2-20-12430/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-12430

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks

B.B. vastuhagi A.A. vastu kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Monica

Meristo-Dmitrijev

Vastustaja:

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a

määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule B.B.

vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

kindlaks

maakohus asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on A.A. (hageja) hagi B.B. (kostja) vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks.

Kostja esitas 19. oktoobril 2020 maakohtule vastuhagi, milles palub mõista hagejalt välja

põhivõlgnevuse 27 189 eurot, sissenõutavaks muutuud viivise 2545 eurot 57 senti ning jooksva

viivise. Alternatiivselt palub kostja jätta korteriomand kostjale kohustusega hüvitada hagejale

7000 eurot hageja kulutuste katteks.

2. Viru Maakohus jättis 22. oktoobri 2020. a määrusega vastuhagi käiguta ja määras kostjale

tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) vastuhagi täiendavaks õiguslikuks

põhjendamiseks; 2) tõendite esitamiseks; 3) hagihinna nimetamiseks; 4) uue hagiavalduse /

vastuhagi tervikteksti esitamiseks.

Kostja esitas 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus keeldus 4. novembri 2020. a määrusega kostja poolt 19. oktoobril 2020

esitatud ja 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud

avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2

sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või

kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus

aga jäetakse läbi vaatamata.

Kostja poolt 19. oktoobril 2020 esitatud vastuhagi on esitatud puudustega ning kostja ei ole

2. novembril 2020 esitatud vastuhagis maakohtu 22. oktoobri 2020. a määruses välja toodud

puudusi kõrvaldanud. Kuivõrd kostja nõue ei ole selge, esitamata on tõendid ning nimetamata

on korrigeeritud hagi hind, ei saa kohus vastuhagi menetleda. Maakohus keeldus TsMS § 3401

alusel vastuhagi menetlusse võtmisest.

TsMS § 373 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on kostjal õigus vastuhagi esitada juhul, kui vastuhagi

rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või kui vastuhagi ja põhihagi

vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja

kiiremat läbivaatamist. Käesoleval juhul ei võimalda vastuhagi koos põhihagiga menetlemine

poolte vahelist vaidlust (hageja nõuet kostja vastu) kiiremini lahendada. Ühtlasi ei saa

vastuhagis esitatud alternatiivse omandiõiguse tunnistamise nõudega välistada hageja

korteriomandi vabastamise nõuet, kuna pooled ei ole sõlminud kostjal hagejale kuuluva

korteriomandi kaasomandi tekkimiseks asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 119 sätestatud

notariaalselt tõestatud tehingut.

Kostjal on õigus pöörduda kohtusse eraldiseisva õiguslikult põhjendatud nõuetekohase

hagiavaldusega, lisades hagiavaldusele kõik vajalikud tõendid, mille kohus lahenda eraldi

tsiviilasjana.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning kohustada maakohut võtma vastuhagi menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt kõrvaldas kostja 22. oktoobri 2020. a määruses nimetatud puudused.

Põhihagi ja vastuhagi on omavahel seotud. Tõendeid saab koguda ka menetluse käigus.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõustub

maakohtu seisukohaga, et vastuhagi oli esitatud puudustega ning kostja ei ole puuduseid

kõrvaldanud. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul ei ole täidetud ükski

TsMS § 373 lg-s 1 nimetatud eeldustest vastuhagi esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Osas, milles kostja taotleb

kohustada maakohut võtma vastuhagi menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata.

7. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et

kostja ei ole vastuhagis olevaid puudusi kõrvaldanud.

TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest

keeldumiseks, vastav alus peab olema seaduses välja toodud. Samas on maakohus määruses

hinnanud ka TsMS §-s 373 sätestatud eelduste esinemist.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kostja oli vastuhagi hinna märkinud juba

19. oktoobril 2020. Kuigi TsMS § 135 järgi on tsiviilasja hinna määramine eelkõige

menetlusosalise kohustus, saab kohus tsiviilasja hinna määrata ka ise juhul, kui kohus ei ole

nõus menetlusosalise poolt määratud tsiviilasja hinnaga või menetlusosaline ei ole tsiviilasja

hinda määranud.

TsMS § 136 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus tsiviilasja hinna, kui hinda ei ole ette nähtud

seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab,

et hageja nimetatud hind ei vasta tema poolt taotletud asja väärtusele. Tsiviilasja hinna

määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata

hindamise eksperdi poolt. Seega ei ole vastuhagis tsiviilasja hinna ebaõige määramise või selle

puudumise puhul tegemist sellise menetlusdokumendi puudusega, mis ainuüksi õigustaks

menetlusdokumendi menetlusse võtmisest keeldumist.

8. Maakohus leidis, et vastuhagi menetlemine koos põhihagiga ei võimalda asja õiget ja kiiret

läbivaatamist (TsMS § 373 lg 1 p 3) ning vastuhagis esitatud alternatiivse omandiõiguse

tunnistamise nõudega ei saa välistada hageja korteriomandi vabastamise nõuet (TsMS § 373 lg

1 p 2), kuna pooled ei ole sõlminud kostjal hagejale kuuluva korteriomandi kaasomandi

tekkimiseks asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 119 sätestatud notariaalselt tõestatud tehingut.

Maakohtu seisukoht TsMS § 373 lg 1 p-i 3 kohaldamise suhtes on ekslik. Nimetatud sätte

kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses

taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks

läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune

seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Hageja on

esitanud kostja vastu kinnisasja valduse vabastamise ja kahju hüvitamise nõude. Kostja on

esitanud vastuhagi samale kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Seega on hagi ja

vastuhagi puhul vähemalt osliselt tegemist vastastikuste rahaliste nõuetega, mis on seotud ühe

ja sama kinnisasja valdamise ja kasutamisega.

9. Maakohus on asunud seisukohale, et pooled ei ole sõlminud korteriomandi tekkimiseks

notariaalselt tõestatud kokkulepet, seega on maakohus vastuhagi menetlusse võtmise

otsustamisel hinnanud kohtule esitatud tõendeid.

Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 373 lg 3).

Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud üldjuhul hinnata tõendeid ega

lahendada asja sisuliselt (Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.1.;

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14; 23. oktoobri 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Praegusel juhul asus maakohus etteruttavalt hindama kostja

nõuete õiguslikku põhjendatust ning tõendeid.

10. Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määruse kohaselt tuli kostjal vastuhagi õiguslikku alust

täiendavalt põhjendada ja tõendada. Maakohtu hinnangul oli ka 2. novembri 2020. a

menetlusdokumendis esitatud kostja nõude alus ebaselge. Ringkonnakohus juhib maakohtu

tähelepanu sellele, et kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud menetlusosalise poolt esitatud

õigusliku hinnanguga. Seda teeb kohus alles asja sisulisel lahendamisel. Seega ei ole

põhjendatud vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et kostja ei ole nõude

õiguslikku alust täpsustanud või täiendavaid tõendeid esitanud.

TsMS § 372 lg 1 järgi koosmõjus § 373 lg-ga 3 saab vastuhagi menetlusse võtmise otsustada

maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles kostja taotleb, et

ringkonnakohus kohustaks maakohut vastuhagi menetlusse võtta. Maakohus saab kostja nõuet

menetleda ka iseseisva haginõudena.

Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hagi on esitatud puudustega, on maakohtul

õigus nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist (TsMS § 3401).

11. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke