2-20-120504/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-120504

Tsiviilasi

OÜ HUGO hagi P Ei vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

430,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OÜ

HUGO

(registrikood

12821618),

lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar

Kostja P E (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista P Eilt OÜ HUGO kasuks välja põhivõlg 180 eurot ja seisuga 14.01.2021

sissenõutavaks muutunud viivis 133,60 eurot, kokku 313,60 eurot.

3. Jätta OÜ HUGO hagi rahuldamata põhinõude 88 euro osas ning sissenõudmis-

kulude 40 euro osas.

4. Mõista P Eilt OÜ HUGO kasuks välja viivis põhivõlalt (180 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras alates 15.01.2021

kuni kohustuse täitmiseni.

5. Käesoleva resolutsiooni p-ides 2 ja 4 P Eilt väljamõistetud viivis ei tohi kokku

olla suurem kui põhivõlg 180 eurot.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2019 kliendilepingu nr 22816

õigusabiteenuse osutamiseks. Hageja osutas kostjale teenust. Hageja esitas 19.08.2019

kostjale arve nr 59878, mille kohaselt tuli teenuse eest tasuda 268,00 eurot hiljemalt

26.08.2019. Kostja arvet ei tasunud. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viivise välja mõistmist.

Viivisemääraks on lepingu kohaselt 0,07% päevas. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab

hageja, et kliendilepingu üldtingimuste p 10 kohaselt kuulub arve maksmisega viivitamise

korral tasumisele viivis määraga 0,06% päevas.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 268 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis

määraga 0,06% päevas põhinõudelt 268 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

0,06% päevas põhivõlalt 268 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja.

3. Hageja selgitab 19.11.2020 menetlusdokumendis, et hageja põhinõue 268 eurot koosneb

kolmest konsultatsioonist hageja büroos kokku 4,2 tunni ulatuses ning hageja esitatud

dokumentide analüüsist ja avalduse koostamisest (12 lehel) korteriühistu üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks 6 tunni ulatuses. Hageja ühe tunni teenuse hind on 33,33 eurot ilma

käibemaksuta ja 40 eurot koos käibemaksuga. Hageja osutas kostjale õigusabi teenust kokku

10,2 tundi maksumusega 408 eurot, sellest 2 tundi oli kostjale tasuta (kostja eest maksis

Justiitsministeerium 80 eurot) ning järgmised 3 tundi tuli kostjal tasuda 50% tunnihinnast

(kostja eest maksis Justiitsministeeriumi 60 eurot). Hagejalt saadud õigusabi eest tuli kostjal

tasuda seega 268 eurot. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on viivisenõue

kokku 72,52 eurot (268 eurot x 0,06% x 451 päeva). Hageja nõuab kostjalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja saatis kostjale kokku 14 arve

tasumise meeldetuletust ning hoiatuse hagiavalduse esitamise kohta järgnevalt: 9.09.2019;

23.09.2019; 7.10.2019; 21.10.2019; 4.11.2019; 18.11.2019; 2.12.2019; 16.12.2019;

30.12.2019; 13.01.2020; 22.01.2020; 27.01.2020; 17.02.2020 ja 28.05.2020. Kostjale

28.05.2020 edastatud meeldetuletuse lisas 3 on hageja kiri, millega 19.08.2020 edastati

kostjale õigusteenuse arve tasumiseks. Järgneva nädala jooksul teatas kostja, et arve ei ole

läbipaistev ja selle andmed ei ole õiged. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 65 eurot ((14-1) x 5 eurot), kuid hageja nõuab

hüvitise tasumist vähendatud ulatuses, summas 40 eurot.

4. Kostja sai 16.08.2019 enda kätte hageja poolt ning kostja tellimusel tehtud töö.

Järgmisena võttis kostja hagejaga ühendust alles pärast tehtud töö eest arve saamist. Kostja

pretensioonid olid sisutühjad. Hageja vastas igakordselt kostja arvukatele päringutele, kui

paraku ükski selgitus kostjat ei rahuldanud. Kostja kinnitab, et hageja siiski kostja antud

ülesande täitis ning vaidlus on ülesande täitmise perioodis. Kostja esitatud tõenditest

tulenevalt täitis hageja kostja ülesande kahe nädala jooksul (2.08.-16.08.2020), sealjuures

kolme päeva jooksul arvates kostjalt avalduse koostamiseks vajalike dokumentide saamisest

(13.08.-16.08.2019). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi kostja palutud töö ning

andis selle kostjale üle. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja arve ei oleks justkui

arusaadav. Seega ei eksisteeri kostjal ühtegi alust hageja poolt täidetud käsundi eest tasumata

jätmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pöördus hageja poole, sest soovis vaidlustada

korteriühistu üldkoosoleku otsust. 01.08.2019 lepingut pole kostja hagejaga sõlminud.

Osutatud teenus oli ebakompetentne. Teenust osutanud juristi tõttu jäi soovitud õigusabi

saamata ja õiguslik probleem õigeaegselt lahendamata. Teenust ei osutatud Eesti Õigusbüroo

juures, vaid juristi M R enda kontoris. Kostja esitas pretensioonid hagejale 25.08.2019 nagu

nägi ette lepingust tulenev pretensioonide esitamise tähtaeg. Hageja pretensioonidele midagi

ei vastanud. Seega nõustus hageja etteheidetega. Lisaks on arvel valesti arvestatud teenuse

tasu. Hagiavaldusest ei nähtu viivise arvutuskäiku. Viivisemääras 0,07% päevas pole pooled

kokku leppinud. Viivisenõue ei saa olla suurem kui 44,54 eurot.

6. Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele kostja, et hageja ei saanud ega saa nõuda arve

tasumist arvel näidatud kuupäevaks 26.08.2019. Lepingutingimustest lähtuvalt mõjutas

pretensioonide esitamine otseselt arve tasumise kuupäeva. Kostjale esitatud arvest ei ole aru

saada teenustasu suuruse kujunemine ja selle vastavus kliendilepingule. Hageja poolt

hagiavalduse juurde lisatud arvel 19.08.2019 nr 59878 on esitatud tingimused, mis ei vasta

lepingus sätestatule: 2 esimest tundi on kliendile tasuta; 13 järgmist tundi tasub klient 100%

tunnihinnast (s.o 40 eurot). Arvel on vastuolu lepingutingimuste ja summade vahel.

7. Kostja hinnangul saab lugeda pretensiooni esitamist lepingust taganemiseks. Kostja esitas

hagejale pretensiooni, millest nähtub, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Esitatud

pretensioonile hageja OÜ Hugo ei vastanud. Hageja ei asunud ülesannet täitma pikema aja

jooksul ning ei esitanud kostjale kohtule esitatava avalduse kavandit tutvumiseks, vaatamata

korduvatele meeldetuletustele. Pärast tutvumist hageja poolt koostatud hagiavaldusega palus

kostja 19.08.2019 hagejal avaldus kohtust tagasi võtta. Avalduses on eksitud isegi olulistes

küsimustes nagu näiteks korteriühistu liikmete arvu osas 39 liikme võrra. Hageja ei

tegutsenud ja ei täitnud ülesannet kliendi poolt antud juhiste kohaselt. Seega jäi soovitud

õigusabiteenus saamata ja ülesanne mõistliku aja jooksul täitmata ning kostja jäi olulisel

määral ilma sellest, mida ootas. Hagiavaldus, mida arvel kajastatakse 12-leheküljelisena,

võtavad lehekülgede mahust kolmandiku enda alla Eesti Õigusbüroo/OÜ Hugo kaubamärk ja

kontaktandmed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas

asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos

kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi

menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale

menetlusdokumentide

kättetoimetamise

ja

menetlusosaliste

esitatavate

dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

10. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 29.07.2019 kliendilepingu mille

sisuks oli kostjale õigusteenuse osutamine vastavalt kostja antud juhistele (dtl 25-27). Hageja

väljastas kostjale osutatud õigusabi eest 19.08.2019 arve nr 59878 summas 408 eurot, millest

kostja poolt kuulus tasumisele 268 eurot (dtl 28). Nimetatud arve on järgmiste teenuste

osutamise eest: konsultatsioonid kostjaga 01.08 ja 05.08 ning kohtumine õigusnõustamisega,

kokku 4,2 tundi ning tutvumine dokumentidega, õiguslik hinnang, avalduse koostamine

17.06.2019 KÜ X 108 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 12 lehel (elamuõigus), 6

tundi. Kostja nimetatud arvet ei tasunud.

11. Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega pooltele vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (dtl 56-59).

12. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 619. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha

maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv leping; 2) kostja rikkus lepingut st jättis tasu

õigeaegselt maksmata; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Käsunduslepinguga kohustub üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud

(VÕS § 619). Menetluses esitatud asjaoludel sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus

hageja osutama kostjale õigusabiteenust ja kostja selle eest hagejale tasuma. Selline leping

vastab käsunduslepingu tunnustele.

13. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi

vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS §

620 lg 2). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui

käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või

käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (VÕS §

621 lg 1). Seega on käsundisaaja põhikohustuseks osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks

kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud.

Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise

saavutamine.

14. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et kostjale osutati õigusabi teenust. Seetõttu loeb

kohus teenuse osutamise väite kostja poolt omaks võetuks ja TsMS § 231 lg 4 kohaselt hageja

ei pea tõendama teenuse osutamist. Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole üldjuhul

vabandatav. Kostja märkis, et keeldus teenuse eest tasumast, kuna teenus oli ebakompetentne

ning et arvest ei ole aru saada teenustasu suuruse kujunemine ja selle vastavus lepingule.

Tasunõude lahendamisel ei oma tähtsust, kus teenust osutati või kuidas seda arvel nimetati,

kui kostjale osutati teenust, mida ta soovis, ja on aru saada, et arvel kajastatud teenus on see,

mida kostjale osutati. Kostja 30.11.2020 menetlusdokumendi kohaselt leppisid pooled kokku

KÜ otsuse vaidlustamise ja hagiavalduse kohtule esitamise. Kohtule kostja poolt esitatud

tõenditest nähtub, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 16.08.2019 (dtl 97-98).

15. Kohus võtab seisukoha kas kostjal oli õigus lepingust taganeda. Kostja tõi 30.11.2020

menetlusdokumendis välja, et esitas 25.08.2019 pretensiooni arvele, kuna ei saanud õigusabi

õigeaegselt ja seetõttu jäi õiguslik probleem lahendamata.

Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui

kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse

rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge

samadel asjaoludel samuti ette näinud (VÕS § 116 lg 2 p 1). Lepingust taganemine toimub

avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 118).

Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise

materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt RKTKo nr 3 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas

peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab

olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1).

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud asjaolusid,

mille põhjal saaks lugeda kohus pretensiooni esitamist lepingust taganemiseks. Kostja

30.11.2020 esitatud menetlusdokumendist nähtub hagejale esitatud pretensioon. Nimetatud

pretensioonist ei nähtu oluline lepingu rikkumine. Samuti ei ole kostja põhjendanud, et hageja

rikkus oluliselt lepingut, st et kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta ootas, ning

eelnimetatud asjaolud on ka tõendamata. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise

protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, mistõttu ei ole kostja etteheited põhjendatud.

Käsundiandja soovitud tulemuse mittesaavutamine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Kostja

30.11.2020 menetlusdokumendi kohaselt leppisid pooled kokku KÜ otsuse vaidlustamise ja

hagiavalduse kohtule esitamise. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja

esitas hagiavalduse kohtusse 16.08.2019 (dtl 97-98). Seega sai kostja kokkulepitud teenuse,

so kostjale õigusteenuse osutamise vastavalt kostja antud juhistele. Kostja antud juhis oli KÜ

otsuse vaidlustamine ja hagi kohtusse esitamine.

16. Kohus analüüsib arve põhjendatust. Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega, et hagejal

tuleb välja tuua arvutuskäik põhinõude suuruse kujunemise kohta. Hageja põhinõude suurust

selgitanud ei ole ning ei ole kohtule selgitanud, kui palju aega konkreetselt kulus toimunud

konsultatsioonidele kostjaga 01.08 ja 05.08 ning kohtumisele õigusnõustamisega. Hageja on

kohtu ette toonud üksnes tundide arvu kokku. Kostja toimunud konsultatsioone vaidlustanud

ei ole. Kostja tõi 30.11.2020 menetlusdokumendis märgitud pretensioonis välja, et 01.08

toimunud konsultatsioon toimus 40 minutit. Sellest tulenevalt arvestab kohus 01.08 toimunud

konsultatsioonile kostja poolt esile toodud 40 minutit. Kohus arvestab 05.08 toimunud

konsultatsioonidele samuti 40 minutit ja kohtumisele õigusnõustamisega 40 minutit, kokku 2

tundi. Arvel märgitu kohaselt kulus tutvumiseks dokumentidega, õigusliku hinnangu ja

avalduse koostamisele 17.06.2019 KÜ X 108 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

12 lehel (elamuõigus) kokku 6 tundi. Kostja märgib, et 12-leheküljelisest hagiavaldusest

võtab kolmandiku enda alla OÜ HUGO kaubamärk.

Kostja poolt kohtule 30.11.2020 esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale

hagiavalduse 16.08.2019 kl 20.44. Samal päeval kl 21.41 esitas hageja parandatud

hagiavalduse. Hagiavaldust kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja konkreetselt välja

toonud milles seisnes teenuse ebakompetentsus. Kostja poolt välja toodud pikema aja jooksul

hagi koostamine ei ole käsitatav ebakompetentsusena. Seega peab kohus põhjendatud kuluks

dokumentidega tutvumiseks, õigusliku hinnangu andmiseks ja avalduse koostamiseks

vajalikeks toiminguteks hageja pool välja toodud 6 tundi. Seega on põhjendatud õigusabi

andmine kokku 8 tunni ulatuses. Kliendilepingu p 5 kohaselt on kaks tundi kostjale tasuta,

järgmised kolm tundi 20 eurot tunnis (3x20=60 eurot) ja järgmised 3 tundi 40 eurot

(3x40=120 eurot). Seega on põhjendatud kulu kokku 180 eurot ja kohus vähendab arve nr

59878 järgset tasu osaliselt.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul

järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele

teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi

täitmise viisi ega tingimuste kohta (RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 41). Seega ei saa kostja

määrata, mil viisil ja millise aja vältel peab hageja käsundit täitma. Hageja esitas

hagiavalduse kohtule tähtaegselt viimasel päeval.

Pooled leppisid lepingu p-s 6 kokku, et kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva

jooksul, arvates arvete väljastamisest advokaadibüroo poolt. Kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval

(VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Hageja märkis, et arve tuli tasuda konkreetseks

kuupäevaks. Kostja väitel oli tal õigus esitada pretensioone 7 päeva jooksul arve saamisest ja

ta ei võtnud tehtud töid vastu. Kohus on seisukohal, et pretensioonide esitamine ei mõjutanud

arve tasumise kohustuse tähtaega.

17. Kostja ei ole arvet tasunud ning seega on arve sissenõutavaks muutunud kohtu poolt

tuvastatud ulatuses, so summas 180 eurot.

18. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemääraks loetakse seaduses sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas, v.a kui pooled on lepingus kokku leppinud kõrgemas

viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 ls 3).

Lepingu üldtingimuste p-is 10 on sätestatud viivisemäär 0,06% päevas, so 21,90% aastas

õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg

1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga

konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks eelduslikult hinnata

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (vt RKTKo nr 3-2-1-25- 16, p 13). Lepingu üldtingimuste p-is 10 sätestatud

viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat

ebamõistlikult.

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

(TsMS § 367). Seega tuleb kostjalt välja viivis alates 27.08.2019 (alates arve sissenõutavaks

muutumisest) kuni 14.01.2021 (otsuse tegemiseni) summas 133,60 ja alates 15.01.2021 0,06

% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.

19. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui võlausaldaja võib

nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot

(VÕS § 1131 lg 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS

§ 1131 lg 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

võlgniku korral. Seetõttu ei saa kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet lahendada VÕS

§ 1131 lg 1 alusel.

Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal

õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse

(VÕS § 1132 lg 1 ls 3).

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (TsMS § 1132

lg 2 p 1). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu

lõppemisest (VÕS § 1132 lg 3). Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla

sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab seaduses sätestatud hüvitise määra, võib

võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist

üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt

keerukad (VÕS § 1132 lg 4). Seetõttu pidi hageja tooma välja sissenõudmiskulude nõuet

põhistavad asjaolud ehk millal kostjale meeldetuletuskirju saadeti, sh kas saadeti tasuta või

tasulisi meeldetuletusi. Kuna kulud ületavad seaduses sätestatud piirmäära, siis tuli hagejal

täiendavalt välja tuua, missuguseid sissenõudmistoiminguid seoses kostja võlgnevusega tehti.

Samuti tuli neid asjaolusid tõendada.

Hageja tõi 19.11.2020 menetlusdokumendis välja, et saatis kostjale kokku 14 arve tasumise

meeldetuletust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole selgitanud, kas ta saatis

tasuta või tasulisi meeldetuletusi. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud

missuguseid toiminguid hageja seoses kostja võlgnevusega tegi. Väljavõte hageja saadetud

arve tasumise meeldetuletuse registrist meeldetuletuskirjade saatmist ei tõenda. Hageja ühegi

tasulise meeldetuletuskirja saatmist tõendanud ei ole. Hageja on esitanud kohtule üksnes

viimase e-posti teel 28.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja. Eeltoodust tulenevalt on

sissenõudmiskulude nõue tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

20. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 180 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja seisuga 14.01.2021

sissenõutavaks muutunud viivise 133,60 eurot ning viivise alates 15.01.2021 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Kostjalt välja mõistetud viivis

ei tohi kokku olla suuremas summas kui 180 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude

88 euro osas ning sissenõudmiskulude 40 euro osas.

MENETLUSKULUD

21. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi osaliselt ning kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest

tulenevalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

22. 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik