2-07-39570/520 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

15. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-39570

Tsiviilasi

OÜ Forbrist hagi Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis),

BORGINO CONSULTING LTD., Cranbrook

Holding OÜ, TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis),

Gatsby OÜ, OÜ Lamaran Grupp ja OÜ Bulean vastu

nõude, selle rahuldamisjärgu ja pandiõiguse

tunnustamiseks Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis)

pankrotimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. märtsi 2020 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

OÜ Forbrist ja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis)

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja I): OÜ Forbrist (registrikood

10891129), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina

Kostja I (määruskaebuse esitaja II): Aktsiaselts TKE Grupp

(pankrotis, registrikood 10540683), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja III: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873),

seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Glaase

Kostja V: Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik

esindaja juhatuse liige Jaanus Glaase

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) taotlus täiendava

tõendi (Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani 7. aprilli 2020 õiend

täiteasjas nr 034/2017/183) vastuvõtmiseks.

I.2. Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) määruskaebus jätta läbi vaatamata.

I.3. Harju Maakohtu 27. märtsi 2020 määrus tühistada osas, milles mõisteti OÜ-lt

Forbrist välja menetluskulud kostja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis)

kasuks suuremas summas kui 7116,25 eurot ning summas 10 488 eurot ainult

kostja Gatsby OÜ kasuks ja sellelt summalt viivis samuti Gatsby OÜ kasuks.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kostjate avaldused

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määruse täitmise korra

määramiseks osaliselt vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

2 (9)

I.4. OÜ Forbrist määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata, aga Aktsiaselts TKE Grupp

(pankrotis) võib esitada taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

I.6. Jätta rahuldamata hageja OÜ Forbrist taotlus kostja Cranbrook Holding OÜ

eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada kostjate Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis), Cranbrook

Holding OÜ ja Gatsby OÜ avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt.

II.2. Määrata rahaliselt kindlaks kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

ning mõista need hagejalt OÜ Forbrist välja järgmiselt:

II.2.1 kostja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kasuks 7116,25 eurot;

II.2.2 kostja Cranbrook Holding OÜ kasuks 4527 eurot;

II.2.3 kostja Gatsby OÜ kasuks 4195 eurot.

II.3. Määrata kindlaks kostjate Cranbrook Holding OÜ ja Gatsby OÜ menetlus-

kulude hüvitamise kord järgmiselt:

II.3.1 kostjate Cranbrook Holding OÜ ja Gatsby OÜ menetluskulude hüvi-

tised ja neilt välja mõistetud viivis tuleb maksta kostja Gatsby OÜ

pangakontole EE572200001120255077;

II.3.2 hageja OÜ Forbrist poolt 29. septembril 2010 Harju Maakohtu

tagatiste kontole tasutud kostja Cranbrook Holding OÜ menetlus-

kulude tagatis summas 1278,23 eurot (algselt 20 000 Eesti krooni) ja

kostja Gatsby OÜ menetluskulude tagatis summas 1278,23 eurot

(algselt

20 000 Eesti

krooni)

kanda

Gatsby OÜ

pangakontole

EE572200001120255077. Selles osas saata määrus täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele;

II.3.3 lugeda punktis II.3.2 märgitud summade osas eespool punktides II.2.2

ja II.2.3 välja mõistetud menetluskulud kummagi kostja osas kaetuks

ning hagejalt neis punktides veel välja mõistetud menetluskulu

suuruseks kostja Cranbrook Holding OÜ osas 3248,77 eurot ja kostja

Gatsby OÜ osas 2916,77 eurot.

II.4. Mõista hagejalt OÜ Forbrist välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni:

II.4.1 kostja Cranbrook Holding OÜ kasuks summalt 3248,77eurot;

II.4.2 kostja Gatsby OÜ kasuks summalt 2916,77 eurot.

II.5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

3 (9)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 21. oktoobri 2011 otsusega rahuldamata hageja hagi

seitsme kostja vastu ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

28. septembri 2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Menetluskulude jaotuse osas jäi maakohtu otsus

muutmata. Riigikohus jättis 17. detsembri 2012 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis 21. veebruari 2014 otsusega hagi uuesti rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. novembri 2014 otsusega maakohtu otsuse

muutmata. Riigikohus tühistas 3. juuni 2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2017 otsusega maakohtu 21. veebruari 2014 otsuse

resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Menetluskulud jäid hageja kanda.

Riigikohus tühistas 13. detsembri 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus jättis 12. juuni 2019 otsusega maakohtu 21. veebruari 2014 otsuse

lõppejärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi. Menetluskulud kõigis

kohtuastmetes jäid hageja kanda. Riigikohus jättis 7. oktoobri 2019 määrusega kassatsioon-

kaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

2. Maakohus määras 13. novembri 2019 kirjaga kostjatele tähtaja menetluskulude

nimekirjade ja kuludokumentide esitamiseks.

2.1. Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis, kostja I) menetluskulude nimekirja kohaselt olid

tema kulud kokku 7461,25 eurot (käibemaksuta). Kostja I esitas ka õigusabikulu kohta arved.

2.2. Cranbrook Holding OÜ (kostja III) ja Gatsby OÜ (kostja V) menetluskulude nimekirja

kohaselt kandsid nad kohtumenetluses kokku kulusid 10 488 eurot (käibemaksuta). Kostjad III

ja V palusid menetluskulude nõue täita esmajoones hageja antud tagatise arvelt, samuti palusid

nad välja mõista kulude hüvitiselt viivise. Kostjad III ja V kinnitasid, et menetluskulude eest

tasus kostja V ning palusid menetluskulude hüvitise kanda tema pangakontole.

2.3. Ülejäänud kostjad kuludokumente ega hüvitamise taotlust ei esitanud.

3. Hageja vaidles kostjate I, III ja V menetluskuludele vastu. Ta märkis, et kui kohus mõistab

temalt kostja I kasuks välja menetluskulu, siis tasaarvestab ta kostja I nõude oma nõudega

kostja I vastu, mis tuleneb eelkõige põhimenetluses hageja esile toodud ja kostja I kahtluse alla

seadmata asjaoludest. Nõude tunnustamata jätmine ei tähenda hageja varalise nõude puudumist.

Kostjate III ja V menetluskulu tuleb hinnata ja välja mõista kummagi kostja suhtes eraldi.

Nimetatud kostjad ei esitanud kuludokumente, jättes sellega täitmata maakohtu korralduse.

Kostja III nõude hageja tasaarvestab seoses alusetu rikastumise ja nõude loovutamisega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 27. märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja I

menetluskulu summas 7461,25 eurot ning kostjate III ja V menetluskulu summas 10 488 eurot.

4 (9)

Need summad mõistis kohus hagejalt vastavalt kostja I ja kostja V kasuks välja. Ühtlasi märkis

maakohus, et hageja tasutud tagatis (2556,46 eurot) tuleb kanda kostja V pangakontole ning

mõistis hagejalt välja viivise kostja V kasuks.

4.1. Kostjate I, III ja V menetluskulud koosnevad lepinguliste esindajate kuludest.

Lepingulise esindaja kasutamine oli vajalik, sest vaidlus oli eriti pikk ja eeldas õigusteadmisi.

Samuti on esindajakulu põhjendatud. Pole kahtlust, et see kulu on kantud, mistõttu täiendavaid

kuludokumente maakohus ei nõudnud.

4.2. Kostja I esindaja tunnitasu oli 2008. aastal 1800 krooni (≈ 115 eurot), alates 2013. aastast

130 eurot, kostjate III ja V puhul 1500 krooni (≈ 96 eurot) ja 100 eurot. Need tasumäärad

vastasid turusituatsioonile. Kulutatud aeg on samuti põhjendatud. Toimiku maht on 11 köidet,

kostja I esindaja kõige enam aega võtnud toiming vältas 2,75 t, kostjate III ja V esindajal 7,8 t.

Enamus toimingud jäävad paari tunni piiresse või alla selle. Arvestades asja mahtu ja keerukust

on lepingulised esindajad töötanud väga ajaefektiivselt. Kostjad III ja V kasutasid ühist

esindajat ning nõuavad menetluskulusid ühiselt. Ka see näitab kulude optimeerimist ja

efektiivsust. Kui analüüsida kostjate menetluskulude kogusummat (10 488 eurot ja

7461,25 eurot), siis ka see on optimaalne. Arvestada tuleb pika menetluse puhul inflatsiooni,

mistõttu on väljamõistetava rahalise vääringu väärtus täna väiksem kui nt 10 aastat tagasi, mil

esindajatele tasuti.

4.3. Kostjate III ja V puhul ei ole vaja nende kulusid eraldi tuvastada. Esitatud kulu oleks

põhjendatud ka ühe kostja kohta. Kostjad paluvad menetluskulud välja mõista kostja V kasuks,

mistõttu ei teki küsimust osade kaupa täitmisest.

4.4. Hageja väited tema nõuetest kostjate vastu ja tasaarvestusest ei ole asjakohased.

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei hinnanud kostjate lepinguliste esindajate konkreetseid toiminguid;

-

maakohus mõistis hagejalt kostjate III ja V menetluskulud välja, kuigi nad jätsid

täitmata kohtu korralduse kuludokumentide esitamiseks;

-

maakohus mõistis kostjate III ja V menetluskulud hagejalt välja ühiselt (solidaarselt),

kuid iga menetlusosalise kulu tuleb määrata eraldi;

-

hageja maksis 1278,23 eurot kostja III eeldatavate menetluskulude katteks. Nähtuvalt

vaidlustatud määrusest ei ole kostjal III menetluskulusid tekkinud või neid ei ole

hagejalt välja mõistetud, seega tuleb vastav summa hagejale tagastada. Kostja III

kulude katteks antud tagatist ei saa kasutada kostja V menetluskulude hüvitamiseks.

6. Kostja I esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega määrati kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suurus, mõisteti hagejalt kostja V

kasuks välja 10 488 eurot ning määrati, et tagatisena tasutud 2556,46 eurot tuleb kanda kostja V

arveldusarvele. Kostja I palub määrata kindlaks kostja III menetluskulude rahaline suurus ja

mõista need välja kostja III kasuks, samuti määrata kostja III eeldatavate menetluskulude

tagamiseks tasutud tagatis kostja III kasuks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

vaidlustatud määrus riivab kostja I huve, kuna tal on rahaline nõue kostja III vastu,

mida ei ole õnnestunud pikemat aega rahuldada. Olukorras, kus kostja III

menetluskulude hüvitis on hagejalt välja mõistetud kostja V kasuks, ei ole kostjal I

ikkagi võimalik oma nõuet kostja III vastu maksma panna;

-

kostja III ei esitanud taotlust, et esindaja kulu välja mõista kostja V kasuks;

-

maakohus oleks pidanud määrama kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suuruse

eraldi ja välja mõistma kummagi kostja kasuks just tema enda menetluskulud;

5 (9)

-

kostjad III ja V tegid ühiselt üksnes mõningaid toiminguid, mistõttu ei ole kõik nende

kantud lepingulise esindaja kulud ühised ega saa eeldada kostjate osade võrdsust;

-

kostja V kasuks antud tagatise arvel ei ole võimalik rahuldada kostja III kantud ja tema

kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet, vaid üksnes kostja V nõuet.

7. Maakohus võttis kaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks. Kostjad III ja V

vaidlesid kaebustele vastu. Hageja ja kostja I jäid varem esitatud seisukohtade juurde.

Maakohus kaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule,

kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. novembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab kostja I tõenditaotluse rahuldamata ja tema kaebuse läbi vaatamata.

Hageja kaebus seevastu on osaliselt edukas ja toob kaasa vaidlustatud määruse osalise

tühistamise. Ringkonnakohus vähendab kostjate kasuks välja mõistetud hüvitise summat, jagab

selle nende vahel täpsemalt, samuti täpsustab määruse täitmise korda.

9. Kostja I esitas koos määruskaebusega taotluse täiendava tõendi (Tallinna kohtutäituri

Kristiina Feinmani 7. aprilli 2020 õiend täiteasjas nr 034/2017/183) vastuvõtmiseks.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse

põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja I soovis esile tuua ja tõendada kostja III

suhtes läbiviidava täitemenetluse tulemusetust. Samas ei mõjuta käesolevas asjas

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kostja III võimekus oma kohutusi täita. Seetõttu

jääb kostja I taotlus TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata, sest tõend

pole asjakohane. Dokumendi elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. Praegused

tehnilised võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendi infosüsteemi vahendusel.

10. Kostja I määruskaebus jääb TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

10.1. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi

teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse

võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

10.2. TsMS § 660 lg 1 järgi saab maakohtu määruse peale kaevata sellega puudutatud

menetlusosaline. See tingimus ei ole kostja I kaebuse osas täidetud. Põhjendamatu on kostja I

arusaam, et ta saab vaidlustada maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks kostjate III

ja V menetluskulude suurus ning hüvitamise kord. Kostjate omavahelised suhted ei puuduta

käesolevat menetlust, kus hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejal hüvitada kostjate

menetluskulud. Kostja III väidetav kohustus kostja I ees ei anna kostjale I õigust kaasa rääkida

kostjate III ja V menetluskulude kindlaksmääramisel ega sellekohase lahendi täitmise viisi

osas. Seega on kostja I kaebus ebaõigesti menetlusse võetud.

11. Hageja määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud

määruse TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt ja teeb ise uue määruse.

11.1. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Maakohtu põhjendused esindajate ajakulu osas on

liiga üldsõnalised ega võimaldada diskretsiooni kontrollida. Samas ei takista see käesoleval

juhul ringkonnakohtul hindamast, kas taotletud menetluskulude hüvitis vastab vajalikele ja

põhjendatud kuludele.

6 (9)

11.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjate I, III ja V esindajate tunnitasu määrad

on kohased. Selles osas ei ole hageja ka vastuväiteid esitanud.

11.3. Kostja I taotleb menetluskuluna 7461,25 euro hüvitamist, mis menetluskulu nimekirja

järgi on tasu õigusabi eest ajavahemikul 12. detsember 2007 – 14. mai 2019. Ta esitas

kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. Käibemaksu

hüvitamist ega menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmist kostja I ei taotle.

11.3.1. Menetluse etappide kaupa jaotuvad kostja I esindaja toimingud ja neile vastav kulu

esindaja tunnitasu määra ja kulude hüvitamise taotluse järgi nii:

Etapid

Lahendi

kuupäev Ajakulu Tunni-

tasu

Arvutatud

summa

Taotletud

summa

Maakohus (1. kord)

21.10.2011

11,25

1293,75

1293,75

Ringkonnakohus (1. kord)

28.09.2012

3,5

402,50

402,50

240,00

240,00

Maakohus (2. kord)

21.02.2014

14,5

1885,00

1885,00

Ringkonnakohus (2. kord)

13.11.2014

3,5

455,00

455,00

Riigikohus (1. kord)

03.06.2015

1,5

195,00

195,00

Ringkonnakohus (3. kord)

10.03.2017

9,25

1202,50

1072,50

Riigikohus (2. kord)

13.12.2017

5,25

682,50

682,50

Ringkonnakohus (4. kord)

12.06.2019

9,5

1235,00

1235,00

KOKKU

60,25

7591,25

7461,25

11.3.2. Eelmises punktis esitatud tabelist nähtub, et asja ringkonnakohtus kolmanda

läbivaatamise kulude hüvitamist taotleb kostja I osaliselt: arvutuslikult oli vastav kulu

1202,50 eurot (= 9,25 × 130), aga kostja I palub hüvitada 1072,50 eurot. Kuigi kohus lahendab

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8),

siis ei paku see võimalust hüvitada teatava toimingu õigusabikulu taotletust suuremas ulatuses.

11.3.3. Põhjendatud ei ole kostja I lepingulise esindaja kulu hüvitamine seoses

7. veebruari 2012 apellatsioonivastusega (asja esimest korda läbivaatamine ringkonnakohtus),

sest vastuse allkirjastas ja esitas pankrotihaldur. Kõnealusest vastusest ega kostja I kulu

nimekirjas viidatud arvest nr 120212-MK ei nähtu, et vastuse oleks koostanud lepinguline

esindaja. Vastava kulu summa on nii arvutuste kui ka taotluse järgi 345 eurot, mille võrra tuleb

hüvitist vähendada.

11.3.4. Kostja I kulunimekirjas märgitud ülejäänud toimingud vastavad asja arutamise käigule

etappide kaupa. Siinjuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja

sisuline arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid. Ringkonnakohtu hinnangul

oli igas etapis tervikuna ülejäänud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Menetlustoimingute ajakulu

hindamist teatavate menetlusetappide kaupa on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt nt

13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik).

11.3.5. Eelneva põhjal oli kostja I vajalik ja põhjendatud kulu 7246,25 eurot (= 7591,25 – 345),

millest taotluse järgi kuulub hüvitamisele 7116,25 eurot (= 7461,25 – 345). Kostja I taotlus on

põhjendatud osaliselt ja jääb rahuldamata summas 345 eurot.

11.4. Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, milles palusid hüvitada 7. detsembrist 2007 –

15. novembrini 2019 tehtud toimingute eest õigusabikulu 10 488 eurot ja mõista sellelt

summalt välja ka viivise. Käibemaksu hüvitamist kostjad III ja V ei taotle. Lisaks palusid nad

määrata täitmise korra nii, et menetluskulude hüvitis kantakse kostja V pangakontole. Mõlema

nimetatud kostja taotlusel on maakohus varem nõudnud hagejalt tagatise eeldatavate

menetluskulude katteks.

7 (9)

11.4.1. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et kostjate III ja V menetluskulusid pole

vaja eraldi tuvastada. Menetluskulude kindlaksmääramise sätete, eelkõige TsMS § 174 lg-te 1

ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult üksnes enda

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13, p 15). Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt

väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata iga isiku kulude suurust, peab kohus selle

kindlaks tegema. Iga menetlusosalise kulude osa on otstarbekas määrata kindlaks määruse

selguse ja täidetavuse tagamise jaoks nt seetõttu, et menetlusosaliste kulude suurus võib olla

erinev (vt Riigikohtu 15. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11 teine lõik ja

seal viidatud varasem praktika). Seega tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle tekkinud

menetluskulud iseseisvalt. Piisav ei ole põhjendus, et kulud on suurusjärgus, mis oleks vajalik

ja põhjendatud ka ühe menetlusosalise puhul. Maakohus mõistis põhjendamatult kostjate III

ja V menetluskulud hagejalt välja vaid kostja V kasuks.

11.4.2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt tehti kostjate III ja V nimel ühiselt 15. augusti 2013

menetlustoiming ja seejärel toimingud alates 31. jaanuarist 2014. Kostja V nimel tegid

lepingulised esindajad toiminguid 24. märtsil 2011 ja ajavahemikul 30. september 2011–

15. veebruar 2012. Ülejäänud toimingud ei ole kas selgelt seotud kummagi kostjaga või on

selgelt tehtud kostja III nimel. Kuna enne 2014. aastat oli kostja V lepinguline esindus pigem

erandlik, siis saab lähtuda sellest, et need toimingud, mis ei ole selget seotud kummagi kostjaga,

tuleb sel ajal liigitada tehtuks kostja III huvides ja pärast seda mõlema kostja huvides. Kostja V

esitas 10. novembril 2017 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et

28. septembri 2017 vastuse koostamise kulu on ainult tema kulu.

11.4.3. Menetluskulude nimekirja ja eelmises punktis märgitud eristuse põhjal jaotuvad

kostjate III ja V esindajate toimingud eespool p 11.3.1 tabelis koos lahendi aegadega kajastatud

menetlusetappide kaupa järgmiselt:

Etapid

Aja-

kulu

sh kostja

Tunni-

tasu

Sum-

ma

sh kostja

III

V

III+V

III

V

III+V

Maakohus (1. kord)

24,6 24,6

95,87

2358 2358

18,1

6,4 11,7

1810

640 1170

Ringkonnakohus (1. kord) 10,7

3,5

7,2

1070

Maakohus (2. kord)

18,6 12,4

6,2

1860 1240

Ringkonnakohus (2. kord)

4,6

4,6

Riigikohus (1. kord)

2,5

2,5

Ringkonnakohus (3. kord) 10,8

10,8

1080

1080

Riigikohus (2. kord)

Ringkonnakohus (4. kord)

8,5

8,5

Kulude määramine

0,5

0,5

KOKKU

105,9

10488 4588 2590

3310

11.4.4. Ringkonnakohtu hinnangul pole kas tervikuna või osaliselt põhjendatud kostjate III

ja V esindajate ajakulu järgmistele toimingutele:

-

ajavahemiku 4. jaanuar 2008 – 15. veebruar 2008 kohta pole toimikus sisulisi

menetlusdokumente, mida saaks käsitleda vastusena ja mille koostamine oleks

eeldanud teise hagiga tutvumist – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 709 euro

võrra (= 7,4 × 95,87);

-

26. juuli – 4. augusti 2010 toimikutega tutvumine ja suhtlemine kliendiga pole

põhjendatud rohkem kui 2 t ulatuses – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu

537 euro võrra (≈ 5,6 × 95,87);

8 (9)

-

17. detsembri 2012 kohtumäärusega (menetlusse võtmisest keeldumine) tutvumine ei

eelda õigusteadmisi; nii kostja III kui ka kostja V nimel tegi menetluse jooksul tihti

toiminguid seaduslik esindaja, kellel ei olnud takistust ise tutvuda Riigikohtu

määrusega – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 70 euro võrra (= 0,7 × 100);

-

23. oktoobri 2013 toiming materjalidega tutvumiseks eraldi pole hüvitatav, sest

kohtuasi ja selle dokumendid pidid esindajale seniste toimingute põhjal niigi teada

olema – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 100 euro võrra (= 1 × 100);

-

9. detsembri 2013

ja 23. jaanuari 2014

istungitega

seonduv

kulu

kokku

on

ülepaisutatud; istungid vältasid kumbki umbes 20 minutit ja ettevalmistamiseks polnud

põhjendatud kulutada kummalgi juhul üle 40 minuti – seetõttu väheneb kostjale III

hüvitatav ajakulu 4,5 tunnilt 2 tunnile ehk 250 euro võrra (= 2,5 × 100);

-

16. jaanuari 2017 vastuse koostamine pole hüvitatav, sest lepingulise esindaja vastust

ei esitatud kostja III ega V nimel, vaid nende eest vastas seaduslik esindaja; vastuse

koostamise või seadusliku esindaja muud kulu pole eraldi välja toodud – seetõttu

väheneb kostjate III ja V ühine kulu 100 euro võrra (= 1 × 100).

11.4.5. Sarnaselt eespool p-s 11.3.4 kostja I esindaja toimingute kohta märgituga on ülejäänud

toimingud ka kostjate III ja V osas sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga.

Eelneva põhjal olid kostja III huvides tehtud lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud

summas 2922 eurot (=4588 – 709 – 537 – 70 – 100 – 250), kostja V puhul summas 2590 eurot

ja ühised toimingud summas 3210 eurot (= 3310 – 100). Kostjate III ja V nimel ühiselt tehtud

toimingutest ei nähtu põhjusi määrata kostjatele erinev osa vastavast kulust, seetõttu tuleb

hagejal kummalegi neist hüvitada 1605 eurot (= 3210 : 2). Kostjale III hüvitatavaks summaks

kujuneb kokkuvõtvalt 4527 eurot (= 2922 + 1605) ja kostjale V peab hageja hüvitama

4195 eurot (= 2590 + 1605). Rahuldamata jääb kostja III taotlus 1716 euro (= 709 + 537 + 70

+ 100 + 250 + 100 : 2) saamiseks ja kostjal V 50 euro (= 100 : 2 ) saamiseks.

11.5. Lisaks rikkus maakohus põhjendamiskohustust hageja nende vastuväidete käsitlemisel,

millega hageja soovis tasaarvestada kostjate I ja III menetluskulude hüvitist. Selle puuduse saab

ringkonnakohus kõrvaldada.

11.5.1. Menetluskulude kindlaksmääramine on analoogne kahju hüvitamisega, kuna selle

menetluse raames toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu)

väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

11.5.2. Hagimenetluses esitatud nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning

tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (nt Riigikohtu 5. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus ei põhjendanud,

miks ei kohaldu sama põhimõte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses, mis

eelmises lõigus märgitu kohaselt on analoogne kahju hüvitamise menetlusega. Sellega rikkus

maakohus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

11.5.3. Samas nõustub ringkonnkohus maakohtuga, et menetluskulude rahalise kindlaks-

määramise menetluses ei saa enam teha nn menetluslikku tasaarvestust muu nõudega peale

samas kohtuasjas tekkinud menetluskulude hüvitamise nõuete. Esiteks oleks vaidluse oluline

laiendamine vastuolus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kui teatava jätkumenetluse

eesmärgiga. Teiseks tekiks muudel kui sama menetluse kuludega seonduvatel asjaoludel

rajaneva tasaarvestuse vastuväite lubamise korral oluline erinevus kulude rahalisel

kindlaksmääramisel kas lõpplahendis (TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1) või hiljem eraldi

määrusega (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2). Kolmandaks takistab poolte vahel uue sisulise

vaidluse lahendamist põhimõte, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete

järgi (TsMS § 174 lg 8), aga tasaarvestuseks kasutatav nõue tuleb vähemalt üldjuhul lahendada

hagimenetluses.

9 (9)

11.5.4. Neil kaalutlustel pole kostjate menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel vaja

sisuliselt lahendada hageja tasaarvestuse vastuväiteid.

12. Tulenevalt kostjate kasuks välja mõistetud summade muutumisest ja ka muude ebatäpsuste

tõttu on vaja muuta määruse täitmise korda.

12.1. Maakohus eksis määruse täitmise korra määramisel, märkides lihtsustatult, et kogu hageja

antud menetluskulude tagatis (2556,46 eurot) tuleb kanda kostja V pangakontole. Vastava

taotluse alusel võib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata küll lahendi täitmise viisi

ja korra, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et 26. augustil 2010 on hagejat eraldi määrustega

kohustatud kostja III ja kostja V eeldatavate menetluskulude katteks tasuma tagatist (mõlema

puhul 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot). Maakohus eksis hageja poolt kostja III eeldatavate

menetluskulude katteks antud tagatise käsutamisel, sest kostja III kasuks ta hagejalt

menetluskulude hüvitist välja ei mõistnud. Need puudused saab ringkonnakohus kõrvaldada.

12.2. Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, et nende menetluskulude hüvitis kantaks kostja V

pangakontole. Selle taotluse rahuldamiseks takistused puuduvad ja kohus saab selle TsMS

§ 445 lg 1 alusel rahuldada. Siinjuures on tarvilik eristada juba tasutud tagatise arvel tasumist

kummalegi kostjale summas 1278,23 eurot – nimetatud summas toimub määruse täitmine

tagatise arvel ja selle osasumma saab lugeda kaetuks tagatisega (vt Riigikohtu 13. mai 2020

otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik ja resolutsiooni p 4). Ülejäänud summad tuleb

täita tavalises korras, st kostja III kasuks 3248,77 eurot (= 4527 – 1278,23) ja kostja V kasuks

2916,77 eurot (= 4195 – 1278,23). Kuna nii kostja III kui ka kostja V osas on hagejalt välja

mõistetud menetluskulu summa suurem kui antud tagatis, siis jääb rahuldamata hageja taotlus

kostja III eeldatava menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks.

13. Kostjad III ja V taotlesid hüvitatavalt menetluskulult viivise väljamõistmist. Maakohus on

selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel põhimõtteliselt õigesti rahuldanud. Siiski tuleb ka viivise

puhul eristada kummagi kostja kasuks määratud hüvitise suurust ja viivist ei saa enam välja

mõista summalt, mille hageja on vastava kostja kulude katteks juba eelnevalt tasunud. Neil

kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et hageja peab maksma viivist eelmises

p-s 12.2 arvutatud osasummadelt.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Samas ei takista see kaebustelt tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kostja I

kaebus jääb läbi vaatamata, siis võib ta esitata taotluse lõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1

p 3 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

15. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonna-

kohus käesoleva määruse resolutsiooni juures määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Selles pole vaja korrata ringkonnakohtu menetluslikke otsustusi.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kostja I saab TsMS § 659 kaudu

kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas

(Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 13). Määruse resolutsiooni

p-s I.1 tehtud menetluslikku otsustust ei saa määruskaebusega vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)