Legislator Case Law & Legislation
3-21-73/6 AI generated

3-21-73/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-21-73/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.K. esitas 10.01.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks talle erakorralise hambaravi osutamiseks. Taotleja selgitab, et käis 2014. aastal

Legislator headnote

AI generated

3-21-73/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: K.K. esitas 10.01.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks talle erakorralise hambaravi osutamiseks. Taotleja selgitab, et käis 2014. aastal

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition sick leave leave on personal grounds revocation of emergency aid deportation despite health issues consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-73

Määruse kuupäev

20.01.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

K.K. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vanglas hambaravi

osutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – K.K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta K.K. taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu

tasumise

kohustusest

vabastamiseks

läbi

vaatamata.

3. Asendada

taotleja

nimi

määruse

avaldamisel

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale

ning määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. K.K. esitas 10.01.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla

kohustamiseks talle erakorralise hambaravi osutamiseks. Taotleja selgitab, et käis 2014. aastal

Viru Vangla hambaarsti vastuvõtul ning seejärel tekkis tal igemepõletik, mis on tänaseks

levinud. Taotleja väidab, et ta ei ole taotluse esitamise hetkeni ravi saanud ning tema

terviseseisund on halvenenud. Vangla vastas taotlejale novembris, et ta ei saa ravi

koroonaviiruse leviku tõttu. Taotlejat ei ole kohtule taotluse esitamise hetkeni hambaarsti

juurde viidud, kuigi arsti vastuvõtud on toimunud juba kaks nädalat. Taotleja palub kohaldada

esialgset õiguskaitset ja kohustada vanglat osutama talle vajalikku meditsiiniabi.

2. Viru Vangla teatas 20.01.2021. a vastuses kohtunõudele, et taotleja esitas 09.11.2020

vanglale pöördumise, milles soovis hambaarsti vastuvõtule. Vangla selgitas, et seoses

COVID-19 viiruse levikuga vanglas oli kinnipeetavate liikumine viidud miinimumini ning

arstide vastuvõtte vanglas ei toimunud. Erakorraliseks hambaraviks taotlejal vajadus puudus.

Meditsiiniosakonna töö on taastunud käesoleva aasta jaanuarikuust, taotleja on registreeritud

hambaarsti ravijärjekorda ning vastuvõtt toimub 10.02.2021. Vaideid seoses hambaravi

mitteosutamisega taotleja vanglale esitanud ei ole.

3-21-73

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse

taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

4. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on muu hulgas see, et põhivaidluse

lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, s.o vaidlus on tõusetunud avalik-õiguslikust suhtest

(HKMS § 4 lg 1). Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldus täitmata, mistõttu

puudub kohtu hinnangul alus taotluse läbi vaatamiseks.

5. Vangistusseaduse § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid

tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi

osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad sama

seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud

Terviseametis.

Seega

teeb

arst

vanglas

hambaravi

osutades

erialaseid

otsuseid

tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi

määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal

konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018. a määrus nr 3-18-1757, p-d 12 ja 13).

Tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning

vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus (vt

Riigikohtu erikogu 17.06.2020. a määrus nr 2-20-896, p-d 9-13).

6. Eelnevast tulenevalt saab halduskohus kinnipeetavale ravi osutamisega seonduvalt

kontrollida üksnes vangla sellise tegevuse õiguspärasust, mis ei puuduta kinnipeetava suhtes

meditsiiniliste otsuste tegemist ning mille sooritamise kohustus on seadusest tulenevalt pandud

vanglale. Käesoleval juhul ei nähtu taotlusest ega Viru Vangla vastusest, et Viru Vangla

ametnikud ei oleks võimaldanud taotlejal hambaarsti vastuvõtule minemist. Asja materjalidest

nähtub, et seoses COVID-19 viiruse levikuga vanglas oli kinnipeetavate liikumine küll piiratud

ja arsti vastuvõtte vanglas ei toimunud, kuid vangla kinnitusel on praeguseks hambaarsti

vastuvõtud taastunud ning taotlejale on planeeritud vastuvõtt 10.02.2021.

7. Eeltoodut arvestades ei võimalda kohtule esitatud dokumendid järeldada, et taotleja

vaidlustaks haldusotsust, nt arst on taotleja meditsiinilise vajaduse tuvastanud ja ravi määranud,

kuid vangla keeldub ravi võimaldamast. Taotlejale ravi määramine ja hambaravi osutamine

sõltub meditsiinilistest otsustest, mitte vangla kui haldusorgani tegevusest. Taotleja ei saa

halduskohtus vaidlustada seda, et temale määratud ravi ei ole piisav või tema tervislikku

seisundit on hinnatud valesti. Halduskohus ei saa otsustada ka selle üle, kas taotlejale tuleb tema

tervislikust seisundist lähtuvalt määrata hambaravi või mitte. Tervishoiuteenuse osutamisega

seoses tekkinud vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega ei ole ka kohtule esitatud

esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

8. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada

taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning ka see jääb läbi vaatamata.

HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime

tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/