2-18-12301/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12301

Tsiviilasi

Kambja valla (Soinaste Lasteaed Laululind kaudu)

hagi

Maimu

Kolossova

vastu

töövaidlusasjas

nr X

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maimu Kolossova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja

(apellant):

Maimu

Kolossova

(XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Artur Maljukov

Hageja (vastustaja): Kambja vald (Soinaste Lasteaed

Laululind kaudu), esindaja Kaupo Piirsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. septembri 2020 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Maimu Kolossova kanda.

3. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

4. Jätta tähelepanuta Maimu Kolossova poolt esitatud ambulatoorne epikriis seisuga

02.07.2018.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Maimu Kolossova (kostja) esitas Tartu Maakohtule 16. augustil 2018 taotluse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

Kambja vald (Soinaste Lasteaed Laululind kaudu; hageja) esitas 7. juunil 2018

töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning töösuhte lõppenuks lugemiseks (töövaidlusasi nr X).

Kostja esitas 22. juunil 2018 töövaidluskomisjonile tingimusliku avalduse hageja vastu hüvitise

1949 euro väljamõistmiseks töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel juhul, kui komisjon peaks

tuvastama kostja töölepingu ülesütlemise tühisuse (töövaidlusasi nr X). Töövaidluskomisjon liitis

töövaidlusasjad (nr X).

Töövaidluskomisjon rahuldas tööandja (hageja) avalduse töötaja vastu täielikult ning jättis töötaja

(kostja) avalduse tööandja vastu rahuldamata. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töötaja töölepingu

nr X erakorraline ülesütlemine 9. mail 2018 on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel

tühine ja luges töölepingu nr X lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 9. juunist 2018.

Hageja jäi hagiavalduses töövaidluskomisjonile esitatud avalduse juurde. Kostja esitas hagejale

9. mail 2018 avalduse 16. septembril 2015 sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS

§ 91 lg 2 p 3 alusel alates 31. maist 2018. Töölepingu ülesütlemise põhjenduseks on märgitud, et

kostja tervislik seisund ei võimalda enam antud töökohal töötada. Hageja hinnangul lõppes

osapoolte vaheline töösuhe TLS § 91 lg 3 alusel. Kostjal ei ole õigust saada hüvitist TLS § 100

lg 4 alusel, kuna kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine.

Kostja ei ole hagejat varasemalt enda tervislikust seisundist teavitanud. Kostja haigusloo

kokkuvõtte puudutab perioodi 30. november 2017 – 15. veebruar 2018. Tööleping on lõpetatud

töötajapoolse ülesütlemisega alles 9. mail 2018. a, s.o vahetult enne lasteaia rühma lõpetamist, kus

kostja töötas õpetaja abina. Seega puudub seos kostja haiguse avaldumise, selle kulgemise ning

töölepingu ülesütlemise vahel.

Kostja töötas hageja juures õpetaja abina, kelle ametikoha osas ei ole kehtestatud

kvalifikatsiooninõudeid. Pedagoogiliselt keerulised situatsioonid lahendab alati õpetaja, kellel on

selleks vastav haridus ning ettevalmistus. Lisaks ei olnud rühmas, kus kostja töötas, selliseid lapsi,

kellele oleks määratud tugiisik. Asjaolu, et laps on kasutanud kostja suhtes ebasobivaid ja inetuid

väljendeid, ei kvalifitseeru töötaja suhtes ebaväärikaks käitumiseks nn kolmandate isikute poolt,

sest lapsed ei suuda vastutada oma väljaütlemiste eest ja kasutavad sageli väljendeid, mille sisu

nad ise ei mõista.

Lapse arengut toetava (LAT) meeskonna 7. märtsi 2016 nõupidamise protokoll nr 10 sedastab

palju probleeme, mis näitab, et antud rühmas oli käitumisraskustega lapsi. Kostja on teinud LAT

protokollidest meelevaldseid ja kontekstiväliseid väljakirjutusi.

Hageja ei ole kohelnud kostjat ebaväärikalt, samuti ei ole lubanud seda teha kaastöötajatel või

kolmandatel isikutel. Kostja on asunud uuesti tööle koolieelsesse lasteasutusse, mistõttu ei ole

usutav kostja varasemalt korduvalt väljendatud seisukoht, et tema tervis on saanud pöördumatult

kahjustada ning sellest tingitult ei ole ta suuteline enam lastega töötama.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et tal oli tulenevalt TLS § 91 lg 2 p-st 3 õigus

öelda hagejaga sõlmitud tööleping üles, kuna edaspidine töösuhte jätkamine oli seotud muu hulgas

reaalse ohuga kostja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele.

Lasteaia rühmas, kus kostja töötas, käisid lapsed, kellele ei sobinud suur kollektiiv ja sellest

tulenevalt oli neil raske hakkama saada. Tegemist oli erivajadustega lastega, kellel esinesid

käitumis- ja tundeelu häired. Eriti probleemsed olid paar last ja nende vanemad. Nimetatud

probleemsed ning erivajadustega lapsed kasutasid igapäevaselt kostja suunas solvavaid ja

alavääristavaid ütlusi. Tegemist oli tööalase kiusamisega. Kostja pöördus korduvalt tekkinud

probleemiga hageja poole, kuid tulutult. Tekkinud töökeskkond ei vastanud töötervishoiu- ja

tööohutuse nõuetele.

Hageja väited selle kohta, et tema hallatavas lasteaias ei käinud erivajadustega lapsi, ei vasta

tegelikkusele.

Väljavõtetest kostja haiguse kirjelduse ja riskitegurite kohta nähtub, et haiguse riskiteguriteks on

muu hulgas stressisituatsioonid. Kostja haigusloo kokkuvõtte kohaselt on kostjal diagnoositud

haiguse (X) tõttu vastunäidustatud töötamine stressirohkel ametikohal.

TLS § 91 lg 2 p-s 3 on näitlik loetelu töölepingu ülesütlemise alustest. Kostjal puudus eriväljaõpe

ja teadmised erivajadustega lastega tegelemiseks. Hageja ei võtnud kasutusele meetmeid, et neid

probleeme lahendada.

Hageja ülesanne, kui temani jõudis informatsioon, et lasteaiakasvatajat kiusatakse laste ja

lastevanemate poolt, oli viia läbi vastav riskianalüüs, määratleta vastav probleem, töötada välja

lahendusi ja neid ka ellu viia. Hageja on oma kohustusi rikkunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. septembri 2020 otsusega hagi ja tuvastas, et kostja 9. mai 2018

töölepingu nr X ülesütlemine on tühine. Maakohus luges hageja ja kostja vahel

16. septembril 2015 sõlmitud tööleping X lõppenuks 8. juunist 2018 TLS § 85 lg 4 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja märkis, et hagejal puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

Maakohus leidis, et antud juhul on kohtus menetlemisel üksnes hageja nõue töölepingu tühisuse

tuvastamiseks.

Kui

kostja

esitas

töövaidluskomisjonile

avalduse

tööandjalt

hüvitise

väljamõistmiseks ja töövaidluskomisjon jättis selle nõude rahuldamata, siis on tegemist

olukorraga, kus töötaja peab töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral pöörduma

töövaidluse lahendamise seaduse §-de 58–59 järgi kohtusse selleks, et tema hüvitise nõue

rahuldataks. Kostja 16. augusti 2018 taotluse p-de 5–7 kohaselt ei nõustu kostja

töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja töövaidlusavalduse

kostja vastu täies ulatuses. Kostja palus vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud

avaldus läbi hagimenetluse korras hagina kostja vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja ei ole 16. augusti 2018

taotluses vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust enda avalduse rahuldamata jätmise osas ega

palunud vaadata enda avaldus läbi hagimenetluse korras kohtus.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel

on tühine või mitte.

Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peavad olema täidetud ülesütlemise formaalsed ja

materiaalõiguslikud eeldused.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja 9. mai 2018 töölepingu ülesütlemisavalduse kätte

saanud ning see on kirjalik. Samuti ei ole see esitatud tingimuslikult. Seega on ülesütlemise

formaalsed eeldused täidetud.

Kuigi kostja tugines 16. augusti 2018 maakohtule esitatud taotluses üksnes sellele, et töölepingu

ülesütlemine oli õigustatud põhjusel, et töösuhte jätkamine oli seotud muu hulgas reaalse ohuga

töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele ega toonud esile muid põhjendusi (kostjal

vastavate oskuste ja teadmiste puudumine, turvalise töökeskkonna tagamata jätmine hageja poolt),

analüüsis maakohus siiski kõiki kostja etteheiteid hagejale.

Kostja tugines ülesütlemise alusena TLS § 91 lg-le 2 kui üldnormile ja § 91 lg 2 p-le 1 ja/või 3 kui

erinormile. Kostja hinnangul on TLS § 91 lg 2 p-s 3 sätestatud näitlik alus, mistõttu põhiline

vaidlus on poolte vahel selles, kas esinesid TLS § 91 lg-s 2 toodud asjaolud ehk kas hageja on oma

kohustusi oluliselt rikkunud.

Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud ega piisavalt põhjendanud, et töö jätkamisega oleks

tekkinud oht tema elule või tervisele. Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt esitatud interneti

väljavõtted kostja haiguse kohta, sest tegemist on üldise kirjeldusega haiguse kohta, mis ei tõenda,

et haigus nimelt sellisel kujul kostjal avaldus. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et epikriis

puudutab perioodi 30. novembrist 2017 – 15. veebruar 2018, kuid kostja ütles lepingu üles 9. mail

2018, s.o ligi kolm kuud pärast arsti viimast vastuvõttu. Samuti on kostja pärast hagejaga

töölepingu ülesütlemist asunud tööle teise lasteaeda õpetaja abi ametikohale.

Kostja ametijuhendi p-i 6.4.6. kohaselt on tööks vajaliku isiksuseomadusena muuhulgas märgitud

võime töötada pingeolukorras. Seega arvestades kostja varasemat pikaaegset töökogemust õpetaja

abi ametikohal ning kostja poolt ametijuhendiga tutvumist, pidi kostja juba hageja juurde tööle

asudes aru saama, et töö võib tekitada stressi.

Kostja leidis, et stressi tekitas just erivajadustega lastega tegelemine.

Vaidlust ei ole, et väidetavad erivajadustega lapsed lõpetasid kevadel 2018 lasteaia ning suundusid

edasi kooli. Seega jääb selgusetuks, kuidas võiks hageja juures töö jätkamine olla ohtlik kostja

tervisele olukorras, kus kostjal lõppes kokkupuude väidetavate erivajadustega lastega.

Maakohus leidis, et kostja kiusamine töökohal ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et lapsed on

kasutanud kostja suhtes ebasobivaid ja inetuid väljendeid võib tekitada küll kostjas teatud määral

stressi, kuid ei kvalifitseeru kostja suhtes ebaväärikaks käitumiseks nn kolmandate isikute poolt.

Maakohus nõustus hageja väitega, et lapsed ei suuda vastutada oma väljaütlemiste eest ja

kasutavad sageli väljendeid, mille sisu nad ise ei mõista.

Kohus ei nõustunud kostja etteheitega nagu poleks hageja midagi ette võtnud probleemi

lahendamiseks. 26. jaanuari 2016 rühma meeskonna ja juhtkonna nõupidamise protokolli

väljavõttest nähtub, et lasteaia direktor tegi ettepaneku, et probleemse lapse ning tema vanemaga

võiks rohkem tegeleda lasteaia psühholoog A.A..

Asjaolu, et lasteaias tegeleti nn probleemse käitumisega lastega, kinnitavad ka muud väljavõtted

protokollidest: lasteaias käisid Rajaleidja spetsialistid, laste vanemaid suunati psühholoogilistele

nõustamistele, lastele otsustati korraldada sotsiaalsete oskuste arendamise ring. Samuti pakkus

juhtkond vajadusel tugipersonali abi ning otsustati, et teatud lapsed võetakse hommikuringi eraldi

ning vajadusel lahkub õppealajuhataja raskema käitumisega lastega rühmast ka päeva jooksul.

Hageja on teinud kostjale ettepaneku psühholoogiga nõu pidada ning soovitanud kostjal

keerulisemate olukordade lahendamise jätta õpetajatele.

Kostja heidab hagejale ette sobitusrühma moodustamata või probleemsete laste teise rühma

eraldamata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma kohustusi oluliselt rikkunud. Maakohus

leidis, et kuna lapsele sobitusrühma eraldamiseks on vaja haldusakti, mille saab teha ainult lapse

seadusliku esindaja või volitatud isiku avalduse alusel, ei ole kohtu hinnangul kostja etteheited

hagejale sobitusrühma moodustamata jätmise kohta asjakohased.

Kostja leidis, et tal puudusid vastavad oskused ja teadmised erivajadustega lastega töötamiseks.

Kohus nõustus hageja väitega, et kostja tööülesannetest lähtuvalt ei pidanud ta probleemide

lahendamisega ise tegelema. Kostja ametijuhendi p-de 3.1.1., 3.1.2., 3.1.5., 3.2.1., 3.3, 3.4.4. jm

kohaselt on kostja peamisteks ülesanneteks õpetajate abistamine, mitte õppetöö läbiviimine. See,

et lapse arengut hindavad ja analüüsivad pedagoogid, mitte õpetajate abid, on kehtestatud ka

hageja kodukorra p-s 12.

Lapse kohta esitatud nõustamismeeskonna otsuse kohaselt on lapsel kehtiv rehabilitatsiooniplaan,

ta saab logopeedi ja psühholoogi abi, talle on koostatud individuaalne arenduskava. Seega on lapse

probleemidega tegeletud ning talle on tagatud tugispetsialistide abi. Kostja ei ole väitnud, et ta

oleks pidanud lapsega üksinda tegelema või andma lapse arengu kohta hinnanguid või tegema

lapse arenguks vajalikke analüüse. Asjaolu, et tegemist võib olla erivajadustega lapsega, ei tähenda

automaatselt, et kõik temaga tegelevad isikud peavad omama vastavat haridust. Kuivõrd kostja

ametikohale ei ole ette nähtud hariduslikke nõudeid, siis võis kostja töötada ka erivajadustega

lastega rühmas.

Tunnistajad B.B. ja C.C. andsid tunnistusi üldisest lasteaia töökorraldusest ja õhkkonnast.

Tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldusi, mis võiksid tuua kaasa tööandja vastutuse.

Maakohtu hinnangul ei saa poolte poolt 31. mail 2018 allkirjastatud töölepingu nr X lõpetamise

akti lisa nr 5 lugeda töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Töölepingu ülesütlemise avaldus

TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on ühepoolne tahteavaldus ning selle kehtimiseks teise poole, s.o antud

juhul hageja, nõusolekut ei ole vaja.

Kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107

lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 98

lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30

kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva

möödumist

ülesütlemisest

(Riigikohtu

15. aprilli

2015

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-126-14, p 11).

Vaidlus puudub, et hageja sai kostja ülesütlemise avalduse kätte 9. mail 2018. Seega oleks

ülesütlemise kehtivuse ajal tööleping lõppenud TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgides 8. juunil

2028. Kohus luges pooltevahelise töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 8. juunil 2018.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja lugeda 16. septembril 2015 sõlmitud tööleping

lõppenuks 31. mail 2018 TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

TLS § 100 lg 4 alusel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtumenetluses ka kostja nõue hüvitise saamiseks. Kostja nõue

saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel tuleneb otseselt sellest, kas kohus tuvastab hageja poolse

lepingu ülesütlemise tühisuse või mitte. Tegemist on õiguslikult omavahel seotud nõuetega ja/või

need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab

nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

Kostja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel kehtivalt üles öelnud. Hageja on lepingut oluliselt

rikkunud, kuna ei ole taganud kostjale igas tööga seotud olukorras töötervishoiu nõuetele vastava

keskkonna (üheks põhiliseks ohuteguriks on tööstress), hageja sisuliselt „sundis“ kostjat tegema

tööd, milleks kostjal puudusid teadmised ja oskused läbi selle, et asetas kostja sundseisu ning

töösuhte jätkamine oli seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale

nimele. Samuti ei ole hageja olnud kostja suhtes lojaalne.

TLS § 91 lg 2 toob esile näitliku loetelu põhjustest, mis annavad aluse töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Asja lahendamisel peaks kohus esmalt hindama, kas esinevad alused lugeda

tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kui kohus leiab, et TLS § 91 lg 2 p 3 alused ei esine,

siis peab kohus hindama, kas käesolevas asjas esitatud faktiliste asjaolude pinnalt annab aluse

lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel või läbi selle ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.

Kostjale tekitas tööstressi olukord, kus kostja pidi tegema tööd, milleks tal vajalikud teadmised ja

oskused puuduvad ehk töötama muuhulgas erivajadustega lastega. Hageja oli ebalojaalne kostja

suhtes, kuna hageja ei teinud kõike mõistlikult võimalikku, et probleemi lahendada.

Kuigi asja arutati, tehti vastavaid ettepanekuid ja otsuseid, siis tegelikult neid ellu ei viidud.

Kostja on oma tervisliku seisundi tõendamiseks esitanud väljavõtte epikriisist. Kostja on

seisukohal, et kohus on jätnud nimetatud tõendi alusetult tähelepanuta. Haiguse kirjeldus tõendab

põhjuslikku seost kostja tööstressi ja avaldanud haiguse vahel. Kostja pidi hageja juures töötama

erivajadustega lastega. Kostja tundis, et just see põhjustas talle ülemäärast tööstressi ning X

tekkimise ja väljendumise põhjuseks on ülemäärane (töö)stress. Haigus diagnoositi hageja juures

töötamise ajal. Kostja on tõendanud, et tööstress põhjustas haiguse. TLS § 91 lg 2 p 3 eeldused

olid täidetud.

Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks

haigus tekkinud hoolimata hageja juures töötamisest. Kostja esitab epikriisi ka töölepingu

lõpetamise järgse aja kohta, kust on näha, et kostjal jätkuvalt esineb vastav haigus (X).

Kostja leiab, et isikutel, kes töötavad erivajadustega lastega, peab olema vastav väljaõpe. Hageja

on rikkunud seadusest ja töölepingust tulenevat kohustust anda töötajale tööd, mille tegemiseks on

isikul piisavad teadmised ja oskused. Kostja tööülesannetes ega ametijuhendis ei ole märgitud, et

ta peab töötama erivajadustega lastega. Hageja ei taganud kostjale vastavat väljaõpet. Kostja

rõhutab, et tal ei olnud võimalik vältida vastavate (erivajadustega) lastega tegelemist, kuna töö oli

korraldatud selliselt, et kostja oli sundseisus.

Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et erivajadustega lastega tegelemiseks oli hageja poolt pakutud

erituge ja lisapersonali. Maakohtu viide Rajaleidja lasteaedade jaoks koostatud juhendile on

alusetu. Pooled ei ole nimetatud tõendile viidanud. Kohus ei saanud tõendit omal algatusel koguda

või sellele tugineda.

Hageja ei kaalunud võimalust moodustada sobitusrühm, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed

koos teiste lastega, samuti erirühm, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Hageja ei teinud

piisavalt koostööd erivajadustega laste vanematega. Hagejal oli võimalik rakendada

erivajadustega lastele tugiisiku teenust.

Töökohustuste täitmise ajal pidi töötaja viibima keskkonnas, kus teda igapäevaselt tööalaselt

kiusati, solvati, alavääristati. Tööandja ei võtnud tarvitusele meetmeid, et viia töötaja töökeskkond

vastavusse töötervisehoiu nõuetega, mis vähendaksid tööalasest kiusamisest tulenevat tööstressi.

Kostja kohustus tegema tööd, mis ei vastanud tema kompetentsusele. Hageja ei võimaldanud

kostjale täiendavaid koolitusi, et tegeleda erivajadustega lastega. Praegusel juhul esines alus

töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel.

Kostja on seisukohal, et poolte vahel 31. mail 2018 allkirjastatud töölepingu lõpetamise avaldust

tuleks käsitleda hageja tahteavaldusena, millega hageja aktsepteerib kostjapoolset ülesütlemist

TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Sealhulgas tähendab see seda, et poolte vahel 31. mail 2018 allkirjastatud

töölepingu lõpetamise avaldus pöörab tõendamiskoormuse ümber ja hageja peab tõendama, et

töötajal ei olnud alust tööleping TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelda, mida hageja ei ole käesolevas

asjas tõendanud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

14. septembri 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Kuna Tartu Maakohtu 14. septembri 2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtumenetluses on ka kostja nõue hüvitise

saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et antud juhul oli

maakohtu menetluses üksnes hageja nõue töölepingu tühisuse tuvastamiseks. Maakohus on

vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 6, ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Asjaolu, et hageja avaldus (kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks) ja kostja

avaldus (hüvitise nõue) töövaidluskomisjonile on omavahel õiguslikult seotud, ei tähenda, et

kostja ei oleks pidanud töövaidluskomisjoni otsust tema nõude rahuldamata jätmise osas

vaidlustama ega taotlema enda avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras kohtus.

Töövaidluskomisjoni 1. augusti 2018 otsusega rahuldati hageja avaldus kostja vastu täies ulatuses

ja tuvastati, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine.

Nimetatud otsusega jäeti täielikult rahuldamata kostja avaldus hageja vastu (I kd tl 4-9). Kostja on

maakohtule esitatud hagiavalduses palunud läbi vaadata hagimenetluses hageja hagi kostja vastu

töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 3 alusel tühisuse tuvastamiseks

(I kd tl 1-2). Kostja ei ole esitanud maakohtule taotlust läbi vaadata hagimenetluses töölepingu

ülesütlemise hüvitise nõuet hageja vastu.

8. Kostja väite kohaselt on ta kehtivalt töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud, sest hageja

on lepingut oluliselt rikkunud, kuna ei taganud talle igas tööga seotud olukorras töötervishoiu

nõuetele vastavat keskkonda ning sundis teda tegema tööd, milleks tal puudusid teadmised ja

oskused, mistõttu töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema elule, tervisele, kõlbelisusele või

heale nimele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kostja väide, et töö

jätkamisega oleks tekkinud oht tema elule ja tervisele. Maakohus on vastavad põhjendused

esitanud vaidlustatud otsuse p-s 9, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks

põhjendusi korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud kostja poolt tõendina esitatud väljavõtet ambulatoorsest epikriisist

(I kd tl 69-70) asudes seisukohale, et nimetatud tõend ei tõenda, et hagejapoolse väidetava

kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud reaalne oht kostja elule ja tervisele. Asjaolu, et kostjal on

diagnoositud X, ei anna alust väita, et haiguse tekke põhjuseks on hageja poolt töölepingust

tuleneva kohustuse rikkumine. Maakohus on õigesti jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud

interneti väljavõtted kostja haiguse kohta, mis kirjeldavad haigust üldiselt, kuid nende põhjal ei

ole võimalik tuvastada, millised olid kostjal haiguse tekkimise konkreetsed põhjused. X tekke

kindlaks põhjuseks ei ole ainuüksi tööstress (ning antud juhul ei ole selle kohta esitatud ka

tõendeid) ning seetõttu on alusetu kostja väide, et on põhjuslik seos kostja tööstressi (mis

väidetavalt on tekkinud hageja poolt väidetava kohustuse olulise rikkumise tõttu) ja haiguse vahel.

Juhul, kui kostja soovis tõendada põhjuslikku seost haiguse ja hageja poolt väidetava kohustuse

olulise rikkumise vahel, siis oleks pidanud ta esitama vastavat asjaolu tõendavaid tõendeid, kuid

selliseks tõendiks ei saa olla interneti väljavõte haiguse üldise kirjelduse kohta.

9. Kostja väite kohaselt pidi ta hageja juures töötama erivajadustega lastega ning just see põhjustas

talle ülemäärast tööstressi ning X tekkimise.

Ringkonnakohus jääb käesoleva otsuse p-s 8 märgitud seisukoha juurde, et millegagi ei ole

tõendatud kostja väide, et tal diagnoositud X tekke põhjuseks oli tööstress, mille põhjustas

erivajadustega lastega tegelemine. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

kuna kostja ametijuhendi (TVK tl 17–19) p-i 6.4.6 kohaselt on tööks vajaliku isiksuseomadusena

muuhulgas märgitud võime töötada pingeolukorras, siis arvestades kostja varasemat pikaaegset

töökogemust õpetaja abi ametikohal ning kostja poolt ametijuhendiga tutvumist, pidi ta juba

hageja juurde tööle asudes aru saama, et töö võib tekitada teatud stressi.

10. Arusaamatu on kostja väide, et maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti.

Kostja, väites, et hageja kohustuse olulise rikkumise tõttu põhjustas olukorra, et töö jätkamine oli

seotud reaalse ohuga kostja elule ja tervisele, pidi põhistama hagejapoolset kohustuse olulist

rikkumist ja tõendama põhjusliku seoses hagejapoolse väidetava kohustuse olulise rikkumise ja

kostjal hageja rikkumise tõttu tekkinud haiguse vahel. Hageja aga seevastu pidi tõendama, et ta ei

ole oluliselt rikkunud oma kohustusi tööandjana ning seega ei ole seadnud kostjat olukorda, et töö

jätkamine oleks olnud seotud reaalse ohuga tema elule ja tervisele. Maakohus ongi jaganud

tõendamiskoormise vastavalt eeltoodule ning kostja vastupidine väide on alusetu.

11. Kostja seisukoha kohaselt kui kohus leiab, et TLS § 91 lg 2 p 3 aluseid ei esine, siis peab kohus

hindama, kas käesolevas asjas esitatud faktiliste asjaolude alusel saab lugeda tööleping lõppenuks

TLS § 91 lg 2 alusel või läbi selle ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.

