2-20-6543/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6543

Kohtuasi

ALLTECH EESTI Osaühingu hagi OÜ Jatiina

Tehnika vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ

Jatiina

Tehnika

21. detsembri

2020.

a

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

ALLTECH

EESTI

Osaühing

(registrikood

11076868),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja (apellant) OÜ Jatiina Tehnika (registrikood

11247028), seaduslik esindaja Veikko Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. novembri 2020. a otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Jatiina Tehnika kanda. ALLTECH

EESTI Osaühingul ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-6543

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ALLTECH EESTI Osaühing (hageja) esitas 5. mail 2020 Harju Maakohtule OÜ Jatiina

Tehnika (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 600 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3416 eurot 71 senti ja alates hagi esitamisest

kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt müüs hageja kostjale söödamikseri KEENAN

MechFiber 320 (söödamikser) hinnaga 37 230 eurot. Pooled sõlmisid lepingu suuliselt telefoni

teel ja vahetasid e-kirju. Hageja esitas kostjale 6. novembril 2018 hinnapakkumise, kostja

aktsepteeris selle, võttis kauba 17. detsembril 2018 vastu ning hageja väljastas kostjale

15. jaanuaril 2019 müügiarve. Kostja kohustus söödamikseri eest tasuma hiljemalt

14. veebruaril 2019. Kostja tasus hagejale 4. oktoobril 2019 2230 eurot ja 6. jaanuaril 2020

4400 eurot, s.o kokku 6630 eurot. Ülejäänud müügihinda (30 600 eurot) ei ole kostja tasunud.

Kostja on e-kirjavahetuses kinnitanud nii kauba saamist kui ka võlga. Kostja on kauba eest

osaliselt tasunud ning hagejale vastanud, et ei ole söödamikserile ise veel ostjat leidnud,

mistõttu on osa müügihinnast tasumata.

2. Kostja vaidles 29. juuni 2020. a vastuses hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole hageja nõuete aluseks olevaid asjaolusid

hagiavalduses piisava selgusega esile toonud ega tõendanud. Hageja ei ole toonud välja

põhinõude ja viivise arvutuskäiku. Kostjal ei olnud vastuväiteid sellele, et maakohus hagi

menetlusse võttis.

3. Harju Maakohus määras 13. juulil 2020 kohtuistungi aja ja andis 15. juulil 2020 pooltele

tähtaja viimaste seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 17. augustil 2020.

4. Kostja esitas 17. augustil 2020 taotluse nõuda hagejalt välja hageja ja kostja allkirjadega

kolmepoolne leping ning jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 6

alusel läbi vaatamata, sest pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse andmiseks vahekohtu

lahendada. Kostja lisas taotlusele uute tõenditena Alltech Baltic nimel 13. aprillil 2017 saadetud

e-kirja, 13. aprilli 2017. a kuupäeva kandva Alltech Farming Solutions Limited, Alltech Eesti

OÜ ja OÜ Jatiina kolmepoolse lepingu allkirjastamata teksti ja asjassepuutuvate

lepingupunktide tõlke.

Kostja tõi esile, et pooled olid 13. aprillil 2017 kooskõlastatud kirjaliku lepingu teksti. Hageja

ja kostja on lepingu allkirjastanud, kuid kolmas osapool Alltech Farming Solutions Limited ei

ole seda allkirjastanud. Allkirjastatud leping on hageja valduses. Leping kehtib sõltumata

sellest, kas pooled on selle allkirjastanud või mitte, sest pooled on sellest juhindunud.

Lepingu p 22.5 järgi kohaldub poolte vahelistele vaidlustele Iirimaa õigus ja kui pooled ei suuda

vaidlust kokkuleppel lahendada, lahendab vaidluse üks või mitu vahekohtunikku vastavalt

Rahvusvahelise Kaubanduskoja lepitus- ja arbitraažireeglitele, sh toimub vahekohus Dublinis

ja inglise keeles. Seega on pooltel vahekohtukokkulepe.

2-20-6543

5. Hageja vaidles kostja taotlustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

Kostja väited kirjalikus või muus vormis lepingu sõlmimise, sh lepingu allkirjastamise kohta

on paljasõnalised. Pooled ei jõudnud lepingueelsetest läbirääkimistest kaugemale. Leping tuli

sõlmida kirjalikus vormis, kuid praegusel juhul ei ole pooled ega ka lepingu kolmas osapool

lepingut allkirjastanud. Hageja valduses ei ole allkirjastatud lepingut. Kostja ei ole tõendanud

ühtki asjaolu, millest saaks järeldada, et pooled allkirjastasid lepingu. Seetõttu tuleb kostja

taotlus hagejalt tõendi väljanõudmiseks jätta rahuldamata.

Kuna kostja on ise esile toonud, et leping tuli allkirjastada, ei ole asjakohane kostja väide, et

see kehtib, kuna pooled on sellest juhindunud. Sõlmimata lepingust ei tulene pooltele õiguslikke

tagajärgi. Hagis märgitud müügitehing tehti peaaegu kaks aastat pärast tulemusteta lõppenud

läbirääkimisi, mistõttu on kostja väited lepingu projektist juhindumisest sisutud.

Isegi kui pooled oleksid kostja esitatud lepingu allkirjastanud, siis ei saaks sellest praegust

vaidlust lahendades juhinduda, sest lepinguprojektist nähtub, et see sõlmiti kolme osapoole

vahel reklaami, turunduse ja müügi koostöö edendamiseks, st tegemist ei olnud poolte vahelise

müügilepinguga. Ühtlasi ei sisaldu lepinguprojekti lisas kostjale müüdud seadet, st leping ei

hõlma igal juhul sellise seadme müüki.

6. Kostja esitas 14. oktoobril 2020 menetluse peatamise taotluse, sest Tartu Maakohus algatas

12. oktoobril 2020 kostja saneerimismenetluse, mille esemeks on praeguses kohtumenetluses

esitatud nõue, et tagada kostja saneerimine.

7. Harju Maakohus jättis 26. oktoobri 2020. a määrusega kostja tõendite kogumise, hagi läbi

vaatamata jätmise ja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kostja tõendi kogumise taotlus jätta rahuldamata,

sest kostja ei ole tõendanud kirjaliku lepingu olemasolu ega veenvalt põhistanud seda, miks

peaks kirjalik lepingudokument olema hageja valduses. Kui hageja valduses ei ole kostja poolt

väidetud kahepoolselt allkirjastatud lepingut, ei ole hagejal võimalik ühtegi kahepoolselt

allkirjastatud lepingudokumenti kohtule esitada. Kohus ei kogu tõendeid pelgalt oletuse alusel.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid vahekohtu kokkuleppe, jääb rahuldamata ka

kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja märgib õigesti, et sõlmimata lepingust ei

tulene pooltele õiguslikke tagajärgi, sh kohustust lahendada vaidlus vahekohtus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 17. novembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 30 600 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

4727 eurot 66 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3455 eurot koos kohustusega

tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja teinud kostjale hinnapakkumise söödamikseri

müügiks, kostja on söödamikseri 17. detsembril 2018 kätte saanud, hageja on väljastanud

kostjale arve summaga 37 230 eurot (käibemaksuga). Kuigi poolte vahel ei ole kirjalikku

söödamikseri müügilepingut, on kostja korduvalt pooltevahelist müügilepingut ja selle alusel

esitatud müügiarvet ning võlga tunnistanud. Kostja on hagejale müügisumma ka osaliselt

tasunud. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud söödamikseri müümist, on põhjendamata.

2-20-6543

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg. Lisaks tuleb VÕS § 113 lg alusel välja

mõista põhivõlalt viivis.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 3455 eurot (riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja tasu

2405 eurot).

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kostja taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ja kostja taotluse täielikult tähelepanuta.

Maakohus jättis alusetult kohaldamata TsMS § 371 lg 1 p 8 ja § 423 lg 1 p 6, kuigi hageja ja

kostja vaheline müügileping sisaldas vahekohtu kokkulepet. Kostja selgitas 17. augusti 2020. a

menetlusdokumendis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja ja kostja kooskõlastasid

13. aprillil 2017 kirjaliku müügilepingu teksti, mille p 22.5 järgi lahendab poolte vaidlusi

vahekohus. VÕS § 9 järgi saab lepingu lugeda sõlmituks, kui kokkuleppe saavutamine on

piisavalt selge. Hageja esitatud seisukohtade kohaselt ei vaidle nad sellele vastu, et hoolimata

allkirjade puudumisest täitsid mõlemad lepingupooled lepingut ja pidasid seda kohustuslikuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi keelduda.

11. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

12. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et maakohus rahuldas hagi. Kostja ei

vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu otsustust sisuliselt, sh ei tugine kostja sellele, et

maakohus oleks kostjalt hageja kasuks põhivõlga ja viivist välja mõistes kohaldanud vääralt

materiaalõiguse

normi

või

rikkunud

menetlusõiguse

normi.

Kostja

tugineb

apellatsioonkaebuses üksnes sellele, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, sest

pooltel oli vahekohtumenetluse kokkulepe.

13. Kolleegium selgitab, et iseenesest võivad lepingupooled anda kokkuleppel nende vahel

tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest suhtest tuleneva vaidluse

TsMS § 717 lg 1 järgi vahekohtu lahendada. Seejuures võib vahekohtumenetluse kokkuleppe

sõlmida TsMS § 717 lg 2 järgi iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava

tingimusena. Kuigi üldjuhul võib lepingu sõlmida VÕS § 11 lg 1 järgi mistahes vormis, peab

vahekohtumenetluse kokkulepe olema TsMS § 719 lg 1 I lause järgi sõlmitud vähemalt

kirjalikult taasesitatavas vormis. Sellises vormis tehing peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse

2-20-6543

(TsÜS) § 79 järgi olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama

tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kui leping tuleb

sõlmida teatud vormis, ei loeta seda VÕS § 11 lg 2 järgi sõlmituks enne, kui lepingule on antud

ettenähtud vorm, st lepingupooled on teinud vastavas vastava sisuga vastavas vormis

vastastikused tahteavaldused VÕS § 9 tähenduses. Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse

andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus jätma hagi TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse

võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on

vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust.

14. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et pooled

sõlmisid nõutavas vormis vahekohtumenetluse kokkuleppe.

Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja ja kostja olid kooskõlastanud lepingudokumendi

teksti ja hageja ei vaidle vastu sellele, et hoolimata lepingul allkirjade puudumisest täitsid

pooled lepingut ja pidasid seda kohustuslikuks, mistõttu on piisavalt selge, et pooled olid

saavutanud VÕS § 9 lg 1 tähenduses kokkuleppe. Kostja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et

TsMS § 719 lg-s 1 on sätestatud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks kohustuslik

vorm. Selline kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et

sundida lepingupoolt hoolikalt järele mõtlema, kas ta soovib end vahekohtumenetluse

kokkuleppe sõlmimisega riiklike kohtute kaitsest ilma jätta, ning lihtsustada kohtumenetluses

sellise kokkuleppe tõendamist. Seetõttu peavad poolte vastastikused tahteavaldused

vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise kohta olema ka kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vastastikku teineteisele edastatud.

Kuigi kostja väidab, et hageja ja kostja täitsid allkirjastamata lepingut ja pidasid seda endale

siduvaks, ei piisa vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks suulisest ega poolte vastavalt

mõistetava käitumisega saavutatud kokkuleppest. Pooled võivad suuliselt või vastavalt

mõistetava käitumisega sõlmida müügi- või muu lepingu, millele seadusest ei tulene

kohustuslikku vormi, kuid vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks ei ole õige kostja väide, et hageja ei ole esitanud

vastuväiteid selle kohta, et pooled täitsid lepingut ja pidasid seda endale siduvaks. Hageja on

menetluses väitnud hoopis seda, et pooled ei ole kostja nimetatud kokkulepet sõlminud ega

lepingueelsetest läbirääkimistest kaugemale jõudnud.

Kostja ei ole menetluses väitnud ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et pooled

vahetasid

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

vastastikku

tahteavaldusi

vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks. Ainuüksi see, et hageja esindaja saatis kostjale

e-kirjaga parandatud kolmepoolse lepinguprojekti, milles sisaldus mh vahekohtumenetluse

kokkulepe, ja küsis, millal võiksid pooled lepingu allkirjastada, ei anna alust järeldada, et

pooled on saavutanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe kõigis

lepinguprojektis sisalduvates tingimustes, sh vahekohtu kokkuleppe osas. Lepinguprojekti

saatmine kinnitab poolte läbirääkimisi, mitte lepingu sõlmimiseks vajaliku kokkuleppe

saavutamist.

15. Ka juhul, kui pooled oleksid sõlminud kirjalikku taasesitamist võimaldavas või hageja

esindaja taotletud kirjalikus vormis vahekohtukokkuleppe, oleks kostja minetanud oma õiguse

tugineda vahekohtumenetluse kokkuleppele, sest kostja nõustus vaidluse lahendamisega

kohtus, kui ei esitanud vastuväiteid sellele, et kohus hagi menetlusse võttis. Kostja esitas

29. juunil 2020 hagile vastuse, milles vaidles hagile vastu, ning tugines vahekohtumenetluse

kokkuleppele alles 17. augusti 2020. a menetlusdokumendis, kuigi TsMS § 330 lg 2 kohaselt

tuli avalduse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses

2-20-6543

avaldusele. Vastuväite õigel ajal esitamata jätmisest võib järeldada poolte tahet lahendada

vaidlus riigisiseses kohtus (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-9-07, p 12).

16. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei

saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada, mistõttu jätab ringkonnakohus

kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal

hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

18. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 1000 eurot.

19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin