2-20-3522/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3522

Tsiviilasi

XX hagi Gencs Valters Law Firm SIA vastu töötasu,

hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gencs Valters Law Firm SIA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Gencs Valters Law Firm SIA (Läti Vabariigi

registrikood 40103503828), seaduslik esindaja Valters

Gencs

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsuse peale esitatud Gencs Valters

Law Firm SIA apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Gencs Valters Law

Firm SIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 5. märtsil 2020 Harju Maakohtule Gencs Valters Law Firm SIA (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud õppepuhkuse tasu 38,25 eurot

(bruto), töötasu 104,30 eurot (bruto), puhkusehüvitise 1052,28 eurot (bruto) ja sissenõutavaks

muutunud viivise 19,86 eurot.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt alustas hageja 1. aprillil 2019 töötamist kostjaga

kokkulepitud töötasu ja ajagraafiku alusel aadressil Harju 6, Tallinn asuvas kontoris. Töösuhe

lõppes 19. detsembril 2019 hageja avalduse alusel. Pooled leppisid kokku, et töötasu suurus on

2 (3)

1200 eurot, millelt on eelnevalt maksud makstud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud avaldust

maksuvaba tulu arvestamiseks, siis võis hageja eeldada, et töötasu brutosumma on 1556,02

eurot. Hageja viibis 4. detsembrist 2019 kuni 19. detsembrini 2019 õppepuhkusel, mille eest

pidi kostja hagejale tasuma 629,50 eurot, aga on tasunud 600 eurot. Samuti ei ole hageja saanud

töötasu 3. detsembril 2019 ja 4. detsembril 2019 töötatud aja eest. Hagejal on ka nõue

kasutamata jäänud puhkuse 20,18 päeva rahas hüvitamisele.

Eesti kohus on pädev asja menetlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a

määruses nr 1215/2012 töölepingute kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt. Samuti

kohaldub asjas Eesti õigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. a

määrusele nr 593/2008.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles vastu hagi menetlusse võtmisele. Vastavalt hageja ja kostja 19. märtsil 2019

sõlmitud lepingu p-le 13 on lepingupooled kokku leppinud, et lepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel kuulub kohaldamisele Läti õigus, mida kohaldab Läti kohus. Seega ei allu hagi

Eesti kohtule.

Kostja vaidles hagile ka sisuliselt vastu. Kuivõrd kostja tuvastas 2019. a detsembris, et hageja

oli süstemaatiliselt töölt puudunud ega olnud tegelikult täitnud oma tööülesandeid, siis otsustas

kostja töötasu alandada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 30. novembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud õppepuhkuse tasu 38,25 eurot (bruto), töötasu

104,30 eurot (bruto), puhkusehüvitise 1052,28 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivise

19,86 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja tõlkekulud 522 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võinud Eesti kohus asja lahendada. Samuti oleks kohus

pidanud kohaldama Läti õigust.

Kostja ei pea hagejale maksma töötasu, sest aja jälgimise programmi järgi puudus hageja

mitmel korral töölt, ei järginud tööaega ja töö ei olnud produktiivne. Samuti jättis hageja

tööarvestuse tarkvara järgi tööülesanded täitmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuivõrd see on esitatud

pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

6. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade

arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning

tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava

ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6).

7. TsMS § 319 lg 1 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on

kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. TsMS § 3111 lg-d 1–3 annavad kohtule

võimaluse toimetada menetlusdokumendid kätte avaliku e-toimiku kaudu. Kohtute

3 (3)

infosüsteemist nähtuvalt sai kättetoimetamise hetkel kostja lepinguliseks esindajaks olnud A.K

vaidlustatud otsuse kätte 2. detsembril 2020. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg kulgema 3. detsembril 2020 ja 30 päeva möödus 1. jaanuaril 2021. Kuivõrd 1. jaanuar

2021 oli riigipüha, saabus tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 järgi esmaspäeval, s.o 4. jaanuaril 2021.

Ringkonnakohus selgitab, et kostja on 11. novembril 2020 volitanud end praeguses asjas

esindama A.K. TsMS § 225 lg 1 kohaselt lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse

tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Seega lõppes A.K esindusõigus kohtu

suhtes 15. detsembril 2020, mil A.K teatas enda esindusõiguse lõppemisest. Ringkonnakohus

märgib, et esindusõiguse lõppemine ei muuda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

Vaidlustatud otsus toimetati A.Kale kätte ajal, mil tal oli kehtiv kostja esindusõigus ning

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kättetoimetamisest

esindajale.

8. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei esinenud alust otsuse täiendamiseks, mistõttu

ei mõjutanud ka see apellatsioonitähtaja kulgemist vastavalt TsMS § 632 lg-le 3. Maakohus on

vaidlustatud otsuses selgitanud, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava ja

põhjendava osata otsust, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. Kuivõrd kättetoimetamise hetkel kostja lepinguliseks esindajaks

olnud A.K sai vaidlustatud otsuse kätte 2. detsembril 2020, siis lähtudes TsÜS §-s 135 ning

§ 136 lg-tes 6 ja 8 sätestatust tuli hiljemalt 14. detsembril 2020 teatada soovist esitada

apellatsioonkaebus. E.V, kellele hageja oli 29. detsembril 2020 andnud volikirja, teatas

8. jaanuaril 2021, seega hilinenult, kostja soovist esitada apellatsioonkaebus.

9. Kostja apellatsioonkaebus saabus kohtusse 14. jaanuaril 2021, seega TsMS § 632 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud

apellatsioonimenetluses

välja

mõistmisele

kuuluvaid

menetluskulusid

tekkida,

siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd

apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)