2-19-5269/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Peeter Pällin ja

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5269

Kohtuasi

XX (X) hagi KÜ Kentmanni 24 vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KÜ Kentmanni 24 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3990.03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Kostja KÜ Kentmanni 24 (registrikood 80011785),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25.11.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.05.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt

välja hageja kasuks hüvitise suuremas summas kui 2895.42 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise suuremalt põhivõlalt kui 2895.42 eurot ning jaotas ja määras

kindlaks menetluskulud. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis

kokku 2895.42 eurot ja ringkonnakohtu otsuse kuupäevaga sissenõutavaks

muutunud viivis kokku 528.90 eurot ning jaotada uuesti menetluskulud.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistult XX kasuks kahjuhüvitis

2895.42 eurot ja 22.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 528.90

eurot.

2-19-5269

3.3. Mõista välja Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistult XX kasuks viivis

põhinõudelt 2895.42 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras

alates 23.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 81% ulatuses Tallinn, Kentmanni

tn 24 korteriühistu ja 19% ulatuses XX kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 04.04.2019 maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise

2955.98 eurot ja 612 eurot (kokku 3567.98 eurot), viivise seadusjärgses määras summalt

2955.98 eurot alates 08.10.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning viivise seadusjärgses

määras summalt 612 eurot alates 01.11.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 18.07.2018 oma sõiduki Volvo S60, reg/märgiga

XXXXXX, kostja korterielamu kõrval asuvasse Europark parklasse. Samal päeval

ajavahemikul 12.30–13.00 kukkus kostja kinnistul asuva puu oks hageja sõidukile, tekitades

varale kahju. Mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelev ettevõte Bristols Tex OÜ esitas

10.08.2018 hinnapakkumise, mille kohaselt sõiduki remonditööde maksumuseks on 2955.89

eurot. Hageja lasi auto korda teha ning Bristols Tex OÜ-le tasuti 2955.89 eurot.

3. Hageja esitas kostjale kahjunõuded 21.08.2018, 12.09.2018 ja 24.09.2019. Kostja juhatuse

liige kinnitas pöördumise kättesaamist 24.09.2018 ja lubas probleemiga tegeleda. Hageja esitas

kostjale kahjunõude lepingulise esindaja vahendusel 17.10.2018 ja 31.10.2018. Kostja juhatuse

liige vastas esindajale 12.11.2018 ja palus esitada kahjujuhtumi toimumist tõendavad

dokumendid. Hageja esitas uuesti dokumendid 21.11.2018, millised olid edastanud juba

eelnevalt kostja teisele juhatuse liikmele. Hageja kandis seoses kahjunõuete esitamisega

õigusabikulusid 612 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-19-5269

5. Hageja ei ole tõendanud kahjujuhtumi toimumist ega asjaolu, et sõiduk oleks olnud

väidetaval ajal pargitud aadressil Kentmanni tn 28. Kui eeldada, et hageja väide, et tema

sõidukit kahjustas kostja hallatavalt kinnistult kukkunud puuoks, vastab tõele, tuleb asuda

seisukohale, et kostja on oma kohustusi rikkunud vääramatu jõu tõttu. Kostja kinnistul ei ole

pehkinud puid ja kostja on kinnistul asuvate puude eest hoolitsenud, mistõttu ei olnud tal

mõistlikult võimalik ette näha eluterve puu küljest oksa väidetavat murdumist.

6. Hageja ei ole tõendanud, et tema näol oleks tegemist sõiduki omanikuga, kel on õigus

väidetav kahju hüvitamise nõue maksma panna; et väidetav puuoksa kukkumine sõidukile

põhjustas kahju Bristol Tex OÜ remondi eelkalkulatsioonis toodud summas; miks tuleb

kasutatud sõiduki remondiks kasutada esinduse uut originaalesituld (maksumusega 1856.72

eurot), aga mitte kasutatud varuosa. Remondiarved olid esitatud äriühingule. Seega täitis

äriühing remondi eest makstes iseenda, mitte hageja kohustust ning hageja ei ole kahju saanud.

7. Hageja ei ole esitanud tõendeid kohtueelsete õigusabikulude olemasolu kohta. Kostja

hinnangul on nende suurus igal juhul ebamõistlik ja seda nii esindaja ajakulu kui tunnitasu

suuruse osas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 22.05.2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja hüvitise

3567.98 eurot, 22.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 460.21 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates 23.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja

kanda ning kohus määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

9. Kohus tuvastas järgnevad asjaolud: hagejale kuulub sõiduk Volvo S60, reg/märgiga

XXXXXX; 18.07.2018 parkis hageja sõiduki aadressil Kentmanni 28, Tallinn asuvasse

Europark parklasse, milline piirneb kinnistuga Kentmanni 24; 18.07.2018 murdus Kentmanni

28, Tallinn kinnistul asuva puu oks ja tekitas kukkudes kahjustusi hageja sõidukile.

10. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja heidab kostjale ette, et

kostja ei kandnud kinnistul kasvavate puude eest hoolt (ei eemaldanud pehkinud ja kuivanud

oksi, mis võisid murduda) ehk tegevusetust ja seepärast saaks kostja vastutus põhineda kas

kaitsenormil (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 ja lõige 3) või käibekohustuse rikkumisel.

11. Kohus leidis, et kinnistu puude hooldamise kohustus lasus elamu korteriomanikel tulenevalt

üldisest käibekohustusest, st kohustusest tegutseda omi õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta

teisi isikuid. Üldine käibekohustus on tuletatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

lõikest 2. Korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt

tegema kõik mõistliku selleks, et nad elamut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi

isikuid. Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, saab neile ette

heita õigusvastase teo toimepanemist (nt VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi). Elamu omanike

asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada

kinnistult puid. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus –

pehkinud ja kuivanud okste eemaldamata jätmine – olla õigusvastane tegu VÕS § 1045 lõike 1

punkti 5 järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 10).

12. Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning seega peab hageja

tõendama ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumise VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 järgi. Lisaks

peab hageja tõendama, et kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lõike 3 järgi seadusest tuleneva

kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks. Seega peab hageja juhul, kui tahab tõendada kostja teo

2-19-5269

õigusvastasust VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte

olemasolu ning selle, et sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille

eest ta kostjalt hüvitist nõuab (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 11).

13. Kostjal lasunud objektiivse käitumisstandardi tuvastamise osas on hageja kostjale

etteheidete tegemisel tuginenud õnnetuse toimumise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu

22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ (edaspidi eeskiri) § 5 lõike 1

punktidele 1 ja 5. Eeskirja § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud

hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia, kinnistu piirides asuvad mängu- ja

spordiväljakud, pesukuivatuskohad, vaipade kloppimise puud jmt rajatised, rakendama

meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning vältima kinnistult

pori ja prahi ning tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteele. Eeskirja § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt

kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tegema umbrohutõrjet, niitma üle 15 cm kõrguse muru

ja rohu, v.a loodusliku alusmetsa alt, pügama heki ning korraldama selliste põõsa- ja puuokste

kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või

takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.

14. Kohtu hinnangul ei ole eeskirja § 5 lõigete 1 ja 5 näol tegemist kaitsenormidega VÕS

§ 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 tähenduses. Eeskirja lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustused

hõlmavad üldist kinnistu korrashoidu. Heakorratööd on tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse

käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning

libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede vms koristamine

(eeskirja § 2 lõige 7). Seega ei hõlma säte puuokste eemaldamist. Eeskirja § 5 lõike 1 punktis

5 nimetatud kohustused hõlmavad puude kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja

varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.

Liiklusseaduse § 2 punkt 28 avab liikluse mõiste ning see on jalakäija(te) või sõiduki(te)

liikumine ja paiknemine teel. Seega ei hõlma ka see säte puuokste eemaldamise kohustust,

millised ei kasva väljapoole kinnistu piire ega varja liikluskorraldusvahendit või ei takista

jalakäijate või sõidukite liiklust. Eeskirja kõnesolevate sätete eesmärk ei ole ka hagejale kahju

ärahoidmine.

15. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja vastutus ei põhine kaitsenormil (VÕS § 1045

lõike 1 punkt 7 ja lõige 3). Lähtudes esiletoodud faktilistest asjaoludest kontrollis kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõike 7 alusel, kas kostja vastutus võib põhineda

käibekohustuse rikkumisel. Kohus on võimalikku alternatiivset õiguslikku alust pooltega

istungil arutanud.

16. Hageja nõude aluseks võib olla VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkt 2 ja § 1050.

Käibekohustuse rikkumise kontrollimisel rakendub delikti üldkoosseisu struktuur, mille järgi

tuleb esmalt tuvastada tagajärg ehk tekkinud kahju. Seejärel tuleb teha kindlaks

käibekohustusest tuleneva kohustuse olemasolu ja selle rikkumine, põhjuslik seos kohustuse

rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü. Poolte vahel jaotub

tõendamiskoormis selliselt, et kahju olemasolu ja kostjal käibekohustusest tuleneva

käitumisstandardi järgimise kohustust ning põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja.

Käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist

ning ka süü subjektiivsete komponentide ehk deliktivõime puudumist ja sisemise hoolsuse

järgmist peab tõendama kostja (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2017 lahend asjas nr

2-13-38143, punkt 53).

17. Kohtu hinnangul võis kostja rikkuda üldist käibekohustust. Üldine käibekohustus tähendab

isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse

2-19-5269

tagajärjel kahjustada. Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja

vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kui kahju põhjuseks on tegevusetus

või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seaduses sätestatud

kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7)

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 10).

18. Tagajärje osas ei ole vaidlust selles, et hageja on kandnud kahju mootorsõiduki Volvo S60,

reg/märgiga XXXXXX, remondikulude eest maksmisega. Hageja on sõiduki omanik. Hageja

tõendas Maanteeameti registripäringu vastusega, et oli sõiduki omanikuks ka kahjujuhtumi

toimumise ajal 18.06.2018, kuna viimane omanikuvahetus toimus 09.06.2014. Eeltoodust

tulenevalt on tegemist VÕS § 128 lõike 2 tähenduses varalise kahjuga. Sõidukil puudus

kahjujuhtumi toimumise ajal vabatahtlik liikluskindlustus (kaskokindlustus).

19. Hageja on tõendanud põhjusliku seose kostja kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje

vahel (VÕS § 127 lõige 4). Kohus tugines korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4

lõikele 4 ja TsÜS § 54 lõikele 1. Tõendamist on leidnud, et hageja parkis auto Europargi parklas

aadressil Kentmanni 28, milline kinnistu piirneb kostja kinnistuga. MUPO pildifaililt nimega

DSCN7884-1.jpg nähtub Kentmanni 24 kollane maja ning väljavõttel Maa-ameti geoportaalist

on märgitud hageja sõiduki asukoht vastu kostja kinnistu piiri. Hageja on ka usutavalt

põhjendanud, miks tõendil MUPO väljakutse aadressiks on märgitud Kentmanni 15. Hagejale

kuuluv äriühing asub aadressil Kentmanni 15-1, Tallinn ning hageja tegi väljakutse kontorist,

teatades MUPO-le enda hetkelise viibimiskoha. Vaidlus puudub, et parkla asub Kentmanni 15

hoone vastas. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et puu, millelt murdus oks ja kukkus hageja

autole, asub kostja kinnistul ja on kostja valitsemisalas. Kostjal on kohustus oma kinnisasjal

kasvavate puude eest vajalikku hoolt kanda nii, et need ei põhjustaks kahju isikutele ega nende

varale. Seega kui kostja oleks kontrollinud kinnistul kasvavate puude seisukorda ning

eemaldanud puudelt oksad, mis põhjustavad ohtu isikute tervisele ja varale, oleks hagejal

jäänud varakahju olemata. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud käibekohustusest tuleneva

kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist.

20. Süü hindamiseks piisab, kui kostja pani õigusvastase teo toime vähemalt hooletusest VÕS

§ 104 lõike 3 järgi (Riigikohtu otsus nr 2-16-14655, punkt 14.6). VÕS § 1050 lõike 1 järgi saab

eeldada kahju tekitaja hooletust, st et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata. Küll

aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat

objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (Riigikohtu otsus nr 2-15-7163, punkt 17).

Kostja ei ole väiteid, et tema kinnistul ei ole pehkinud puid ning et ta on kinnistul asuvate puude

eest hoolitsenud, kinnitavaid tõendeid esitanud. Kostja sai lasta teatud aja tagant spetsialistil

(arboristil) kontrollida kinnistul kasvavate puude seisukorda (milline on selle elujõulisus).

Riigikohus on sedastanud, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise

tõenäosus ja mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et

eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks.

21. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole võtnud kasutusele kõiki sobilikke ja

vajalikke meetmeid, millega oleks saanud ära hoida hagejale kuuluva vara kahjustamise. Kostja

tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid

asjaolusid VÕS § 1045 lõike 2 järgi ei esine ja kostja ei ole suutnud VÕS § 1050 lõike 1 järgi

tõendada, et ta ei olnud hooletu. Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning

kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama.

2-19-5269

22. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja nõuab remondikulu 2955.89 eurot. Kostja leiab,

et hageja sai originaalesitule asemel paigaldada kasutatud esitule, mis oleks olnud kordades

odavam.

23. Sõidukil olevad kahjustused on tõendatud sündmuskohale kutsutud MUPO ametniku

fotodega. Fotodelt nähtub, et need on tehtud 18.07.2018 kella 13.53–14.04 vahel. Fotodelt

nähtub, et kahjustada sai sõiduki esiosa, sh sõiduki kapott, tiib ja tuli. Hageja tõendab kahju

suurust sõiduki Volvo S60 parandamiseks Bristols Tex OÜ 10.08.2018 esitatud remondi

eelkalkulatsiooniga. Hinnapakkumine hõlmab värvitööd ja materjalid (e.pamper,p.e.tiib,kapott)

329per. 559.30 eurot; keretööd 1,5hx30.- 45 eurot; lukksepatööd 4hx29.- 116 eurot; remondi

abimaterjalid 23 eurot; kapott 355.87 eurot; P.e.tuli Originaal esindusest 1463.58 eurot;

juhtmoodul 393.14 eurot 1856.72 eurot; P.kapoti hing. Kokku 2955.89 eurot. Bristols Tex OÜ

esitas 27.08.2018 arve nr 2027081 sõiduki remondi ettemaksu eest 1000 eurot ja 07.09.2018

arve nr 2007091 sõiduki varuosade ja remonttööde eest 1955.89 eurot. Arved tasus hageja eest

Arhitektibüroo XX OÜ. Hageja esitas remonditöid teostanud firma esindaja selgituse, miks

telliti uus originaalesituli ega kasutatud varuosa. Selgituse kohaselt, kuna tegemist on suhteliselt

uue autoga ja selle konkreetse auto puhul vastava varustusastmega kasutatud tuld ei olnud

kuskilt võimalik antud hetkel hankida, saigi otsustatud uue tule kasuks; sarnastel Volvo

mudelitel esineb erineva varustusastmega autodel väga paljude elektrooniliste erisustega

esitulesid; esmalt sai siiski ka kasutatud tuld otsitud, kuid selle leidmine osutus sel hetkel

võimatuks, kuna Eesti lammutustes seda ei olnud ja mujalt tellides oleks risk sobimatuse või

kasutamisest tingitud deformatsioonide puhul tagastamine tarnijale olnud mõttetult keeruline;

seega sai otsustatud uue tule kasuks. Hageja esitas võrdluseks Info-Auto AS kalkulatsiooni,

milles esitatakse orienteeruvaks remondi maksumus 5931.37 eurot. Kostja esitas Artelli Auto

OÜ kalkulatsiooni, mis koostati kahjustuste kirjelduse ja MUPO tehtud fotode põhjal. Sõiduki

remondi maksumuseks kujunes koos varuosadega kokku 2139.33 eurot.

24. Kohus tugines VÕS § 128 lõikele 3 ja § 132 lõigetele 1–3. Asja parandamine või uue asja

soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral

valima soodsaima võimaluse (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-124-11, punkt 16). Hageja saab VÕS

§ 127 lõikest 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist. Bristols Tex OÜ esitatud remondi

eelkalkulatsiooni kohaselt moodustab esitule maksumuse (kokku 1856.72 eurot) esituli 1463.58

eurot ja juhtmoodul 393.14 eurot. Kõrvutades Info-Auto AS ja Artelli Auto OÜ pakkumist, on

mõlemas kalkulatsioonis varuosa nr 30796246 P ESITULI XENON -2013 loendihinnaks

1407.97 eurot. Koguse summa aga erineb – Info-Auto AS kalkulatsioonis on 1407.97 eurot ja

Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis 500 eurot. Samuti on mõlemas kalkulatsioonis varuosa nr

31297170 KAPOTT -2013 loendihinnaks 1029.71 eurot, kuid koguse summa erineb – Info-

Auto AS kalkulatsioonis on 1029.71 eurot ja Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis 400 eurot.

Kalkulatsioonide erinevusena võib välja tuua veel, et Info-Auto AS kalkulatsioon sisaldab

esitule juhtmoodulit nagu ka Bristols Tex OÜ remonditööde eelkalkulatsioon, Artelli Auto OÜ

kalkulatsioon seda ei sisalda. Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis on esitule hinnaks 1407.97 eurot,

mitte 500 eurot, ning kapoti hinnaks on 1029.71 eurot, mitte 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt,

kui Artelli Auto OÜ remonditööde kalkulatsioon oleks arvutuslikult õige (kohtu arvutuste

kohaselt 3677.01 eurot), siis ületaks see hageja kasutatud Bristols Tex OÜ remonditööde

maksumust. Kohtu hinnangul on hageja leidnud soodsaima võimaluse sõiduki parandamiseks.

25. Kohus leidis, et hagejale kuulub sõiduki remondiga seotud kahju hüvitamisele vaatamata

sellele, et Bristols Tex OÜ arved tasus Arhitektibüroo XX OÜ. Kulutuste hüvitamist ei välista

ega vabasta kahju tekitanud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis

kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kolmas isik võis VÕS

§ 78 lõike 1 alusel täita kostja tasu maksmise kohustuse sõiduki remonditöid teostanud isikutele.

2-19-5269

Kohustuse täitnud isikul võib VÕS § 78 lõike 4 alusel olla sellest tulenevalt ka tagasinõue

hageja vastu (Riigikohus otsus nr 3-2-1-89-12, punktid 19–20). Kahju suurust ei väära ka kostja

esiletoodud asjaolu, et Arhitektibüroo XX OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab

sisendkäibemaksu maha arvata. Eluliselt ei ole usutav, et juriidiline isik võtab maksuriski ja

esitab füüsilisele isikule tagasinõude käibemaksuta. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa

ka järeldada, et kõnesoleva sõiduki remondikulu on Arhitektibüroo XX OÜ ettevõtluse

eesmärkidega seotud kulu, mida on õigus sisendkäibemaksuna maha arvata.

26. Samuti nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb õigusabikulude kandmises

seoses kohtuväliselt nõuete esitamisega. Vaidlus puudub, et hageja esitas ise ja lepingulise

esindaja kaudu kahju tekkimisega seotud nõude. Hageja nõuab tekkinud kahju õigusabikuludele

612 eurot.

27. Hageja on tõendanud tekkinud kahju Maria Mägi advokaadibüroo OÜ 22.10.2018 arvega

nr 720. Arvel on märgitud järgmine teenuse kirjeldus: 16.10.2018 Kliendi (E-Urbel) edastatud

materjali analüüs, nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine kliendilt, KÜ-le

Kentmanni 24 pöördumise koostamine ja esitamine 3 t. Kostja vaidleb nii esindaja ajakulule

kui tunnitasu suurusele (170 eurot/h) vastu, leides, et see on ebamõistlikult suur.

28. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lõike 3 ja

§ 115 lõike 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kostja kohustuse

rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu

põhjustatud kahjust (kulutustest) (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-84-14 (punkt 24); 3-2-1-5-13

(punkt 50)). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-08, punkt 18). Kohus on eelnevalt sedastanud, et

tõendamist on leidnud hagejale kahju tekitamine. Hageja üritas algul ise kostjaga kohtuväliselt

kokku leppida (saates e-kirju) ning kui kostja esindajad nendele ei reageerinud, pöördus

advokaadi poole. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu

otsus nr 3-2-1-138-10, punkt 29). Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes

vajalik. Võrreldes hageja enda esitatud kirjadega koostas esindaja põhistatud pöördumise ja

ettepaneku, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Hageja on tõendanud, mitu tundi talle teenust

osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasug peab kostja taotlema VÕS § 139 lõike 1 kohaldamist. Kostja peab

TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud

sama teenust odavamalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-19-13, punkt 11). Kostja ei ole oma vastuväites

hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude suuruse vähendamist taotlenud ega esitanud

tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud sama teenust ka odavamalt.

29. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

võlgnevuselt 2955.98 eurot alates 08.10.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 115.97 eurot) kuni

kohustuse kohase täitmiseni ning võlgnevuselt 612 eurot alates 01.11.2018 (s.o hagi esitamise

seisuga 20.79 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus tugines VÕS § 113 lõikele 1,

§-le 94 ja TsMS §-le 367 ning leidis, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendanud. Kostja ei ole

vaidlustanud viivise arvestust. Võlasummalt 2955.98 eurot otsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutnud viivis 383.94 eurot (viivitatud päevi kokku 593, viivisemäär 8% aastas

ja viivise summa 0,647886 eurot päevas). Võlasummalt 612 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga

2-19-5269

sissenõutavaks muutnud viivis on 76.27 eurot (viivitatud päevi kokku 569, viivisemäär aastas

8% ja viivisesumma päevas 0,13377 eurot).

30. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise

3567.98 eurot (2955.98 + 612), kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

460.21 eurot (383.94+76.27) ja viivise põhinõudelt (3567.98 eurolt) VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras alates 23.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

31. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel

kostja kanda.

32. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku 4677

eurot (sh käibemaks), s.o riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 3626.67 eurot, millele lisandub

käibemaks 725.33 eurot, s.o kokku koos käibemaksuga 4352 eurot. Hagejale osutati

õigusteenust seoses kokku 22h 40min tunnihinnaga 160 eurot. Kulud õigusteenusele tulenevad

järgnevatest toimingutest: 04.04.2019 materjalide analüüs, hagi koostamine ja esitamine – 7h

10min; 14.06.2019 kostja 16.05.2019 vastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, tõendite

kogumine – 1h; kostja 16.05.2019 vastusele seisukoha koostamine – 1h 50min; 16.10.2019

täiendav tõendite kogumine, päringute koostamine, nõupidamine kliendiga – 1h 30min;

04.11.2019 kostja 21.10.2019 seisukohtade ja taotlusega tutvumine ning seisukoha koostamine

– 6h 10min; 02.12.2019 kostja 25.11.2019 seisukoha, kohtu 25.11.2019 määruse ning

kindlustusandjate vastustega tutvumine – 1h 30min; 09.12.2019 ettevalmistumine 09.12.2019

kohtuistungiks – 1h; 09.12.2019 esindamine istungil – 1h; 30.12.2019 kohtu nõude täitmine

(seisukohtade täiendamine) – 1h 10min; 10.01.2020 kostja 10.01.2020 seisukohtadega

tutvumine – 20min.

33. Kostja esitas hageja kuludele vastuväite, milles leidis, et põhjendatuks saab pidada hageja

esindaja ajakulu kokku mitte rohkem kui 10h ulatuses (kostja esindaja ajakulu on 9h).

Arvestades asjaolu, et tegemist ei ole keerulise ega mahuka õigusvaidlusega, on ebamõistlikult

suur ka hageja esindaja tunnitasu määr 192 eurot tunnis. Põhjendatuks saab pidada tunnitasu

120 eurot (koos käibemaksuga).

34. Hageja on TsMS § 174 lõike 10 kohaselt kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi. Seetõttu

käsitles kohus summasid koos käibemaksuga.

35. Arvestades tsiviilasja hinda, on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325

eurot.

36. Kohus ei pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks 04.04.2019 hagi koostamise ja

esitamisega seotud kulusid (materjalide analüüs, hagi koostamine ja esitamine) 3h 10min

ulatuses. Hageja esitas kahjunõudena kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude

hüvitamise. Õigusabiteenus, mida osutati kohtueelses menetluses, hõlmab ka materjali

analüüsi, nõupidamist kliendiga, täiendavate tõendite kogumist kliendilt, kostjale pöördumise

koostamist ja esitamist 3h. Seega ei ole põhjendatud hagi koostamisel materjalide analüüsi

ajakulu. Hagi sisuline osa mahtus 4,5 lk-le. Asjaolude kirjeldus kattub kohtueelselt kostjale

esitatud pöördumises esitatud asjaoludega. Kohus pidas hagi koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 4h. Kohus ei pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks ka 04.11.2019

kostja 21.10.2019 esitatud taotlustele ja seisukohtadele hageja seisukoha koostamise ajakulu 3h

10min ulatuses. Hageja kordab 04.11.2019 esitatud menetlusdokumendis eelnevalt esitatud

seisukohti. Seisukoha sisuline osa mahtus 5 lk-le, millest seisukoht kostja tõendite kogumise

taotlusele oli 1 lehel. Kohus pidas 04.11.2019 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja

2-19-5269

vajalikuks ajakuluks 3h. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg ning istungiks

ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg (Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtuistung algas kell

10.00 ja lõppes kell 10.56) on adekvaatne.

37. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks. Tegemist

on keskmisest lihtsama menetlusega, menetluses ei määratud ekspertiisi ega tulnud kohaldada

EL õigust, ka menetlusdokumentide maht ei olnud selline, mis õigustaks keskmisest suuremat

tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole tunnitasu suurus põhjendatud ja ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus luges lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu

määraks 144 eurot.

38. Kohus rahuldas hageja taotluse hüvitada lepingulise esindaja kulu 16h 20min (22h 40min

– 6h 20min) ulatuses ning luges lepingulise esindaja kuluks 2352 eurot (16h 20min x 144).

Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 2677 eurot (sh õigusabikulu 2352 eurot ja

riigilõiv 325 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

Apellatsioonkaebus

39. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta otsust osas,

milles hageja menetluskulude avaldus jäi osaliselt rahuldamata.

40. Hageja esitas nõude VÕS § 1059 ja § 1045 lõike 1 punkti 5 alusel, mille alusel on nõude

rahuldamine välistatud. Hagi kohaselt ei ole kostja hallatavalt korterelamult osi eraldunud, vaid

kahju on väidetavalt põhjustanud kostja hallataval kinnistul asuva puu oksa murdumine.

Käibekohustuse rikkumise küsimuses on otsus vastuoluline, sest esmalt on kohus leidnud, et

kostja ei ole üldist käibekohustust rikkunud, asudes hiljem vastupidisele seisukohale. Samas

hagi alusena ei heitnud hageja kostjale ette üldist käibekohustust ja selle rikkumist, vaid

seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, mistõttu ei olnud kohtul alust käibekohustuse

rikkumist tuvastada. Kuigi hageja ei ole nõuet VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 alusel esitanud, ei

ole ka selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, sest hageja ei ole tõendanud, et kahju oleks

tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja viidatud eeskirja näol ei

ole tegemist seadusega. Seejuures on kohus õigesti osutanud, et viidatud eeskirja sätted ei

hõlma puuokste eemaldamist.

41. Ekslik ja vastuolus tõenditega on kohtu seisukoht, et hageja on kandnud kahju sõiduki

remondikulude eest maksmisega. Arved on esitatud kolmanda isiku nimele, kes need ka tasus.

Seega ei tekkinud hagejal sõiduki remondikulude maksmise kohustust ja hageja ei ole neid

kulusid kandnud. Ekslik on seisukoht, et kolmas isik on tasunud remondiarved hageja eest, sest

tõenditest nähtuvalt on kolmas isik täitnud iseenda kohustuse, kuna arved olid esitatud

arhitektibüroo nimele. Seega on ekslik viide VÕS § 78 lõikele 1. Viide VÕS § 78 lõikele 4 jääb

arusaamatuks ja on asjakohatu, sest hageja ei ole hagi alusena väitnud, et kolmandal isikul oleks

tagasinõue hageja vastu.

42. Käibemaksu summa hüvitamine on põhjendamatu. Kuivõrd arved tasunud Arhitektibüroo

XX OÜ on käibemaksukohustuslane, ei saa käibemaksu näol olla tegemist kuluga, sest

arhitektibüroo on makstud käibemaksu riigilt tagasi saanud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et

arhitektibüroo on käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestanud.

2-19-5269

43. Hageja ei ole tõendanud, et tema oli 18.07.2018 seisuga sõiduki omanik, kel on õigus kahju

hüvitamise nõue maksma panna. Hageja esitatud väljavõtted Maanteeameti liiklusregistrist

eeltoodut usaldusväärselt ei tõenda. Ei ole selge, kas sellised väljavõtted kajastavad õigesti

liiklusregistri seisu, sest puudub Maanteeameti kinnitus väljavõtte õigsuse kohta.

44. Kostja jääb oma seisukoha ja vastavate põhjenduste juurde, et kahjujuhtumi toimumine on

tõendamata.

45. Kostja leiab jätkuvalt, et sõiduki parandamise kulude summa on ebamõistlikult suur.

Arusaamatuks jääb kohtu võrdlus Artelli Auto OÜ ja Info-Auto AS kalkulatsioonides toodud

hindade osas, kuna vaidlust ei ole, et Info-Auto AS kalkulatsioonis on toodud uute varuosade

hinnad, Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis aga kasutatud varuosade hinnad. Vaidlusaluse sõiduki

näol on tegemist kasutatud sõidukiga, mistõttu ei ole põhjendatud selle parandamisel kasutada

uusi varuosi. Seega ei ole hageja kasutanud sõiduki parandamisel soodsaimat võimalust.

46. Kostja esitas kohtueelsete õigusabikulude osas vastuväite nii ajakulu kui tunnitasumäära

ebamõistliku suuruse alusel. Seega on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei ole õigusabikulude

vähendamist taotlenud. Kohus luges kohtumenetluses hageja lepingulise esindaja mõistlikuks

tunnitasuks 144 eurot. Samas ei põhjendanud kohus, miks ta luges kohtueelsete õigusabikulude

mõistlikuks määraks oluliselt suurema summa (koos käibemaksuga 204 eurot tunnis).

Vastustaja seisukoht

47. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

48. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja

materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kahju suuruse tuvastamise osas osaliselt tühistada

menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud ise uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata

(TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Hagi osalise rahuldamata jäämise tõttu jaotab ringkonnakohus

uuesti ka maakohtumenetlusega seotud menetluskulud, samuti jaotab apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskulud.

49. Ringkonnakohus

märgib

esmalt,

et

nii

vaidlustatud

otsuses

kui

erinevates

menetlusdokumentides on enamikel kordadel Tallinnas Kentmanni t 24 kinnistut nimetatud

õiguslikult ebatäpselt kostja kinnistuks. Õiguslikuks korrektselt on tegemist KrtS § 34 lõike 2

kohaselt kostja poolt valitseva kinnistuga, mis on korteriühistu liikmetest korteriomanike

kaasomandis (KrtS § 4 lõige 4). Samas ei muuda see ebatäpsus maakohtu otsust ebaõigeks,

kuna KrtS § 34 lõikest 3 tulenevalt pidi hageja konkreetse nõude esitama korteriühistu vastu.

50. Ringkonnakohus

on

veendumusel,

et

maakohus

kvalifitseeris

hageja

nõude

materiaalõigusliku aluse õigesti kooskõlas asjas tuvastamist leidnud faktiliste asjaoludega.

Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS

§ 654 lõige 6). TsMS § 436 lõikest 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Seega oli maakohtul õigus tõstatada kohtuistungil küsimuse hageja poolt

hagiavalduses nimetatust erinevast võimalikust nõude õiguslikust alusest, seda pooltega arutada

ja selle alusel vaidlus lahendada. Maakohus selgitas kohtuistungil (protokoll t lk 140-142)

2-19-5269

poolte koormust käibekohustuse võimaliku rikkumise tõendamisel ja andis vastavate eluliste

asjaolude tõendamiseks võimaluse.

51. Kostja toob kaebuse punktis 3.1.3 esile võimaliku vastuolu maakohtu otsuse punktides 11

ja 16. Kolleegium möönab, et maakohtu otsuse põhjenduste punkti 11 kaks viimast lauset

võivad tekitada otsuse kui terviku kontekstis segadust, mistõttu on mõistlik jätta need maakohtu

põhjendustest välja, muutes selles osas otsuse põhjendust. Kolleegium saab aru, et maakohus

lähtus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-12 punktist 10, milles mh selgitati, et kortermaja katuselt

lume ja jää eemaldamise ja autoomanike hoiatamise kohustus lasus korteriomanikel tulenevalt

üldisest käibekohustusest, st kohustusest tegutseda omi õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta

teisi isikuid, kuid sellist kohustust ei olnud korteriomanike asutatud korteriühistul ja seetõttu ei

saanud sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja (korteriühistu) tegevusetus (maja katuselt

lume ja jää eemaldamata jätmine) olla õigusvastane tegu VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi.

Nimetatud Riigikohtu lahend ei ole aga käesolevas asjas sõna-sõnalt kohaldatav, kuna selles

lähtuti mh kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadusest, milles puudus alates 01.01.2018

kehtiva KrtS § 34 lõikega 3 sarnane regulatsioon. Enne 01.01.2018 kehtinud regulatsiooni

kohaselt tuli sarnane nõue esitada kõigi solidaarsetest võlgnikest (kaasomanikest)

korteriomanike vastu.

52. Kostja ei ole kaebuses vaidlustanud otseselt maakohtu põhjendusi, millised sisalduvad

lahendi punktis 16 ja mille tulemusena jõudis maakohus seisukohale, et korteriühistul kui isikul,

kelle kaudu korteriomanikud kaasomandit valitsevad, on üldine käibekohustus tagada

kaasomandi eseme (käesoleval juhul elamualuse kinnistu) korrashoid selliselt, et mh ei

realiseeruks võimalik oht seal kasvavatest puudest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138

sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi

täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (nt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-48-15 (punkt 24) ja selles viidatud kohtupraktika). KrtS § 35 lõike 2

punkti 1 kohaselt kuulub kaasomandi tavapärase valitsemise, mida teostab korteriühistu, hulka

kaasomandi eseme tavapärane korrashoid, samas ei määra seadus tavapärase korrashoiu sisu.

Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt

sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 ja lõige 3),

eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides,

vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks

esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse

sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus mh ohtlikku olukorda kontrolliva isiku

hoolsuskohustust, st kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud,

et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest.

Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist

realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud ohu

realiseerumise ärahoidmiseks mõistlikult kasutama, seejuures on ohtude realiseerumise

vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise

tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või

kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida

raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on

kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus.

Käibekohustuse rikkumine võib mh seisneda nõutavale määrale vastava järelevalvekohustuse

järgimata jätmises. Samuti võib käibekohustuse olemasolule viidata see, et realiseerunud oht

oli kahju tekitaja mõjualas. Olukorras, kus kannatanu omand saab kahjustada (tema

omandiõigus seeläbi rikutud) ning kahju tekkepõhjus on kostja mõjusfääris ja kohus tuvastab,

2-19-5269

et kahju tekitajal lasus käibekohustus, saab VÕS § 1050 lõike 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja

jättis käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega

põhjustatud kahju eest. St, et kahju tekkimise fakti valguses saab eeldada, et kahju tekitaja

tegevusetus on olnud VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu VÕS

§ 104 lõike 3 ja § 1050 lõike 1 järgi (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-48-15, punkt 26).

Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama omal valikul ja järjekorras kas VÕS

§ 1045 lõikes 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja VÕS § 1050 lõike

1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist.

Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et kahju hageja varale tekkis kostja valitsetaval kinnistul

kasvavalt puult suure oksa kukkumise tõttu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja tõendas

piisava veenvusega omandiõigust konkreetsele sõiduautole 18.07.2018 seisuga. Hageja esitas

väljavõtted liiklusregistrist (t lk 60-63) ja Maanteeameti e-teenindusest (t lk 91-94), millest

nähtuvalt oli seisuga 16.10.2019 sõiduki omanikuks hageja ja viimane omanikuvahetus toimus

16.12.2013. Kostja ei toonud esile elulisi asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud maakohtul

tekkima põhjendatud kahtlus, et omanikukanne riiklikus registris on ebaõige ja et hageja on

esitanud kohtumenetluses ebaõiged andmed.

Kostja valitsetaval kinnistul kasvavalt puult oksa kukkumine hageja sõidukile ja sõiduki

kahjustumine on tõendatud MUPO materjalidega, mille hulgas on ka fotod (t lk 6-28). Sõiduki

kahjustumine ja selle tagajärjel hagejale tekkinud kahju ulatus on tõendatud kohtule esitatud

erinevate hinnapakkumistega erinevatel autoremondiga tegelevatelt ettevõtetelt (t lk 29, 84-86,

100-105). Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Asjaolu, et remondi kulud tasus

kolmas isik, mitte omanik, ei tähenda, et omaniku vara ei oleks kahjustunud (hageja asi sai

kahjustada sõltumata sellest, kes remondi eest tasus või kas üldse asi parandati). Parema esitule

vigastus nähtu MUPO fotolt (t lk 19) ja vahetamise vajadus nähtub mh kostja enda poolt

esitatud kalkulatsioonist (t lk 84-86). Väide, et kuigi fotodelt nähtub puuoks autol, ei ole

tõendatud oksa sinna kukkumine, ei ole tõsiseltvõetav. Kostja ei ole toonud esile elulisi

asjaolusid, mis oleksid pidanud panema kohtu kahtlema fotode ehtsuses või nt selles, et keegi

tõi pahatahtlikult kuskilt puuoksa ja pani hageja autole, et tekitada sellele vigastusi. Fotodelt

nähtub mh, et kostja valitseval kinnistul asuvad mitu kõrget puud (visuaalselt määratletavad

paplitena; t lk 7, 8, 26-28), millel on näha ka kuivanud oksi. Samuti on fotodelt tuvastatav, et

autole kukkunud suur (jäme) puuoks oli samuti osaliselt kuivanud (t lk 9, 10, 12-17, 22, 23, 25,

26). Kaasomandi korrashoid on vastavalt KrtS §-le 35 korteriomanike kaudu kostja mõjusfääris.

Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus asjas tuvastatud faktiliste asjaolude (eelkõige

fotodelt tuvastatava puude seisukorra) alusel õigesti seisukohale, et kostja oleks saanud

hagejale tekkinud kahju ära hoida, kui oleks kasutanud vastava ala asjatundja (arboristi) teenust,

et hinnata puude tegelikku olukorda ja neid korrastada. Kolleegium märgib, et kuna fotodelt on

visuaalselt tuvastatavad kuivanud oksad, siis oleks pidanud mõistlikul kostjal tekkima

põhjendatud kahtlus puude olukorra kohta. Kostja ei toonud esile mistahes toiminguid, mida ta

oleks puudelt võimalikult lähtuva kahju ärahoidmiseks ette võtnud. Samuti ei toonud kostja

esile, et arboristi teenuse kasutamine oleks võrreldes puudelt lähtuva kahjuga ebamõistlikult

suur. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tuvastatuks, et kostja jättis käibekohustuse täitmata ja

vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustatud kahju eest, kuna tema

tegevusetus on olnud VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu VÕS

§ 104 lõike 3 ja § 1050 lõike 1 järgi.

53. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kahjustatud sõiduki parandamiseks tehtud

vajalike ja põhjendatud kulutuste tuvastamisel maakohtu poolt kostja väidetud tõendite

ebaõiget hindamist. Samuti kohaldas maakohus asjakohaselt VÕS § 128 lõiget 3 ja § 132

lõikeid 1-3 (vaidlustatud otsuse põhjenduste punktid 21-24). Maakohus põhjendas otsust selles

2-19-5269

osas kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2 ning § 442 lõikega 8. Ringkonnakohus ei näe alust

tõendite ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ega pea

vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kostja ei ole ka

apellatsioonimenetluses kõrvaldanud maakohtu poolt esiletoodud vastuolu Artelli Auto OÜ

kalkulatsioonis esitule ja kapoti loendihindade ja koguse summade vahel, samuti seda, miks ei

sisalda nimetatud pakkumine esitule juhtmoodulit. Ka ei lükanud kostja ümber hageja tõendit

(Bristol Tex OÜ 17.10.2019 e-kirja; t lk 97) selle kohta, miks ei ole võimalik vajaliku

varustusastmega kasutatud esituld hankida ja peab kasutama uut tuld. Kostja esitatud

pakkumisest ei nähtu, kust ja millistel asjaoludel oleks Artelli Auto OÜ kasutatud tule

hankinud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegium nõustuda kostjaga, et maakohtu poolt

tuvastatud ulatuses kahju hüvitamine oleks käesolevas asjas hageja rikastumise allikaks ja

sõiduki parandamise kulud ebamõistlikult suured.

54. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheidetega maakohtu otsusele osas, milles kohus jättis

tähelepanuta kohtueelsete õigusabikulude osas kostja vastuväited kulude mõistlikule suurusele.

Vastuväide oli esitatud 16.05.2019 menetlusdokumendi punktis 2.7.5 (t lk 53-53 pöördel) ja jäi

selle juurde 21.10.2019 menetlusdokumendis (t lk 82). Seega ei ole maakohtu vastupidine väide

põhjenduste punktis 28 kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kolleegium ei nõustu maakohtuga

ka selles, et VÕS § 139 kohaldamiseks oleks kostja pidanud esitama hüvitise vähendamise

taotluse. Riigikohus on korduvalt kohaldanud VÕS § 139 selliselt, et menetlusosaline peab

tooma välja asjaolud, mis võivad anda aluse kahjuhüvitise vähendamiseks ja nende asjaolude

alusel sätte kohaldamine on kohtu ülesanne (nt lahend nr 3-2-1-64-15). Käesolevas asjas tõi

kostja maakohtus esile, et hageja kohtueelsed õigusabikulud olid ebamõistlikult suured mh

lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot, millele lisandub käibemaks) osas.

Kolleegium nõustub kostjaga, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud kohtueelsete

õigusabikulude mõistliku suuruse hindamisel põhjendama, miks ta luges advokaadist

lepingulise esindaja töö kohtueelselt VÕS § 128 lõike 3 alusel oluliselt väärtuslikumaks (koos

käibemaksu tunni eest 204 eurot (t lk 69) kui hilisemas kohtumenetluses (otsuse põhjenduste

punkti 43 kohaselt koos käibemaksuga 144 eurot) TsMS § 175 lõike 1 alusel. Mõlemal juhul

on seadusest tulenevalt hindamise aluseks kulude mõistlikkus ja vajalikkus. Selliseid

põhjendusi vaidlustatud otsus ei sisalda, mistõttu on selles osas maakohus rikkunud TsMS

§ 442 lõikes 8 sätestatud sisulise lahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus kõrvaldab

rikkumise ja leiab, et selliseid elulisi asjaolusid, millised põhjendaksid kohtueelselt oluliselt

kõrgemat advokaadi tasu, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kohtueelselt esindas hagejat küll

sama advokaadibüroo teine vandeadvokaat (t lk 32-40), kuid vaidluse eluliste asjaolude ja

tõendite maht oli sisuliselt sama ning õiguslike asjaolude maht kitsam kui kohtumenetluses.

Mõlemal juhul lähtus esindaja ebaõigest nõude materiaalõiguslikust alusest ja alles kohus

kvalifitseeris nõude õigesti. Seega ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada asjaolusid,

millised põhjendaksid, et kohtueelselt oli hagejal mõistlik ja vajalik kasutada sarnase teenuse

keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema tasuga teenust. Et Tallinnas on võimalik saada

vandeadvokaadi õigusabi oluliselt madala hinnaga, tõendab kostja lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades vaidluse sisu ja mahtu on kolleegium

seisukohal, et hagejal ei olnud kohtueelselt mõistlik maksta advokaadi teenuse eest rohkem kui

144 eurot tunnis (sisaldab käibemaksu).

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas

kohtueelsete menetluskulude osas hagi suuremas summas kui 3x144=432 eurot ja muudab

vastavalt sellele ka viivise arvestust. Viivise arvestust ei ole kostja (alternatiivselt)

vaidlustanud. Seega tuleb kostjal tasuda 432 euro suuruselt hüvitiselt viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest alates 01.11.2018 kuni ringkonnakohtu otsuse

2-19-5269

kuupäevani 76.98 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ja sealt edasi TsMS § 367 alusel samas

määras kuni põhivõla tasumiseni.

55. Ringkonnakohus nõustub kaebusega ka osas, milles vaidlustatakse kahjuhüvitise

koosseisus remonditeenuse osutaja arvetelt nähtuva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Kui

arved oleksid olnud väljastatud füüsilisest isikust hagejale, ei saaks käibemaksu küsimust

kohtumenetluses üldse üles kerkida. Käesolevas asjas aga pidas hageja vajalikuks korraldada

remondiarvete tasumine läbi temaga seotud äriühingu, mistõttu on käibemaksu küsimus oluline,

et vältida hageja rikastamist käibemaksu ulatuses. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tuleb

eeldada, et käibemaksukohuslasest juriidiline isik, kes tasus temale väljastatud arved, ei saa

nendelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada, kuna tegemist ei ole ettevõtluse eesmärkidega

seotud kuluga. Hageja ei ole vastavaid väiteid kohtu ette toonud, kuigi kostja esitas

käibemaksuga seonduva vastuväite 19.10.2019 menetlusdokumendis (punkt 2.3.3; t lk 82

pöördel). Hageja ei ole ka selgitanud (ka mitte vastuses kaebusele), millised suhted on sõiduki

remondikulude tasumise osas hageja ja tema äriühingu vahel, mistõttu tuleb eeldada, et

juriidiline isik sai sisendkäibemaksu maha arvestada ja hagejal ei saa mõistlikult võttes olla

kohustust tasuda juriidilisele isikule remondikulu koos käibemaksuga. Käesolevas asjas ei ole

küll tegemist otseselt olukorraga, mida käsitles Riigikohus lahendi nr 2-17-11269 punktis 12.2,

kuid nimetatud lahendis selgitas kolleegium, et kooskõlas VÕS § 127 lõigetes 1 ja 5 sätestatuga

tuleb kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata

tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja

asja remondi arved tasunud juriidiline isik pidi saama sisendkäibemaksu maha arvestada,

mistõttu ei ole alust käibemaksu osa ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus väljamõistetavat kahjuhüvitist arvetelt nr

2027081 ja 2007091 ( t lk 65, 66) nähtuva käibemaksu 166.67+325.98=492.65 euro võrra.

Viivise arvestust ei ole kostja (alternatiivselt) vaidlustanud. Seega tuleb kostjal tasuda

remondikulude hüvitamiseks 2955.98-492.56=2463.42 euro suuruselt hüvitiselt viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest alates 18.10.2018 kuni

ringkonnakohtu otsuse kuupäevani 451.92 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ja sealt edasi

TsMS § 367 alusel samas määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel (põhinõudest 3567.98

eurost kuulub rahuldamisele 2895.42 eurot) jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes

TsMS § 163 lõike 1 alusel 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda.

57. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalikku

suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Asja lahendanud maakohus

määrab mõlema poole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja

jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Peeter Pällin, Leanika Tamm/