3-20-1205/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1205 Määruse kuupäev

13. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi AM kaebus Tartu Vangla 22.05.2020.a otsuse nr 8-4/98-2 ja 16.06.2020.a vaideotsuse nr 1-11/363-2 tühista-miseks ning vangla kohustamiseks suunata kaebaja ravile Menetlusosalised Kaebaja AM, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest ja lõpetada menetlus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Määrata vandeadvokaat Henn Koduvere osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 312 eurot, millele lisandub käibemaks 62,40 eurot, kokku 374,40 eurot. Advokaat osutas õigusabiteenust OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid kaudu.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega ning jätta avaldamata kaebajaga seotud kohtulahendite kuupäevad ja kohtuasjade numbrid. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

6. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.

Asjaolud

1. Kaebaja AM esitas 14.05.2020 Tartu Vanglale taotluse (tl 10) suunata ta ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, kuna vanglas talle vajaliku ravi andmiseks võimalus puudub.

2. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas 22.05.2020.a vastuses nr 8-4/98-2 (tl 11, edaspidi vaidlustatud otsus), et Tartu Vangla on kaebaja suunanud ravile Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia osakonda, kes määrab edasise ravitaktika ning kellest sõltuvad edasised ravivõimalused ja ravi alustamise aeg.

3. Kaebaja esitas 10.06.2020 Tartu Vanglale vaide. Kaebaja taotles 22.05.2020.a otsuse kehtetuks tunnistamist, kaebaja taotluse uut läbivaatamist, kaebaja viivitusteta haiglaravile suunamist ning ravi osutamiseks vajalike vanglapoolsete otsuste ja toimingute tegemist.

4. Tartu Vangla tagastas 16.06.2020.a otsusega nr 1-11/363-2 vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla leidis, et vaide esitamise eesmärgiks on kaebajale raviteenuse osutamine. Kinnipeetava ravimine ning vajadusel eriarsti juurde suunamine arsti poolt on tervishoiuteenuse osutamise raames tehtav otsustus ja ei ole vaidemenetluses vaidlustatav. Vangla on kaebaja suunanud ravile Kliinikumi ortopeedia osakonda, kus määratakse edasine ravitaktika ning sellest sõltuvalt ka edasised ravivõimalused ja ravi alustamise aeg. Vangla ei otsusta selle üle, millal või kuidas edasine raviteenuse osutamine toimub.

5. Kaebaja esitas 22.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22.05.2020.a otsuse nr 8-4/98-2 ja 16.06.2020.a vaideotsuse nr 1-11/363-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks suunata kaebaja ravile temal diagnoositud haiguse raviks asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla ei ole korraldanud talle võimalust ravi saamiseks, kuna kaebaja suunati Kliinikumi läbivaatusele, uuringutele ja konsultatsioonile, aga mitte ravile. Kliinikumi ortopeed määras diagnoosi, selgitas ravivõimalusi ja väljendas põhimõttelist valmisolekut ravi osutamiseks, kuid ei saa otsustada kinnipeetava hospitaliseerimise üle, kuna selleks on vaja kinnipidamisasutuse nõusolekut/otsust. Vaidluse all on Tartu Vangla otsus kaebaja ravile suunamisest keeldumisest.

6. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 17.09.2020.a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus leidis, et tegemist on vaidlusega tervishoiuteenuse osutamise üle.

Tartu Ringkonnakohus tühistas xx.xx.xxxx halduskohtu määruse. Ringkonnakohus leidis, et haldusotsus viia kaebaja vanglavälisele ravile on olnud keelduv. Kaebuse tagastamise tühistamine jõustus xx.xx.xxxx.

7. Kaebaja esitas 23.12.2020 avalduse kaebusest loobumiseks. Kliinikum selgitas 09.10.2020 kaebajale (tl 56), et tal puudub kaebaja haiguse raviks vajalik ravioskus ja -kogemus ning et Eesti meditsiinis on vastav ravioskus ja -kogemus olemas Põhja–Eesti Regionaalhaiglal (PERH). Kaebaja esitas Kliinikumi 14.10.2020.a epikriisi (tl 63), milles on öeldud, et Kliinikum on valmis läbi viima diagnostilisi protseduure ja andma ravisoovitusi, kuid mitte teostama kaebaja pikaaegset statsionaarset ravi. PERH-i 26.10.2020.a selgituse (tl 64) põhjal on neil ainult 5 voodikohta sellise haigusega patsientidele, isolatsiooni võimalused on piiratud ning PERH soovitas kaebajal pöörduda konsultatsioonile ja ravile pärast vabanemist mais 2022. Kujunenud olukorras ei nõua kaebaja tema hospitaliseerimist ja kirurgilist ravi vanglas karistuse kandmise ajal. Kaebaja loobub kaebusest.

Kaebaja leidis, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, kuna kaebaja saavutas kaebuse esitamise kaudu selle, et Tartu Vangla on astunud vajalikke samme kaebaja ravile suunamiseks asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

8. Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.12.2020 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Esindaja taotleb tasu 374,40 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kohtu seisukoht

9. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kui sellekohane avaldus esitatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

10. Kaebaja esitas avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja lepinguliseks esindajaks on advokaat, seega on kaebaja teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse.

Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa ta pärast menetluse lõpetamist esitada kohtule uut kaebust sama nõudega samal alusel.

11. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebaja. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus.

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et menetluskulud saab jätta vastustaja kanda analoogia põhjal HKMS § 108 lõikega 6. Esiteks ei ole alust kohaldada normi analoogia põhjal, kui on olemas kaebusest loobumisel menetluskulude kandmist reguleeriv norm.

Teiseks ei ole õige kaebaja väide, et tänu kaebuse esitamisele saavutas ta taotletud haldusakti andmise või toimingu tegemise. Vastupidi, kohtumenetluse tulemusena leidis kinnitust, et kaebaja haiglaravile suunamata jätmine oli tervishoiuteenuse osutajate otsus, mitte vangla kui haldusorgani otsus. Kliinikum märkis 17.01.2020.a epikriisis (tl 7), et kirurgiline ravi Kliinikumis ei ole võimalik, ning soovitas kaebajal pärast vabanemist pöörduda ravi saamiseks PERH-i. Kaebaja suunati pärast kaebuse esitamist küll veel kord Kliinikumi, kuid selle tulemus on algse otsusega sama (vt määruse punkti 7).

13. Menetluskulude kaebaja kanda jätmine ei tähenda seda, et kaebajal tuleb hüvitada tema esindajale makstud riigi õigusabi tasu. Kaebajale riigi õigusabi andmise otsustas Tartu Maakohus kohtuasjas X-xx-xxxx. Maakohus otsustas xx.xx.xxxx.a määruse resolutsiooni punktis 2 anda kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tegemist on jõustunud määrusega. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimust ei ole vaja täiendavalt käsitleda käesolevas määruses.

14. Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ja vastustaja ei ole menetlustoiminguid teinud. Kuna vastustajal puudub õigus kaebusest loobumisele vastu vaielda ja menetluskulusid käesolevas asjas vastustajal olla ei saa, siis puudub vajadus teatada kaebusest loobumisest enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale (HKMS § 153 lg 2).

15. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel tagastamisele.

16. Kohus rahuldab riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 alusel kaebaja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi tasu väljamaksmise kohtulahendi alusel korraldab advokatuur. Kohtulahendi teeb advokatuurile kättesaadavaks riigi õigusabi osutanud advokaat.

17. Kuna HKMS § 175 lg 3 eesmärgi täitmiseks peab kohtulahendi avaldamise viis olema sama kohtuasja piires ühtne, siis määrab kohus lahendi avaldamise samal viisil Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2020.a määruses tooduga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik