3-21-33/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXX esitas 7. jaanuaril 2021 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning täpsustas seda vastuseks käiguta jätmise määrusele 15. jaanuari 2021. Taotleja kirjeldab probleemi, mille lahendamiseks ta
Legislator headnote
AI generated3-21-33/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: XX esitas 7. jaanuaril 2021 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning täpsustas seda vastuseks käiguta jätmise määrusele 15. jaanuari 2021. Taotleja kirjeldab probleemi, mille lahendamiseks ta
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-33
Haldusasi
XX riigi õigusabi taotlus
Menetlusosalised
Taotleja: XX
RESOLUTSIOON
1. Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Toimetada määrus taotlejale kätte.
Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kätte toimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HkMS §-d 203-204).
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1. XX esitas 7. jaanuaril 2021 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning täpsustas seda
vastuseks käiguta jätmise määrusele 15. jaanuari 2021. Taotleja kirjeldab probleemi, mille lahendamiseks ta
riigi õigusabi taotleb, järgmiselt: „Probleemid Tallinna Vangla juhtkonnaga, seoses sellega, et viimased ei täida
– eiravad seaduses sätestatud“. Asjast taotlejale tulenevat võimalikku kasu on kirjeldatud aga järgmiselt:
„Võimalik kasu selgub pärast juristiga kohtumist“.
2. Leian, et taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna taotlusest ei nähtu, et taotlejal oleks vajadus riigi
õigusabi järele. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline
kaitsma oma õigusi. Vanglateenistuse haldusaktide ja toimingute või vangistustingimuste halduskohtus
vaidlustamiseks ei ole kinnipeetaval üldjuhul professionaalset õigusabi vaja, vaid ta saab kohtu poole
pöörduda ja kohtumenetluses osaleda iseseisvalt. Tegemist on vaidlustega, mille pidamine ei eelda õigusalast
eriharidust. Halduskohtule esitatavas kaebuses ei ole vaja esitada õiguslikke põhjendusi, vaid piisab üksnes
sellest kui selgelt ära näidata, mida (millist tulemust) kaebaja soovib ning millised on need faktilised asjaolud,
millel ta tugineb. Kaebusele ei esitata selliseid vorminõudeid, mida keskmine vanglas kinni peetav inimene
iseseisvalt täita ei suudaks. Vajadusel aitab kohus selgitamiskohustust täites kaebajat, nõudes puudulikult
esitatud dokumentide täpsustamist või täiendamist või tõendite esitamist. Vangla tegevuse vaidlustamise
soovi korral saab niisiis eeldada, et kinnipeetav on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Käesoleval juhul ei ole
taotleja esile toonud ühtki sellist konkreetset ja spetsiifilist Tallinna Vangla tegevusega seotud probleemi, mille
puhul saaks pidada kasvõi võimalikuks vajadust professionaalse õigusabi järele. Taotlusest ei nähtu midagi,
mis lükkaks ümber eelduse, et taotleja saab oma õiguste kaitsmisega ise hakkama. Riigi õigusabi määramine
ei ole võimalik ka abstraktselt kirjeldatud üldiste probleemide välja selgitamiseks või vangla tegevusele üldiste
hinnangute andmiseks.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur