ja

huvitegevusele on 300 eurot (kummagi vanema kanda jääks 150 eurot kuus), sellele lisanduvad

kulud laagritele. Arvestades, et lapsed elavad ühises majapidamises ning kulutusi tehakse

olulises osas mõlema lapse kasuks ühiselt, on hetkeolukorda arvestades põhjendatud mõista

kostjalt igakuiselt hageja I kasuks välja 200 eurot. Ringkonnakohus arvestab kostjalt hagejate

kasuks elatise suuruse kindlaksmääramisel vanemate üksmeelt laste kooli- ja lasteaia, samuti

trennide kohustuse täitmise ja nendega seonduvate kulude suuruse kohta.

12. Kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ei tule rahuldada hagejate

apellatsioonkaebust osas, mis puudutab väljamõistetava elatise sidumist PKS § 101 lg 1 järgse

elatise alammääraga. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise kindla

summana ning puudub alus ja vajadus elatise miinimummääraga sidumiseks. Ringkonnakohus

ei saa vähendades elatist PKS § 102 lg 2 järgi alla miinimummäära siduda selle automaatset

suurenemist elatise miinimummäära tõusuga (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15909, p 16). Maakohus jättis hagejate taotluse täiendava otsuse tegemiseks ning

väljamõistetava elatise miinimummääraga sidumiseks 14. oktoobri 2020. a määrusega

rahuldamata.

Hagejate apellatsioonkaebus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata.

Hagejad leidsid apellatsioonkaebuses, et tagasiulatuva elatise nõude puhul ei ole maakohus

hinnanud tabeleid, millistes on märgitud hagejate vahelduv viibimine isa ja kostja juures ning

nõue on põhjendatud ka seetõttu, et hagejad nõudsid selle perioodi eest reaalselt tehtud kulutusi,

mitte elatist miinimummääras.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

ei ole põhjendatud. Hagejad on viibinud vaidlusalusel perioodil ka kostja juures.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei

täidaks oma eesmärki, samuti seaks see kostja raskesse majanduslikku olukorda.

Hagejad leidsid apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole hagejate taotlust otsuse täitmise korra

määramiseks lahendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 14. oktoobri 2020. a määruses

avaldatuga, mille kohaselt kohaldub elatise maksmise kohustusele üldjuhul PKS § 100 lg 4,

mille järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

13. Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse, puudub tühistamise ulatust ning

vaidluse sisu arvestades vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebusi esitanud nii

hagejad kui ka kostja. Ringkonnakohus jätab hagejate apellatsioonkaebuse täielikult

rahuldamata ning rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et

ülalpidamisasjas ei ole menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine mõistlik ja õiglane

(TsMS § 162 lg 4; § 163 lg 1). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke