3-20-2267/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2267

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – XX

Haldusorgan, kelle tegevuse peale on vaie esitatud –

Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-20-2267.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 29.12.2020 menetlusdokumendi lisad

digitaalse toimiku lehekülgedel 68–90.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

4. Tagastada XX määruskaebuselt haldusasjas nr 3-20-2267 tasutud riigilõiv 15

(viisteist) eurot ja kanda see YY kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor kohaldas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 tagasiulatuvalt

meetmeid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja isikute tervise

ja elu kaitseks, piirates kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning

vanglavälist suhtlemisvabadust järgmiselt:

-

p 1.2: lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla

igapäevaseks toimimiseks või vältimatu terviseteenuse osutamiseks.

-

p 1.4: lõpetada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1718/88 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukorraga“ (kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused.

3-20-2267

2(7)

-

p 4: käskkirja kehtivuse ajal on kinnipeetavatel lubatud kauplusest osta kiiresti riknevaid

kaupu, mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist, arvestusega, et ta saab

need ära tarvitada säilivusaja jooksul.

-

p-d 5 ja 5.2: piirata kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning kohaldada

isikutele vanglas viibimise keeldu järgmiselt (p 5): mitte lubada kodukorra p-s 12.1.1

kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab

vangistusseaduse (VangS) § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu (p 5.2).

Käskkirja õigusliku alusena on märgitud VangS § 41 lg 2, § 8 lg 2, § 69 lg 4 ja § 72 lg 11,

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 11 lg 1 ja § 8 lg 4,

justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6, § 3 lg 2 p-d

1 ja 2 ning lähtealusena olukorra üldjuhi korraldus. Selles on välja toodud käskkirja andmise

aegsed andmed koroonaviiruse leviku kohta Eestis, Euroopas ja maailmas, samuti valitsuse

tegevused koroonaviiruse leviku ohjeldamisel ja Terviseameti hinnang olukorrale.

Vanglas viibivad inimesed pikka aega siseruumides, samuti ei ole järelevalvemeetmete tõttu

võimalik tagada inimeste vahelist distantsi. Arvestades seda, kuidas koroonaviirus levib, on seal

oht viiruse kiireks levikuks. 10.11.2020 seisuga oli Tallinna Vanglas nakatunud seitse

kinnipeetavat. Epidemioloogiline olukord mujal Eestis on kriitiline, haiglaravi vajavate

inimeste arv kasvab ning võib peagi ületada haiglate ravivõimekust. Seepärast tuleb vähendada

võimalust, et kinnipeetavad puutuvad kokku potentsiaalsete viirusekandjate ning saastunud

pindadega. Eesmärgipärane on lõpetada mittehädavajalikud saatmised, päevakava järgsed

tegevused, keelata eluosakonnas asuvate külmkappide kasutamine ning mitte lubada

kokkusaamisi. Muude meetmete kohaldamine ei ole otstarbekas. Saatmisel tuleks teekond

külmkapini ja külmkapp pärast iga kasutamist desinfitseerida, mis eeldab personali ja

isikukaitsevahendeid. Riigil on kohustus tagada nii ohutud töötingimused vanglatöötajatele kui

ka ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse (NETS) § 17). Vanglatöötajatele nakatumine seaks ohtu vangla julgeoleku. Avalik huvi

viiruse leviku tõkestamise vastu, sh vajadus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist, kaalub üles

kinnipeetavate ja nende lähedaste õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Piirangute

leevendamiseks on elekter lülitatud sisse ööpäevaringselt. Käskkirjaga kohaldatud meetmed

vaadatakse üle vähemalt kord kuus, seda võib teha ka varem isiku- või osakonnapõhiselt.

2. XX esitas vangla kaudu Justiitsministeeriumile 15.11.2020 (registreeritud 19.11.2020)

vaide käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5. ja 5.2 osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks. Vaidest

nähtuvalt soovib ta kasutada osakonnas asuvat külmkappi, käia tööl ning kohtuda pikaajaliselt

perega.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 17.11.2020 (täiendatud 19.11.2020) esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus enda suhtes peatada käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5. ja 5.2 kehtivus

ning kohustada vanglat võimaldama tal kasutada osakonnas asuvat külmkappi vähemalt kaks

korda nädalas, käia tööl Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus ning kohtuda pikaajaliselt elukaaslase

ja lapsega või kohustada vanglat sellist taotlust läbi vaatama.

Kui käed kambrist väljumisel ja sinna sisenemisel desinfitseerida, kanda maski ja vähendada

külmkappi juurde saatmisi, on võimalik külmkapi kasutamisest tulenevat nakatumisohtu

maandada. Otstarbekas on keelata külmkapi kasutamine neile, kes on lähikontaktsed ja haiged.

Taotlejal pole haigusnähte ning tema test oli negatiivne. Vangla ei ole alternatiive kaalunud.

Sarnaselt oleks ohutult võimalik korraldada tööle saatmisi. Töökohal on võimalik töötajate

hajutamine, töötamine ei eelda kontakte. Kontakte vähendab see, kui kasutada

järelevalvetoiminguteks metallväravaid ja metalliotsijaid. Saatmisteekonna ja tööala

desinfitseerimine mõni kord päevas ei ole ressursimahukas. Ka vabaduses ei ole töötamist

3-20-2267

3(7)

piiratud. Taotleja on alates 17.11.2020 tööle lubatud, kuid esialgne õiguskaitse aitab vältida

töölt eemaldamist tulevikus.

Pikaajalised kokkusaamised on vajalikud, et hoida peresuhteid, eriti oluline on pikaajaline

kokkusaamine vanemliku sideme hoidmiseks väikelapsega, kes ei oska iseseisvalt suhelda.

Taotleja viimane pikaajaline kokkusaamine toimus 15.09.2020. Kui peresidemed toimivad, on

vabanemisel ka kergem resotsialiseeruda. Nakatumisohtu aitab vähendada see, kui korraldada

korraga vähem kokkusaamisi ja väiksema sagedusega, samuti on võimalik toad ja ruumi

kaasavõetavad esemed desinfitseerida, kokkusaajalt võib nõuda negatiivset testi, et tal poleks

haigusnähte ega ole lähikontaktne, ja nõuda tervisedeklaratsiooni täitmist. Pikaajalisel

kokkusaamisel viibinud kinnipeetavale võib kehtestada isolatsioonikohustuse. Kuna viirus

niipea ei taandu, tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamiseta pikaajalistes kokkusaamistes pikk

paus, mis mõjub peresidemetele väga halvasti. Elukaaslasel ei ole võimalik sõita 130 km

kauguselt lühiajalisele kokkusaamisele kaheks tunniks. Lühiajalistel kokkusaamistel eraldab

kinnipeetavat kokkusaajast klaas.

4. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Käskkirja p 1.2 osas on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, sest taotlejat saadetakse

tööle. Külmkapi kasutamisest tekkivaid negatiivseid tagajärgi on võimalik hiljem korvata, nt

hüvitades tekkinud kahju. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu kaalub üles taotleja

õiguse kasutada külmkappi. Pärast käskkirja andmist on koroonaviiruse levik Eestis kasvanud.

Piirangud on kehtestatud ka väljaspool vanglat (maski kandmine, hajutamine, range soovitus

teha kodutööd). Kinnipeetavaid toitlustatakse riigi kulul ning kaupluses toiduainete ostmine on

lisavõimalus. Kaitsevahendite kasutamine ei välista täielikult nakatumist, ohutu kaitsevarustuse

soetamine on kulukas. Samadel põhjendustel ei ole lubatud ka pikaajalisi kokkusaamisi.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2020 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus käskkirja p-de 1.2 ja 1.4 osas, sest piiranguid on

võimalik hiljem kompenseerida. Liiati on ära langenud vajadus käskkirja p 1.4 kehtivuse

peatamiseks, sest taotleja lubati tööle alates 17.11.2020. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tekita

soov ennetada võimalikku töölt eemaldamist tulevikus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa

siiski välistada osas, mis puudutab pikaajalisi kokkusaamisi. Nende ärajäämisest tulenev

perekonnasidemete halvenemine ei pruugi olla lihtsalt korvatav.

Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks selle kohaldamine põhjendatud

ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Tallinnas ja Harjumaal võib koroonaviirust põhjustavasse

COVID-19 haigusesse nakatuda igal pool. Arvestades, et Viru Vanglas nakatus ligikaudu 200

inimest, võib vangla keskkonnas olla viiruse leviku tõkestamine keeruline, kui mitte võimatu.

Isegi kui riskirühmas on algselt eeldatust vähem kinnipeetavaid, võib ulatuslik nakatumine

ohustada nii vangla töökorraldust kui meditsiinisüsteemi toimimist laiemalt. Vanglaametnike

haigestumine aga võib ohustada vangla julgeolekut. Arvestades, et ka väljaspool vanglat on

kehtestatud ulatuslikud piirangud, sh täiendavad piirangud Tallinnas ja Harjumaal, on

piirangute kehtestamine vanglas proportsionaalne ja vajalik. Tuleb arvestada, et käskkirja

andmise järel on Covid-19 haigusesse nakatumine oluliselt kasvanud: kui 10.11.2020 seisuga

oli viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 137,10, siis 22.11.2020 seisuga

270,51.

Viiruse leviku oht on suur asutustes, kus viibitakse pikka aega siseruumides ning pole võimalik

hoida distantsi. Arvestades, et osakonnasiseste ja -väliste saatmiste puhul ei ole võimalik

järelevalvetoimingutel hoida distantsi, peab vähendama ametnike, kinnipeetavate ja muude

isikute kontakte. Keeld kasutada külmkappe aitab vältida omavahelisi kokkupuuteid ja

nakatumist pindade kaudu. Vangla võiks siiski kaaluda võimalust korraldada külmkapi

3-20-2267

4(7)

kasutamine nakkusohtu vähendaval viisil, nt tuues külmkapis hoitavad kaubad kinnipeetava

soovil kambrisse. Seda võiks kaaluda juba seepärast, et käskkirjas on nähtud ette võimalus osta

kauplusest kiiresti riknevaid kaupu.

Suhtluspiirangute seadmine mõjutab ka kinnipeetavate lähedaste õigusi. Samal ajal on riigil

kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele

ja nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele (NETS § 17). Kohustuse täitmiseks ongi

kehtestatud vanglas viibimise keeld ja piiratakse kinnipeetavate kokkusaamisi. Nii saatmine,

ühiste asjade kasutamine kui kokkusaamiste korraldamine suurendavad nakkusohtu

kinnipeetavate ja vanglaametnike seas. Ka esmased isikukaitsevahendid, nagu maskid ja

kindad, ei välista täielikult nakatumisvõimalust. Ohutu kaitsevarustuse kasutamine (ühekordsed

kaitseülikonnad, respiraatorid jms) on aga kulukas, sest see tuleks pärast iga saatmist vahetada.

Lisaks tuleks saatmisteekond ja kokkusaamise ruumid pärast iga kasutust desinfitseerida, mis

on aeganõudev. Vangla vajab personali töö korraldamisel, mh on vaja asendada ametnikke, kes

on nakatunud koroonaviirusesse või kes on haigete lähikontaktsed. Koroonaviiruse leviku

piirangutest tulenevaid ebamugavusi tuleb taluda ka väljaspool kinnipidamisasutust.

Kasutusele on võetud leevendusmeetmed. Lisaks vaadatakse kehtestatud piirangud regulaarselt

üle ja analüüsitakse nende otstarbekust.

6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 26.11.2020 määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega peatada tema suhtes

käskkirja p-de 1.2, 5 ja 5.2 kehtivus ja võimaldada tal kasutada külmkappi vähemalt kaks korda

nädalas ning kohtuda pikaajaliselt elukaaslase ja pojaga. Alternatiivselt palub ta kohustada

halduskohut uuesti asja läbi vaatama. Taotleja jäi taotluses esitatud seisukohtadele.

Külmkapi kasutus on võimalik korraldada nii, et nakatumisoht on väike. Töölt tulles jääks

külmkapp tee peale. Pikaajaliste kokkusaamiste keeldu on põhjendatud koroonaviiruse

laialdase levikuga Tallinnas ja Harjumaal. Taotleja elukaaslane ja poeg elavad Tallinnast 130

km kaugusel väikeses maakohas, kus ei ole nakatumisi registreeritud. Tallinnasse on neil

võimalik tulla ühistransporti kasutamata. Enne pandeemia algust toimus pikaajaline

kokkusaamine üks kord kuus. Üks kord kuus ruumide desinfitseerimine pole ressursimahukas.

7. Tallinna Vangla direktor andis 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56, millega jätkas

10.11.2020 käskkirjaga kehtestatud piiranguid, muutes neid muu hulgas järgmiselt:

-

p 1.2: lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole

hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse

osutamiseks,

välja

arvatud

saatmised

taasühiskonnastavatesse

tegevustesse

kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni- või kaitsevisolatsiooni osakonnas või -kambrites.

-

p 2: käskkirja kehtivuse ajal peab kinnipeetav kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et

osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb

osta arvestusega, et ta saab need ära tarvitada kauba kambris säilimise aja jooksul.

-

p-d 3 ja 3.2: jätkata kinnipeetavate vanglavälise suhtlemisvabaduse piiramist ning isikutele

vanglas viibimise keelu kohaldamist järgmiselt (p 3); mitte lubada kodukorra punktis 13.1.1

kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab

VangS § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu (p 3.2).

-

p 6: tunnistada õigusselguse huvides kehtetuks Tallinna Vangla direktori 10.11.2020

käskkiri nr 1-1/20/52, kuna kõik selles toodu kehtestatakse ja põhjendatakse käesoleva

käskkirjaga.

Käskkirjas on osutatud ajakohastele koroonaviiruse leviku andmetele. See kehtib kuni vajaduse

äralangemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise ja

3-20-2267

5(7)

muutmise vajadust lähtuvalt viiruse levikust, mida seni on tehtud vähemalt kord kuus. Järgmine

ülevaatamine võib toimuda sellest varem või hiljem.

8. XX palub 16.12.2020 avalduses siduda taotletud esialgse õiguskaitse abinõud 10.12.2020

käskkirjaga. Uus käskkiri on varasemaga peaaegu identne ning tema seisukohad on samad.

9. XX täpsustas vastavalt vangla nõudele esitatud vaiet, paludes viited 10.11.2020 käskkirjale

asendada viitega 10.12.2020 käskkirjale. Ta selgitas, et vaatamata piirangutele kasutati

külmkappi kaks korda nädalas ning sellest koroonaviirus vanglas ei levinud. Ühtlasi teatas ta,

et vaidlustab 10.12.2020 käskkirja p-d 1.2, 2 ja 3.2.

10. Tallinna Vangla palus jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes käskkirja põhjenduste

juurde. Vangla rõhutas, et viiruse levikut aitavad takistada komplekssed meetmed, mis

vähendavad kokkupuuteid inimeste ja pindadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tallinna Vangla direktor jätkas 10.12.2020 käskkirjas 10.11.2020 käskkirjaga kehtestatud

meetmeid, neid mõnevõrra muutes. Õigusselguse huvides tunnistati 10.11.2020 käskkiri siiski

kehtetuks. XX taotluse läbivaatamise ajal halduskohtus oli vangla menetluses vaie 10.11.2020

käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5 ja 5.2 peale. Kuna taotleja esitas vaide tähtaegselt ning vangla ei olnud

seda uue käskkirja andmise ajaks lahendanud, lubati taotlejal vaiet muuta selliselt, et ta

vaidlustab 10.12.2020 käskkirja p-d 1.2, 2 ja 3.2. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe

korras halduskohtu määruse seaduslikkust (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1). Halduskohus ei

lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 10.12.2020 käskkirja p-de 1.2, 2 ja 3.2 peale. Selline

taotlus on esitatud esmakordselt ringkonnakohtus. Samas ei ole esitatud vaide osas

vaidemenetlus lõppenud ega möödunud kaebuse esitamise tähtaeg. Seega on olemas

vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt

Riigikohtu 05.03.2020 määrus nr 3-19-2221, p 9). Tõlgendus, mille järgi peaks taotluse

praegusel juhul lahendama esmalt halduskohus, seaks ohtu ka tõhusa õiguskaitse põhimõtte.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda 10.11.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamine

määruskaebust lubamatuks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2020 määrus nr 3-20-2343).

12. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Taotleja vaidlustab

halduskohtu 26.11.2020 määrust osas, milles halduskohus jättis rahuldamata tema esialgse

õiguskaitse taotluse külmkapi kasutamiseks ja pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks.

Selleks tuleb taotleda halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega vastavas osas taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel XX tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22

lg 1 p 9).

13. Tallinna Vangla on 29.12.2020 vastusele lisanud 10.12.2020 käskkirja, taotlejale tehtud

ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, vaide lisa ja puuduste kõrvaldamise kirja (dtl 68–90).

Ringkonnakohus võtab need tõendid asja juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, 198 lg 3).

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse

eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Esialgset

3-20-2267

6(7)

õiguskaitset kohaldatakse vähimas ulatuses, milles see on taotleja õiguste kaitseks vajalik.

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

15. Taotleja eesmärk on kasutada vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajal külmkappi ja

kohtuda pikaajaliselt perega. Taotleja ei vaidlusta halduskohtu määrust osas, mis puudutab

tööle saatmist ja tulevikus töölt eemaldamise vältimist.

16. Nõue pidada toiduainete soetamisel silmas nende säilitamistingimusi arvestusega, et

külmkapi kasutamine ei ole lubatud, võib kiiresti riknevate toiduainete soetamist pärssida: kui

toiduaine on suures pakendis, on selle tarvitamine riknemistähtaja jooksul raskendatud. Kuna

kaupluse teenust on võimalik kasutada korra kuus, ei ole ka otstarbekas soetada korraga

väiksemaid koguseid vms. Külmkapi kasutamise piirang vaide- ja võimaliku kohtumenetluse

ajal ei piira siiski taotleja õigusi ebamõistlikult, sest vangla arvestab kinnipeetavate

toitlustamisel elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS § 47) ning asja materjalidest ei nähtu,

et taotleja vajaks elutegevuseks lisaks vangla pakutavale kauplusest soetatavaid toiduaineid.

Seetõttu puudub taotlejal külmkapi kasutamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Külmkapi

kasutamise piirang on vähemalt praegu ebamugavus, mida on võimalik taluda.

Samas isegi kui külmkapi kasutamise osas esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks selle

kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse

põhjendustega (p 9) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Piirangu

edasisel pikaajalisel pikendamisel tuleks vanglal siiski kaaluda võimalikke alternatiive

(korraldada külmkapi kasutamine nii, et nakatumisoht on väike; lubada kinnipeetavatel teha

kuus sagedamini sisseoste, mis võimaldab osta väiksemaid koguseid vms).

17. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab pikaajalisi kokkusaamisi.

Pikaajaliste kokkusaamiste ärajäämisest tulenevat kahju peresidemetele ei ole võimalik hiljem

kergesti korvata. Taotlejal on peagi nelja-aastaseks saav poeg. Väikelapsega vanemliku sideme

hoidmine temaga reaalselt kohtumata on keeruline.

Praegusel juhul tuleb avalikku huvi viiruse leviku tõkestamise vastu pidada siiski kaalukamaks

kui taotleja ja puudutatud isikute õigusi. Halduskohus on erinevaid huve asjakohaselt kaalunud

(määruse põhjenduste p 9), mistõttu ringkonnakohus kõiki põhjendusi ei korda (HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4). Täiendavalt tuleb märkida, et koroonaviiruse levik Eestis on jätkuvalt

laiaulatuslik. Sellest põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla

arvestas 10.12.2020 käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist.

Seega asjaolu, et taotleja pere elab Tallinnast 130 km kaugusel, ei välista nende nakatumise

võimalust. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, on kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku

tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Viiruse levikut

on vajalik tõkestada ka vangla keskkonnas. On eriti suur oht, et viirus jõuab vanglasse

vanglaväliste isikute kaudu, sh isikute kaudu, kes tulevad pikaajalisele kokkusaamisele. Kui

viirus vanglas juba levib, võib see kokkusaamistele tulnud isikute kaudu jõuda omakorda

vanglast välja. Seda ohtu võimendab haiguse võrdlemisi pikk peiteaeg, mille kestel on

nakatunud isik nakkusohtlik. Viiruse leviku ohjeldamine vangla tingimustes on äärmiselt

keeruline. Nt Viru Vanglas nakatus lühikese aja jooksul palju kinnipeetavaid ja mitmed

töötajad. Koldes oli 03.12.2020 seisuga 250 inimest (https://www.err.ee/1193062/oopaevaga-

lisandus-eestis-rekordarv-koroonanakatunuid). Taoline suur nakkuskolle ohustab ühelt poolt

vangla julgeolekut ja ülesannete täitmist, teiselt poolt tervishoiusüsteemi toimimist laiemalt.

Arvestades samas, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja

kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele

(NETS § 17), ning nii töötajatel, kinnipeetavatel kui nendega seotud isikutel on õigustatud

ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks.

Ringkonnakohus arvestab seejuures seda, et piirangute leevendamiseks võimaldab vangla

3-20-2267

7(7)

kinnipeetavatel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja jalutada, helistada lähedastele

vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele, kusjuures võimaldatakse pikemaid

eraviisilisi telefonivestlusi, osta kauplusest kaupu; kambrites on jäetud raadio, elekter ja

kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt; kinnipeetavatel on õigus taotleda ühte

lühiajalist kokkusaamist kuus. Asjaolu, et XX elukaaslane ei pea mõistlikuks sõita Tallinnasse

lühiajalisele kokkusaamisele kaheks tunniks, ei kummuta seda, et tal on õigus lühiajalist

kokkusaamist taotleda. Võimalus helistada lähedastele ja lühiajalised kokkusaamised tagavad

minimaalse võimaluse peresidemete hoidmiseks.

Tuleb siiski märkida, et mida kauem pikaajaliste kokkusaamiste korraldamist piiratakse, seda

intensiivsemaks muutub põhiõiguste riive. Riive intensiivsus erineb vastavalt kinnipeetava

perekondlikule seisundile, nt arvestades ajavahemikku viimase pikaajalise kokkusaamise

toimumisest, laste vanust vms. Neid asjaolusid tuleb vanglal meetmete edasisel pikendamisel

arvestada.

18. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.11.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

19. Määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS §

22 lg 1 p 9). Kuna YY on 04.12.2020 tasunud XX määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot, siis tuleb

nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)