Maakohus on vaidlustatud otsuses analüüsinud, kas hageja on tööandjana rikkunud oluliselt kostja

poolt esile toodud kohustusi, s.o maakohus on hinnanud seda, kas asjas on täidetud TLS § 91 lg 2

koosseis (sh kas esineb TLS § 91 lg 2 p-s 1 sätestatud alused) ning õigustatult asunud seisukohale,

et kuna tõendatud ei ole hageja poolt kohustuste oluline rikkumine, siis puudub alus TLS § 91

lg 2 kohaldamiseks. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 10, 11

ja 12, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et maakohus ei võinud viidata asja

lahendamisel Rajaleidja lasteaedade jaoks koostatud juhendile „Kuidas toetada last“ (maakohtu

otsuse p 11). Tegemist on juhendiga õigusakti tähenduses ning maakohus võis sellele tugineda

vaatamata sellele, et pooled nimetatud juhendit maakohtule ei esitanud.

12. Kostja väitel rikkus hageja oluliselt tööandjapoolseid kohustusi TLS § 91 lg 2 mõttes seeläbi,

et kostja pidi töökohustuste täitmise ajal viibima keskkonnas, kus teda igapäevaselt tööalaselt

kiusati, solvati ja alavääristati ning tööandja ei võtnud tarvitusele meetmeid, et viia töökeskkond

vastavusse töötervisehoiu nõuetega, mis vähendaksid tööalasest kiusamisest tulenevat tööstressi.

Samuti pidi kostja tegema tööd, mis ei vastanud tema kompetentsusele (s.o tegelema erivajadusega

lastega).

12.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja ametijuhendit, oli tema

peamiseks tööülesandeks õpetajate abistamine, mitte õppetöö iseseisev läbiviimine (ametijuhendi

p-d 3.1.1, 3.1.2, 3.1.5, 3.2.1, 3.3, 3.4.4 jne). Samuti tuleneb lasteaia kodukorrast (II kd tl 24-25),

et õppe- ja kasvatustööd korraldavad ja lapse arengut analüüsivad õpetajad (mitte õpetaja abid).

Lähtudes ametijuhendis sätestatust on alusetu kostja väide, et ta pidi tegema tööd, milleks tal

vajalikud teadmised ja oskused puudusid, sest pidi töötama muuhulgas erivajadustega lastega.

Erivajadusega laste (nn probleemsete laste) õppe- ja kasvatustöö korraldusega tegelesid lasteaias

õpetajad, kes pidi lahendama pedagoogiliselt keerulised situatsioonid. Kostja õpetaja abina pidi

abistama õpetajat, kuid ise ta ei olnud vastutav pedagoogiliselt keeruliste situatsioonide

lahendamise eest lasteaiarühmas.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et tulenevalt hageja seisukohast (mida kinnitavad tunnistajate

B.B. ja C.C. ütlused – II kd tl 149-156), lasteaiarühmas, milles kostja töötas, ei olnud erivajadusega

lapsi, küll oli rühmas käitumishäiretega lapsi.

12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja kiusamine töökohal ei ole asjas

tõendamist leidnud ning kostja vastupidine väide on alusetu.

Hagejale kui tööandjale ei saa ette heita turvalise töökeskkonna tagamata jätmist seeläbi, et lapsed

on kasutanud kostja suhtes ebasobivaid ja inetuid väljendeid. Tegemist ei ole ka kostja suhtes

ebaväärika käitumisega nn kolmandate isikute poolt. Ringkonnakohus märgib, et lasteaiaealised

lapsed kasutavad sageli väljendeid, mille sisu nad ise ei mõista ning seetõttu ei saa aru oma

väljaütlemiste solvavast iseloomust. Kostja õpetaja abina (ning täiskasvanuna) oleks pidanud

suutma käituda probleemsete lastega nii, et ei oleks tekkinud konfliktsituatsioone ning nende

tekkimisel need lahendama, kasutades vajadusel õpetajate, psühholoogi vm pädevate isikute abi.

Lisaks on maakohus õigesti märkinud, et asja materjalidest nähtuvalt tegeleti lasteaias

laste nn probleemse käitumisega (lasteaias käisid Rajaleidja spetsialistid – I kd tl 148; laste

vanemaid suunati psühholoogilistele nõustamistele - I kd tl 149); lastele otsustati korraldada

sotsiaalsete oskuste arendamise ringi - I kd tl 149; juhtkond pakkus vajadusel tugipersonali - I kd,

tl 150; otsustati, et teatud lapsed võetakse hommikuringi eraldi ning vajadusel lahkub

õppealajuhataja raskema käitumisega lastega rühmast ka päeva jooksul - I kd tl 153).

Arvestades kostja ja laste suhteid, on hageja teinud kostjale ettepaneku lastega usaldussuhte

loomiseks psühholoogiga nõu pidada (I kd tl 152).

Hageja on läbi viinud rühma meeskonna vestlusi valla esindaja juuresolekul (I kd tl 163-170),

samuti on toimunud rühma meeskonna ja juhtkonna nõupidamised (I kd tl 145-151).

Lähtudes eeltoodust ei ole õige kostja väide, et hageja oli ebalojaalne kostja suhtes, kuna ei teinud

kõike võimalikku probleemi lahendamiseks.

12.3. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse p-des 8.44, 8.45 ja 8.48 esitatud põhjendused, sest

kostja on ka ise neis viidanud erivajadustega lastega tegelevate õpetajatega seonduvale, kuid kostja

oli lasteaias õpetaja abi (mitte õpetaja).

12.4. Kostja väiteid seos sellega, et tal puuduvad vastavad oskused ja teadmised erivajadustega

lastega töötamiseks, kuid hageja ei ole seda arvestanud, on maakohus käsitlenud vaidlustatud

otsuse p-s 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Kostja

õpetaja abina ei pidanud omama väljaõpet erivajadustega lastega tegelemiseks. Asja materjalidega

on tõendatud, et probleemsete lastega tegelesid logopeed, psühholoog ja pedagoogid, s.o laste

probleemide lahendamisse oli kaasatud erinevaid spetsialiste.

12.5. Kostja väitel rikkus hageja tööandjana oma kohustusi oluliselt seetõttu, et ei kaalunud

võimalust moodustada sobitusrühm, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega,

samuti erirühm, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

Maakohus on kostja etteheiteid hagejale seonduvalt sobitusrühma moodustamata või probleemsete

laste teise rühma eraldamata jätmisega käsitlenud vaidlustatud otsuse p-s 11, ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Kostja seisukoha kohaselt hageja poolt 31. mail 2018 allkirjastatud töölepingu lõpetamise

avaldust (I kd tl 96) tuleks käsitleda hageja tahteavaldusena, millega hageja aktsepteerib

kostjapoolset ülesütlemist TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Samuti leiab kostja apellatsioonkaebuses, et

hageja

poolt

31. mail

2018

allkirjastatud

töölepingu

lõpetamise

avaldus

pöörab

tõendamiskoormise ümber ja hageja peab tõendama, et töötajal ei olnud alust tööleping TLS § 91

lg 2 p 3 alusel üles öelda ning seda ei ole hageja tõendanud.

Maakohus on tõlgendanud poolte poolt 31. mail 2018. a allkirjastatud töölepingu nr X lõpetamise

lisa nr 5 lähtudes VÕS § 29 lg-tes 1-3 sätestatust ning asunud seisukohale, et töölepingu

ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on töötaja ühepoolne tahteavaldus ning selle

kehtimiseks ei ole vajalik tööandja nõusolek. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud

vaidlustatud otsuse p-s 14, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi.

Arusaamatu on kostja arutlus selle üle, et 31. mail 2018 allkirjastatud töölepingu lõpetamise

avaldus pöörab tõendamiskoormise ümber ja hageja peab tõendama, et töötajal ei olnud alust

tööleping TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelda. Olenemata hageja allkirja olemasolust töölepingu

lõpetamise avaldusel peab hageja juhul, kui ta ei nõustu töölepingu lõpetamisega TLS § 91 lg 2

p 3 alusel, tõendama, et täidetud ei ole TLS § 91 lg 2 p 3 koosseis (s.o hageja tööandjana ei ole

rikkunud oluliselt kohustust, millega oleks kaasnenud reaalne oht töötaja elule ja tervisele). Antud

juhul on hageja tõendanud, et ta ei ole rikkunud oluliselt kohustust, millega oleks kaasnenud

reaalne oht töötaja elule ja tervisele.

14. Maakohus on õigesti lugenud töölepingu lõppenuks 8. juunist 2018 (vaidlustatud otsuse

resolutsiooni p 3) ning alusetu on kostja väide, et töölepingu tuleb lugeda lõppenuks 9. juunist

2018. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 15, ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

15. Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega ambulatoorse epikriisi seisuga 02.07.2018.

Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu

tähelepanuta.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud menetluskulude

nimekirja, siis tal eeldatavasti menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad ja seetõttu jätab

ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja

Viivi Tomson