Legislator Case Law & Legislation
2-14-57974/43 AI generated

2-14-57974/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-14-57974/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 04.11.2014 määrusega kuulutati välja A. H. pankrot. 25.11.2015 määrusega lõpetati võlgniku A. H. pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

Legislator headnote

AI generated

2-14-57974/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: H. pankrot. 25.11.2015 määrusega lõpetati võlgniku A. H. pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

Keywords

AI generated
employability for job placement warranted characteristic financial stress test defect of consent obstacles to return reapplication for disability benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-57974

Tsiviilasi

A. H. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik A. H. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Võlausaldaja AS X (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku A. H. (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada A. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku A. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku A. H. kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 04.11.2014 määrusega kuulutati välja A. H. pankrot. 25.11.2015 määrusega lõpetati

võlgniku A. H. pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku A. H. pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja AS X nõue summas 214 891,28

eurot.

Käesolevaks ajaks on võlgniku A. H. kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

03.11.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

03.12.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku A. H. ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik selgitas, et on tasunud võlausaldajale võlgnevuse katteks kokku 1 071 eurot.

Võlgnik on tasunud nii palju, kui on saanud. Võlgnik kasvatab üksinda üheksa aastast last ning kogu

tema sissetulek kulub lapse peale. Võlgnikule määrati 2017. aastal osaline töövõimetus, mida

pikendati kuni veebruarini 2021. Tema puusaliigesed on vahetatud ning tal on palju piiranguid - ei

tohi kukkuda, üle 10 kg tõsta, hüpata ega joosta. Seoses võlgniku tervisliku seisuga on ta saanud

riigilt toetust, mis on teda veidi aidanud. Samuti toetavad tema vanemad rahaliselt lapse õpinguid.

Võlgnik töötab alates 2017. aasta juunist sekretärina ettevõttes X mis tegeleb teleprogrammide

õiguste müümisega. Alates veebruarist on tema töötasu 840 eurot kuus. 2015. aastal oli võlgnikul

väiksem sissetulek ja tema vanemad aitasid teda rahaliselt. Alates 2016. aasta lõpust koondati

võlgnik, mistõttu võttis ta end Töötukassas arvele ja hakkas tööd otsima. Võlgnik selgitas, et lapse

isa ei maksa elatist ja ta ei julge vastavat nõuet esitada, sest kardab lapse hooldusõigusest ilma jääda.

03.12.2020 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlausaldaja AS X palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 1 071,27 eurot, mis on 0,5 %

nõudest. Võlausaldaja hinnangul on olnud võlgniku sissetulekud sellises suuruses, millelt oleks

saanud ja tulnud võlausaldajale suuremaid väljamakseid teha. Võlgnik on esitanud menetluse kestel

vaid filtreeritud arvelduskontode väljavõtteid, millest tulenevalt ei ole menetluse kestel selgunud

võlgniku tegelikud sissetulekud, olmekulud jm arveldamine. Võlgnik on kogu menetluse kestel

peamiselt esitanud mitmesuguseid tõendeid oma kulutuste kohta, kuid sissetulekud on jäänud

veenvalt tõendamata. Võlgnik on perioodi 01.11.2018 kuni 19.11.2019 kohta esitatud (parandatud)

tabelis märkinud, et saab sularahas elatisraha, mille tegelik suurus ja laekumised ei ole kuidagi

kontrollitavad. Võlgnik on jätnud esitamata selgitused, miks ta ei ole lapse ülalpidamiseks lapse isale

elatise nõuet esitanud. Kui tema majanduslik olukord oleks nii raske nagu ta on läbivalt aruannetes

märkinud, oleks iga mõistlik isik esitanud teisele vanemale elatise nõude. Esitamata on igasugused

selgitused ja tõendid tasuvama töö otsimise kohta. Tehtud väljamaksed ei ole, arvestades võlgniku

sissetulekuid, olnud piisavas suuruses. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole menetluse ajal tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega; pole esitanud veenvaid tõendeid sissetuleku suuruse kohta; on

kulutanud sissetulekust oma tarbeks rohkem kui ette nähtud; pole otsinud tasuvamat tööd ning on

esitanud tõendeid valikuliselt. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on võlausaldajal kahtlus, et võlgnik

on oma sissetulekuid varjanud. Seega on võlgnik rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

Võlausaldaja hinnangul on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu. Vaatamata kohtu

poolt antud juhistele, ei ole võlgnik teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tasustatava töö leidmiseks

ning teinud võlausaldajale võlgnevuse vähendamiseks väljamakseid sellises ulatuses nagu ta

sissetulekud oleksid võimaldanud. Seega on täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine

eeldus – võlgniku käitumine on olnud süüline. Võlausaldaja peamine huvi on menetluse kestel sada

oma nõue rahuldatud, kuid võlgnik on menetluse kestel tagastanud võlausaldajale võlgnevusest vaid

0,5%.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku A. H.

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le

1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei A., keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 03.12.2020 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 03.12.2020

andis võlgnik A. H. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgniku

võlausaldaja AS SEB Pank vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest

kõrvale hoidunud. Võlgnik on suurema osa kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud -

võlgnik koondati töölt 2016. aastal ja alates 14.06.2017 kuni käesoleva ajani töötab võlgnik

büroojuhina ettevõttes X. Hetkel on võlgniku töötasuks 856,75 eurot kuus, varasemalt oli töötasu

väiksemas summas. Võlgnik on CV Keskuse kandideerimiste ajaloo väljavõttega tõendanud aktiivset

töö otsimist 2017. aastal. Võlgnik on selgitanud, et ei saa tervislikel põhjustel tasuvamat tööd otsida.

06.03.2017 Eesti Töötukassa otsusega on võlgnikul esmakordselt tuvastatud osaline töövõime ning

seda

määratud/

pikendatud

kuni

09.02.2021.

Eeltoodut

on

võlgnik

tõendanud

Sotsiaalkindlustusametitõendiga ja Eesti Töötukassa otsustega. Võlgniku väitel on talle praegune

töökoht tema tervislikku seisundit arvestades sobilik. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, kelle

isa ei tasu elatist. Võlgnik selgitas kohtule, et kardab lapse isa vastu elatise nõuet esitada, kuna seda

tehes ähvardas lapse isa võlgniku hooldusõigusest ilma jätta. Kohus selgitas 03.12.2020 toimunud

ärakuulamisel võlgnikule hooldusõiguse määramise korda ning soovitas tal lapse isa vastu elatise

nõue esitada. Sellest hoolimata on võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud kogusummas 1 071

eurot. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt

kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik

andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi

rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest

vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning

võlgniku A. H. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb A. H. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A. H. kohustustest vabastamise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik