2-20-6317/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6317

Kohtuasi

Osaühingu Black Invest avaldus XX pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Black Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja

Osaühing

Black

Invest

(registrikood

11439688), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Ajutine

pankrotihaldur

Kristjan

Aava

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.11.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on menetlusosalisel õigus esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ülejäänud osas ei saa määruse peale kaebust

esitada. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. Osaühing Black Invest (võlausaldaja/avaldaja) esitas 29.04.2020 Harju Maakohtule avalduse

XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja võttis avalduse tagasi, kuna võlgnik tasus

menetluse käigus pankrotiavalduse aluseks olnud võlgnevuse. Kohus jättis 17.11.2020

võlausaldaja avalduse läbi vaatamata.

Pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) jäid võlausaldaja kanda. Kohus lähtus kulude

jaotamisel pankrotiseadusese (PankrS) § 150 lg-st 3, kuna see oli erinorm tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 suhtes. Lisaks tuvastas ajutine haldur, et võlgnik polnud püsivalt

maksejõuetu, mistõttu pankrotiavalduse sisulisel läbivaatamiseks tulnuks avaldus jätta

rahuldamata.

Kohus määras ajutise pankrotihalduri tasu 1 468,80 eurot ja maksis selle välja kohtu deposiidist

ettemaksu arvelt. Võlgnikul menetluskulud puudusid, kuna ta avaldusele ei vastanud ega

osalenud kohtuistungil.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse osas, millega maakohus jättis

menetluskulud võlausaldaja kanda. Avaldaja palus tühistada selles osas määruse ja teha uue

määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlgnikult välja avaldaja

menetluskulud 1 350 eurot koos kohustusega tasuda viivist. Alternatiivselt palus võlausaldaja

saata tühistatud osas asi tagasi maakohtule.

Kohus eksis menetluskulude jaotamisel. PankrS ei reguleeri menetluskulude jaotust avalduse

tagasivõtmise korral erinevalt TsMS-st. Seetõttu puudus alus PankrS kohaldamiseks. Isegi kui

käsitleda loobumise ja tagasivõtmise avaldusi samatähenduslikena, siis võttis võlausaldaja

avalduse tagasi üksnes põhjusel, et võlgnik täitis menetluse kestel oma kohustuse. Võlgnik ei

peaks vabanema menetluskulude kandmisest. Praegu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kulud

võlausaldaja kanda. Kohtu tõlgendus oli vastuolus PankrS § 150 lg-ga 3 ja TsMS § 168 lg-ga 5.

3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.

4. Võlgnik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme

kohtu lahendit TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas vaid menetluskulude jaotust. Muus vaidlustamata osas on

maakohtu lahend jõustunud. Vaidlustatud osas on maakohtu määrus korrektne ja

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

PankrS § 3 lg 2 näeb ette, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega on pankrotiseaduse sätted,

sh PankrS § 150 lg 3 erisätteks TsMS suhtes. Seetõttu ei ole käesolevas asjas põhjendatud

kohaldada PankrS § 150 lg-s 3 sätestatu asemel TsMS-s sätestatut. PankrS 150 lg 3 näeb ette,

et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui

menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab

pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus selgitab, et avalduse tagasivõtmisel jäetakse

avaldus läbivaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). Maakohus lähtus õigesti PankrS § 150 lg-st 3,

mille kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisel jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda.

Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja

arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise

võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma tähtsust, millistel põhjustel

pankrotiavaldus esitati või millistel põhjustel võlausaldaja pankrotiavaldusest loobub/võtab

tagasi. Seega puudub käesoleval juhul alus PankrS § 150 lg 3 kohaldamata jätmiseks.

7. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 3 alusel avaldaja

kanda.

Võlgnikul

kindlaksmääratavad

menetluskulud

puuduvad.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)