1-19-5508/57 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-19-5508

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 11. .2021 ) Kriminaalasja number 1-19-5508 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi se

kretär Viivi Kalme Prokurör Triin Tumala (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.K

isikukood: XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada K.K Harju Maakohtu 17.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-19-5508

taega. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne täh

KarS § 76 lg 5 alusel määrata K.K-le katseaeg 6 (kuus) kuud.

Kohustada K.K täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kont

rollnõudeid:

1) elada kohtu elukohas

määratud alalises

– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 (4)

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21, 5 alusel määrata katseajaks järgmised kohustused: K.K-le

1) mitte omad d

a või tarvita a narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) alluda tuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses.

ravile Viljandi haigla sõl

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks K.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu K.K karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

K.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-19-5508 KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS §

349 järgi ja mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 700 eurot; KarS § 334 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat

6 kuud vangistust ja rahaline karistus 700 eurot, millest viimane viiakse täide iseseisvalt. KarS

§ 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 21.11.2018. a Pärnu Maakohtu otsusega 1-18-9453 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva, suurendades KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 6 kuud 25 päeva. Rahaline karistus jäeti täitmisele iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati K.K karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. K.K karistusaeg algas 13.09.2018 ja lõpeb 05.04.2021.

Tartu Vangla edastas kohtule 11.12.2020 materjalid K.K tingimisi enne a tähtaeg

vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vaid juhul, kui tema suhtes kohaldatakse KarS § 75 lg 2 p 5 alusel sõltuvusravi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Pro esitas arvamuse K.K kurör tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.01.2021. . Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist

Kohtuistungil 11.01.2021 selgitas K.K, et plaanib vabanedes esmalt minna Viljandi haiglasse sõltuvusravile ja seejärel asuda elama Paidesse oma ema korterisse. Tal on mitmeid tuttavaid, kes on Viljandi haiglast abi saanud ja ka tema psühhiaater on seda varianti soovitanud. Kinnipeetav möönas, et tal on vangistuses esinenud rikkumisi, kuid viimased pool

3 (4)

aastat on ta käitunud korralikult, sest tarvitab regulaarselt antidepressante ja see on teda aidanud. Vabaduses toetavad teda ema, poolvend ja abikaasa. K.K leidis, et see oleks väga tore, kui kohus annaks talle võimaluse enne tähtaega vabaneda. Ta on ennetähtaegse vabanemise osas väga entusiastlikult meelestatud ning on igati valmis täitma kõiki nõudeid ja läbima ravi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.K Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt , kuid mitte vähem kui neli kuud poole . K.K on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud vanglakaristust kannab neljandat ja

korda. Praegust karistust kannab ta kelmuse, varguse, dokumendi võltsimise ja võltsitud maksevahendi käitlemise eest. K.K kuritegelikku käitumist on soodustanud põhiliselt narkootikumide tarvitamine.

Varasemalt on kohus jätnud süüdimõistetu vangistusest vabastamata peamiselt just tema senisest elukäigust tuleneva ohuprognoosi tõttu. Võttes arvesse praeguseks ära kantud vangistuse pikkust, tuleb käesolevalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pöörata põhiliselt tähelepanu K.K käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele.

K.K on praeguseks ajaks ära kandnud peaaegu terve talle mõistetud vangistuse, tema korraline vabanemistähtaeg saabub aprilli alguses. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, täitnud narkosõltuvuse teemalise töövihiku, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja vabanemiseelsel nõustamisel. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on pigem positiivne. Samuti on ta osalenud majandusabitöödel.

K.K on esinenud probleeme vanglas kehtiva korra järgimisega ja tal on mitu kehtivad distsiplinaarkaristust. Küll aga tuleb silmas pidada, et viimane karistus määrati talle eelmise aasta juunis ja kinnipeetava enda sõnul käitumise paranemine tingitud vajaliku ravi saamisest, s.o antidepressantide tarvitamisest. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu suudab korralikult käituda ja kehtestatud reeglitest kinni pidada, kui ta saab vajalikku abi ja ravi.

Vabanemise korral plaanib K.K läbida sõltuvusravi Viljandi haiglas, pärast mida on tal võimalik asuda elama Paidesse. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on süüdimõistetu väga motiveeritud ravile minema ja usub, et sellest on talle kasu. Lähedastest toetavad kinnipeetavat ema ja vend, samuti suhtleb ta tihedalt oma abikaasaga. Kohus leiab, et kuigi lähedaste toetus ei ole varasemalt süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist taganud, ei saa seda asjaolu arvesse võtmata jätta. vabanemisjärgsed elutingimused K.K

rvikuna on te head, mis soodustab ja toetab tema seaduskuulekat hakkamasaamist vabaduses.

4 (4)

K.K puhul tuleb risk uute kuritegude toimepanemiseks põhiliselt narkootikumide tarvitamisest. Isik on pannud kuritegusid toime narkojoobes ning tal on ka diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Praeguse vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning on nii vangla iseloomustuse kui kohtuistungil avaldatu põhjal motiveeritud tarvitamisest loobuma. Tal on kindel plaan, kuidas oma sõltuvusprobleemiga vabaduses toime tulla asuda vastavale ravile xxxxxxxxxhaiglas. Seega ei saa –

narkootikumide tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske pidada niivõrd suureks, et see takistaks isiku ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et K.K tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhooldusega on võimalik tagada piisav järelevalv käitumise üle ning lisakohustuste e K.K määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg 6 kuud. Samaks tähtajaks peab K.K-le

kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise risk KarS § 75 lg e, tuleb talle katseajaks

2 p 21

alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda sõltuvusravile ja

Viljandi haiglas

, mille jaoks ta on nõusoleku andnud.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik