2-14-14620/57 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

V. B. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-14-14620

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik V. B. (isikukood XXX, e-post

XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja A. S. (isikukood XXX,

XXX, e-post XXX, telefon XXX)

Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet – esindaja M. T., e-

post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V. B. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate

nõuded

V.

B. vastu

lõpevad,

sealhulgas

ka

nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui

võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada V. B. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada V. B. usaldusisiku kohustustest V. B. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade V. B. kohustustest vabastamise määruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

2/4

MENETLUSE KÄIK

1. V. B. esitas 02.04.2014. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti

väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 26.05.2014. a kohtumäärusega kuulutati välja V. B.

pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.

2. Tartu Maakohtu 02.11.2015. a kohtumäärusega lõpetati V. B. pankrotimenetlus ning

algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumäärus jõustus 18.11.2015. a.

Kohtumääruse kohaselt määrati V. B. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks

võlgnik ise.

Usaldusisik peab tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 1. mail ning

esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta iga aasta 1. juunil ning 1.

detsembril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2016.

Pankrotimenetluse lõpetamisel oli iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses

on jäänud raha saamata, kokku summas 63 727,52 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).

Võlgniku ainukeseks võlausaldajaks on kohustustest vabastamise menetluse raames

Maksu- ja Tolliamet.

3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt võlgnik töötab XXX. Kuusissetulek on tal olnud

keskmiselt XXX XXX. Võlgniku püsikulutused on korterile, kuusõidupiletitele, toidule jne.

Võlgnik teeb igakuised väljamaksed Eesti SEB kontole summas 100 eurot. Aruandele on

lisatud kontoväljavõtted SEB kontost ning Inglismaa kontost ning kontaktandmed. Võlgnik

on esitanud kohtule töölepingu ning otsuse XXX kohta (XXX 01.12.2016 – 01.11.2021).

4. 09.12.2020. a esitas võlgnik kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ning kohustustest

vabastamiseks.

Tulutoovaks tegevuseks alates 2016. aasta juuli kuust on võlgnikul XXX töötamine

väikeses ettevõttes, mis asub XXX. Võlgnik selgitab, et ta on otsinud ja otsib jätkuvalt

tasuvamat töökohta eelkõige enda oskustele ja võimalustele tuginedes, kuid suuremad

firmad, kes pakuvad kõrgemat töötasu, inimest nn tänavalt ja ilma professionaalsete

oskusteta paraku tööle ei võta ja senini võlgnikul kahjuks puuduvad finantsilised

võimalused enda täiendamiseks, et saada kõrgema töötasuga töökoht. Võlgnik kinnitab, et

on kohtule esitatud kõik andmed sissetulekute ja vara kohta kaks korda aastas, mai ja

novembri kuus. Võlgnik on iga kuu vabatahtlikult suutnud koguda raha võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, summa 100 eurot on kantud kohtu poolt ettenähtud võlgniku SEB

panga kontole, kokku 6260 eurot. MTA-le tehtud väljamaksed järgnevalt: 16.01.2017. a

summas 1460 eurot, 20.05.2017. a summas 600 eurot, 21.11.2017. a summas 600 eurot,

30.05.2018. a summas 600 eurot, 25.11.2018. a summas 600 eurot, 27.05.2019. a summas

600 eurot, 02.12.2019. a summas 600 eurot, 18.05.2020. a summas 600 eurot ning

23.11.2020. a summas 600 eurot. Võlgnik kinnitab, et pärandit saanud ei ole.

5. 14.12.2020. a kirjaga andis kohus võlausaldajale Maksu- ja Tolliamet võimaluse avaldada

seisukohta võlgniku taotlusele. Võlausaldaja esitas oma seisukoha 07.01.2021. a. Seisuga

07.01.2020 on V. B. tasumata Maksu- ja Tolliametile 55 299,34 eurot. Seega on

kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgniku kohustused MTA ees vähenenud 8428,18

euro võrra. Maksuhalduril puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Täiendavalt

lisab maksuhaldur juurde, et V. B. nõuete sundtäitmise aegumistähtaeg saabus 01.01.2021,

mistõttu ei ole maksuhalduril võimalik isiku nõudeid enam sundtäita. Eeltoodust tulenevalt

puuduvad Maksu- ja Tolliametil vastuväited V. B. kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

3/4

6. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (18.11.2015) on möödunud

natuke üle viie aasta. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise

otsustamiseks 09.12.2020. a. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise ja menetluse lõpetamise.

8. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on olnud menetluse jooksul hõivatud tööga. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma

võimalustele (oskused, elukoht jne). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või

töö otsimise kohustust.

10. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtule ei ole teada, et

võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole

kohut teavitanud.

11. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulek on menetluse jooksul jäänud umbes XXX XXX ringi (umbes XXXX

eurot). Riigikohus on 5. oktoobri 2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, punktis 12

leidnud, et võlgniku sissetuleku määramisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivast töötasu

alammäärast. Töötasu alammäärad on olnud järgnevad: 2017. a 470 eurot, 2018. a 500

eurot, 2019. a 540 eurot ning 2020. a 500 eurot.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet summas 6260 eurot. Arvestades aga Eesti

Vabariigis kehtivat töötasu määra ning Riigikohtu seisukohta oleks pidanud võlgnik

eraldama ning välja maksma võlausaldaja nõude katteks rohkem kui võlgnik on käesoleva

ajani kogunud ning välja maksnud. Samas aga ei pea kohus õigeks arvestada käesolevas

asjas Eesti Vabariigis kehtivat töötasumäära. Võlgniku palk läheb suuremas osas

püsikulude kandmiseks, mis nähtub ka kohtule esitatud aruannetest. Kohus leiab, et

võlgnikule peab jääma võimalus rahuldada oma esmased vajadused (eluruumiga seotud

kulud, toit jne) ning võlgnikule ainult Eesti Vabariigi töötasu alammäära suuruses summas

vahendite võimaldamine ei ole põhjendatud. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele raha

vastavalt oma võimalustele. Kohus peab igakuuliselt 100 euro eraldamist võlausaldaja

nõude

rahuldamiseks

piisavaks.

Kohus

leiab,

et

võlgnik

ei

ole

rikkunud

loovutamiskohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

4/4

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta

jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. B. tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav

isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud V. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. V. B. saab

usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik