2-20-134698/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-134698

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1297,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esindaja Alla

Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: T. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

15.02.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 6989421, 17.02.2018 sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingu nr 6995651 ja nutikindlustuse lepingu nr 6995652, 21.03.2018

sõlmitud liitumislepingu nr 7074665, 11.06.2018 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingu nr 7288543 ja nutikindlustuse lepingu nr 7401824 alusel väljastatud

arvetest 2022885781, 2023137620, 2023367907 ja 2023664223 tulenev võlgnevus

kokku 1211,72 eurot (millest 1067,34 € põhivõlgnevus, 144,38 € põhivõlalt perioodi eest

19.02.2019 kuni 28.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1067,34 eurot) alates 29.10.2020 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 20.01.2021 k.a summas 19,61 eurot.

4. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 1067,34 eurot) alates 21.01.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud T. S. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 320 eurot (millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot

lepingulise esindaja tasu), mis mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-20-134698

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. S. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-20-134698

3 (6)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1807,10 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik T. S. esitas makseettepanekule vastuväite. 14.10.2020 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati

ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 15.10.2020 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 28.10.2020 hagiavalduse T. S. vastu põhivõlgnevuse 1267,34

euro (sh käsitlustasu nõue kokku 200 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 171,43 euro

nõudes ja viivised alates 29.10.2020 kuni põhinõude 1267,34 euro täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja õigusabikulud 420,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 15.02.2018 liitumislepingu nr 6989421

(telefoninumbriga xxxxxxxx seonduvalt), 17.02.2018 osamaksetega vara (Huawei Mate 10

Pro) müügilepingu nr 6995651 ja nutikindlustuse lepingu nr 6995652, 17.02.2018

liitumislepingu

nr

7074665

(telefoninumbriga

xxxxxxxx

seonduvalt),

11.06.2018

osamaksetega vara (Samsung Galaxy S8) müügilepingu nr 7288543 ja nutikindlustuse lepingu

nr 7401824, milledega kohustas Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale Elisa Eesti AS poolt esitatud arveid nr

2022885781, 2023137620, 2023367907 ja 2023664223. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020

oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates

viimase arve tasumisele järgnevast kuupäevast ehk 19.02.2019 kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 28.10.2020 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul kui kostja ei

vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega

ilma kohtuistungit korraldamata.

Hageja loobus 28.10.2020 kostja vastu käsitlustasude nõudest summas 200,00 ning nõudis

põhivõlgnevuse tasumist summas 1067,34 eurot. Seetõttu hageja vähendas ka sissenõutavaks

muutunud viiviste nõuet ning esitas sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 144,38

eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 14.12.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 31.12.2020. Seega kostjale vastamiseks määratud

14-päevane tähtaeg lõppes 15.01.2021 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Tsiviilasi nr 2-20-134698

4 (6)

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 15.02.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 6989421,

17.02.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 6995651 ja nutikindlustuse lepingu

nr 6995652, 17.02.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7074665, 11.06.2018 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingu nr 7288543 ja nutikindlustuse lepingu nr 7401824 kohaselt

on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p

1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 1067,34 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

Tsiviilasi nr 2-20-134698

5 (6)

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.02.2019 kuni

28.10.2020 eest arvestatuna võlasummalt 1067,34 väljamõistmiseks kostjalt summas 144,38

eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 29.10.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,61 eurot (1067,34€ x 8%/366 kp x 64 kp +

1067,34€ x 8%/365 x 20) ning alates 21.01.2021 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 420 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning

arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui

ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide

osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja

sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud hüvitamisele kokku 120 eurot (1,5h x 80€) ilma käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-20-134698

6 (6)

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik