1-16-11625/582 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-11625

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuaril 2021. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-11625

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Heili Sepp ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kriminaalasi

Ljubov Genrihsoni süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1, 2,

§ 298 lg 1 - § 22 lg 2, § 347 lg 1, § 348 lg 1, § 344 lg 1,

§ 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2,

§ 349 - § 22 lg 2, § 256 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver

Prokurör

Asja arutamise aeg ja koht

Eleliis Rattam

23.11.2020 avalikul kohtuistungil Tallinnas

Süüdistatav

Ljubov Genrihson,

isikukood: 45010270351, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene

keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras

karistamata, oli kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015.a, tõkend

vahistamine kohaldatud 28.10.2015.a, viibis vahi all kuni

29.11.2016.a, mil kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

Vandeadvokaat Mihkel Gaver

Tõlk

Svetlana Talli

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a kohtuotsus Ljubov Genrihsoni KarS §

256 lg 1 järgi süüditunnistamise ja karistuse mõistmise ning temale liitkaristuse mõistmise

osas.

2. Teha uus otsus, millega:

2.1.

Mõista Ljubov Genrihson KarS § 256 lg 1 järgi õigeks.

2(60)

2.2.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendada

üksikkaristustest raskeimat ning mõista Ljubov Genrihsonile liitkaristuseks vangistus 5 (viis)

aastat.

2.3.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ljubov Genrihsonile mõistetud liitkaristusest kantuks

tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 27. oktoobrist 2015. a kuni 29. novembrini 2016. a s.o 1

(üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 2 (kaks) päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks Ljubov Genrihsonil on vangistus 3 (kolm) aastat, 10 (kümme) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva ning rahaline karistus summas 1000 (üks tuhat) eurot.

2.4.

Juhindudes KarS § 74, § 75 jätta Ljubov Genrihsonile mõistetud ärakandmata

karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõuded KarS § 75 järgi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroo GAVER (reg. number 14470465) seoses advokaat Mihkel

Gaver’i poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks

kuluks 1130,01 € (üks tuhat sada kolmkümmend eurot ja üks sent (s.h käibemaks)). Jätta

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 15. aprilli 2020. a otsusega otsustas:

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 344 lg 1 järgi (ehk dokumendi, mille alusel on võimalik

omandada õigusi, võltsimises) ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 347 lg 1 järgi (ehk tähtsa isikliku dokumendi

võltsimises) ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 348 lg 1 järgi (ehk teadvalt võltsitud tähtsa isikliku

dokumendi hankimises ja kasutamises) ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi (ehk teise isiku nimele väljaantud

tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamises, eesmärgiga vabaneda kohustusest) ja mõista

talle karistuseks rahaline karistus 100 trahviühikut (miinimumpäevamäär 10 eurot) s.o summas

1000 eurot.

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 209 lg 1 järgi (ehk kelmuses) ja mõista talle karistuseks

2 (kaks) aastat vangistust.

3(60)

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi (ehk altkäemaksu andmises

vähemalt teist korda ja grupi poolt) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 256 lg 1 (ehk kuritegeliku ühenduse loomises,

juhtimises ja sinna liikmete värbamises) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendada üksikkaristustest

raskeimat, mõista Ljubov Genrihsonile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat.

KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ljubov Genrihsonile mõistetud liitkaristusest kantuks tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 27.oktoobrist 2015.a kuni 29.novembrini 2016.a s.o 1 (üks) aasta, 1

(üks) kuu ja 2 päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Ljubov Genrihsonil on

vangistus 6 (kuus) aastat, 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning rahaline

karistus summas 1000 (üks tuhat) eurot.

Karistuse kandmise algust arvestada Ljubov Genrihsoni poolt karistuse kandmisele asumisest.

Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti poolt Ljubov Genrihsoni vastu esitatud tsiviilhagi varalise kahju

nõudes summas 15 897, 06.- (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja kuus senti)

eurot.

Välja mõista Ljubov Genrihsonilt Sotsiaalkindlustusameti kasuks tsiviilhagi katteks 15 897, 06.-

(viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja kuus senti) eurot.

Kohtuotsus tsiviilhagi osas kuulub täitmisele Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega nr 1-15-9615

arestitud Ljubov Genrihsonile kuuluvate AV (isikukood XXXXXXXXXXXX) nimel oleva

Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite

(seisuga 17.12.2019 5211,84 eurot) ning Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552

arestitud Ljubov Genrihsonile kuuluvate NŠ (isikukood XXXXXXXXXXX) nimel oleva Swedbank

AS-i arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY olevate rahaliste vahendite

(seisuga 17.12.2019 99 963,46 eurot) arvelt.

KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse nr 1-15-9594 alusel

arestitud kolmandale isikule DDG-le kuuluv mootorsõiduk Toyota Auris registreerimismärgiga

VVVVVV (VIN kood VVVVVVVVVVVVVV).

Mõista Ljubov Genrihsonilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise asendamise korras välja 86 793 (kaheksakümmend kuus tuhat seitsesada

üheksakümmend kolm) eurot.

Mõista Ljubov Genrihsonilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise asendamise korras välja 14 102 (neliteist tuhat ükssada kaks) eurot.

NŠ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

nimel

olev

Swedbank

AS

arvelduskonto

nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, koos sellel olevate Ljubov Genrihsonile kuuluvate

rahaliste vahenditega summas 99 940,46 eurot (milline konto oli arestitud Harju Maakohtu

07.03.2016 määrusega nr 1-16-552), jätta arestituks kuni asenduskonfiskeerimisnõuete täitmiseni

(summa väheneb Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud tsiviilhagi täitmise arvelt).

Harju Maakohtu 07.03.2016 määruse nr 1-16-552 alusel arestitud AV nimel olev ja Ljubov

Genrihsonile kuuluv korteriomand aadressil XXX, Tallinn vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti

alt.

Kriminaalasja materjalide juures olevate asitõendite suhtes võetavad meetmed:

•

DM Rumeenia ID kaart ja Eesti Vabariigi ID kaart - edastada Politsei- ja Piirivalveametile

edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

SZ-lt äravõetud DM dokumendifotod hävitada.

•

Vaatlusprotokollide lisaks olevad CD plaadid pruunis ümbrikus nimega „11.köide“ –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

•

DVD plaadid salvestustega läbipaistvas kilest taskus nimega „10.köide“ – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

4(60)

•

DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „24.kd tl 44-83“ – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

•

DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „KD 25 (esimene osa, kuulamine) jne“ –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

•

2 DVD plaati jälitustoimingu salvestusega märkega „VJ JT 24.kd“ – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

•

Väline kõvaketas pruunis ümbrikus märkega „Auto Sõle“ -– kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroos olevate asitõendite suhtes võetavad meetmed:

•

09.03.2016 aadressil XXX, Tallinn asuva garaažiboksi nr 49 läbiotsimisel äravõetud

itaallastega CF (sünd XX.XX.XXXX) ja PCD (sünd XX.XX.XXXX) seotud kehtetud dokumendid

– jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

29.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud 467 isikuga seotud dokumendid - jätta

Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

26.05.2016, 30.05.2016, 03.06.2016, 09.06.2016, 13.06.2016, 17.08.2016 asitõendite

vaatlusprotokollides kirjeldatud isikutega seotud erinevad dokumendid/materjalid - jätta Politsei- ja

Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid (L. Genrihosni kehtetu EV

pass, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut VF passi AV nimele, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut

välismaalase pass NŠ nimele, kehtiv VF juhiluba AV nimele, kaks CCCP passi AV nimele,

erinevad dokumendifotod L. Genrihsonist) - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste

vastuvõtmiseks.

•

31.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud märkmik, mille peale on kirjutatud Dasha

ja arve nr 972880 3-l lehel tagastada L. Genrihsonile, ülejäänud esemed - jätta Politsei- ja

Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

29.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 517 dokumendifotot - jätta Politsei- ja

Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

10.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 8 parukat – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

•

02.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevad tühjad blanketid - jätta Politsei-

ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevate saatkondade tõendid - jätta

Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

•

08.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud võlakirjad – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

•

30.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud OT-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

•

20.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud JB-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

•

06.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud SZ-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

•

07.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemetest 17.06.2010 L. Genrihsoni

nimele adresseeritud Saku Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse kiri koos DVD-R plaadiga

ja aiamaja ümberehitamine üksikelamuks arhitektuur-ehituslik eelprojekt koos DVD-R plaadiga

tagastada Ljubov Genrihsonile, ülejäänud ÜL-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

•

19.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

•

13.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

5(60)

•

09.05.2016 ja 29.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud esemed– kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 3,4,9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel Ljubov Genrihsonilt välja mõista

riigituludesse menetluskuluna:

•

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- (üks tuhat nelisada

kuuskümmend) eurot;

•

kaitsjatasu summas 2000 (kaks tuhat) eurot;

•

kujutiseekspertiisi tasu summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot;

•

kohtuarstliku ekspertiisi tasu 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot;

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud muus osas jäävad riigi kanda ning et välja

mõistetud menetluskulud tuleb Ljubov Genrihsonil tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises ajavahemikul 05.11.2014 kuni

26.10.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna

teeninduse vanemspetsialist ŽR-le (endise perekonnanimega K) alljärgnevas.

Ljubov Genrihson andis OT kaudu pangaülekandega Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara järgmistel kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) eurot, 22.12.2014 100

(sada) eurot, 29.12.2014 100 (sada) eurot ja 31.12.2014 100 (sada) eurot kokku 400 (nelisada) eurot

erinevate isikute sh SŠ ja AA Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest.

28.04.2015 kella 11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal, 06.07.2015

kella 09.45 ajal, 04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal, 18.09.2015 kella 12.10

ajal, 02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja 26.10.2015 kella 10.18 ajal

Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna

teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist ŽR-le SZ kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ehk vähemalt

20 (kakskümmend) eurot iga Pinna teeninduses käigu eest, sealhulgas 10.08.2015 50

(viiskümmend) eurot ja 18.09.2015 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute

taotluste menetlemise eest: IN Eesti kodakondsuse taotlus; OL (D) Eesti kodakondsuse taotlus; OK

pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; AK Eesti kodakondsuse taotlus; LT Eesti kodakondsuse

taotlus; DM Eesti kodaniku passi taotlus; AI Eesti kodaniku isikutunnistuse taotlus; AJ Eesti

kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse taotlus; AA Eesti kodakondsuse taotlus; AK Eesti

kodakondsuse taotlus; VV Eesti kodakondsuse taotlus; SV Eesti kodakondsuse taotlus; VP Eesti

kodakondsuse taotlus.

27.04.2015 kella 14.28 ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal, 14.10.2015

kella 14.59 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

Pinna teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist ŽR-le IS kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara kokku mitte vähem kui 80 (kaheksakümmend) eurot ehk vähemalt 20

(kakskümmend) eurot iga Pinna teeninduses käigu eest erinevate isikute, sh järgmiste isikute

taotluste menetlemise eest: TK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; DK tähtajalise elamisloa

taotlus; IN Eesti kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse taotlus; AA tähtajalise elamisloa

taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; AT Eesti kodakondsuse taotlus; VP Eesti kodakondsuse

taotlus.

6(60)

10.06.2015 ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 Tallinnas Punane tn 14A asuvas „Zansi“ baaris andis

Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada)

eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna

teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise

elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlmise eest, samuti Ljubov

Genrihsoni ja SZ huvides DM isikutunnistuse taotluse menetlemise eest ajavahemikul 03.06.2015

kuni 10.06.2015.

05.07.2015 kella 16.43 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe tn 4 asuvas Ülemiste keskuse parklas

andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse

vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara

summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste

menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse,

OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise

eest.

13.08.2015 ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 Tallinnas kohtueelse menetluse käigus täpselt

tuvatamata kohas andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot

Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna

teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise

elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

18.09.2015 kella 19.40 ajal Tallinnas aadressil Tartu mnt 101 asuvas Tallinna Lennujaama

reisiterminalis

andis

Ljubov

Genrihson

Põhja

prefektuuri

Ida-Harju

politseijaoskonna

vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 400 (nelisada) eurot

Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna

teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise

elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

18.10.2015 kella 19.02 ajal Tallinnas aadressil Ümera tn 3 asuvas Ümera Keskuse parklas Ljubov

Genrihsoni kasutuses olevas sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le erinevatelt isikutelt saadud

varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides

erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP,

AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise

elamisloa taotluse menetlemise eest.

Ljubov Genrihsonile on esitatud altkäemaksu andmises süüdistus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teeninduse peaspetsialist LS-le alljärgnevas.

08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni 11.12 Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20

taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara summas 200 (kakssada) eurot erinevate isikute, sh DK

tähtajalise elamisloa ja OK pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest.

03.07.2015 kella 09.31 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

7(60)

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh VL tähtajalise

elamisloa taotluse menetlemise eest.

07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20

taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le SZ kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei infosüsteemis UUSIS VP osas

päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni väljastamise eest.

05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei dokumendihaldussüsteemis

Delta 24.07.2015 numbriga 15.3-10/3509-1 TK-le politsei poolt edastatud kirjale, pealkirjaga

pikaajalise elaniku elamisloa taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest.

11.08.2015 kella 09.14 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh RP tähtajalise

elamisloa taotluse menetlemise eest.

10.09.2015 kella 12.20 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) eurot VK ja TK elamisloa taotluse

menetlemisele kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid VK ja TK neile Politsei-

ja Piirivalveameti poolt elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale vastama.

21.09.2015 kella 09.53 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu Ljubov Genrihsonilt kuritegelikul teel

erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh

VK ja TK pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest ning VP ja RP elamisloa

taotlemisega seonduva nõustamise eest.

25.09.2015 kella 10.47 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh MS kodakondsuse

taotluse ja SV elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest.

29.09.2015 kella 15.51 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu Ljubov Genrihsonilt kuritegelikul teel

erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh

VK ja TK pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning SV elamisloa taotluse menetlemisele

kaasaaitamise eest.

12.10.2015 kella 10.44 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

8(60)

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot VK, OK pikaajalise elaniku elamisloa

ja GM tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt, tähtsa isikliku

dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises alljärgnevas.

03.06.2015 kella 15.34 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andsid Ljubov Genrihson ja SZ ühiselt ja kooskõlastatult

OB vahendusel teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas 50

(viiskümmend) eurot DM nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu

kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise eest - DM isikutunnistuse taotluse esitaja oli OB,

kes esines Pinna teeninduses DM-na ja esitas taotluse juurde DM nimele võltsitud Rumeenia

isikutunnistuse, millest ŽR tegi koopia ja mille alusel ŽR võttis OB-lt DM isikutunnistuse taotluse

vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu (EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik

Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses

sätestatud korras. DM elukohaks registreeriti IS elukoha aadress XXX, Tallinn. DM Eesti Vabariigi

isikutunnistus nr KKKKKKKK võeti 30.10.2015 Ljubov Genrihsoni sõiduki läbiotsimisel ära.

05.06.2015 kella 10.37 ajal Pinna teenindussaalis Ljubov Genrihsoni ja SZ eelneval ühisel

kokkuleppel andis SZ ŽR-le vara summas 20 (kakskümmend) eurot DM nimele valeandmete alusel

isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – SZ esitas ŽR-le uued pildid, DM isikutunnistusele

kandmiseks, mida ŽR oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel JL kaudu Ljubov Genrihsonilt küsinud.

Fotodel oli kujutatud OB, mitte DM. SZ poolt ŽR-le antud vara summas 20 eurot oli mõeldud

samuti OK ja TK pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest.

10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas ŽR OB-le DM nimele Eesti isikutunnistuse nr KKKKKKKK

kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille OB andis üle SZ-le. SZ maksis

OB-le 03.06.2015 ja 10.06.2015 Pinna teeninduses valeandmete alusel DM taotluse esitamise eest

200 (kakssada) eurot.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises samuti selles, et kohtueelse

menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, teadaolevalt 2007.aastast alates kuni L.

Genrihsoni kinnipidamiseni 27.10.2015 on ta regulaarselt andnud Politsei- ja Piirivalveameti

teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse

peaspetsialist MP-le sularaha infosüsteemist UUSIS (varasemalt infosüsteemist Gehenna) ehk

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemist Ljubov Genrihsoni ülesandel ja kuritegeliku

tegevuse huvides isikute kodakondsuse, elamisloa vm menetlusega seotud andmete väljastamise

eest (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine,

isikuandmete kasutamine ja edastamine e töötlemine).

MP töötles Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides ehk väljastas Ljubov Genrihsonile

politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused ja nende raames antud

andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi

väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni väljastamine tähtajalise või

pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse protsessi kohta) ning tuvastatu

kohaselt töötles MP ca 200 (kakssada) isiku andmeid, sh järgmiste käesolevat kriminaalmenetlust

läbivate isikute andmeid: allolevas tabelis on näidatud isiku nimi, isikukood, töötlemiste arv,

esimene andmete töötlemise kuupäev ja viimane andmete töötlemise kuupäev:

9(60)

Eesnimi

Perenimi

ik

arv

esimene

viimane

M

A

XXXXXXXXXXX 8

12.06.2015 12.06.2015

A

A

XXXXXXXXXXX 7

24.08.2015 23.10.2015

V

A

XXXXXXXXXXX 9

06.10.2015 16.10.2015

A

B

XXXXXXXXXXX 44

03.12.2013 07.05.2014

A

B

XXXXXXXXXXX 44

03.12.2013 07.05.2014

M

B

XXXXXXXXXXX 27

24.01.2012 17.02.2014

L

B

XXXXXXXXXXX 10

19.01.2012 25.01.2012

A

B

XXXXXXXXXXX 29

19.03.2012 07.01.2013

I

D

XXXXXXXXXXX 89

25.11.2013 17.08.2015

A

D

XX.XX.XXXX

25.11.2013 25.11.2013

K

D

XXXXXXXXXXX 6

28.07.2015 28.07.2015

A

E

XX.XX.XXXX

05.07.2012 06.01.2014

A

E

XXXXXXXXXXX 40

13.07.2012 30.07.2013

A

E

XXXXXXXXXXX 48

05.07.2012 06.01.2014

A

E

XXXXXXXXXXX 48

05.07.2012 06.01.2014

A

F

XXXXXXXXXXX 28

06.06.2011 07.05.2014

A

F

XXXXXXXXXXX 73

24.09.2013 15.06.2015

A

G

XXXXXXXXXXX 33

19.01.2010 22.10.2014

D

G

XXXXXXXXXXX 26

10.08.2011 26.08.2015

D

G

XXXXXXXXXXX 26

10.08.2011 26.08.2015

V

G

XXXXXXXXXXX 40

08.07.2013 17.02.2014

A

G

XXXXXXXXXXX 2

23.07.2015 23.07.2015

J

G

XXXXXXXXXXX 24

24.10.2012 21.02.2013

J

G

XXXXXXXXXXX 38

23.03.2012 22.01.2013

R

G

XX.XX.XXXX

20.07.2015 20.07.2015

10(60)

R

G

XXXXXXXXXXX 2

20.07.2015 20.07.2015

V

G

XXXXXXXXXXX 2

05.10.2015 13.10.2015

A

I

XXXXXXXXXXX 1

24.08.2015 24.08.2015

G

I

XXXXXXXXXXX 18

10.07.2013 07.08.2014

A

J

XXXXXXXXXXX 54

24.10.2013 21.10.2014

V

K

XXXXXXXXXXX 170 26.04.2012 15.10.2015

T

K

XXXXXXXXXXX 135 26.04.2012 02.10.2015

O

K

XXXXXXXXXXX 64

07.03.2013 13.10.2015

O

K

XXXXXXXXXXX 64

07.03.2013 13.10.2015

I

K

XXXXXXXXXXX 21

25.11.2014 17.08.2015

Ž

K

XXXXXXXXXXX 11

09.03.2012 24.05.2013

V

K

XXXXXXXXXXX 81

07.07.2011 23.09.2015

I

K

XX.XX.XXXX

20.05.2015 17.06.2015

I

K

XXXXXXXXXXX 23

20.05.2015 17.06.2015

V

K

XXXXXXXXXXX 5

24.11.2014 06.10.2015

D

K

XXXXXXXXXXX 51

17.02.2014 03.06.2015

D

K

XXXXXXXXXXX 51

17.02.2014 03.06.2015

N

L

XXXXXXXXXXX 32

05.01.2015 13.10.2015

O

L

XXXXXXXXXXX 10

23.12.2011 20.05.2015

Ü

L

XXXXXXXXXXX 7

08.11.2012 30.04.2013

L

L

XXXXXXXXXXX 12

20.09.2011 08.11.2012

V

L

XXXXXXXXXXX 2

20.07.2015 20.07.2015

A

M

XXXXXXXXXXX 83

28.02.2013 09.12.2014

D

M

XXXXXXXXXXX 22

18.03.2015 04.08.2015

T

M

XXXXXXXXXXX 5

18.03.2015 27.07.2015

V

M

XXXXXXXXXXX 30

03.06.2014 15.06.2015

11(60)

R

M

XXXXXXXXXXX 17

19.04.2013 10.10.2014

D

M

XXXXXXXXXXX 8

04.06.2015 04.06.2015

G

M

XXXXXXXXXXX 14

17.06.2015 26.10.2015

G

M

XXXXXXXXXXX 14

17.06.2015 26.10.2015

A

M

XXXXXXXXXXX 29

07.02.2013 14.05.2013

I

N

XXXXXXXXXXX 66

22.07.2014 26.10.2015

Ž

N

XXXXXXXXXXX 3

24.04.2015 24.04.2015

R

P

XXXXXXXXXXX 6

18.05.2015 18.05.2015

A

P

XXXXXXXXXXX 3

04.02.2015 04.02.2015

A

P

XXXXXXXXXXX 3

04.02.2015 04.02.2015

V

P

XXXXXXXXXXX 8

20.01.2014 20.05.2015

V

P

XXXXXXXXXXX 18

07.06.2011 20.07.2015

A

P

XXXXXXXXXXX 47

22.05.2014 28.07.2014

V

P

XXXXXXXXXXX 3

28.05.2013 28.05.2013

A

P

XXXXXXXXXXX 12

01.04.2015 02.04.2015

T

R

XXXXXXXXXXX 17

19.09.2011 19.09.2011

A

S

XXXXXXXXXXX 107 18.02.2013 08.04.2015

D

S

XXXXXXXXXXX 2

16.10.2012 16.10.2012

L

S

XXXXXXXXXXX 18

26.06.2014 07.08.2014

D

S

XXXXXXXXXXX 1

29.10.2014 29.10.2014

T

S

XXXXXXXXXXX 41

03.11.2014 02.10.2015

O

S

XXXXXXXXXXX 1

02.06.2015 02.06.2015

M

S

XXXXXXXXXXX 4

24.08.2015 14.10.2015

S

Š

XXXXXXXXXXX 25

30.07.2012 17.08.2015

N

Š

XXXXXXXXXXX 27

11.10.2011 12.06.2014

V

Z

XXXXXXXXXXX 21

12.09.2013 30.07.2015

12(60)

M

Z

XXXXXXXXXXX 17

07.02.2011 12.11.2013

M

Z

XXXXXXXXXXX 13

07.02.2011 30.07.2015

V

Ž

XXXXXXXXXXX 21

12.09.2013 30.07.2015

V

T

XXXXXXXXXXX 45

24.08.2012 11.09.2014

J

T

XXXXXXXXXXX 5

10.02.2014 10.10.2014

L

T

XXXXXXXXXXX 5

03.06.2015 23.09.2015

J

T

XXXXXXXXXXX 16

23.10.2013 27.06.2014

M

T

XXXXXXXXXXX 46

20.11.2013 03.06.2015

V

T

XXXXXXXXXXX 11

04.06.2015 04.06.2015

R

T

XXXXXXXXXXX 1

04.06.2015 04.06.2015

T

T

XXXXXXXXXXX 108 20.06.2013 15.10.2015

O

T

XXXXXXXXXXX 4

09.10.2014 09.10.2014

A

T

XXXXXXXXXXX 5

10.11.2014 29.04.2015

N

T

XXXXXXXXXXX 8

03.10.2014 20.05.2015

N

T

XXXXXXXXXXX 8

03.10.2014 20.05.2015

J

T

XXXXXXXXXXX 16

23.10.2013 27.06.2014

A

T

XXXXXXXXXXX 16

12.11.2013 27.08.2014

R

U

XXXXXXXXXXX 2

28.08.2014 28.08.2014

T

U

XXXXXXXXXXX 36

09.03.2012 03.01.2013

S

V

XXXXXXXXXXX 8

02.10.2015 26.10.2015

S

V

XXXXXXXXXXX 8

02.10.2015 26.10.2015

E

V

XX.XX.XXXX

21.03.2013 01.07.2014

E

V

XXXXXXXXXXX 53

21.03.2013 01.07.2014

A

V

XXXXXXXXXXX 75

08.01.2010 25.06.2014

Y

Y

XXXXXXXXXXX 53

27.01.2010 14.11.2012

J

Y

XXXXXXXXXXX 53

27.01.2010 14.11.2012

13(60)

Samuti väljastas MP Ljubov Genrihsonile infosüsteem UUSIS ja POLIS väljatrükke, Ljubov

Genrihsoni elukoha läbiotsimisel võeti ära ca 300 (kolmsada) väljatrükki, sealhulgas väljatrükid

järgmiste kriminaalmenetlust läbivate isikute kohta, mis on Ljubov Genrihsonile antud MP poolt

(allolevas tabelis on esitatud nimi, isikukood, andmete töötlemise kuupäev ja andmebaas):

A

M

XXXXXXXXXXX

28.02.2013,

29.08.2013

ja

07.11.2013

UUSIS

A

M

XXXXXXXXXXX 28.02.2013

UUSIS

A

M

XXXXXXXXXXX 28.02.2013

UUSIS

D

M

XXXXXXXXXXX 27.07.2015

UUSIS

D

M

XXXXXXXXXXX 27.07.2015

UUSIS

D

M

XXXXXXXXXXX 27.07.2015

UUSIS

A

S

XXXXXXXXXXX 18.02.2013

UUSIS

A

S

XXXXXXXXXXX

25.02.2015,

26.02.2015

ja

02.03.2015

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX 07.06.2011

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX

7.06.2011,

18.02.2014,

07.07.2015,

08.07.2015,

20.07.2015

ja

21.09.2015

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX 07.06.2011

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX 07.06.2011

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX

7.06.2011,

07.07.2015

ja

20.07.2015

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX

7.06.2011,

07.07.2015

ja

20.07.2015

UUSIS

V

P

XXXXXXXXXXX

7.06.2011

ja

07.07.2015

UUSIS

14(60)

V

P

XXXXXXXXXXX

7.06.2011,

18.02.2014,

07.07.2015,

08.07.2015,

20.07.2015

ja

21.09.2015

UUSIS

G

M

XXXXXXXXXXX 17.06.2015

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX 07.07.2011

UUSIS

Ž

K

XXXXXXXXXXX

09.03.2012

ja

14.03.2012

UUSIS

T

U

XXXXXXXXXXX

08.03.2012,

09.03.2012,

13.03.2012

ja

14.03.2012

UUSIS

V

F

XXXXXXXXXXX

05.02.2014,

17.02.2014,

25.02.2014,

18.03.2014,

27.03.2014,

2.04.2014,

21.04.2014

ja

07.05.2014

UUSIS

M

Z

XXXXXXXXXXX

29.06.2011

ja

30.07.2015

UUSIS

I

Z

XXXXXXXXXXX

30.07.2015

ja

10.08.2015

UUSIS

I

Z

XXXXXXXXXXX

30.07.2015

ja

10.08.2015

UUSIS

I

Z

XXXXXXXXXXX 30.07.2015

UUSIS

S

Š

XXXXXXXXXXX 03.08.2012

UUSIS

A

K

XXXXXXXXXXX

19.08.2009,

18.06.2010

ja

21.02.2013

UUSIS

V

T

XXXXXXXXXXX 04.06.2015

UUSIS

V

M

XXXXXXXXXXX 09.06.2014

UUSIS

15(60)

V

M

XXXXXXXXXXX 15.06.2015

UUSIS

V

M

XXXXXXXXXXX 15.06.2015

UUSIS

O

F

XXXXXXXXXXX 03.02.2014

UUSIS

K

D

XXXXXXXXXXX 28.07.2015

UUSIS

A

S

XXXXXXXXXXX

06.08.2014,

23.12.2014

ja

14.01.2015

UUSIS

A

S

XXXXXXXXXXX

27.06.2014,

06.08.2014,

23.12.2014

ja

29.12.2014

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX 31.03.2014

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX 05.06.2014

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX 26.04.2012

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX

5.08.2014,

14.08.2014,

25.08.2014

ja

01.09.2014

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX

5.08.2014,

14.08.2014,

25.08.2014

ja

01.09.2014

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX

26.04.2012,

19.10.2012,

31.10.2012,

18.02.2013,

10.01.2014,

26.02.2014,

27.02.2014,

05.03.2014,

26.03.2014,

23.04.2014,

09.07.2014,

07.04.2015,

25.05.2015

ja

18.06.2015

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX 26.04.2012,

30.04.2012

ja

UUSIS

16(60)

19.10.2012

V

K

XXXXXXXXXXX

26.04.2012,

19.10.2012,

31.10.2012,

10.01.2014,

26.02.2014,

27.02.2014,

05.03.2014,

26.03.2014

ja

07.04.2015

UUSIS

V

K

XXXXXXXXXXX

30.04.2012,

19.10.2012,

18.02.2013,

26.02.2014,

27.02.2014,

11.06.2015,

23.09.2015,

25.09.2014

ja

29.09.2015

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX

26.04.2012,

19.10.2012,

09.05.2013,

30.01.2014,

25.02.2014,

27.02.2014

ja

07.04.2015

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX

02.05.2012,

19.10.2012

ja

29.09.2015

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX

26.04.2012,

19.10.2012,

09.05.2013,

30.01.2014,

25.02.2014.

27.02.2014,

05.03.2014,

26.03.2014

ja

29.04.2014

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX

26.04.2012,

02.05.2012

ja

19.10.2012

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX 02.05.2012

UUSIS

17(60)

T

K

XXXXXXXXXXX 02.05.2012

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX 02.05.2012

UUSIS

T

K

XXXXXXXXXXX 26.04.2012

UUSIS

O

K

XXXXXXXXXXX

07.03.2013,

18.06.2014,

20.10.2014

ja

17.04.2015

(logi

alates 2008.a)

UUSIS

O

K

XXXXXXXXXXX

07.03.2013,

22.04.2013,

06.05.2013,

17.05.2013

UUSIS

O

K

XXXXXXXXXXX 15.05.2013

UUSIS

N

K

XXXXXXXXXXX 05.11.2007

Gehenna

A

B

XXXXXXXX

19.03.2012 ja

02.10.2012

UUSIS

A

B

XXXXXXXX

19.03.2012 ja

02.10.2012

UUSIS

A

P

XXXXXXXX

02.04.2009,

03.11.2009,

09.06.2010 ja

09.07.2012

UUSIS

A

P

XXXXXXXX

02.04.2009,

03.11.2009,

09.06.2010 ja

09.07.2012

UUSIS

Samuti 12.06.2015 väljastas MP Ljubov Genrihsonile politsei dokumendihaldussüsteemist Delta

Maanteeameti

poolt

politseile

edastatud

süüteoteate

IN

suhtes,

04.08.2015

politsei

dokumendihaldussüsteemist Delta 24.07.2015 TK ja VK nimele registreeritud kirja ning 03.09.2015

VK nimele registreeritud kirja.

Eelpool nimetatud isikute osas politsei infosüsteemidest UUSIS (varasemalt POLIS, Gehenna) ja

Delta päringute tegemise ja andmete väljastamise ehk oma ametiseisundi ärakasutamise eest Ljubov

Genrihsoni ja temaga seotud isikute huvides, sai MP Ljubov Genrihsonilt korduvalt sularaha. MP

18(60)

kinnipidamisele (27.10.2015) eelnenud nelja aasta jooksul, so aastatel 2011-2015 sai MP Ljubov

Genrihsonilt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas vara igal aastal mitte

vähem kui 500 (viissada) eurot, so kokku 2000 (kaks tuhat) eurot, sh järgmistel tuvastatud

kuupäevadel ja summades:

12.06.2015 kella 07.56 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris

reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise

eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

19.06.2015 kella 07.56 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris

reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise

eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

13.10.2015 kella 08.00 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris

reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise

eest vähemalt 35 (kolmkümmend viis) eurot.

19.10.2015 kella 07.45 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris

reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise

eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

Ljubov Genrihsonile esitatud süüdistuse kohaselt andis ta ŽR-le vara mitte vähem kui 3210 eurot,

LS-le vara mitte vähem kui 650 eurot ja MP-le vara mitte vähem kui 2000 eurot, seega tuvastatu

kohaselt andis Ljubov Genrihson ametnikele ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 altkäemaksu mitte

vähem kui 5860 eurot.

Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi poolt.

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimise.

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises alljärgnevas.

10.07.2015 kella 10.15 ajal andis Ljubov Genrihson SZ kaudu AK-le korralduse Pinna teenindusse

minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal Tallinnas aadressil P.

Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andis AK

teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le vara summas 50

(viiskümmend) eurot AK Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest.

Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmisele kallutamise.

Ljubov Genrihsonile on samuti esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimise katses alljärgnevas.

20.03.2013 esitas Ljubov Genrihson ise või kellegi vahendusel Tallinnas Põhja prefektuuri

Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo Narva mnt teeninduses teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist ŽR-le AV sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. ŽR oli

19(60)

teadlik sellest, et taotlust ei esita AV ja lasi teadlikult esitada AV 20.03.2013 Eesti kodakondsuse

taotlus ja võltsida taotluses AV allkirja. Taotlusele on lisatud Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov

Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Taotluse juurde on esitatud

võltsitud elamisloakaardi nr XXXXXXXX koopia AV nimele – elamisloakaardi fotol on Ljubov

Genrihson. Ljubov Genrihsoni eesmärgiks oli AV-le Eesti kodaniku staatuse saamine ja seeläbi AV

nimele võltsitud tähtsa isikliku dokumendi ehk Eesti isikutunnistuse või/ja passi hankimine.

20.03.2013 taotluse alusel Vabariigi Valitsuse 03.04.2014 korraldusega nr 132 anti AV-le Eesti

kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Nimetatud

korraldus ei ole käesoleva hetke seisuga jõustunud, kuna AV ei ole esitanud tõendit Vene

Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta, seega Ljubov Genrihsoni poolt teadvalt võltsitud

tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katsestaadiumisse.

Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katse.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises

ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas.

16.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud elamisloakaardi AV nimele. Nimelt

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas Ljubov Genrihson OT

esitama 16.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le

AV nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima AV andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa

isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. OT esitas 16.06.2014 AV

elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson oli

muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav. OT andis AV 16.06.2014

elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe pöidla ja vasaku käe pöidla kujutise (sõrmejäljed).

OT võltsis 16.06.2014 taotluses kahel korral AV allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades

AV allkirja, mis kanti AV elamisloakaardile. 16.06.2014 taotluse alusel väljastas ŽR 26.06.2014

OT-le elamisloakaardi nr XXXXXXXXX AV nimele kehtivusega 19.06.2014 kuni 19.06.2019 koos

PIN-koodidega. OT võltsis 26.06.2014 elamisloakaardi nr XXXXXXXXX väljastusteatel nr

XXXXXXXXX AV allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

05.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud elamisloakaardi NŠ nimele. Nimelt

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas Ljubov Genrihson OT

esitama 05.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le

NŠ nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima NŠ andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa

isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas.

OT esitas 05.06.2014 NŠ elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni foto, millel

Ljubov Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav. OT

andis teadlikult NŠ 05.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe nimetissõrme ja

vasaku käe nimetissõrme kujutise (sõrmejäljed). OT võltsis 05.06.2014 NŠ taotluses kahel korral

NŠ allkirja ning võltsis allkirjapadjale kirjutades NŠ allkirja. Allkirjapadjale kirjutatud allkiri kanti

NŠ elamisloakaardile. 16.06.2014 väljastas ŽR OT-le elamisloakaardi nr XXXXXXXXX NŠ

nimele kehtivusega 06.06.2014 kuni 06.06.2019 koos PIN-koodidega ja OT võltsis väljastusteatel

nr XXXXXXXXX NŠ allkirja. Elamisloakaardi nr XXXXXXXXX asukoht on teadmata, PIN-

koodid võeti Ljubov Genrihsonilt läbiotsimisel ära.

06.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud välismaalase passi NŠ nimele. Nimelt

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kihutas Ljubov Genrihson OT esitama

20(60)

06.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le NŠ

nimelt välismaalase passi taotluse ja võltsima NŠ andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa

isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas.

OT esitas 06.06.2014 NŠ välismaalase passi taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni

foto, millel Ljubov Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina

äratuntav. OT võltsis 06.06.2014 NŠ taotluses kahel korral NŠ allkirja ning lisaks võltsis

allkirjapadjale kirjutades NŠ allkirja, mis kanti NŠ passi. 06.06.2014 taotluse alusel väljastati NŠ

nimele välismaalase pass nr XXXXXXXXX. 16.06.2014 väljastas ŽR OT-le välismaalase passi nr

XXXXXXXXX NŠ nimele kehtivusega 09.06.2014 kuni 09.06.2019 ja OT võltsis väljastusteatel nr

XXXXXXXX NŠ allkirja. Nimetatud pass võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamise.

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamises ja dokumendi võltsimises alljärgnevas.

01.07.2014 Tallinnas aadressil Sõpruse pst 201/203 asuvas Swedbanki pangakontoris kasutas

Ljubov Genrihson NŠ isikut tõendavat dokumenti, kas elamisloakaarti nr XXXXXXXXX või

välismaalase

passi

nr

XXXXXXXXX

NŠ

nimele

Swedbankis

pangakonto

nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY avamisel, võltsides 01.07.2014 NŠ arvelduskonto

lepingus NŠ allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil Endla 45, Tallinn asuvas

Kristiine Kaubanduskeskuse Swedbank kontoris kasutas Ljubov Genrihson NŠ välismaalase passi

nr XXXXXXXXX NŠ pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks (kaart blokeeriti Ljubov

Genrihsoni soovil, kuna kaart oli kadunud).

Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise.

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus kelmuses alljärgnevatel asjaoludel.

24.04.2007 ja 28.04.2010 esitas Ljubov Genrihson Tallinna Pensioniametile AV pensioniavalduse

töövõimetuspensioni saamiseks, esitades jätkuvalt 23.08.2010 ja 18.08.2014 avaldused

töövõimetuse ja lisakulude tuvastamiseks. Ljubov Genrihson esitas mõlema pensioniavalduse

juurde AV elamisloakaardi nr XXXXXXXXX, luues Tallinna Pensioniametile ettekujutuse, et

töövõimetuspensioni taotleb AV. Tegelikult oli AV elamisloakaardil nr XXXXXXXXX

kehtivusega 12.04.2005 kuni 28.04.2010 Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson oli

muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav ja tegelik AV pensioni ja

toetuste taotleja oli seega Ljubov Genrihson. Ljubov Genrihson esitas korduvalt Tallinna

Pensioniametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning avaldusi AV-le töövõimetuspensioni

ning sotsiaaltoetuste määramiseks. AV pension ja toetused kanti AV pangakontole, mida Ljubov

Genrihson kasutas. 05.09.2012 esitas Ljubov Genrihson, kasutades AV nimele väljaantud

dokumente AV nimel taotluse kordusekspertiisiks. AV-l tuvastati 08.01.2013 otsusega töövõime

kaotus 100% perioodiks 30.09.2012-30.09.2014 ja talle määrati töövõimetuspension perioodiks

21(60)

01.10.2012-30.09.2014 ning 10.01.2013 otsusega tuvastati AV-l sügav puue perioodiks 30.09.2012-

30.09.2014 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.2012-30.09.2014.

18.08.2014 esitas Ljubov Genrihson, kasutades AV nimele väljaantud dokumente viimase nimel

taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014 otsusega tuvastati AV-l töövõime kaotus 100% perioodiks

30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea saabumiseni) ja 11.09.2014 otsusega määrati AV-le

töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014-20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega tuvastati AV-l

sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja AV-le määrati puudega tööealise inimese toetus

perioodiks 01.10.2014-20.03.2017. Seega esitas Ljubov Genrihson alates 21.03.2007-18.08.2014

korduvalt

Sotsiaalkindlustusametile

taotlusi

AV

töövõimetuse

tuvastamiseks

ning

töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks, tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile

perioodil 01.10.2012-31.08.2016 makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese

toetuse maksmisega varalist kahju kokku summas 15 897,06 eurot. Elamisloakaart nr

XXXXXXXXX AV nimele võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas.

06.07.2015 kella 09.40 paiku Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr

12 LT Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXX LT allkirja. LT kinnituse

andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli

võltsimisest teadlik ja võttis LT kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas LT Eesti

kodakondsuse taotluse toimikusse.

15.07.2015 ajavahemikul 09.01 kuni 09.15 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel

teeninduslauas nr 12 AI Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXX AI

allkirja. AI kinnituse andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis AI kinnituse pärast võltsimist enda kätte

ning lisas AI Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

18.09.2015 ajavahemikul 12.10 kuni 12.18 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel

teeninduslauas nr 12 VK Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXXXX

VK allkirja. VK kinnituse andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning

lisas VK Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

26.10.2015 ajavahemikul 09.17 kuni 10.44 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel

teeninduslauas nr 12 VV allkirjasid, esitades VV nimelt sooviavalduse Eesti kodakondsuse

saamiseks täisealisena. VV taotluse koos võltsitud allkirjadega võttis SZ-lt vastu teeninduslaua nr

12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis

kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas VV Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

21.08.2015 ajavahemikul 14.26 kuni 14.40 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis esitas IS Ljubov Genrihsoni ülesandel

teeninduslauas nr 12 AP Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja

22(60)

taotluse lisadel korduvalt AP allkirja. AP taotluse võttis vastu teeninduslaua nr 12 taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis AP taotluse

ISlt vastu ning lisas AP Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

14.04.2014 ajavahemikul 14.29 kuni 14.56 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis esitas IS Ljubov Genrihsoni ülesandel

teeninduslauas nr 12 SŠ Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja

taotluse lisadel korduvalt SŠ allkirja. SŠ taotluse võttis vastu teeninduslaua nr 12 taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis SŠ taotluse

ISlt vastu ning lisas SŠ Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimisele kallutamise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimises alljärgnevas.

16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olevas sõidukis

Toyota Auris reg.nr VVVVVV võltsis Ljubov Genrihson Sihtasutusele Innove koostatud avaldustes

erinevate isikute allkirju, sh ST, VK, VA, NF, SR, SV, SK, VV, DTi ja AK allkirju eemärgiga, et

isikud saaksid õiguse osaleda SA Innove poolt korraldatavatel eksamitel.

2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis Ljubov Genrihson

Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 2014.aasta tõendeid nr 302097798 ja 302097799,

mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond vabastas Venemaa Föderatsiooni

kodanikud AD ja ED alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Vene Föderatsiooni

Suursaatkond Eesti Vabariigis ei ole AD ja ED nimele numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX

tõendeid Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta väljastanud. Tõendid numbritega

XXXXXXXX ja XXXXXXXX AD ja ED nimele ilma Vene Föderatsiooni saatkonna Eesti

konsulaarosakonna juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära, samuti võeti ära

kaks saatkonna pitsatit.

2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis Ljubov Genrihson

Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 25.02.2013 tõendit nr 124 (tõend välja antud

07.05.2013), mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond vabastas Venemaa

Föderatsiooni kodanik VG Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Koopia tõendist nr 124 võeti

läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit.

Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele kihutamises

ja dokumendi võltsimisele kihutamises, mis seisneb selles, et Ljubov Genrihson organiseeris SA

Innove poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku poolt. Ljubov Genrihson

organiseeris alltoodud isikute tähtsa isikliku dokumendi üleandmist, kas isiklikult või kellegi

vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest eksamit sooritama. Ljubov Genrihson

kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest eksameid sooritama, tähtsat isiklikku dokumenti

kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima, tasudes eksami tegijatele kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest või muu vastuteene osutamisega. Ljubov Genrihsoni poolt

23(60)

tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise kuriteoepisoodid

seisnesid alljärgnevas.

05.02.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

sooritas IS TU eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TU

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TU eest keeleksam, et TU vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil TU allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

sooritas IS TK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TK

juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TK eest keeleeksam, et TK vabaneks kohustusest

eksamit sooritada ja võltsides eksamil TK allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS

GI eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks GI juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada GI eest keeleeksam, et GI vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil GI allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS

AJ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AJ juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AJ eest keeleeksam, et AJ vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AJ allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS

ŽN eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks ŽN juhiluba nr

XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada eest keeleeksam, et ŽN vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil ŽN allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS

OD eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OD juhiluba nr

ET731802, eesmärgiga sooritada OD eest keeleeksam, et OD vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil OD allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS

SV eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SV elamisloakaarti nr

XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada SV eest keeleeksam, et SV vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil SV allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

OT TS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TS juhiluba nr

XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada TS eest keeleksam, et TS vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil TS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

OT NL eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks NL

elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada NL eest keeleeksam, et NL vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil NL allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti

läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

OT LT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks LT

24(60)

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada LT eest keeleeksam, et LT vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil LT allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

OT NF eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks NF

isikutunnistust nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada NF eest keeleeksam, et NF vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil NF allkirja.

19.02.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AB eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AB

elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada AB eest keeleeksam, et AB vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AB allkirja.

20.05.2012 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Narva mnt 16 asuvas Jõhvi Vene Gümnaasiumis

sooritas SZ AM eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AM

elamislokaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada AM eest keeleeksam, et AM vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AM allkirja. AM elamisloakaart nr XXXXXXX

võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

25.11.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ VG eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VG Vene

Föderatsiooni passi nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada VG eest keeleeksam, et VG vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VG allkirja. Vene Föderatsiooni pass nr

XXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AB eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AB juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AB eest keeleeksam, et AB vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AB allkirja.

17.02.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AE eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AE juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AE eest keeleeksam, et AE vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AE allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ JT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks JT juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada JT eest keeleeksam, et JT vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil JT allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ SŠ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SŠ elamisloakaarti

nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SŠ eest keeleeksam, et SŠ vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil SŠ allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Gerihsonilt ära.

16.02.2014 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Hariduse 5 asuvas Jõhvi Põhikoolis sooritas SZ VP eest

B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VPi juhiluba nr XXXXXXX,

eesmärgiga sooritada VP eest keeleeksam, et VP vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil VP allkirja.

25(60)

16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AAi juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest keeleeksam, et AA vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja. AAi juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Hariduse 5 asuvas Jõhvi Põhikoolis sooritas SZ AJ eest

B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AJ juhiluba nr XXXXXXX,

eesmärgiga sooritada AJ eest keeleeksam, et AJ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil AJ allkirja.

21.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ DK eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DK juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DK eest keeleeksam, et DK vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil DK allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AP eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AP

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AP eest keeleeksam, et AP vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil APi allkirja. APi elamisluba nr XXXXXXXX

võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ JM eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks JM

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada JM eest keeleeksam, et JM vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil JM allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SZ AI eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AI Eesti

välismaalase passi nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AIi eest keeleeksam, et AI vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AI allkirja.

05.02.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK VZ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VZ

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VZi eest keeleeksam, et VZ vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VZ allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Narva mnt 16 asuvas Jõhvi Vene Gümnaasiumis

sooritas AK VT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VT

juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VT eest keeleeksam, et VT vabaneks kohustusest

eksamit sooritada ja võltsides eksamil VT allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel

Ljubov Genrihsonilt ära.

09.09.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK RM eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks RMi juhiluba nr

XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada RM eest keeleeksam, et RM vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil RM allkirja.

02.03.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK VF eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VF juhiluba nr

26(60)

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VF eest keeleeksam, et VF vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil VF allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 10 asuvas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis

Mainor sooritas AK AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks

AK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK TT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TT juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TT eest keeleeksam, et TT vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil TT allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK OL eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OL juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OL eest keeleeksam, et OL vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil OL allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AK AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AK

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 10 asuvas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis

Mainor sooritas AK VA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks

VA elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VA eest keeleeksam, et VA vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VA allkirja. VA juhiluba võeti läbiotsimisel

Ljubov Genrihsonilt ära.

14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AS IK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IK elamisloakaarti

nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada IK eest keeleeksam, et IK vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil IK allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AS VK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VK juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VK eest keeleeksam, et VK vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil VK allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AS SR eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SR juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SR eest keeleeksam, et SR vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil SR allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AS VV eest Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks VV elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VV eest

eksam, et VV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VV allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AS VV eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VV

27(60)

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VV eest keeleeksam, et VV vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides VV allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

JO OF eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OF

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OF eest keeleeksam, et OF vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OF allkirja.

01.06.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

JO OK eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OK

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OK eest keeleeksam, et OK vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OK allkirja.

14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

JO OT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OT juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OT eest keeleeksam, et OT vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil OT allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

JO MA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks MA

elamislokaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada MA eest keeleeksam, et MA vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil MA allkirja.

16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

TR AI eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AI juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AI eest keeleeksam, et AI vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AI allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

TR SK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SK juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SK eest keeleeksam, et SK vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil SK allkirja.

01.06.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

RU AM eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AM juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AM eest keeleeksam, et AM vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AM allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

RU VL eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VL

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VL eest keeleeksam, et VL vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VL allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

MT AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AK juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

MT AK eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades

28(60)

isikusamasuse tuvastamiseks AK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest eksam, et

AK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

MT DS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DS juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DS eest keeleeksam, et DS vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil DS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

VK DT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DT

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DT eest keeleksam, et DT vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DT allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

VK DT eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks DT elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DT eest

eksam, et DT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DT allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

sooritas VK VK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VK

elamisluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VK eest keeleeksam, et VK vabaneks kohustusest

eksamit sooritada ja võltsides eksamil VK allkirja.

14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

VK IN eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IN elamisloakaarti

nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada IN eest keeleeksam, et IN vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil IN allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Genrihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

VK VS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VS

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VS eest keeleeksam, et VS vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VS allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AM MS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks MS juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada MS eest keeleeksam, et MS vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil MS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov

Gerihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

AM AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AA juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest keeleeksam, et AA vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

SM AT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AT juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AT eest keeleeksam, et AT vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil AT allkirja.

29(60)

11.11.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik AE eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks AE juhiluba nr XXXXXX, eesmärgiga sooritada AE eest keeleeksam,

et AE vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AE allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik EV eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks EV elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada EV eest

keeleeksam, et EV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil EV allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik ID eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks IDi juhiluba nr XXXXXX, eesmärgiga sooritada ID eest keeleeksam,

et ID vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil ID allkirja.

01.03.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik LB eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks LB juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada LB eest

keeleeksam, et LB vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil LB allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik IK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks IK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada IK eest keeleeksam,

et IK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil IK allkirja.

27.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik MZ eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks MZ Eesti Vabariigi isikutunnistust nr XXXXXX, eesmärgiga

sooritada MZ eest keeleeksam, et MZ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil

MZ allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik VG eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks VG juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VG eest

keeleeksam, et VG vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VG allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks AAi juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest

keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik RP eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks RP juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada RP eest

keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil RP allkirja.

RP juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära.

Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamise,

eesmärgiga vabaneda kohustusest.

30(60)

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimisele kallutamise.

Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna

liikmete värbamises alljärgnevatel asjaoludel.

Ljubov Genrihson hüüdnimega „Marika“, keda kutsuti ka tädi Ljubaks, on tegutsenud tuvastatu

kohaselt 2001.aastast alates kuritegeliku ühenduse juhina, kuhu sellest ajast kuni Ljubov Genrihsoni

kinnipidamiseni 27.10.2015 kuulusid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teabehaldus- ja

menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse peaspetsialist MP hüüdnimega „Ptitška“ ja

Põhja prefektuuri teabebüroo juhtivspetsialist ÜL hüüdnimega „Važotska“. Ljubov Genrihson

tutvus nii MP kui ÜL-ga läbi nende töö Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, MP-ga 1996.aastal ja

ÜLga 1997/98.aastal. 2015.aastal oli kuritegelikul ühendusel koos Ljubov Genrihsoniga kokku 11

liiget.

Tuvastatu kohaselt 2009.aastast alates oli Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegeliku ühenduse

eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse,

elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, so

altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise, kus altkäemaksu korduv andmine ja võtmine on

esimese astme kuritegu, mille eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuritegeliku

ühenduse ebaseaduslik tegevus oli suunatud ka Eesti kodakondsuse ja pikaajalise elaniku elamisloa

saamise eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite võltsimisele – eksam sooritati isiku eest,

eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise isiku tähtsat isikut tõendavat dokumenti ja

võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod vastavad KarS paragrahvidele 349 (tähtsa isikliku

dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344 (dokumendi võltsimine). Samuti võltsiti korduvalt Eesti

kodakondsust soovivate isikute kinnitustel, mille järgi isik kinnitab, et jätkuvalt soovib Eesti

kodakondsust, isiku allkirju. Sama skeemiga nagu eesti keele eksamitegi puhul sooritati Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit, mis on eelduseks Eesti Vabariigi

kodakondsuse saamisele. Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule

ühendusele peamiselt rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega.

Ljubov Genrihsoni ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest isikute

kohta informatsiooni saamisele (Ljubov Genrihsoni klientide või potentsiaalsete klientide

varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu,

töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) – so informatsiooni, mis aitas

Ljubov Genrihsonil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise

elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. Tingimused Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks on

sätestatud kodakondsuse seaduses.

Kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks värbas Ljubov Genrihson tööle 2013.aastal PPA

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR ja 2015.aastast

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teeninduse peaspetsialist LS. Ljubov

Genrihson kutsus ŽRt hüüdnimedega „Martake“, „Martotška“, „Dudotška“ ja LS hüüdnimega

„Lavotška“ ja LS juurde minekust räägiti kui „Lavka Žizni-sse“ minekust. Nimetatud ametnike

teenistusülesanneteks oli Eesti kodakondsuse, elamisloa ja isikut tõendavate dokumentide taotluste

vastuvõtmine ja menetlemine.

MP teenistusülesanded olid seotud erinevate dokumentide riigilõivu tasumisest vabastamise või

vähendamise menetluste läbiviimisega ja nende ülesannete täitmiseks oli tal juurdepääs

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemile UUSIS, millest MP väljastas Ljubov

31(60)

Genrihsonile kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikke andmeid 2007.aastast alates, sama

infosüsteemiga töötasid ka taotlusi vastuvõtnud ŽR ja LS.

ŽR ja LS roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti kodakondsuse,

elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste menetlemine. Mõlemad

ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi kuritegeliku ühenduse

huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja Eesti Vabariigi kodakondsuse,

elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad ametnikud said Ljubov Genrihsonilt

korduvalt varalist kasu.

MP töötles (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine,

isikuandmete

kasutamine

ja

edastamine)

infosüsteemis

UUSIS

ja

ka

politsei

dokumendihaldussüsteemis Delta Ljubov Genrihsoni ülesandel korduvalt erinevate isikute, sh

järgmiste käesolevat menetlust läbivate isikute andmeid: RP, IK, ID, VK, TK, OL, NT, NL, DK,

MT, VP, TS, IN, TT, LT, OK, IK, GM, DDG, VK, AA, VG, SV, VK, VA, OS, VT, RT, DM, FA,

VM, OF, VE, NE, RG, VP, MA, VL, AG, DM, TM, AI, KD jt kriminaalasja läbivate isikute

andmeid, mis on loetletud Ljubov Genrihsoni poolt MP-le altkäemaksu andmise süüdistuspunkti

juures.

ÜL roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli samuti seotud kuritegelikuks

tegevuseks vajalike andmete väljastamisega politsei infosüsteemidest KAIRI ja MIS. ÜL töötas

politseis ametikohal, mille eesmärk oli andmekvaliteedi pideva kontrolli tagamine politsei

infovarades, vigaste andmete parandamine, edastamine ja nende tekkepõhjuste analüüsimine ning

ülevaadete tegemine ehk sisuliselt töötas ÜL menetlusinfosüsteemi MIS tugiisikuna, kasutades oma

ametiseisundit teadaolevalt 2001.aastast alates Ljubov Genrihsoni kasuks, mil ÜL väljastas Ljubov

Genrihsonile IŽ-ga seotud Karistusregistri väljatrüki. ÜL poolt Ljubov Genrihsonile väljastatud 7

väljatrükki MŠ, GB, JB`i, JG, VP, JO isikuandmetega pärinevad politsei infosüsteemist KAIRI

ajavahemikust 2005 kuni 2008, MIS väljatrükk SGS osas on tehtud 30.12.2014. Nimetatud

väljatrükid võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. ÜL on töödelnud Ljubov Genrihsoni

huvides järgmiste kriminaalasja läbivate isikute andmeid (allpool on toodud ära nimi, isikukood,

töötlemiste arv, esimene töötlemine ja viimane töötlemine):

Eesnimi

Perenimi

ik

arv

esimene

viimane

S

B

XXXXXXXXXX

X

04.05.201

04.05.201

I

D

XXXXXXXXXX

19.01.201

19.01.201

I

D

XXXXXXXXXX

02.01.201

02.01.201

A

D

XXXXXXXXXX

17.02.201

05.04.201

D

F

XXXXXXXXXX

24.08.200

24.08.200

V

F

XXXXXXXXXX

12.02.201

12.02.201

32(60)

I

F

XXXXXXXXXX

22.09.200

22.09.200

O

F

XXXXXXXXXX

27.03.201

29.04.201

L

G

XXXXXXXXXX

01.06.200

24.08.201

D D

G

XXXXXXXXXX

30.11.201

11.11.201

D

G

XXXXXXXXXX

30.11.201

11.11.201

V

K

XXXXXXXXXX

25.02.201

21.04.201

T

K

XXXXXXXXXX

25.02.201

18.06.201

S

K

XXXXXXXXXX

12.11.200

12.11.200

I

K

XXXXXXXXXX

28.09.201

28.09.201

V

KL

XXXXXXXXXX

12.05.201

12.05.201

A

K

XX.XX.XXXX

28.09.201

29.09.201

S

K

XXXXXXXXXX

15.10.201

15.10.201

I

K

XXXXXXXXXX

24.08.200

24.08.200

D

K

XXXXXXXXXX

14.05.201

02.06.201

D

K

XXXXXXXXXX

14.05.201

02.06.201

D

M

XXXXXXXXXX

24.03.201

24.03.201

A

M

XXXXXXXXXX

09.01.201

16.10.201

33(60)

A

M

XXXXXXXXXX

31.03.201

31.03.201

Ž

N

XXXXXXXXXX

24.03.201

06.05.201

I

N

XXXXXXXXXX

14.02.201

17.04.201

M

O

XXXXXXXXXX

19.05.200

07.08.201

V

P

XXXXXXXXXX

06.05.201

06.05.201

A

P

XXXXXXXXXX

15.06.201

15.06.201

I

P

XXXXXXXXXX

30.12.200

23.11.201

V

P

XXXXXXXXXX

26.11.201

26.11.201

A

P

XXXXXXXXXX

23.04.201

15.06.201

A

R

XXXXXXXXXX

30.09.200

01.07.201

A

R

XXXXXXXXXX

30.09.200

30.09.200

I

R

XXXXXXXXXX

23.12.200

29.12.200

I

S

XXXXXXXXXX

05.04.201

05.04.201

L

S

XXXXXXXXXX

25.06.201

25.06.201

J

S

XXXXXXXXXX

20.05.201

27.06.201

N

S

XXXXXXXXXX

05.05.201

15.03.201

I

S

XX.XX.XXXX

14.12.201

14.12.201

34(60)

N

Š

XXXXXXXXXX

13.07.201

15.07.201

V

Z

XXXXXXXXXX

06.10.201

06.10.201

S

Z

XXXXXXXXXX

02.07.201

02.07.201

M

T

XXXXXXXXXX

09.05.201

01.10.201

T

T

XXXXXXXXXX

04.06.201

06.05.201

R

U

XXXXXXXXXX

24.08.201

24.08.201

R

V

XXXXXXXXXX

03.10.201

03.10.201

S

V

XXXXXXXXXX

26.06.201

26.06.201

D

V

XXXXXXXXXX

26.04.201

28.06.201

A

V

XXXXXXXXXX

22.09.201

22.09.201

Y

Y

XXXXXXXXXX

28.04.201

01.07.201

J

Y

XXXXXXXXXX

28.04.201

01.07.201

Ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 andis Ljubov Genrihson ŽR-le, LS-le ja MP-le vara mitte

vähem kui 5860 eurot.

Ljubov Genrihson kasutas kuritegeliku ühenduse juhtimisel erinevaid konspiratsioonimeetodeid ja

seetõttu töötasid tema juhitud kuritegeliku tegevuse heaks lisaks neljale ametnikule ka SZ, OT, IS,

JB, JL ja AK, kelle täpsemad rollid on esitatud alljärgnevalt.

2011.aasta sügisel võttis SZ, hüüdnimega „Sahar“ Ljubov Genrihsonilt võlgu ca 30 000 eurot,

jäädes Ljubov Genrihsonile raha tagasimaksmisega hätta, hakkas SZ Ljubov Genrihsoni

kuritegeliku tegevuse heaks tööle, sooritades teadaolevalt esimese eesti keele eksami 19.02.2012

kuritegeliku ühenduse liikme JB abikaasa AB eest. Seega SZ kuulus teadaolevalt Ljubov

Genrihsoni poolt organiseeritud ja juhitud kuritegelikku ühendusse alates 2012.aastast. SZ roll

35(60)

Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes Ljubov Genrihsoni ülesandel

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis peaspetsialist LS-le ja Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le varaliste hüvede

vahendamises ja andmises ajavahemikul 28.04.2015 kuni 26.10.2015 kokku vähemalt 380 eurot

erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: IN,

OL (D), AK, LT, AJ, AP, AA, AK, VV, SV Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest, OK

pikaajalise elaniku elamisloa taotluse menetlemise eest, DM Eesti kodaniku passi taotluse ja AI

Eesti kodaniku isikutunnistuse taotluse menetlemise eest.

SZ sooritas ajavahemikul 19.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide AB, AM,

VG, AB, AE, JT, SŠ, VP, AA, AJ, DK, AP, JM ja AI eest eesti keele, vastavalt B1 või B2

tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise

üheks tingimuseks.

2015.aastal hakkas SZ täitma ja esitama Pinna teeninduses Eesti kodakondsust taotlevate isikute

ankeete. SZ võltsis Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides Pinna teeninduses 06.07.2015

LT Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1030786148 LT allkirja, 15.07.2015 AI

Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1030917443 AI allkirja, 18.09.2015 VK Eesti

kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1031609019 VK allkirja ja 26.10.2015 esitas SZ VV

eest sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena võltsides taotluses korduvalt VV

allkirjasid, millega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid.

SZ roll oli ka ametnike LS ja ŽR kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine Ljubov Genrihsoni

klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete

osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise

alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas Ljubov Genrihsonil otsustada, kas ta saab isikule

hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti Vabariigi

kodakondsust.

OT, hüüdnimega „Mama“, roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes

Ljubov Genrihsoni ülesandel Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis

peaspetsialist LS-le ja Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse

vanemspetsialist ŽR-le altkäemaksu vahendamises. Ajavahemikul 05.11.2014 kuni 12.10.2015

vahendas OT kokku vähemalt 1000 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste

menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: VK ja TK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; SŠ

ja AA Eesti kodakondsuse taotlus; DK tähtajalise elamisloa taotlus; OK pikaajalise elaniku

elamisloa taotlus; VL tähtajalise elamisloa taotlus; RP pikaajalise elaniku elamisloa sisseandmiseks

vajalik informatsioon; VP tähtajalise elamisloa taotlust puudutav informatsioon; MS Eesti

kodakondsuse taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; GM tähtajalise elamisloa taotlus; SK Eesti

kodakondsuse taotlus; TS Eesti kodakondsuse taotlus.

OT sooritas kuritegeliku ühenduse klientide TS, NL, LT eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on

kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti

sooritas OT kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka NF eest, kellel oli eesti keele

oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani OT toime kuritegeliku ühenduse huvides

kuritegusid.

IS roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes Ljubov Genrihsoni

ülesandel ja tema kuritegelikul teel saadud varalistest vahenditest Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le varaliste hüvede vahendamises.

36(60)

Ajavahemikul 27.04.2015 kuni 14.10.2015 vahendas IS ŽR-le vara mitte vähem kui 80 eurot

erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: TK pikaajalise elaniku elamisloa

taotlus; DK tähtajalise elamisloa taotlus; IN Eesti kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse

taotlus; AA tähtajalise elamisloa taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; AT Eesti kodakondsuse

taotlus; VP Eesti kodakondsuse taotlus.

IS sooritas ajavahemikul 05.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide TU, TK, GI,

AJ, ŽN eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti

Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas IS kuritegeliku ühenduse

huvides eesti keele B2 eksami ka OD, SV eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga.

Nimetatud tegudega pani IS kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid.

IS täitis kuritegeliku ühenduse huvides Eesti kodakonduse taotlusankeete ja esitas 21.08.2015

Pinna teeninduses AP Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja

taotluse lisadel korduvalt APi allkirja ja 14.04.2014 Pinna teeninduses esitas IS SŠ Eesti

kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt SŠ

allkirja.

IS roll oli ka ametnike LS ja ŽR kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine Ljubov Genrihsoni

klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete

osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise

alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas Ljubov Genrihsonil otsutada, kas ta saab isikule

hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust.

IS võimaldas Ljubov Genrihsonil korduvalt registreerida oma elukoha aadressile XXX, Tallinn

erinevaid isikuid (sh VK, NŠ, DK, DM), eesmärgiga näidata elamisloa taotluse esitamisel

Rahvastikuregistris olevat elukohta, mis on nõutav põhjusel, kus kuritegelikul ühendusel oli vaja

esitada isiku kontaktaadress. IS roll seisnes ka muudes tegevustes, millega ta aitas kaasa Ljubov

Genrihsoni kuritegelikule tegevusele.

JB, kes on OT tütar ja keda Ljubov Genrihson kutsus ka Katriniks, kuulus Ljubov Genrihsoni poolt

juhtiud kuritegelikku ühendusse 2012.aastast.

JB roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes selles, et tema, olles teadlik

Ljubov Genrihsoni kuritegelikust tegevusest, mis seisnes muu hulgas Ljubov Genrihsoni poolt

ametiisikutele (MP-le, ŽR-le ja LS-le) altkäemaksu andmises, SA Innove eesti keele

tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite

võltsimise organiseerimises, koostas Ljubov Genrihsoni ülesandel erinevaid ametlikke kirju ja

päringuid nii karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui teistesse asutustesse.

Tuvastatu kohaselt koostas JB Ljubov Genrihsoni ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) kirja seoses AE Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), AB

pöördumise Tallinna Perekonnaseisuameti poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris

andmeid, JG avaldus PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente vastu,

RR avaldus PPA-le seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise küsimuses, VM

pöördumine PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, AE abikaasa Elena Shagdurova

pöördumine PPA poole seoses elamisloaga, VM kiri PPA-le seoses K vastuskirja PPA-le seoses

kirjaga 24.07.2015 15.3-10/3508-1. Ljubov Genrihsoni ülesandel leppis JB kokku ka Ljubov

Genrihsoni ja MP vahelisi kohtumisi, mis olid seotud Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevusega ja

JB oli sellest teadlik. vastuskirjaga 01.03.2013.

37(60)

Samuti JB vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade, kodakondsuse

ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni Ljubov Genrihsoni ja MP

vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete SZ ja OT vahel, teiste hulgas TK ja VK

pikaajalise elamisloa taotlusega seonduva informatsiooni vahendamine ja nende Politsei- ja

Piirivalveametile adresseeritud/esitatud ametlike kirjade koostamine/ettevalmistamine (sh VK

vastuskiri PPA-le seoses pikaajalise elaniku elamisloa taotlusega, 25.06.2014 VK kiri PPA-le

seoses piiriületustega, TK ja VK kiri PPA-le seoses reisidokumendi koopiate edastamisega). JB

trükkis välja V. Nimetatud tegevuste eest sai JB 2014.aastal ajavahemikul november kuni

detsember Ljubov Genrihsonilt kokku raha summas vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot.

JL roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikku ühendusse

2014.aastast ja keda Ljubov Genrihson kutsus hüüdnimega „Resnitška“, seisnes selles, et tema,

olles teadlik Ljubov Genrihsoni kuritegelikust tegevusest ŽR-le altkäemaksu andmisest, vahendas

kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt ajavahemikul 03.06.2015

kuni 18.10.2015 Ljubov Genrihsoni ja ŽR vahel. Vahendatud suhtlus hõlmas kohtumiste

kokkuleppimist Ljubov Genrihsoni ja ŽR vahel, informatsiooni sellest, millal ŽR on tööl Pinna

teeninduses, samuti edastas sms-iga ŽR-le kuritegeliku ühenduse kliendi AK isikukoodi, saates

konspireerimise mõttes isikukoodi tagurpidi. Samuti 05.06.2014 tasus JL NŠ elamisloa eest

riigilõivu, NŠ on isik, kelle identiteeti Ljubov Genrihson 1998.aastast alates kasutas ja 06.06.2014

tasus JL riigilõivu Ljubov Genrihsoni eksabikaasa VK eest.

AK, hüüdnimega „Bolšoi“, kuulus Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikku ühendusse

2009.aastast, mil ta sooritas eesti keele tasemeeksami YY eest. AK sooritas ajavahemikul

13.09.2009 kuni 13.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide YY, VP, VZ, VT, RM, VF, AK, TT,

OL, AK, VA eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi

Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Nimetatud tegudega pani AK

kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid.

Ljubov Genrihsoni kuritegelik tegevus oli suunatud erinevate kuritegude toimepanemisele, L.

Genrihson kihutas 10.07.2015 klienti AK andma Pinna teeninduses ŽR-le 50 eurot.

Ljubov Genrihsoni kuritegelik tegevus oli suunatud ka tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele,

hankimisele ja kasutamisele. Ljubov Genrihson hankis endale võltsitud isikut tõendavad

dokumendid NŠ (ik XXXXXXXXXXX) ja AV (ik XXXXXXXXXXXX) nimele ning SZ koos

Ljubov Genrihsoniga võltsitud isikut tõendava dokumendi DM (ik XXXXXXXXXXXX) nimele.

Samuti taotles Ljubov Genrihson AV-le Eesti kodakondsuse, mida AV ei ole veel saanud. Ljubov

Genrihson sai võltsitud AV elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 AV pensioni.

Ljubov Genrihson kasutas NŠ nimele tehtud võltsitud dokumenti NŠ nimele arvelduskonto

avamisel ja lepingu allkirjastamisel.

Ljubov Genrihson kihutas SZ 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja ISt 21.08.2015

ja 14.04.2015 võltsima Pinna teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid ja võltsis ise

16.07.2015 SA Innovele koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid, samuti

AD, EDD ja VG Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise tõendeid.

Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides sooritasid eesti keele eksameid veel AS, JO

hüüdnimega „Broška“, TR, RU, OT poeg MT, VK, VK hüüdnimega „Puhlik“, AM ja SM, kellele

Ljubov Genrihson tasus eksamite sooritamise eest vastavalt oma äranägemisele. Eksameid

sooritasid ka kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud.

38(60)

Ljubov Genrihson kasutas oma kuritegelikus tegevuses erinevaid konspiratsioonivõtteid:

vahetas telefoninumbreid ja telefone, kasutas helistamiseks ettejuhtuvate isikute telefone, enne eesti

keele ja põhiseaduse eksameid viis Ljubov Genrihson isikud, kes pidid teise isiku eest eksamile

minema, Elis Ilusalongi aadressile Mustamäe tee 24, Tallinn, kus muudeti isiku välimust sarnaseks

kliendi dokumendil olevale fotole (värviti juukseid, kulme, valiti sobiv riietus jm).

Ajavahemikul 2012 kuni 2015 olid Ljubov Genrihsoni kuritegeliku ühenduse kliendid AA, AB, AJ,

AK, AM, AP, AE, AI, AK, AI, AB, AK, AJ, AA, AE, AT, AA, DS, DT, DK, EV, GI, ID, IK, IN,

IK, JT, JM, LB, LT, MA, MS, MŽ, MG, NF, NL, OD, OT, OL, OF, OK, RM, RP, SŠ, SR, SK, SV,

TK, TS, TU, TT, VZ, VL, VG, VK, VG, VS, VA, VK, VP, VF, VP, VT, VV, kelle eest Ljubov

Genrihson korraldas eesti keele eksami tegemise ja kes taotlesid Eesti kodakondsust, pikaajalise

elaniku elamisluba või kellel keeleeksam oli vajalik sooritada seoses tööga.

Tuvastatu kohaselt ei sooritanud AA, VA, AB, ID, AJ, IK, AK, RM, AM, JM, AP, VP, VP, TS, DS,

MS, SŠ, VT, DT, JT, TT, OT, VV ise Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksamit ja nende eksamite tegemise korraldas Ljubov Genrihson.

Eelpoolnimetatud Ljubov Genrihsoni klientidest AA, AA, AA, MA, LB, AB, AE, AE, VG, MG,

AJ, OK, IK, DK, RM, AM, RP, AP, VP, VS, SŠ, MŽ, OT, AT, TU, VV maksid Ljubov

Genrihsonile kokku 41 450 (nelikümmend üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot.

Ljubov Genrihson määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa või eesti

keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal juhul temalt

teenust ostaks. Hinnad, mille osas kokku lepiti, ulatusid 500 eurost kuni 10 000 euroni.

Tuvastatu kohaselt Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud

KarS §-s 296 lg 1; §-s 294 lg 2; §-s 298 lg 2; §-s 344 lg 1, §-s 347 lg 1, §-s 348 lg1, §-s 349, §-s 209

lg 1 sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. Ljubov Genrihson ja

kuritegeliku

ühenduse

liikmed

tegutsesid

kuritegeliku

ühenduse

huvides

kuni

nende

kinnipidamiseni käesolevas kriminaalasjas 2015. aasta sügisel.

Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise.

ESITATUD APELLATSIOONID

3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja Harju Maakohtu 15.04.2020 otsuse täies

ulatuses.

3.1. Maakohus tegi 18. septembril 2019 protokollilise määruse, millega jätkas kriminaalasja nr 1-

16-11625 lahendamist ilma süüdistatav L. Genrihsoni osavõtuta. Selle määruse peale esitas 25.

septembril 2019 süüdistatav L. Genrihsoni kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver määruskaebuse.

Kohus ei tühistanud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18. septembri 2019 kohtuistungil tehtud

protokollilist määrust ning jätkas kriminaalasja arutamist ilma süüdistatava osavõtuta.

Maakohus ei edastanud 25. septembri 2019. aasta määruskaebust ringkonnakohtule, sest leidis, et

protokollilist määrust ei saa vaidlustada määruskaebemenetluse korras, vaid seda tuleb vaidlustada

apellatsioonimenetluses.

Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 2 kohaselt,

kui arutas kriminaalasja süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli

kohustuslik.

39(60)

Maakohus tugines kõnealuse 18. septembri 2019 määruse tegemisel ringkonnakohtu 5. juuni 2019

kohtumäärusele, milles ringkonnakohus leidis, et L. Genrihsoni käitumine kohtumenetluses, s.o

ravimite mittevõtmine, millest tulenevalt ei ole tal võimalik kohtuistungitel osaleda, on arvestatav

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul on sisuliselt

võimalik teha määrus, millega otsustada kriminaalmenetluse jätkamine ilma süüdistatava

juuresolekuta.

Kaitsja arvates puudub kriminaalmenetluse seadustikus alus, mille järgi oleks võimalik teha

otsustust kriminaalmenetluse jätkamisest ja asja arutamisest ilma süüdistatava osavõtuta. Maakohus

on viidanud ringkonnakohtu seisukohtadele, milles on selgitatud, et käesoleval juhul võiks

kriminaalmenetluse arutamist jätkata süüdistatava juuresolekuta KrMS § 296 lg 2 p 3 alusel. Kaitsja

selliste põhjendustega ei nõustu. Viidatud sätte järgi on võimalik kriminaalasja arutada süüdistatava

osavõtuta, kui süüdistatav on pärast kohtuistungil ülekuulamist viinud end seisundisse, mis välistab

tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Käesoleval

juhul ei ole aga süüdistatavat kohtuistungil üle kuulatud. Selle osas jõudis ringkonnakohus aga

seisukohale, millega maakohus oli määruse tegemisel ka nõustunud, et kuivõrd süüdistatav on

teadlikult jätnud ravimid võtmata, mille tulemusel ei ole ta võimeline istungitest osa võtma, on

süüdistatav asunud kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades

seejuures enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks

muutmisega. Seeläbi on süüdistatav kohtu sõnul sisuliselt keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses

ütluste andmisest kohtuistungil.

Sellise arutluskäiguni oli kohus jõudnud, tuginedes Riigikohtu lahendile 3-1-1-86-14. Kaitsja

märgib, et viidatud kriminaalasjas oli tegemist olukorraga, kus kohtupidamine toimus juriidilisest

isikust süüdistatava suhtes, kellel puudus KrMS § 36 tähenduses pädev esindaja. Riigikohus leidis,

et olukorras, kus juriidilise isiku pädev organ ei ole juhatuse liiget või liikmeid valinud ja kohus

tuvastab, et selliselt on toimitud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning

süüdistatava kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja temata on kohtulik arutamine

võimalik, võib analoogiat aluseks võttes KrMS § 269 lg 2 p 2 järgi kriminaalasja erandlikult arutada

juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta. Kaalutlused, millele Riigikohus tugines, olid ühelt poolt

isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt

poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist.

Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei oleks maakohus võinud tugineda Riigikohtu

seisukohale ja seda analoogia korras kohaldada. L. Genrihson on füüsiline isik, kellele laienevad

mitmed olulised põhiseaduslikud õigused võrreldes juriidilise isikuga, mh õigus kehalisele

puutumatusele. Nimetatud kohtulahendit ei oleks saanud analoogia korras kohaldada ka seetõttu, et

selles menetluses otsustati asja arutamine süüdistatava juuresolekuta seetõttu, et ei olnud olemas

isikut, kes saaks kohtuistungil osaleda, s.o juriidilise isiku esindajat. Käesoleval juhul oli aga isik

olemas, kes ei saanud kohtuistungil osaleda enda raske haiguse tõttu. Haiguse tõttu kohtuistungilt

puudumist ei saa aga kaitsja hinnangul karistada selliselt, et otsustada asja arutamine süüdistatava

juuresolekuta. KrMS § 269 lg 3 kohaselt, võib kohus lükata süüdistuse arutamise edasi kuni

süüdistatava tervenemiseni, kui kriminaalasja arutamist takistab süüdistatava raske haigus, mis ei

võimalda tal ilmuda kohtusse.

Kaitsja rõhutab, et ei saa nõustuda asjaoluga, et süüdistatav hoidus kriminaalmenetlusest teadlikult

kõrvale seeläbi, et ei võta ravimeid. Apellatsiooni esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistataval

on tema tervisest tulenev probleem määratud ravimite võtmisel, kuna tema organism ei talu paljusid

ravimeid. Antud asjaolu on kajastatud ka tema meditsiinilistes dokumentides. Kohus on ka ise

mitmeid kordi nõustunud asjaoluga, et isikut ei saa sundida ravimeid võtma.

Kaitsja selgitab, et süüdistatav L. Genrihson, tundes enda tervisenäitajate halvenemist, on igal

korral juhindunud KrMS § 170 sätestatud nõuetest, pöördunud arstide poole ning esitanud kohtule

ka tema mõjuval põhjusel ilmumise takistust kinnitava vastavasisulise meditsiinilise tõendi.

Maakohus on alati esitatud tõendit aktsepteerinud ning tuvastanud, et L. Genrihson jäi ilmumata

40(60)

KrMS §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel ning varasemalt ei ole kordagi tema suhtes peetud

vajalikuks kohaldada KrMS § 138 ettenähtud tagajärgi. Seega on süüdistatav alati käitunud seaduse

kohaselt, mistõttu on arusaamatu maakohtu otsustus arutada kriminaalasja süüdistatava

juuresolekuta – apellatsiooni esitaja kordab, et raske haigus ei saa kriminaalmenetluse seadustiku

kohaselt sellise otsuse tegemise aluseks olla.

PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on Riigikohtu praktika

kohaselt seadusereservatsioonita põhiõigus, mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes

teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks. Kohtupraktikas on jõutud

seisukohale, et õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole absoluutne ja seda on võimalik piirata

seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kus isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei

saa või ei soovi osaleda asja arutamisel. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav tahtlikult põhjustanud

olukorda,

kus

ta

ei

saa

kohtuistungist

osa

võtta.

Apellandi

puhul

on

tegemist

invaliidsuspensionäriga, kelle tervislikku seisundit arvesse võttes tuleb arvestada ka kohtuasja

menetlemisel isikut kimbutavate terviseprobleemidega. Veel vähem saaks väita, et apellant ei soovi

kohtuistungist osa võtta. Apellant on kohtumenetluse vältel aktiivselt esitanud kohtule avaldusi ja

taotlusi, mis menetluse vaatevinklist just viitabki aktiivsele osalemisele ja osalemissoovile

kohtumenetlusest.

Maakohus on enese otsuses jõudnud vastupidisele seisukohale, kuid kaitsja jääb enda arvamuse

juurde ning ei nõustu kohtu põhjendustega. Kohtu põhjendused on sündinud tugevalt subjektiivsest

vaatevinklist arvestamata seejuures apellandi positsiooni. Seega ei saa kohtu põhjendusi pidada

kuigi erapooletuks – kohtu eesmärk oli iga hinnaga jätkata menetlusega. Kahjuks on selle raames

jäänud tahaplaanile kohtu kohustus tagada menetlusosaliste menetluslikud õigused.

Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd puudub alus kriminaalasja arutamiseks süüdistatava juuresolekuta,

siis on käesoleval juhul oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 2 alusel.

Seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega tuleb Harju Maakohtu kohtuotsus KrMS § 338

p 3 alusel tervikuna tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

3.2. KrMS § 338 p 2 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks

materiaalõiguse ebaõige kohaldamine.

Maakohus on muuhulgas tunnistanud L. Genrihsoni süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ja mõistnud talle

karistuseks 2 aastat vangistust. Seejuures on kohus enese otsuses (kohtuotsuse lk 193) selgitanud, et

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteokoosseisu sanktsiooniraamid on rahaline karistus või

kuni 4 aastat vangistust.

L. Genrihsoni vastu oli esitatud süüdistus KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse koosseisu järgi tegude

eest, mille ta süüdistuse kohaselt pani toime ajavahemikul 21. märts 2007 kuni 18. august 2014.

Süüdistuse järgi esitas L. Genrihson eelnimetatud ajavahemikul korduvalt Sotsiaalkindlustusametile

taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks,

tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 1. oktoober 2012 kuni 31. august 2016

makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju.

Kohus leidis (kohtuotsuse lk 103), et KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kelmuse koosseis on täidetud

süüdistuses nimetatud ajavahemiku jooksul toimepandud tegudega.

Kohtuotsuse järgi pani L. Genrihson KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu toime

ajavahemikul 21. märts 2007 kuni 18. august 2014. Niisiis peaks kohaldama sellist

karistusseadustiku redaktsiooni, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal ehk karistamisel tuleb

kohaldada KarS § 209 lg-s 1 sanktsiooni, mis näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. Ajavahemikul 21. märtsist 2007 kuni 18. augustini 2014 ei olnud KarS §

209 lg 1 koosseisu karistusraam muutunud. See-eest muutus KarS § 209 lg 1 sanktsioon seaduse

redaktsiooniga, mis jõustus 30. detsembril 2019. Alates sellest ajast küündib kelmuse koosseisu

sanktsioon neljaaastase vangistuseni.

41(60)

Seega on kohus, mõistes apellandile karistuse KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu järgi,

kohaldanud valet karistusseadustiku redaktsiooni, mille sanktsiooniraam oli kuriteo toimepanemise

ajal kehtinud seaduse redaktsioonist laiem. Karistuse mõistmise puhul vale karistusseadustiku

redaktsioonis sätestatud sanktsiooni järgi on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.

Kaitsja palub tühistada kohtuotsus osas, millega L. Genrihsonile mõisteti KarS § 209 lg 1 alusel

karistus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 338 p 2 alusel.

3.3. Lisaks eelnevale leiab süüdistatav, et kuritegude toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud

süüdi mõistmiseks vajalikus määras. Eraldi väärib süüdistatava hinnangul väljatoomist, et KarS §

256 lg 1 järgi teda süüdi mõistes on jätnud kohus vajalikul määral tähelepanuta selle, et kas on ikka

tõendatud kuritegeliku ühenduse olemasolu, kas on tõendatud selle ühenduse eesmärk, kas on

tõendatud selle loomise aeg ning selle koosseis. Süüdistatava hinnangul on kõik need elemendid

jäänud vajaliku põhjalikkusega tõendamata.

3.4. KrMS § 338 p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud

karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

Karistuse mõistmisel maakohus leidis, et L. Genrihsoni karistust kergendavad asjaolud puuduvad

(kohtuotsuse lk 193). Kaitsja ei nõustu sellise kohtu seisukohaga. KarS § 57 lg 1 p 7 kohaselt on

karistust

kergendavaks

asjaoluks

süüteo

toimepanemine

kõrges

eas

inimese

poolt.

Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt võib kõrges eas inimene olla rauk (vanem kui 75

aastat) või isik, kes on jõudnud oodatava keskmise eluea lähedale, nt on 79 aasta vanune. Siiski

võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest. L. Genrihson oli

kahtlustatavana kinnipidamise hetkel 27. oktoobril 2015 65-aastane. Täna on L. Genrihson 70-

aastane. Kuigi sellises eas inimese kohta ei saaks öelda, et tegemist on raugaga, on tegemist

kindlasti vanaduspensioniealise inimesega. Kuivõrd kohus on leidnud, et apellant on süüdi

toimepandud tegudes, oleks ta pidanud karistuse kohaldamisel arvestama ka KarS § 57 lg 1 p-s 7

väljatoodud karistust kergendava asjaoluga. Kohus seda teinud ei ole ning on suisa täielikult eitanud

kergendavate asjaolude olemasolu.

Lisaks võib KarS § 57 lg 2 järgi karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg-s 1 loetlemata

kergendavaid asjaolusid. Kui põimida KarS § 57 lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav alus

apellandi tervisliku seisundiga (L. Genrihson on raskelt ja pöördumatult haige täieliku

töövõimetusega pensionär), mida võib pidada kui KarS § 57 lg-s 1 loetlemata asjaoluks, on ilmne,

et esineb lausa kaks karistust kergendavat asjaolu, mida kohus võiks karistuse kohaldamisel silmas

pidada.

Maakohus mõistis L. Genrihsonile, arvestamata seejuures karistuse kohaldamisel kergendavate

asjaoludega, 8 aasta pikkuse vanglakaristuse, millest lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

on vangistus pikkusega 6 aastat, 10 kuud ja 28 päeva. Arvestades L. Genrihsoni soliidset vanust

ning krooniliseks muutunud terviserikkeid, minnakse karistuse elluviimisel vastuollu inimväärikuse

põhimõtetega. On ilmne, et niivõrd pikka aega kestvad vanglatingimused aina süvendavad

L. Genrihsoni tervisemuresid ning füüsiline düskomfort mõjub laastavalt ka psüühikale. Apellant

vajab enda tervisliku seisundi stabiilsena hoidmise jaoks vaikset ja rahulikku keskkonda, sageli

voodirežiimi ja tasakaalustatud toitumist. Vanglas paraku selliste tingimuste täitmine ei ole

võimalik. Sedavõrd suure füüsilise ja psüühilise ängistusega, mis L. Genrihsonil vanglas tekiks,

minnakse vastuollu põhiseadusliku inimväärikuse põhimõttega. Niisiis on maakohus vääralt jätnud

arvestamata karistust kergendavate asjaoludega ning põhjustanud olukorra, kus apellandi vanglas

viibimise korral rikutakse tema inimväärikust.

Eelöeldust tulenevalt asub apellant seisukohale, et kuivõrd kohus ei ole karistuse kohaldamisel

arvestanud karistust kergendavate asjaoludega, tuleb KrMS § 338 p 4 alusel kohtuotsus

apellatsiooni korras tühistada.

42(60)

3.5. Kaitsja palub tühistada täielikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsus

kriminaalasjas 1-16-11625, millega mh mõisteti Ljubov Genrihson süüdi KarS § 344 lg 1, KarS §

347 lg 1, KarS § 348 lg 1, KarS § 349 - § 22 lg 2, KarS § 209 lg 1, KarS § 298 lg 2 p 1 ja 2, KarS §

256 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes; teha asjas uus otsus, millega mõista Ljubov

Genrihson õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata.

4. Apellatsiooni (28.07.2020) ning apellatsiooni täienduse (05.10.2020) on tähtajaliselt esitanud ka

süüdistatav Ljubov Genrihson, kes vaidlustab maakohtu otsust tervikuna seoses eeluurimisel ning

kohtuliku uurimise käigus aset leidnud kriminaalmenetluseõiguse normide ning materiaalõiguse

olulise rikkumisega, mis päädis ebaõige kohtuotsusega.

4.1. Süüdistatav leiab, et maakohus rajas oma otsuse mitte asjas uuritud objektiivsetele tõenditele,

vaid oletustele ning eeldustele. Seejuures maakohus, arutades kriminaalasja süüdistatava osavõtuta,

jättis süüdistatava ilma võimalusest osaleda tõendite uurimisel, esitada taotlusi ja väljendada

seisukohti, seega ennast aktiivselt kaitsta.

Süüdistatav toob välja, et uurimisorganid ja prokuratuur, hoides teda vahi all, sisuliselt piinasid

teda, kuna ta on 100% töövõimekaotusega erivajadustega isik, kes vajab kindlat tüüpi ravimeid ning

dieeti. Süüdistatav allutati sundravile, hoiti teda miinustemperatuuridega väljas suviste riietega ning

ähvardati ravimite manustamata jätmisel paigutada teda kartserisse. Prokuratuur ega kohus

süüdistatava vastavasisulisetele kaebusetele ei reageerinud.

4.2. Süüdistatav leiab, et maakohus rikkus KrMS § 216; 239 lg 2 p 3, 4 nõudeid kui eraldas

kriminaalasja teiste 11 kaassüüdistatavate suhtes eraldi menetlusse ning vaatas läbi

kokkuleppemenetluse korras olukorras, kui süüdistatav L. Genrihson ei olnud sellise eraldamise

ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Kolmandad isikud ei andnud samuti nõusolekut

kriminaalasjas

kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks.

Seejuures

rikkus

maakohus

kriminaalmenetlusõiguse norme, kui vaatas läbi kokkuleppemenetluse korras kriminaalasja nr 1-17-

957 ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt, mis koosnes ainult ühest kohtunikust. Lisaks sellele, see

kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-957 sisaldab ületamatuid vastuolusid, kuna süüdistatav Kimmeri

osas ei vasta otsus saavutatud kokkuleppele. Selliselt jäi apellant ilma võimalusest tutvuda

kriminaalasja nr 1-17-957 materjalidega ning esitada selle raames taotlusi ja vastuväiteid.

Süüdistatav ei ole nõus, et ta on ise viinud end seisundisse, kus tema ristküsitlemine ei olnud kohtus

võimalik. Kohus ilma seadusliku aluseta jättis süüdistatava ilma võimalusest olla ise ülekuulatud

ning võtta osa teiste süüdistatavate ja tunnistajate ristküsitlemisest.

4.3. Süüdistatav leiab, et maakohus eksis, kui võttis aluseks kriminaalasja arutamiseks süüdistatava

osavõtuta Tallinna Ringkonnakohtu poolt 05.06.2019 määruses antud suunised. Kuigi Riigikohus ei

võtnud süüdistatava määruskaebust ringkonnakohtu määrusele menetlusse, siiski ei tähenda see, et

maakohus võis asja arutada süüdistatava osavõtuta. Ei ole võimalik nõustuda kohtute

seisukohtadega, et apellant, kes on eakas naine, kes põeb rasket parandamatut hüpertoonilist

haigust, mis on raksendatud südame- ja neerupuudulikkusega, kes on tunnistatud 2004 aastal 100%

töövõimtuks invaliidiks, teadlikult viib end seisundisse, mis ei võimalda tal kohtumenetlusest osa

võtta. Paljasõnalised ning tõendamata on kohtute järeldused, et süüdistatav teadlikult ei võta talle

väljakirjutatud ravimeid. Süüdistatav vaidleb sellele vastu ning märgib, et võtab kõiki vajalikke

ravimeid, mis on tema enesetunde ja teadmise kohaselt talle kõige sobivamad ning tema

organismile säästvamad (ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta nagu iiveldus, pearinglus, oksendamine,

vms). Süüdistatav ei ole kohustatud võtma kõiki ravimeid, mis on talle arstide poolt talle välja

kirjutatud või soovitatud. Kohtuistungite meelsus ja keskkond, kui teda survestatakse, tema õigusi

ja taotlusi ignoreeritakse, iseenesest tekitavad temas ärevust, närvilisust ja stressi, mis tekitavadki

süüdistataval hüpertoonilist kriisi sõltumata eelnevast ravimite võtmisest.

43(60)

4.4. Kohtuliku uurimise käigus jättis kohus alusetult vastu võtmata kõik süüdistatava poolt kohtule

edastatud kirjalikud taotlused ja seisukohad põhjusel, et need on esitatud vene keeles, samas

tagamata süüdistatavale tõlgi abi. Seejuures võttis maakohus vastu kõik prokuratuuri tõendid ja

seisukohad. Kasutades ära süüdistatava puudumist lahendas maakohus kõik süüdistatava poolt

esitatud taotlused ja vastuväited, mis oli kohtule esitatud perioodil detsember 2016 kuni detsember

2018 ühe kohtuistungi jooksul ning põhjendamatult tagastas kõik need dokumendid süüdistatavale

kohtuistungisekretäri kirjaga. Selliselt ei saanud süüdistatav end kaitsta. Süüdistatav vaidlustas

maakohtu sellist tegevust ringkonnakohtus ning Riigikohtus, kuid kõrgemad kohtud jätsid tema

määruskaebused sisuliselt lahendamata. Süüdistatav leiab, et kohus rikkus teadlikult poolte võrdsust

kohtumenetluses.

4.5. Süüdistatav on seisukohal, et tema tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud ning leiab, et

tõendamata on temale etteheidetud tegevus kuritegeliku ühenduse (KTÜ) loomises, juhtimises ja

sinna liikmete värbamises. Kohtu poolt jäi tuvastamata KTÜ loomise aeg ning muud ühenduse

tegevust iseloomustavad asjaolud nagu kuritegelik tegevus, millise eesmärgiks ühendus oli loodud,

värbamise ja juhtimise protsess, jne. Seejuures kohtud rikkusid selgelt KrMS § 66 lg 2 nõudeid,

mille kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav

isik.

KTÜ-d iseloomustatakse selle püsivuse ning hierarhia olemasoluga, kui kõik selle liikmed on juhi

alluvuses, täidavad tema käsklusi ja korraldusi ning tegutsevad kindla kuritegeliku eesmärgi

saavutamiseks. Sellised asjaolud kohtumenetluses tõendamist leidnud ei ole. Eestis toimuvate teiste

raskete kuritegude taustal Eestis püsivalt elavate kodakondsuseta inimeste abistamine eesti keele

eksami sooritamisel, milles süüdistatakse väidetavat KTÜ-d, kujutab endast väärikat ja ühiskonnale

kasulikku teenust.

Kohus ei ole tuvastanud, kuidas töövõimetust invaliidist süüdistatav mõjutas ning käsutas teisi

süüdistatavaid tema korraldusi täitma. Kohus ei viidanud ühelegi tõendile, mille alusel saaks väita,

et eraldi menetluses süüdimõistetud KTÜ liikmed oleks kinnitanud enda kuulumist KTÜ-sse.

4.6. Maakohus ei kutsunud põhjendamatult välja kolmandaid isikuid 19.02.2020 istungile ning

piiras nende võimalusi oma õiguste kaitseks. Samas võttis kohus menetlusse Sotsiaalameti aegunud

hagi ega võimaldanud süüdistataval vastuseks hagile oma seisukohti esitada ning rahuldas hagi

täielikult ilma tõendeid hindamata. Sotsiaalameti hagi rahuldamisel jättis maakohus tähelepanuta, et

hagi oleks pidanud esitatud olema vahetult AV vastu. AV on teovõimeline isik ning tema õigusi on

täielikult ignoreeritud, AVt ei ole süüdistatud üheski kuriteos, temale on määratud pension

seaduslikel alustel, AV on raskelt haige, mida on tõendanud ka tema raviarst MK. Maakohus on aga

alusetult moonutanud tunnistaja MK ütlusi, märkides, et AV ei olnud tema patsientide nimekirjas.

Süüdistatav märgib, et AV on elus. Ta on lahkunud 2015 aastal Venemaale onkoloogilise haigusega

faktiliselt surema, kuid jäi ellu. Oma raske seisundi tõttu ei saa ta praegusel ajal Eestisse tulla.

4.7. Süüdistatav märgib, et tema on oma vanuse tõttu arvutioskamatu, tal ei ole ligipääsu Avalikus

e-toimikus (AET) olevatele dokumentidele, advokaat ei ole talle seal olevaid dokumente

tutvustanud ega tema taotlusi ning vastuväiteid kohtu jaoks tõlkinud ega täida muid süüdistatava

korraldusi, mis on tema kaitseks vajalikud. Selliselt jäi süüdistatav sisuliselt kaitseta ning on

sunnitud end ise kaitsma.

4.8. Süüdistatav märgib, et kohtuotsuse tegemisel jättis maakohus alusetult tähelepanuta osa KrMS

§-st 306 tuvastamist nõudvaid asjaolusid, nagu mõistliku kriminaalmenetluse tähtaja möödumine,

süüdistatava vabastamine karistusest, süüdistatavale süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamine,

süüdistatava menetluskuludest vabastamine. Seejuures arvestas kohus valesti süüdistatava vahi all

44(60)

viibitud aega süüdistatava kahjuks. Kohus jättis arvestamata ka süüdistatava isiku, tema tervisliku

seisundi, karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatav märgib, et viibis vahi all kuni 06.12.2016.

Maakohus jättis vahi all viibimisena arvestamata aja, kui süüdistatav viibis ambulatoorses

meditsiiniasutuses ekspertiisi tegemiseks 14 päeva jooksul.

4.9. Süüdistatav selgitab apellatsioonis oma haiguse ning diagnoosi raskust ning erinevate ravimite

mõju oma organismile ning leiab, et prokuratuur ja maakohus on kuritarvitanud oma positsiooni

ning kuna süüdistatav ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline tutvuma kohtuistungite

protokollidega, kanti nendesse andmeid, mis ei vasta tegelikkusele. Süüdistatava suhtes korraldatud

terviseseisundi ekspertiisi osas märgib süüdistatav, et maakohus esitas ekspertidele lubamatuid

küsimusi, millel on õiguslik iseloom. Ebakorrektne on nt küsimus sellest, kas süüdistatav on

võimeline osalema kohtuistungitel ning mis tingimustel, arvestades 7-tunnist tööpäeva. Süüdistatav

leiab, et eksperdid ei olnud erapooletud ning tegutsesid süüdistuse huvides, kui asusid seisukohale,

et süüdistatav on võimeline kohtuistungitest osa võtma, kui järgib temale määratud raviskeemi ja –

kuuri hüpertoonia vastu. Süüdistatav märgib, et sisuliselt määrasid arstid talle sundravi ravimitega,

milliseid tema ei talu. Samas mitte keegi ei saa teda sundida neid ravimeid manustama. Kohus on

täielikult

ignoreerinud

süüdistatava

terviseseisundit

ning

põhjendamatult

keeldunud

kriminaalmenetlust halastuse motiividel süüdistatava seisundi tõttu lõpetama.

4.10. Süüdistatava arvates ei ole maakohus ära näidanud kõigi KarS § 345 ja 209 koosseisu

tunnuste realiseerimist süüdistatava poolt. Maakohus ei ole näidanud, millist omakasu on

süüdistatav saanud kuritegude toimepanemise tulemusena. Ebaõigesti on apellanti süüdistatud KarS

§ 347 järgi kuriteo toimepanemises, kuna ta pole võltsinud ühtegi dokumenti. Kõik selles süüdistuse

episoodis etteheidetud ametlikud dokumendid olid välja antud riigi ametiasutuste poolt ning ühtegi

nendest pole võltsitud. Apellant möönab, et ta võis toime panna kuriteo KarS § 1572 järgi ehk tema

tegevuses on olnud teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise tunnuseid.

4.11. Maakohus jättis tähelepanuta, et kogu konfiskeeritud vara tegelikult süüdistatavale ega KTÜ-

le ei kuulunud, seega konfiskeeris vara heausksetelt omanikelt ebaseaduslikult. Maakohus on

alusetult asunud seisukohale, et NŠ arvel olev raha kuulub tegelikult süüdistatavale. Samuti

puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et nimetatud raha on saadud kuritegelikul teel.

4.12. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse ning mõistis

süüdistatavalt välja mitte 261, vaid 271 eurot. Samuti on põhjendamatult süüdistatavalt välja

mõistetud kõik menetluskulud, mis oleksid pidanud olema võrdselt jagatud kõigi KTÜ liikmete

vahel.

4.13. Süüdistatav leiab, et temale on mõistetud põhjendamatult raske karistus, millega ei võeta

arvesse tema terviseseisundit ega vanust. Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsused

kriminaalasjades nr 1-16-11625 ning 1-17-967 ning saata kriminaalasjad uueks arutamiseks Harju

Maakohtule uues kohtukoosseisus. Alternatiivselt palub süüdistatav mõista ta õigeks tema

tegevuses kuriteotunnuste puudumise tõttu või lõpetada kriminaalmenetlus seoses süüdistatava

parandamatu haigusega. Süüdistatav taotleb kõigi kohtuekspertide ülekuulamist kohtus ning endiste

kaassüüdistatavate ristküsitlemist ning isikute ülekuulamist, kelle suhtes oli kriminaalmenetlus

lõpetatud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA KOHTUISTUNG

5. 30.09.2020 määras ringkonnakohus kriminaalasja arutamisele suulises menetluses, mis oli

määratud 29.10.2020 kohtuistungile. Süüdistatava kaitsja taotlusel lükati kohtuistung edasi 23.

45(60)

novembrile 2020 ning menetlusosalistele saadeti vastavad kutsed välja. Süüdistatav L. Genrihson

esitas vahepeal ringkonnakohtule arvukaid avaldusi, järelepärimisi, seisukohti ja vastuväiteid. Suur

osa nendest oli L. Genrihsoni poolt isiklikult kohtu kantseleisse toodud. Kokku pöördus süüdistatav

ringkonnakohtu poole alates ringkonnakohtule oma apellatsioonkaebuse esitamisest kuni

23.11.2020 toimunud istungini 25 korral (vt KIS andmeid), neist vähemalt 8 korral on süüdistatav

oma kirjalikke pöördumisi ringkonnakohtu kantseleisse isiklikult kohale toonud. Nii, nt 20.11.2020

(ehk 3 päeva enne kohtuistungi toimumist) toimetas süüdistatav isiklikult kohale taandustaotluse

kriminaalasja arutava kohtukoosseisu eesistuja suhtes.

6. 23.11.2020. a toimunud kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud, esitades samal päeval kohtuistungi

edasilükkamise taotluse põhjusel, et tema parandamatu haigus (hüpertoonia ning kaasnevad

haigused) ei luba tal kohtuistungist osa võtta. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus tema taotluse

istungi edasilükkamiseks jätab rahuldamata, taotles ta tõlgi osavõttu kohtuistungist ning tema poolt

vene keeles esitatud dokumentide tõlkimist eesti keelde.

Ringkonnakohus jättis süüdistatava taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata ning

määras KrMS § 334 lg 1 p 2 alusel kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta. Ringkonnakohtu

ülejäänu kohtukoosseis jättis 23.11.2020 nõupidamistoas tehtud määrusega rahuldamata

süüdistatava taotluse kriminaalasjas eesistuja taandamiseks. Ringkonnakohus määras tõlkida

süüdistatava apellatsioon ning apellatsiooni täiendus riigikeelde. Ringkonnakohus jättis

rahuldamata

süüdistatava

apellatsioonis

esitatud

taotlused

kohtuekspertide

täiendavaks

ülekuulamiseks süüdistatava terviseseisundi osas ning endiste kaassüüdistatavate ülekuulamiseks.

Kaitsja toetas enda ja süüdistatava apellatsioone ning palus need rahuldada. Prokurör vaidles

apellatsioonidele vastu ning palus jätta need rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, kuna

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Prokurör palus korrigeerida maakohtu otsuse

põhjendusi seoses süüdistatava süüdi tunnistamisega KarS § 209 lg 1 järgi, mis aga ei peaks kaasa

tooma otsuse tühistamist või karistuse kergendamist selles osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide,

tutvunud kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud seisukohtadega, võtab kõigepealt seisukoha

kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides tõstatatud menetlusõiguslike küsimuste osas (I), vastab

süüdistatava ja tema kaitsja argumentidele seoses materiaalõiguse kohaldamisega (II), võtab

seisukoha süüdistatavale mõistetud karistuse, kohaldatud mõjutusvahendi ning menetluskulude

osas ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III).

Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et süüdistatav L. Genrihsonile on maakohtu otsuse

tervikteksti tõlge kätte antud 18.09.2020, millest hakkas kulgema apellatsioonitähtaeg eesti keelt

mittevaldava süüdistatava jaoks. Süüdistatav on esitanud apellatsioonitähtaja sees 28.07.2020

apellatsiooni ning apellatsiooni täienduse 05.10.2020, mis ongi tähtaja viimaseks päevaks. KrMS §

331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.

Ringkonnakohus jätab seega tähelepanuta süüdistatava poolt apellatsiooni ning apellatsioonitähtaja

väliselt esitatud arvukad avaldused (v.a. menetlusdokumentide tõlkimise osas) ja seisukohad ning

menetlusväliste isikute pöördumised.

Ringkonnakohus märgib sedagi, et süüdistatav esitas 10.12.2020 taotluse kohtuistungi protokolli

parandamiseks, kuigi kohtuistungist osa ise ei võtnud. 14.12.2020 jättis ringkonnakohus

süüdistatava taotluse oma määrusega läbi vaatamata, selgitades, et määrus on vaidlustatav koos

ringkonnakohtu otsusele esitatava kassatsioonkaebusega. 28.12.2020 esitas süüdistatav Riigikohtule

adresseeritud määruskaebuse ringkonnakohtu 14.12.2020 määruse peale.

I. 46(60)

8. Ringkonnakohus peab eelkõige vajalikuks peatuda süüdistatava ja tema kaitsja argumentidel

seoses kriminaalasja arutamisega ilma süüdistatava osavõtuta. Mõlemad apellandid ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et süüdistatav on käitunud kriminaalasja arutamisel menetlust takistavalt

ning leiavad, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui arutas kriminaalasja

süüdistatava osavõtuta.

8.1. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamisel ilma süüdistatava osavõtuta juhindus

maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019 määruse seisukohtadest, millega lahendati

maakohtu poolt L. Genrihsoni vahistamisest keeldumise peale esitatud määruskaebus. Nimetatud

Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.08.2019 Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega, järelikult nõustus Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019 määruse

põhjendustega.

8.2. Maakohus analüüsis igakülgselt ja veenvalt süüdistatava käitumist kohtumenetluses ning asus

õigele seisukohale, et süüdistatav L. Genrihson mitte ei hoidu kriminaalmenetlusest kõrvale, vaid

takistab kriminaalmenetlust, sisuliselt soovides, et see toimub mitte kriminaalmenetlusnormide,

vaid tema tahte ja huvide kohaselt temale sobival ajal. Alates 29.01.2018. a pole süüdistatav

L. Genrihson kordagi maa- ega ringkonnakohtu istungitele ilmunud, kuid seejuures suhtles

kohtutega pretsedenditult aktiivselt, kuni mitu korda nädalas, esitades kohtutele järelepärimisi,

vastuväiteid, selgitusi ja avaldusi. Süüdistatav on oma seisukohti esitanud praktiliselt iga kohtute

poolt tehtud menetlustoimingu osas, tema on välja nõudnud ning temale on tõlgitud kõik

kohtuistungite protokollid. Nagu eespoolt mainitud, esitas süüdistatav 10.12.2020 taotluse

ringkonnakohtu istungiprotokolli parandamiseks, kuigi kohtuistungist osa ei võtnud. Sellest

järeldub, et süüdistatava kohalolek, menetluse asjaoludega kursis olemine ja menetlusele mõju

avaldamine on igati tajutavad.

8.3. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava L. Genrihsoni põhisooviks on olnud tema suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isiku parandamatu haigestumisega KrMS § 199 lg 1 p 6; §

200 alusel, mida ta on oma taotlustes (s.h apellatsiooni taotluses) ka korduvalt sõnaselgelt

väljendanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks käsitleda L. Genrihsoni terviseseisundiga seonduvat

just kohtumenetluse temapoolse takistamise kontekstis, ühtlasi vastates apellantide seisukohtadele

süüdistatava suhtes läbi viidud kohtuarstlike ekspertiiside osas. Märkimist väärib, et süüdistatav

lõpetas kohtuistungitel osalemise alates 29.01.2018, seega vahetult pärast seda, kui tema suhtes

valmis 15.01.2018 kohtuarstlik ekspertiis nr 17E-AOK0022 (XXVI kd tl 113-124), mis ei olnud

temale soodne ning milles ekspert asus seisukohale, et Ljubov Genrihsoni tervislik seisund ei ole

takistuseks tema osalemisele kohtumenetluses. Maakohus määras süüdistatava taotlusel

kriminaalasjas ka korduva isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, millega võimaldas süüdistataval

endal esitada omapoolseid küsimusi. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kuigi korduv

ekspertiis määrati süüdistatav L. Genrihsoni taotlusel, siis ei ilmunud ta vaatamata korduvatele

kutsetele ka isiku kohtuarstlikule läbivaatusele, mistõttu teine ekspertiis on tehtud tervishoiuteenust

tõendavate dokumentide alusel, samuti on kasutatud terviseinfosüsteemi andmeid ning isiku

ekspertiisiakti nr 17E-AOK0022.

Kohtukolleegium

märgib,

et

süüdistatava

taotlusel

läbiviidud

isiku

kohtuarstliku

komisjoniekspertiisi tulemusena 18. aprillil 2019. a valminud eksperiisiakti nr 18E-AOK0024

järeldused riimuvad täielikult L. Genrihsoni suhtes teostatud varasema ekspertarvamusega nr 17E-

AOK0022. Mõlemad ekspertiisiaktid on selged ja vastuoludeta, nende järelduste kujunemine on

ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning ekspertide väited on kohtule üheselt arusaadaval viisil

põhjendatud. Väärib märkimist, et keegi apellantidest ei osutagi ekspertiisiaktides sisalduvatele

väidetavatele vastuoludele või vajalike lähteandmete puudumisele. Mõlemad apellandid üksnes ei

47(60)

nõustu eksperdiarvamuste riimuva järeldusega, et L. Genrihson on võimeline osalema

kohtuistungitel ja kandma karistust, kui ta tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt

vererõhku alandavaid ravimeid. Kuna süüdistatava suhtes teostatud kohtuarstlike ekspertiiside nr

17E-AOK0022 ning nr 18E-AOK0024 arvamused on üheselt arusaadavad ning omavahel

kooskõlas olevad, siis ei kuulunud rahuldamisele süüdistatava taotlus kohtuekspertide

ringkonnakohtu istungile väljakutsumiseks ja ülekuulamiseks.

Mõlemad apellandid ei nõustu omakorda maakohtu järeldusega, et süüdistatav hoidus

kriminaalmenetlusest teadlikult kõrvale seeläbi, et ei võta ravimeid. L. Genrihson sisuliselt väidabki

oma apellatsioonis, et ei peagi talle määratud ravimeid võtma, kuna tema organism ei talu paljusid

ravimeid. Tema terviseseisundile kasuks tulevad dieet, rahu ja jalutuskäigud värskes õhus, mida

pole talle kohtumenetluse käigus võimalik tagada.

Kohtukolleegium apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning osundab, et eksperdid on korduvalt

asunud seisukohale, et kuigi igal ravimil on kõrvaltoimed, arvestab raviarst ravimi väljakirjutamisel

iga patsiendi tervisliku seisundi ja haiguse ravijuhistega, otsustades kas antud patsiendile see ravim

sobib või mitte. L. Genrihsonile väljastatud ravimite vajadus on olulisem, kui sellega kaasneda

võivad kõrvaltoimed. Lisaks leiti, et ravidokumentide alusel ei ole süüdistataval esinenud kordagi

ravimitest tingitud allergilist reaktsiooni (nt allergilist nahareaktsiooni, hingamisraskust,

anafülaktilist reaktsiooni). Lisaks ravimite tarvitamisele aitavad inimese tervise seisundit parandada

ka muud tegurid, nt jalutuskäigud ja dieettoitumine, kuid L. Genrihsoni puhul ei ole see piisav, et

vähendada insuldi ja infarkti tekke riski, vajalik on ka medikamentoosne ravi. Ekspertiisides on

jälgitavalt kirjeldatud, kuidas sisuliselt normaliseerus süüdistatava seisund statsionaari tingimustes,

kus ravimite kontrollitud võtmisel oli võimalik L. Genrihsonil saavutada normotoonilised

vererõhuväärtused (kuni tasemeni 133/75 mmHg).

Kohtukolleegiumi

veendumusel

jäävad

paljasõnalisteks

süüdistatava

apellatsioonis

talle

väljakirjutatud ravimite võtmata jätmise põhjusena toodud tema subjektiivsed aistingud nagu

iiveldus, peavalu ja tasakaaluhäired.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning kordab ringkonnakohtu teise koosseisu

varasemat seisukohta, et talle väljakirjutatud ravimite sihiliku võtmata jätmisega vahetult enne

kohtuistungite algust viis süüdistatav end süstemaatiliselt seisundisse, millega muutis end

kohtukõlbmatuks.

8.4. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on läbi detailse kohtuistungite ja süüdistatava poolt

vahetult enne nende algust esitatud dokumentide kronoloogia ja sisu analüüsi tulemusena

tuvastanud, et süüdistatav on käitunud üheselt kohtumenetlust takistavalt. Kordamata maakohtu

otsuses toodud faktoloogiat ja analüüsi, tuvastab ringkonnakohus süüdistatava tegevuses kujunenud

kohtumenetluse takistamise modus operandi. Samasugusel viisil, maakohtu otsuses detailselt

kirjeldatuga, ei ilmunud süüdistatav 23.11.2020 toimunud ringkonnakohtu istungile, taotledes

istungi edasilükkamist seoses väidetavalt eluohtlikult kõrge vererõhuga.

20.11.2020 (ehk 3 päeva enne ringkonnakohtu istungi toimumist) toimetas süüdistatav isiklikult

ringkonnakohtu kantseleisse taandustaotluse kriminaalasja arutava kohtukoosseisu eesistuja suhtes.

Ringkonnakohtu istungi toimumise päeval 23.11.2020 esitas L. Genrihson e-posti teel vahetult enne

kohtuistungi algust kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses tema „raskekujulise

parandamatu haiguse ägenemisega“. Oma taotluses märgib süüdistatav, et kohtuistungi ootuses on

tal eluohtlikult suurenenud vererõhu näidud. Palub apellatsioone ilma temata mitte arutada. Oma

taotluses toodud väidete kinnitamiseks esitas süüdistatav kohtule meditsiinilise dokumentatsiooni,

millest nähtub, et 23.11.2020 kell 00.03 kutsus ta oma elukohta kiirabi. Ringkonnakohus märgib, et

süüdistatav on esitanud vaid kiirabi kaardi nr 75019371 esimese lehe, millega on tõendatud vaid

see, et kiirabi oli süüdistatava poolt välja kutsutud. Kiirabikaardi esitatud lehel on kajastatud vaid

patsiendi andmed, kiirabi brigaadi koosseis ning Häirekeskuse juhtumi andmed. Kohtule on

48(60)

esitamata aga kiirabikaardi ülejäänud osa, millest nähtuks patsiendi pöördumise põhjus, diagnoos,

objektiivne leid, osutatud meditsiiniline abi, kiirabi brigaadi otsus.

Veel esitas süüdistatav koos istungi edasilükkamise taotlusega ka 23.11.2020 kardioloogi

ambulatoorse külastuse kaardi esimese lehe kahest, millest nähtub, et vahetult enne kohtuistungi

algust (kell 10.00) tuli L. Genrihson kell 08.34 südamearst JI vastuvõtule, kus oli tal mõõdetud

vererõhu väärtusteks esimesel mõõtmisel 240/110 mmHg ning teisel mõõtmisel 210/100 mmHg.

Samuti nähtub kardioloogi külastuse kaardist, et patsiendi seisund on stabiilne, ta põeb

hüpertensiooni 18 aastat, nähtuvad kaasnevad (isiku kohtuarstliku ekspertiisides arvesse võetud)

kaasnevad haigused. Haigusjuhu ravitulemuse lahter on jäänud arsti poolt kas täitmata või jätkub

teisel leheküljel, mis on jäänud süüdistatava poolt kohtule edastamata.

Märkimist väärib, et nähtuvalt avalikest allikatest (www.medicum.ee) kardioloog JI võtab patsiente

vastu Lasnamäe Medicum’is aadressil Punane 61, Tallinnas esmaspäeviti kella 08.00-st 16.00-ni.

23.11.2020 oli esmaspäev. See tähendab, et kohtuistungi päeva varahommikul sõitis süüdistatav

oma elukohast (Ehitajate tee 70, Tallinn, kuhu öösel oli välja kutsutud ka kiirabi) teise linna otsa

oma terviseseisundi fikseerimiseks. Samal päeval kell 09.14 edastas süüdistatav oma e-posti

aadressilt < XXX> ringkonnakohtule kirjaliku taotluse istungi edasilükkamiseks ning 8 skanneritud

manust oma terviseseisundi tõendamiseks.

Kohtukolleegium asub seisukohale, et kuigi kohtuistungi toimumise päeval on süüdistatav kahel

korral pöördunud meditsiinilise abi saamiseks kiirabi ja kardioloogi poole ning temal oli tõesti

fikseeritud kõrge vererõhu väärtus (teisel mõõtmisel 210/100 mmHG), ei nähtu süüdistatava poolt

esitatud dokumentatsioonist, et tema 23.11.2020 tuvastatud terviseseisund oleks takistanud tal

kohtuistungist osa võtta. Süüdistatav on olnud 23.11.2020 nii öösel, kui ka varahommikul väga

aktiivne - liikus linnas ringi, isiklikult koostas ja saatis kohtule dokumente kohtuistungi

edasilükkamise eesmärgil.

8.5. Kohtukolleegium esitas

kohtuistungil süüdistatava kaitsjale küsimusi süüdistatava

terviseseisundi paranemise prognoosi ning kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamise korral

uue istungi võimaliku aja osas. Kaitsja avaldas kohtule, et kuigi ta on oma kaitsealusega telefoni

teel pidevas kontaktis, ei oska ta nendele küsimustele vastata. Kohtukolleegium leiab, et kuna

süüdistatav ise nimetab end sisuliselt igas kohtu poole pöördumises „parandamatult raskelt

haigestunud I grupi invaliidiks, 100-%-lise töövõimetusega pensionäriks“ ning võttes arvesse tema

tegevuses väljakujunenud modus operandi kohtuistungitele mitteilmumisel ning seeläbi

kohtumenetluse takistamisel, ei ole mõistlikke aluseid arvata, et ta kunagi hakkab oma süüdistatava

menetlusseisundist tulenevaid kohustusi taas nõuetekohaselt täitma.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades asub ringkonnakohus seisukohale, et süüdistatav on valinud

kaitsetaktika, mille sisuks on kohtumenetluses tõrgete loomine, seejuures süüdistatava

kohtukõlblikkus on tema enda otsustest sõltuv ja tema käitumine kohtumenetluses on tegelikkuses

kontrollimatu.

8.6. Esitatud apellatsioonis toob kaitsja välja, et maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019

määruse seisukohad kriminaalasja arutamise võimalikkusest süüdistatava osavõtuta ei ole veenvad.

Põhiargumentideks toob kaitsja välja, et Riigikohtu lahend nr 3-1-1-86-14 ei ole käsilolevas

olukorras analoogia korras kohaldatav, kuna menetletavas asjas erinevalt Riigikohtu lahendatud

kaasusest isik, kes võiks kohtusse ilmuda, on olemas, kuid oma haiguse tõttu ei ole võimeline

menetluses osalema. Lisaks märgib kaitsja, et KrMS § 296 lg 2 p 3 kohaselt võib kriminaalasjas

arutamist jätkata süüdistatava juuresolekuta üksnes juhul, kui pärast kohtuistungil ülekuulamist on

süüdistatav viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest ning ilma

temata on kohtulik arutamine võimalik. Menetletavas asjas ei ole L. Genrihson süüdistatavana

kohtumenetluses üle kuulatud.

49(60)

Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu ning on asunud eelpool seisukohale, et süüdistatav teadlikult

takistab kohtumenetluse läbiviimist enda suhtes, märgib, et ringkonnakohus on oma 05.06.2019

määruses kaitsja selliste argumentide osas juba seisukoha võtnud. Kaitsja üksnes jätkuvalt ei nõustu

05.09.2019 ringkonnakohtu määruses ning maakohtu otsuses korratud põhjendustega kriminaalasja

arutamisest süüdistatava osavõtuta.

Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava õigus kohtuistungist isiklikult osa võtta ei ole absoluutne

ning kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta ongi võimalik KrMS § 296 lg-s 2 loetletud

erandlikel juhtudel.

Ringkonnakohus kordab RKKK nr 3-1-1-86-14 väljendatud seisukohta, et süüdistatava õigustele

vastandub tema kohustus võtta osa kohtulikust arutamisest, mille tagamiseks on seadusandja

sätestanud mitme põhiõigusi riivava kriminaalmenetlust tagava sunnivahendi rakendamise

võimaluse. Ühelt poolt tuleb kriminaalmenetluses tagada isikule võimalus ennast kaitsta ja viibida

oma kohtuasja arutamise juures. Teiselt poolt peab arvestama ka menetlusökonoomiat ja avalikku

huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist. Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema

efektiivne, s.t et riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi (sh

menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses) realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha

absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka

olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb leida mõistlik

tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest

osavõttu reguleeriv norm.

Ei ole õige kaitsja argument sellest, et viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-86-14 puhul omas

tähtsust just asjaolu, et tegemist oli juriidilisest isikust süüdistatavaga ning sellel ei olnud üldse

esindajat. Kohtukolleegiumi veendumusel omab tähtsust hoopis kohtumenetluse takistamise fakt.

See, kuidas kohtumenetlust takistatakse, ei oma aga tähtsust. Menetletavas kriminaalasjas seisneb

kohtumenetluse takistamine süüdistatava enda sihilikus viimises kohtukõlbmatusse seisundisse.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lugeda, et olukorras, kus süüdistatav on asunud

kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist

kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega, on süüdistatav sisuliselt

keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses ütluste andmisest kohtuistungil. KrMS § 294 p 1 kohaselt,

kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole

taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise

kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul

uurimisel ütlusi andmast, mida on maakohus antud juhul ka teinud.

9. Süüdistatav

on

toonud

oma

apellatsioonis

välja,

et

maakohus

rikkus

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust olukorras, kus ilma tema nõusolekuta kohaldas kriminaalasjas teiste

kaassüüdistatavate suhtes kokkuleppemenetlust. Süüdistatav taotles kõigi kaassüüdistatavate

väljakutsumist ringkonnakohtusse nende ülekuulamiseks ristküsitluse vormis.

Kohtukolleegium märgib, et L. Genrihson anti kohtumäärusega 26.01.2017. a kohtuasjas nr 1-16-

11625 kohtu alla üldmenetluses, teiste süüdistatavate osas olid materjalid eraldatud eraldi

menetlusse, OD osas lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, teiste süüdistatavate osas asja

lahendamiseks kokkuleppemenetluses.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.02.2017. a otsusega kohtuasjas nr 1-17-967 tunnistati

isikud kokkuleppemenetluses süüdi alljärgnevas:

•

MP KarS §-de 294 lg 2 p 1 ja 255 lg 1 järgi;

•

ŽR KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 – 22 lg 3; 347 lg 1 – 22 lg 3; 348 lg 1; 348 lg 1 - 22 lg 3

ja 255 lg 1 järgi

•

LS KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 -22 lg 3 ja 255 lg 1 järgi;

•

ÜL KarS §-de 294 lg 2 p.p 1, 2 ja 255 lg 1 järgi;

•

SZ KarS §-de 349; 296 lg 1; 298 lg 2 p 2; 344 lg 1; 347 lg 1; 348 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

50(60)

•

IS KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

•

OT KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1; 347 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

•

JB KarS § 255 lg 1 järgi;

•

AK KarS § 255 lg 1 järgi.

Kohtuotsus nende isikute suhtes jõustus 22.02.2017.

Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et seadus ei võimalda kriminaalasja

kokkuleppemenetluseks eraldada süüdistatavate suhtes mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui

vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

01.09.2011 ja 01.07.2014 jõustunud KrMS redaktsiooniga muudeti selle ajani kehtinud KrMS §

216 selliselt, et kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises

toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta

selline kriminaalasi ühendamata, kui isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb

kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või

kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike 2 punktis 2 või § 239 lõike

2 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu. Selliselt on alates 01.07.2014 mitme süüdistatavaga

kriminaalasjades osa süüdistatavate kokkuleppemenetluse kohaldamise taotlusel kriminaalasja

eraldamine nende suhtes KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel võimalik.

Kõik eraldi kokkuleppemenetlusega nõusutnud ning neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi

mõistetud endised kaassüüdistatavad olid praegu menetletavas kriminaalasjas maakohtusse välja

kutsutud. Osa nendest kasutas KrMS § 71 lg 2 p-st 2 tulenevat võimalust maakohtus ütluste

andmisest keelduda. Maakohus avaldas nõuetekohaselt kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt

prokuratuuri taotlusel ütluste andmisest keeldunud endiste kaassüüdistatavate poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavatena antud ütlused. Selliselt on tegemist lubatavate tõenditega.

Süüdistatav

põhjendas

oma

apellatsioonis

endiste

kaassüüdistatavate

ringkonnakohtusse

väljakutsumise vajadust sooviga neid ristküsitleda. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud taotlus on

põhjendamatu olukorras, kus endistel kaassüüdistatavatel on seadusest tulenev õigus ütluste

andmisest keelduda, mida suurem osa nendest ka ära kasutanud on ning teiseks, käitub

L. Genrihson ise menetlust takistavalt, kui kehva tervise ettekäändel kohtuistungitele ei ilmu,

mistõttu isegi teda ei ole kohtumenetluses õnnestunud süüdistatavana üle kuulata.

10. Põhjendamatud on süüdistatava apellatsiooni väited, et tema kaitseõigust on rikutud, kuna

kaitsja ei täida oma kaitsekohustusi tema soovide kohaselt, tema poolt esitatud tõendid, avaldused ja

taotlused on jäetud maakohtu poolt täielikult tähelepanuta põhjusel, et need on esitatud vene keeles.

10.1. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et süüdistatavale riigi

õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver ei oleks oma kaitsekohustusi

seadusekohaselt täitnud. Kaitsja osales alates tema määramisest 2017. a märtsis L. Genrihsoni

kaitsjana kõikidel kohtuistungitel, toetades süüdistatava taotlusi ja seisukohti kohtumenetluses.

Süüdistataval oli võimalik esitada kaitsja suhtes KrMS § 55 lg 1 alusel taandamise taotlus, mida

süüdistatav kohtumenetluse jooksul kordagi teinud ei ole. See, et kaitsja koheselt või süüdistatava

poolt nõutud ajal ei vasta viimase kõnedele või kirjadele, ei tähenda, et advokaat on end näidanud

RÕS § 20 lg 3-1 tähenduses asjatundmatuna või hooletuna. Asjaolu, et kaitsja ei esita süüdistatava

soovil määruskaebust kohtumäärusele, mis ei ole seadusest tulenevalt vaidlustatav, ei ole samuti

käsitatav advokaadi asjatundmatuse või hooletusena. Teisi etteheiteid kaitsja poolt väidetava

kaitsjakohustuste hooletu täitmise suhtes süüdistatava apellatsioonist ei nähtu.

10.2. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 10 lg 3 järgi peavad kõik dokumendid, mille lisamist

kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Samas tuleb

lisada kriminaal- ja kohtutoimikusse vaid need dokumendid, millel on tähtsust kriminaalasja õigeks

lahendamiseks, s.h tõenduslik väärtus. Nagu eespool mainitud, alates 29.01.2018. a pole süüdistatav

51(60)

L. Genrihson kordagi maa- ega ringkonnakohtu istungitele ilmunud. Samas toimetas süüdistatav

kohtute kantseleidesse ise või saatis elektrooniliselt väga suurel hulgal venekeelseid kirju, mis olid

pealkirjastatud muuhulgas avalduste, järelepärimiste ja seletustena ning, mis on eesti keelde

tõlkimata.

Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonis, mis tõlgiti ringkonnakohtu poolt eesti keelde, ei

viita süüdistatav ühelegi konkreetsele tõendile, mille uurimist on ta täiendavalt taotlenud ning mis

oleks maakohtu poolt tähelepanuta jäetud. Samuti ei viita süüdistatav oma apellatsioonis sellistele

tõenditele, mis oleks maakohtu poolt uurimata jäetud.

Neid süüdistatava menetluslikke taotlusi ja dokumente, millel on tähtsust kohtumenetluse jätkamise

seisukohalt, oli kohus sunnitud lahendama. Sellisteks taotlusteks on olnud eeskätt arvukad

venekeelsed kohtuistungite edasilükkamise taotlused koos süüdistatava terviseseisundit tõendavate

lisadega.

Teisi süüdistatava taotlusi täiendavate tõendite uurimiseks ning kohtutoimikusse dokumentide

lisamiseks saab kohtukolleegiumi veendumusel lahendada vaid kohtuistungil, kus süüdistatavale on

tõlgi abi kohtu poolt tagatud. Selleks peab aga süüdistatav kohtuistungist isiklikult osa võtma, mida

ta sihilikult teinud ei ole.

KIS-is sisalduvatest süüdistatava arvukatest kirjadest kohtutele nähtub aga üheselt tuvastatav

süüdistatava soov astuda kohtutega kirjavahetusse ning omakorda kohtumenetlust venitada.

Maakohus on seega õigesti jätnud kõik kohtumenetluse väliselt süüdistatava poolt esitatud

venekeelsed dokumendid tähelepanuta. Samuti teeb ka ringkonnakohus.

11. Esitatud apellatsioonis toob süüdistatav välja, et kriminaalasjas on möödunud mõistlik

menetlusaeg, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele seoses mõistliku menetlusaja

möödumisega. Kohtukolleegium süüdistatava sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et Euroopa

Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata

konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1)

kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle

olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa 28. juuni

1978. a otsus, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Konashevskaya jt vs. Venemaa 3. juuni 2010.a

otsus, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle

otsustanud ka Riigikohus (vt nt RKKKo nr 3-1-1-34-10, p 30; nr. 3-1-1-14-31, p 31).

Ringkonnakohus märgib, et menetletav kriminaalasi on keskmisest keerukam ja oluliselt mahukam.

L. Genrihsoni süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 1 - § 22 lg 2, § 347 lg 1, § 348 lg 1, §

344 lg 1, § 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 349 - § 22 lg 2, § 256 lg 1 järgi,

millest § 256 lg 1 ja § 298 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav käitumine on esimese astme kuriteod.

Süüdistatav L. Genrihson on kriminaalmenetlusele allutatud 27.10.2015, kui oli kahtlustatavana

esmakordselt kinni peetud. 26.01.2017 anti L. Genrihson süüdistatavana kohtu alla. Alates

29.01.2018. a asus süüdistatav L. Genrihson kohtumenetlust takistama, mida on analüüsitud

eespool.

Riigipoolseid viivitusi kriminaalasja eel- ja kohtulikul uurimisel pole ringkonnakohus tuvastanud

ning nendele ei viita oma apellatsioonides ka keegi apellantidest.

Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas ei ole mõistlik

menetlusaeg möödunud.

12. Põhjendamatud on apellantide argumendid menetluse jooksul süüdistatava kehalise

puutumatuse rikkumisest, temale sunniviisilisest rohtude andmisest, süüdistatava piinamisest

ebainimlike vahistustingimustega.

Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 9 lg 3 kohaselt peavad uurimisasutus, prokuratuur ja kohus

menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi

52(60)

piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Keegi apellantidest ei väidagi, et mõni

tõend oleks kriminaalmenetluse käigus saadud ebaseaduslikul teel.

Kehalise puutumatuse ja ravimite sunniviisilise manustamise argumendid on aga seotud

süüdistatava arusaama ja seisukohaga, et ta ei peagi talle arsti poolt väljakirjutatud ravimeid võtma,

mis oli ringkonnakohtu poolt käsitletud eespool. Keegi pole süüdistatavale ravimeid füüsilise jõu

abil manustanud ning seda ei väidetagi apellatsioonides.

Vahistustingimuste peale saab kaebusi esitada Justiitsministeeriumile, mille haldusalas vanglad

asuvad ning halduskohtule.

13. Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja, et menetlusesse jäid seadusevastaselt kaasamata

kolmandate isikutena AV ja NŠ, kes on arestitud ja maakohtu poolt konfiskeeritud vara seaduslikud

omanikud. Ringkonnakohus sellise apellandi seisukohaga ei nõustu ning märgib, et süüdistataval on

õigus esitada apellatsiooni vaid enda huvide kaitseks ning menetlusotsuste vaidlustamiseks, mis on

seotud vahetult temaga. Selline arusaam tuleneb tõsiasjast, et süüdistataval ei ole

kriminaalmenetluses teiste isikute esindamise volitusi. Kriminaalmenetluse jooksul ei olnud AV ja

NŠ kolmandate isikutena menetlusse kaasatud, kuna süüdistuse versiooni kohaselt nende nimele

vormistatud menetluses arestitud vara tegelikuks omanikuks, ainukasutajaks ning –käsutajaks oli

süüdistatav L. Genrihson.

Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et L. Genrihsoni süüdistatakse ja on maakohtu poolt ka süüdi

tunnistatud muuhulgas AV nimele vormistatud võltsitud erinevate tähtsate isiklike dokumentide

hankimise katses, hankimises ja kasutamises. L. Genrihson esitles end AVna ning sai võltsitud AV

elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 AV pensioni, mis on kvalifitseeritav KarS §

209 lg 1 järgi.

Samuti L. Genrihsoni süüdistatakse ja on süüdi tunnistatud NŠ nimele vormistatud võltsitud tähtsa

isikliku dokumendi hankimises ja kasutamises. NŠ on isik, kelle identiteeti L. Genrihson 1998.

aastast alates kasutas. L. Genrihson kasutas NŠ nimele tehtud võltsitud dokumenti NŠ nimele

arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel.

Maakohus on lisaks tuvastanud, et süüdistatava õde AV piiriületuste andmebaasist on näha, et

Venemaa kodanik AV ei ole alates 1997. a Eesti Vabariigi riigipiiri ületanud. Süüdistatav L.

Genrihsoni enda ütluste kohaselt polnud ta oma õde näinud vähemalt 8 aastat enne esimesi

ülekuulamisi, so alates 2007. aastast ning ta ei olnud kindel, kas õde on elus. Esitatud apellatsioonis

väidab süüdistatav aga vastupidist.

Tunnistajate ütlustega on kohtumenetluses tuvastatud, et NŠ elab juba kakskümmend aastat

Venemaal, abiellus uuesti ja kannab perekonnanime X, vahepeal pole Eestis käinud.

Apellatsioonimenetluse jooksul on ringkonnakohtule 12.10.2020 saabunud vene keeles

käekirjaliselt vormistatud kaebus, kus selle esitanud isik nimetab end AV-ks ning hilinenult

(apellatsioonitähtaja väliselt) vaidlustab tema omandis oleva korteri aadressil Tallinn, XXX ning

tema arveldusarvel olevate rahaliste vahendite konfiskeerimist. Ringkonnakohus jätab esitatud

kaebuse tähelepanuta, kuna AV nimelt 12.10.2020 esitatud apellatsioon on esitatud hilinenult, see

on allkirjastamata, sellel puuduvad esitaja kontaktandmed. Lisaks sellele nähtub 12.10.2020

ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonist, et see on koostatud 11.10.2020. AV aga ei viibi Eestis

ega ületanud Eesti Vabariigi riigipiiri alates 1997. aastast. Seega on võimatu, et nimetatud kaebus

ühe ööpäeva jooksul Venemaalt Tallinna Ringkonnakohtusse jõudis. Lisaks väärib märkimist, et

kaebuse juures on raskesti loetav AV poolt L. Genrihsoni nimele väljastatud notariaalse volituse

valguskoopia, millel väidetavalt AV poolt tervikuna väljakirjutatud nime käekiri selgelt ja üheselt

erineb kohtule esitatud kaebuse käekirjast. Ringkonnakohtul on seega kujunenud veendumus, et

nimetatud kaebuse esitajaks ei ole AV.

Kriminaalmenetlusse kolmandana isikuna kaasatud DDG oli maakohtu poolt kohtuliku uurimise

käigus üle kuulatud (XXVII kd tl 166-172) ning pole maakohtu otsust vaidlustanud.

53(60)

II. 14. Süüdistatav ja tema kaitsja leiavad, et tõendatud pole kuritegeliku ühenduse (KTÜ) olemasolu,

selle ühenduse eesmärk, loomise aeg ning selle koosseis. Süüdistatava hinnangul on kõik need

elemendid jäänud vajaliku põhjalikkusega tõendamata. Apellandid leiavad, et maakohtu otsuse

põhjendused on selles osas puudulikud.

14.1. Kohtukolleegium märgib sissejuhatavalt, et süüdistatav ise läbivalt märgib oma apellatsioonis,

et väidetava KTÜ süü võib seisneda vaid selles, et see aitas inimesi kodakondsuseksameid sooritada

ning Eesti kodanikeks saada. Ametlikke dokumente väljastas isikutele aga Eesti riik ise. Süüdistatav

võis toime panna kuriteo KarS § 1572 järgi ehk tema tegevuses on olnud teise isiku identiteedi

ebaseadusliku kasutamise tunnuseid. Milles aga kodakondsuseta inimeste aitamine seisnes ja kuidas

see oli võimalik ilma teiste isikute panuseta süüdistatav oma apellatsioonis kuidagi ei seleta.

Süüdistatava sisuliselt ainukeseks argumendiks, et kuritegeliku ühenduse olemasolu ning tema

juhtroll selles on tõendamata, on see, et KrMS § 66 lg 2 kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana

osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Süüdistatav samuti toob välja, et endiste

kaassüüdistatavate ütlustest ei nähtu, et nad oleks kinnitanud enda ning süüdistatava kuulumist

KTÜ-sse.

Vastuseks süüdistatava argumendile endiste kaassüüdistatavate tunnistajatena ülekuulamise

lubatavusest märgib ringkonnakohus, et endised kaassüüdistatavad ei olnud tunnistajatena üle

kuulatud samas, vaid teises kriminaalasjas. KrMS § 71 lg 2 p 2 kohaselt võib isik keelduda

tunnistajana ütluste andmisest, kui ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või

õigeks mõistetud. KrMS § 2871 lg 5 kohaselt tunnistajat, kes on kaastäideviijana või osavõtjana

samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest ja talle selgitatakse

õigust ütluste andmisest keelduda. Niisiis võib kuriteos kaastäideviijana või osavõtjana süüdi või

õigeks mõistetud isiku tunnistajana teises kriminaalasjas samade asjaolude kohta üle kuulata, mida

maakohus on ka nõuetekohaselt teinud, selgitades tunnistajatele õigust ütluste andmisest keelduda.

14.2. Ringkonnakohus leiab, et L. Genrihsonile esitatud süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ei ole

kirjeldatud kõiki selle koosseisu objektiivseid elemente ega nende aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid.

Arutatava kriminaalasja puhul ei saa mööda vaadata enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonist,

kuna süüdistuse kohaselt on L. Genrihson tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhina 2001. aastast

alates. Kuni 31.12.2014 defineeris karistusseadustik kuritegelikku ühendust, kui kolmest või

enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud

varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest

ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude

toimepanemisele. Maakohus on küll sellele asjaolule tähelepanu asjakohaselt juhtunud, kuid jättis

tähelepanuta, et ühenduse poolt nõutavat varalise kasu saamise eesmärki L. Genrihsonile esitatud

süüdistuse osa KarS § 256 lg 1 järgi üldse ei sisalda. Kohtukolleegiumi veendumusel selliseks

etteheiteks ei saa lugeda süüdistuses mainitud varalist kasu, millist on saanud KTÜ liikmetena

politseiametnikud ŽR ja LS. Varalise kasu saamise etteheiteks ei saa samuti käsitleda süüdistuses

sisaldavaid faktilisi asjaolusid, et L. Genrihson määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti

kodakondsuse, elamisloa või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi,

eesmärgiga, et klient igal juhul temalt teenust ostaks, ning hinnad, mille osas kokku lepiti, ulatusid

500 eurost kuni 10 000 euroni. Kohtukolleegium leiab, et varalise kasu saamise eesmärki peab

süüdistuses omistama kuritegelikule ühendusele tervikuna (mitte selle üksikutele liikmetele) ning

süüdistus peab sisaldama nii täpset kriminaalõiguslikku etteheidet kui ka seda sisustavaid faktilisi

asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, kui tõendite analüüsi

tulemusena asus seisukohale, et L. Genrihsoni loodud ja juhitud KTÜ vastas kuritegeliku ühenduse

54(60)

tunnustele muu hulgas ka selle tõttu, et ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil.

Selliselt kuulub L. Genrihson õigeksmõistmisele KarS § 256 lg 1 järgi süüdistuses näidatud

tegevuse ees, mis on leidnud aset kuni 01.01.2015.

14.3. Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja asjakohaseid KTÜ-t iseloomustavaid tunnuseid ning

leiab, et tõendatud ei ole tema poolt KTÜ loomine ja juhtimine, ühenduse kuritegelik eesmärk, selle

liikmete allumine süüdistatava korraldustele ning tegutsemine ühise kuritegeliku eesmärgi nimel.

Vastuseks sellele argumendile märgib kohtukolleegium, et maakohus on õigesti viidanud

asjakohasele kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-57-09 ja 1-16-6452) kuritegeliku ühenduse

iseloomustavate tunnuste tuvastamise osas. Maakohus asus seisukohale, et L. Genrihsoni KTÜ

vastas kuritegeliku ühenduse tunnustele järgmiste kriteeriumide osas: 1) sellel oli vähemalt kolm

liiget; 2) tuvastatud on isikutevaheline ülesannete jaotus; 3) ühendus oli loodud varalise kasu

saamise eesmärgil; 4) L. Genrihsoni KTÜ liikmed olid allutatud kindlatele reeglitele; 5) neil oli

hierarhiline struktuur, tööjaotus, oli ühiskassa, millest L. Genrihson maksis kõigile KTÜ liikmetele,

aga ka KTÜ eesmärkide nimel kuritegusid toime pannud isikutele (nt keeleeksami sooritanud TR-

le, AS-le jt, aga ka ilusalongi teenuste eest, mis võimaldasid isikutel konspireerida, teise isikuna

esineda jne); 6) oli distsipliin (KTÜ liikmed pidid olema pidevas valmiduses koheselt reageerida,

oli ka tagatud nö omade eest hoolitsemine).

Maakohus tuvastas siiski ühe kriteeriumi, mille järgi ei vasta L. Genrihsoni juhitud isikute võrgustik

kuritegeliku ühenduse tunnustele. Nimelt viitas maakohus asjakohasele kohtupraktikale, et

kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid

ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab Riigikohtu otsuste kohaselt

omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii,

et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Maakohus leidiski õigesti, et

sellele Riigikohtu poolt otsustes korduvalt väljendatud kuritegelikule ühendusele iseloomulikule

tunnusele L. Genrihsoni poolt loodud ja juhitud KTÜ ei vasta.

Kohtukolleegiumi veendumusel tuvastas maakohus veatult, et KTÜ ei oleks olnud võimeline

jätkama oma eesmärgipärast tegevust, kui KTÜ juht L. Genrihson oleks mingil põhjusel kõrvale

astunud või vahetunud. Selle KTÜ toimimine oli võimalik ainult tänu selle juhi L. Genrihsoni

autoriteedile, tema sidemetele ja teadmistele ning oskustele. L. Genrihson on olnud kuritegelikult

aktiivne dokumentide võltsimisel ja teiste isikute eest keeleeksamite sooritamisel tema enda sõnade

kohaselt vähemalt 30 aastat, selle aja jooksul on tal välja kujunenud võrgustik isikutest, kes sellist

teenust vajasid, aastate jooksul kasutasid ning kelle kaudu levis info võimalusest ebaseaduslikul teel

Eesti Vabariigi kodakondsust saada. Selline info liikumine tagas pideva klientide juurdevoolu ning

seeläbi ka pideva kriminaaltulu. L. Genrihson oli vähemalt kuni oma kinnipidamiseni selles sfääris

(eesti keele tasemeeksamite ja PS ning kodakondsuse tundmise eksamite sooritamises, EV

kodakondsuse ja elamislubade vormistamises ebaseaduslikult) vaieldamatult autoriteet. Kui ühel

päeval ei oleks tema panust KTÜ tegevusse enam olnud, siis ei oleks ühenduse teised liikmed

võimelised juhi kohta üle võtma ja seega KTÜ eesmärgipärast tegevust jätkama.

Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu senise kohtupraktika tõlgendusega ning lõppjäreldusega,

et siiski on võimalik jaatada KTÜ eksisteerimist väga spetsiifilist laadi kuritegude puhul, kus

autoriteedi ja kuritegeliku know-how omava juhi äralangemisel ei oleks KTÜ võimeline oma

eesmärgipärast tegevust jätkama. Kohtukolleegiumi veendumusel seisnebki KTÜ suurem karistatav

ohtlikkus just selle püsivuses ehk ühenduse kui organisatsiooni püsivuses, kus selle ühe (sh juhi)

või osa liikmete äralangemisel, on ühendus jätkuvalt võimeline jätkama selle eesmärgiks seatud

tulemuse poole pürgimist läbi oma liikmete roteerumise. Maakohus ongi õigesti tuvastanud, et ilma

L. Genrihsoni juhtiva rolli ja juhendava teopanuseta, ei oleks tema juhitud isikute grupp iseseisvalt

võimeline oma kuritegelike eesmärkide poole pürgima. Kohtukolleegium märgib, et süüdistuses

toodud sõnasute kohaselt oli kuritegeliku ühenduse eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole

pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise

55(60)

võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, s.o altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise.

Maakohtu poolt uuritud tõenditest ning ka L. Genrihsonile esitatud süüdistusest nähtub üheselt, et

süüdistuse aluseks oleva ebaseaduslike teenuste saamiseks pöördusid kliendid ainult L. Genrihsoni

poole ning ainult tema korraldas läbi endiste kaassüüdistatavate võrgustiku tema poole pöördunud

klientidele ebaseadusliku teenuse osutamist, määrates selle eest individuaalse hinna ning

kasseerides raha. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, et L. Genrihsoni äralangemisel oleks

tema loodud võrgustiku mõni teine liige tema ülesandeid võimeline üle võtma.

L. Genrihsonile KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistustes kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum ei

võimalda ka selle tõendatuse korral järeldada, et tegemist on kuritegeliku ühendusega ning tema

süüdimõistmine nimetatud paragrahvi järgi tuleb tühistada ja selles osas L. Genrihson õigeks

mõista, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise ka temale mõistetud liitkaristuse osas.

15. Kohtukolleegium märgib, et kuigi apellantide põhiliseks lõpptaotluseks on süüdistatava

õigeksmõistmine kõigis temale inkrimineeritud kuritegudes, ei tooda esitatud apellatsioonides siiski

mitte ühtegi sisuslist argumenti, miks ei leidnud tõendamist või on valesti kvalifitseeritud

süüdistatava tegevus KarS § 298 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 1 - § 22 lg 2; § 348 lg 1, § 344 lg 1, § 344 lg 1

- § 22 lg 2, § 349 - § 22 lg 2 järgi.

Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja, et maakohus ei ole ära näidanud kõigi KarS § 345 ja §

209 koosseisu tunnuste realiseerimist süüdistatava poolt. Maakohus ei ole näidanud, millist

omakasu on süüdistatav saanud kelmuse toimepanemise ning milliseid õigusi on ta omandanud või

kohustustest vabanenud võltsitud dokumendi kasutamise toimepanemise tulemusena. Süüdistatav

leiab, et tema on põhjendamatult süüdi mõistetud ka KarS § 347 järgi kuriteo toimepanemises, kuna

ta pole ise ühtegi dokumenti võltsinud. Kõik selles süüdistuse episoodis etteheidetud ametlikud

dokumendid olid välja antud riigi ametiasutuste poolt ning ühtegi nendest pole võltsitud.

Kohtukolleegium süüdistatava eeltoodud argumentidega ei nõustu ning osutab esmalt, et

L. Genrihsoni ei olnudki süüdistatud ega süüdi mõistetud KarS § 345 lg 1 järgi. Ringkonnakohus

leiab, et süüdistata viidatud teised etteheited ei lükka aga ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid

põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas

L. Genrihsonile inkrimineeritud ülejäänud kuritegude osas KarS § 298 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 1 - § 22

lg 2, § 348 lg 1, § 344 lg 1, § 347 lg 1; § 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, §

349 - § 22 lg 2 järgi. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi

hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuste

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus uuritud tõendite nende kogumis hindamise

tulemusena, jõudis ainuõigele seisukohale, et leidis tõendamist, et L. Genrihson on muuhulgas

endale hankinud ning aastate vältel kasutanud AV ja NŠ identiteete ning on selliselt käitudes

pannud toime temale süüdistuses esitatud kuriteod KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2; KarS § 348 lg 1; §

344 lg 1; § 209 lg 1 järgi. Kordamata maakohtu veenvaid ning jälgitavaid põhjendusi, kuidas L.

Genrihson hankis endale erinevaid AV ja NŠ nimele vormistatud võltsitud tähtsaid isiklikke

dokumente, märgib kohtukolleegium süüdistatava argumentidega nõustamata, et maakohus leidis

tõendatuks ning näitas õigesti, millist omakasu süüdistatav nende dokumentide kasutamise

tulemusena sai ning milliseid õigusi omandas ja realiseeris. Lisaks märgib kolleegium, et tähtsa

isikliku dokumendi võltsimine KarS § 347 tähenduses on juba iseenesest eraldi kuriteokoosseis, mis

ei näe koosseisulise tunnusena ette selle alusel õiguste omandamist või kohustustest vabanemist,

kuna selline dokument täidab isiku tuvastamise ülesannet. Sellise võltsitud dokumendi hankimine ja

kasutamine on aga käsitatav ebaseaduslike õiguste realiseerimisena ning on eraldi karistatav KarS §

348 lg 1 järgi. Nii on maakohus põhjendatult leidnud, et 01.07.2014 L. Genrihson Swedbank

pangakontoris esinedes NŠ-na ning kasutades NŠ isikut tõendavat dokumenti, avas NŠ nimele

pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY võltsides arvelduskonto lepingus NŠ

allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Kristiine

56(60)

Kaubanduskeskuse Swedbank kontoris kasutas L. Genrihson NŠ välismaalase passi nr

XXXXXXXXX pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS §

348 lg 1 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena.

Vastuseks süüdistatava argumendile, et tema pole isiklikult ühtegi tähtsat isikliku dokumenti

võltsinud, kuna süüdistuses nimetatud dokumendid olid väljastatud PPA poolt ametlikult märgib

ringkonnakohus, et kaastäideviimise vormis KarS § 347 lg 1 järgi ainsa kuriteo episoodina

süüdistatakse L. Genrihsoni kokkuvõtvalt DM nimele EL kodaniku tähtajalise elamisõiguse

vormistamiseks altkäemaksu eest Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna töötaja ŽR-le DM

valeandmete ja -fotode edastamises. Võltsitud DM Eesti Vabariigi isikutunnistus nr KKKKKKKK

võeti 30.10.2015 L. Genrihsoni sõiduki läbiotsimisel ära.

NŠ ja AV nimele vormistatud isiklike dokumentide võltsimises süüdistatakse L. Genrihsoni

kuriteole kihutamise vormis. AV ja NŠ dokumentide võltsimise kallutamine L. Genrihsoni poolt

seisnes kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas OT esitama PPA töötaja ŽR-le, kes oli teadlik, et

taotlusdokumentide esitajaks ei ole AV ega NŠ nende nimelt esitama PPA-le võltsitud

taotlusdokumente, andma nende eest oma (OT) sõrmejälgi, võltsima nende allkirju ning esitama

muudetud välimusega L. Genrihsoni foto. Selle tulemusena olid Eesti Vabariigi poolt ametlikult

valmistatud ja ŽR poolt väljastatud AV ja NŠ nimele vormistatud fiktiivsed tähtsad isikulised

dokumendid (välismaalase passid, elamisloakaart), osa millistest oli L. Genrihsonilt läbiotsimisel

leitud ja äravõetud.

Kohtukolleegium märgib, et dokumendi võltsimine võib seisneda intellektuaalses või materiaalses

võltsimises. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks

õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis sisult ei ole õiged (RKKK 3-1-1-

40-11, p 13). Tegemist on fiktiivse ehk võltsitud dokumendiga, mis on oma vormilt autentne, ehkki

sisult vale. Kohtukolleegiumi veendumusel, olukorras, kus fiktiivsete tähtsate isiklike dokumentide

vormistamise kaasaaitajaks oli politseitöötaja, kes võttis teadvalt vastu võltsitud taotlusdokumente,

fotosid, allkirju vormilt autentsete tähtsate isiklike dokumentide vormistamiseks, on alust rääkida

selliste dokumentide intellektuaalsest võltsimisest ning L. Genrihsoni poolt kuriteo koosseisu

realiseerimisest KarS § 347 lg 1 järgi.

Süüdistatavale etteheidetud kuritegu KarS § 209 lg 1 järgi on seotud süüdistatava poolt võltsitud

AV tähtsate isiklike dokumentide alusel viimase identiteedi kasutades Sotsiaalkindlustusametilt

perioodil 01.10.2012 - 31.08.2016 töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse

väljapetmises. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, uuritud tõendeid (sh süüdistatava enda süüd

omaksvõtvate ütlustega) kogumis hindamise tulemusena luges veatult tõendatuks, et L. Genrihsoni

poolt kelmuse toimepanemine selles, et tema esinedes AV-na, kasutades võõrast identiteeti ja

esitades AV nimele väljastatud elamisloakaardi nr XXXXXXXXX, millel oli tema enda foto, mille

tegemiseks oli muutnud enda välimust, et mitte olla L. Genrihsonina äratuntav, esitas alates

21.03.2007 - 18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile taotlusi AV töövõimetuse

tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks, kusjuures pension tegelik

saaja ei olnud AV vaid L. Genrihson. Sotsiaalkindlustusameti eksimusse viimine toimus L.

Genrihsoni poolt dokumentide esitamise kaudu, kuna töövõimetuspension ja puue määrati kirjalike

tõendite alusel isikut läbi vaatamata. L. Genrihson lõi Sotsiaalkindlustusametile ebaõige

ettekujutuse, et eksisteerib AV nimeline isik, kellel on oma terviseseisundist tulenevalt õigus saada

töövõimetuspensionit ja puudetoetust viies kannatanu eksimusse, mille tagajärjel tegi

Sotsiaalkindlustusamet varakäsutuse ja maksis AV-le perioodil 01.10.2012 - 31.08.2016

töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetust kokku summas 15 897,06 eurot, tekitades

Sotsiaalkindlustusametile varalist kahju samas summas. Raha tegelikuks saajaks oli aga

L. Genrihson. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et sellise tegevusega pani L. Genrihson

kavatsetult toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule jätkuva varalise

kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu

57(60)

saamise eesmärgil, seega süüdistatava apellatsiooni argumendid sellest, et tema tegevuses ei sisaldu

KarS § 209 lg 1 koosseisulisi tunnuseid, jäävad tagajärjetuks.

16. Ebaõige on süüdistatava apellatsioonis toodud seisukoht, et maakohus võttis menetlusse

Sotsiaalkindlustusameti aegunud hagi ning rahuldas hagi täielikult ilma tõendeid hindamata.

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS §

150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest

tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt

kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Seega peab

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel eraldi tuvastama nii aja,

mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai kui ka aja, mil leidis aset kahju

põhjustanud tegu või sündmus. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on

möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud.

Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb

järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka

kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele

küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga

nõue aegunud ei ole.

Kui TsÜS § 150 lg-s 3 ette nähtud kümneaastane maksimaalne aegumistähtaeg hakkab kulgema

kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, siis TsÜS § 150 lg-s 1 ette

nähtud kolmeaastast n-ö subjektiivset aegumistähtaega arvestatakse ajast, mil õigustatud isik sai

teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. Üldjuhul võib

eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud

kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS

§ 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad

konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule (RKKK nr 3-1-1-106-12).

Menetleja poolt kannatanul kriminaalasja materjalidega tutvumise võimaldamise aega kriminaalasja

materjalidest ei nähtu. Tuvastatav on, et L. Genrihson oli kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015.

a ning KarS § 209 lg 1 järgi kahtlustatavana ülekuulatud 04.10.2016 (kd XXXVI lk 143). Seda

kuupäeva tuleb lugeda päevaks, mil kannatanu sai teada, et temale kahju tekitamises kahtlustatakse

L. Genrihsoni. Sotsiaalkindlustusamet on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi 26.10.2016, seega

nõude esitamise ajal kolmeaastane tähtaeg möödunud ei ole ning Sotsiaalkindlustusameti nõue pole

aegunud.

Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus Sotsiaalkindlustusameti hagi rahuldamisel kõiki tõendeid

kogumis hinnanud ning on põhjendatult tuvastanud, et L. Genrihson esitas perioodil alates

21.03.2007 kuni 18.08.2014 korduvalt, kasutades AV nimele väljaantud võltsitud dokumente,

Sotsiaalkindlustusametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja

sotsiaaltoetuste määramiseks tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 21.03.2007 kuni

31.08.2016 materiaalse kahju kokku 30 000,05 eurot, mis olid kannatanu poolt taotlejale välja

makstud. Arvestades kannatanu hagiavalduses toodud asjaolu, et KarS § 209 lg 1 järgi

kvalifitseeritav kuritegu aegub 5 aasta jooksul toime panemisest, esitas Sotsiaalkindlustusamet L.

Genrihsoni vastu kahjunõude L. Genrihsoni poolt ainult perioodil 18.08.2014 kuni 31.08.2016

esitatud valeandmete alusel AVle makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese

toetuse osas summas 15 897,06 eurot, mis oli maakohtu poolt VÕS § 1043 alusel õigesti rahuldatud.

III. 58(60)

17. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlustavad süüdistatavale mõistetud liitkaristust. Süüdistatava

õigeksmõistmine KarS § 256 lg 1 järgi tingib maakohtu otsuse tühistamise ka mõistetud liitkaristuse

osas.

Lisaks väärib tähelepanu kaitsja apellatsioonis esitatud argument, et süüdistatava süüdi

tunnistamisel KarS § 209 lg 1 järgi lähtus maakohus oma põhjendustes selle paragrahvi praegu

kehtivast regulatsioonist olukorras, kus L. Genrihson süüdistatakse KarS § 209 lg-s 1 järgi kuriteo

toimepanemises ajavahemikul 21. märts 2007 kuni 18. august 2014, kus tol ajal kehtinud

redaktsioon nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praegu

kehtiva redaktsiooni kohaselt on KarS § 209 lg 1 järgi toime pandud kuritegu karistatav rahalise

karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega. Õige on kaitsja tähelepanek, et KarS § 209 lg 1 järgi

süüdistatavale karistuse mõistmisel oleks maakohus pidanud juhinduma sanktsioonist, mis nägi ette

kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et KarS § 209 lg 1 järgi karistuse mõistmisel

on maakohus õigesti tuvastanud, et Eesti riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu maksis L. Genrihsonile

ebaõigetel alustel teise isiku nimelt pensioni 9 aasta vältel, seega tema süü selles episoodis on

keskmisest suurem. Selliselt on siiski veatu maakohtu lõppjäreldus, et selle kuriteo toimepanemise

eest tuleb süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmäärast pikema vangistusega, milleks on 2 aastat.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt KarS § 298 lg 2 p 1, 2; § 347 lg 1; § 348 lg 1; § 344 lg 1;

§ 209 lg 1; § 344 lg 1; § 349 - § 22 lg 2 süüdistatavale mõistetud põhikaristused on igati

põhjendatud ning vastavad seaduse ja kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise

põhimõtetele. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus apellatsioonikohus tühistab L. Genrihsoni

süüdimõistmise ning karistamise KarS § 256 lg 1 järgi, raskeimaks süüdistatavale mõistetud

põhikaristuseks jääb KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud 4-aastane vangistus. Õige on ka

liitkaristuse mõistmisel maakohtu poolt KarS § 64 lg 1 alusel kohaldatud üksikkaristustest rakseima

suurendamise põhimõtte.

Ringkonnakohus mõistab seega L. Genrihsonile KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

Kohtukolleegium leiab, et asjakohased ning põhjendatud on apellantide seisukohad süüdistatava

kõrgest vanusest, töövõimetusest ning halvast tervisest, mis koosmõjul teevad süüdistatava poolt

mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Lisaks tuleb märkida, et L. Genrihson

pani toime väga spetsiifilist laadi kuriteod, mille korduv toimepanemine tema poolt, arvestades

tema kuritegeliku võrgustiku likvideerimist, on äärmiselt vähetõenäoline. Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on võimalik kuni 5 aastane vangistus jätta KarS § 73 või 74 alusel tingimisi

kohaldamata. Kohtukolleegium leiab, et L. Genrihsonile mõjuvaks ning kriminaalmenetluses tema

senist käitumist arvestades ühtlasi ebamugavaks karistuseks on 5-aastase katseaja jooksul tema

allutamine käitumiskontrollile.

16. Alusetud on süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid seoses kriminaalmenetluses

mõjutusvahendina kohaldatud vara laiendatud konfiskeerimise põhjendamatusega. L. Genrihson on

toime pannud kuriteo KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi, milles süüdimõistmisel võib kohaldada vara

laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 alusel, milline säte näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos,

võib kohus Karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või

kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku

legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse

eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel.

Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud

varaga. KarS § 832 lg 2 sätestab, et erandina võib kohus § 832 lg 1 sätestatud alustel ja ulatuses

konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale

isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või

muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle

konfiskeerimise vältimiseks.

59(60)

Maakohus on KarS § 832 alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamist veenvalt ning ammendavalt

põhjendanud ning selle põhjendusi kuidagi ei väära süüdistatava argumendid sellest, et

konfiskeeritav vara ei kuulu temale. Kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et konfiskeeritav

vara on omandatud toimepanija arvel ning L. Genrihson ei ole vara legaalse päritolu kohta esitanud

mitte

ühtegi

tõendit.

Kohtukolleegium

nõustub

maakohtu

otsuse

põhjendustega

vara

konfiskeerimise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

17. Kohtukolleegiumi veendumusel jääb paljasõnaliseks süüdistatava väide, et tema viibis vahi all

kuni 06.12.2016, mitte aga kuni 29.11.2016, nagu on näidatud maakohtu otsuses. Nähtuvalt

süüdistusaktist on L. Genrihsoni suhtes 29.11.2016 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise

keeldu. Samast tõsiasjast on lähtunud L. Genrihsoni kaitseakti koostamisel ka tema kokkuleppel

kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kes näitas kaitseaktis, et L. Genrihson on viibinud vahi all

27.10.2015 kuni 29.11.2016, seega 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva. Samadest andmetest on lähtunud

otsuse tegemisel KarS § 68 kohaldamisel ka maakohus.

Põhjendamatu ning seadusel mittepõhinev on süüdistatava seisukoht, et vahistamisena tuleb

arvestada ka tema haiglas viibimise aja kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks.

18. Esitatud apellatsioonis märgib süüdistatav, et maakohus on ebaõigesti arvestanud kohtuarstliku

ekspertiisi maksumuse ning mõistis süüdistatavalt välja mitte 261, vaid 271 eurot. Kohtukolleegium

süüdistatava sellise väitega ei nõustu ning märgib, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on Isiku

ekspertiisiakti nr 18E-AOK0024, 18.04.2019 maksumuseks 271,00 (kakssada seitsekümmend üks

eurot) eurot. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta on koostatud kohtuarst-ekspert Heldi Kase poolt

(vt KIS, kirje nr 236s).

Ei vääri tähelepanu ka süüdistatava argument, et temalt välja mõistetud menetluskulud oleks

pidanud jaotama võrdselt kõigi kaassüüdistatavate vahel. Ringkonnakohus märgib, et

L. Genrihsonilt olid väljamõistetud vaid need menetluskulud, mis on menetluse käigus temal

tekkinud.

19. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 1130,01

eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine, apellatsiooni

koostamine, pidev suhtlus süüdistatavaga ning tema nõustamine, süüdistatava apellatsiooniga

tutvumine, süüdistatava kohtule esitatud arvukate avaldustega tutvumine, ettevalmistus

ringkonnakohtu istungiks, osalemine istungil. Ajakuluks on kaitsja poolt näidatud 780 minutit.

Ühtlasi taotleb kaitsja seoses kriminaalasja suure mahu ja keerukusega tasu suurendamist 116 %

võrra. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus,

uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel

suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti,

kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus on eespool leidnud, et

menetletav kriminaalasi on keskmisest mahukam ning keerulisem. Keerukust kaitseülesannete

täitmisel on kahtlemata lisanud ka süüdistatava vastuoluline käitumine kohtumenetluses, kes asus

kohtumenetlust takistama.

KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tühistab ringkonnakohus esimese astme

kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teeb uue otsuse, kannab apellatsioonimenetluses tekkinid

menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatava KarS § 256 lg 1 järgi

süüditunnistamise

ja

karistuse

ning

liitkaristuse

mõistmises

osas,

seega

jäävad

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud (sh tõlkekulud summas 1347,32 €) riigi kanda.

20. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 3 tühistab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.04.2020 otsuse L. Genrihsoni süüdi tunnistamises ning

60(60)

karistuse mõistmises KarS § 256 lg 1 järgi ning liitkaristuse mõistmises ja teeb uue otsuse, millega

mõistab L. Genrihsoni KarS § 256 lg 1 järgi õigeks ning mõistab talle uue liitkaristuse. Muus osas

jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Allkirjastatud digitaalselt