2-19-125050/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-125050

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-125050

Tsiviilasi

K.H, E.H. ja S.H. hagi P.H. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

K.H. hagi hind 1800 eurot

E.H. hagi hind 1800 eurot

S.H. hagi hind 1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 K.H. (isikukood: XXX; XXX)

Hageja 2 E.H. (isikukood: XXX; XXX)

Hageja 3 S.H. (isikukood: XXX; XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M.H. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja P.H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2020. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista P.H. välja K.H. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 10.09.2019 kuni K.H.

(sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Mõista P.H. välja E.H. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 10.09.2019 kuni E.H.

(sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Mõista P.H. välja S.H. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 10.09.2019 kuni S.H.

(sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

5. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks M.H.

arveldusarvele nr XXX selgitusega „S, E. ja K.H. elatis“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. K.H, E.H. ja S.H. esitasid 10.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

P.H. elatise saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue 28.10.2019

määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Leides et maksekäsu

kiirmenetluse avaldus vastab olulisematele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, võttis

Tartu Maakohus 01.11.2019 määrusega hagi menetlusse.

2. Nii K.H, E.H. kui S.H. (hagejad) paluvad igaüks oma isalt P.H. (kostja) välja mõista elatise

200 eurot kuus.

3. Kostja sõnul hagejatele elatise maksmisega kokku 600 eurot kuus sattuks ta majanduslikult

raskemasse olukorda, kus ta ei saaks käia XXX, et olla koos oma lastega. Hagejate XXX

lahkumine lastega XXX oli tema ühepoolne otsus, jättes kostja kanda sealpoolsed koos

loodud kulud ja kohustused. Kostjale on võimetekohane maksta igale lapsele elatist 100 eurot

kuus. Kostja maksab samas summas elatisabi oma teistele lastele – M.J. (H.) ja M-K.J. (H.)

vastavalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusele.

Kostja igakuise sissetuleku suurus on XXX eurot, kohustused on järgmised: 53 eurot maja

kindlustus, majalaen 610 eurot (jääk XXX eurot, viimane makse XX.XX.XXXX), elekter,

vesi, maja aasta küte 1700 eurot, auto kütus 200 eurot, XXX 250 eurot, ettearvamatud

väljaminekud kuni 100 eurot. Lisaks eluasemelaenule on laen M.H. XXX eurot, igakuiselt

105,14 eurot, kohustuse jääk XXX eurot, XXX kuud, Holm Bank AS XXX eurot, makseid

järel XXX. Lisaks kulutused toidule 500 eurot, transpordile 400 eurot (XXX eurot, auto kütus

200 eurot), sidekulud 80 eurot, kulutused tervishoiule – haigestumise korral visiiditasu 20

eurot ja ravimid, astma ravimid 50 eurot, kassitoit 50 eurot kuus.

4. Hagejate XXX sõnul lahkus ta XXX koos lastega laste turvalisuse pärast. Lapsed ei saa end

turvaliselt tunda kodus, kus isa koos oma XXX lakkamatult alkoholi tarbib. XXX oli kõigest

sellest teadlik. Kui hagejate XXX ei oleks XXX tagasi tulnud, oleks ta XXX eraldi kolinud.

Hagejate XXX on ka varem laste isast samal põhjusel lastega eraldi kolinud. Hagejad oma

nõudest ei tagane, kuna nõuavad niigi miinimumelatisest vähem elatist.

5. Kohtuistungil avaldatu kohaselt hagejad elavad üürikorteris XXX, üür XXX eurot kuus,

lisanduvad kommunaalid. Kommunaalid maksab XXX. Hagejate XXX töötab XXX.

Väikseim laps käib lasteaias. Kõik sissetulekud lähevad laste peale. Hagejate XXX saab palka

XXX eurot kuus, kuu lõpus peab väga kokkuhoidlik olema. Hagejate XXX saab XXX eurot,

lastetoetused XXX eurot ja kostjalt XXX eurot. Kulutused ühele lapsele on XXX eurot.

Kostja on nõus maksma kolmele lapsele elatist kokku 300 eurot, kui peaks rohkem maksma,

siis ei pääse XXX. Liising on XXX eurot kuus, XXX saab kostja maja omanikuks. Kui kostja

saab kohtuotsuse kätte, siis läheb sellega XXX ja seal nad arvutavad, kui palju nad teevad

kostjale maksusoodustust. XXX. Kostja peab maksma kuskil 214 eurot kahele lapsele XXX.

XXX riik maksab veel 214 eurot juurde. Kostja sõidab XXX autoga, vend elab omaette, auto

on kahepeale, 100 m on vahet, XXX elab ridaelamuboksis.

Kohus pakkus kompromissi korras elatise suuruseks 150 eurot, millega hagejate ema nõustus.

Kostja sellega nõus ei ole, kuna see käib talle üle jõu. 2019. a tulumaksu protsent oli liiga

väike, jaanuaris-veebruaris peab tagasi maksma maksuametile natuke üle 1900 euro. Kui

kostja maksab esimesele kahele lapsele 100 eurot lapse kohta, ja hagejatele kokku 450 eurot,

siis elamiseks jääb natuke üle 1000 eurot. Kostja tahab ka XXX, et lastega tihedamini kokku

saada. Ma üritan ise nii säästlikult elada, kui võimalik, et saaksin XXX. Kostjale sobib kõige

paremini 100 eurot.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus

puudub selles ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hagejad on kostja alaealised

lapsed. Kostja ei ela lastega koos, mistõttu peab täitma laste ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel.

8. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019

määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus.

9. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15

rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja

varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste

rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2

teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

11. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise 200 eurot kuus lapse kohta, samas kostja on nõus

maksma ja on ka maksnud hagejatele elatist 100 eurot kuus lapse kohta, kuna vastasel juhul ei

võimaldaks kostja sõnul tema majanduslik seisund tal XXX laste juures käia. Kohus leiab,

arvestades kostja sissetuleku ja igakuiste kulutuste ning teistele ülalpeetavatele makstava

elatise suurust, et põhjendatud on elatise väljamõistmine 150 eurot kuus iga lapse kohta.

Kohus peab oluliseks, et kostjal säiliksid elatise väljamõistmise korral piisavad rahalised

vahendid laste külastamiseks ning nendega aja veetmiseks. Kostja sõnul on tema töötasu

suurus XXX eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks

alaealist

last,

kes

elavad

temast

lahus

XXX

ning

kellele

ta

maksab

XXX

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kohaselt kummalegi elatist 100 eurot kuus, mida

indekseeritakse iga-aastaselt. Tasudes igale hagejale elatist 150 eurot kuus, s.o kokku 450

eurot kuus, jääb hagejale enda tarbeks igakuiselt ca XXX eurot. Asja materjalidest nähtuvalt

kostja kulud ühes kuus on XXX eurot (53 eurot maja kindlustus, majalaen XXX eurot,

elekter, vesi, küte 1700 eurot aastas, s.o 141,66 eurot kuus, kulutused transpordile 400 eurot,

ettearvamatud väljaminekud 100 eurot, laen 105,14 eurot, laen 195,97 eurot, toit 500 eurot,

sidekulud 80 eurot, astmaravimid 50 eurot, kassitoit 50 eurot). Kohtu hinnangul on kostjal

võimalik oma kulutusi piirata, ilma et ta saaks seetõttu vähem XXX juures käia, näiteks

toidule ja sidekuludele tehtavate väljaminekute arvelt.

12. Kostja on saatnud kohtule päringu, saamaks teada, kas laste ema on võimeline samaväärselt

laste ülalpidamisse panustama. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist

saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei pea vanemad erineva varalise seisundi korral

laste ülalpidamisse võrdväärselt panustama.

13. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hagejate taotlusel kuulub elatis tasumisele nende

seadusliku esindaja arveldusarvele.

14. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et pooltel hüvitatavad menetluskulud

eelduslikult puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik