2-20-17850/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nr

13. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja 2-20-17850 Tsiviilasi

S. Õ. i hagi H. Õ. i vastu omandiõiguse tunnustamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. Õ. , isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kostja: H. Õ. , isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta S. Õ. i hagi H. Õ. i vastu omandiõiguse tunnustamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud S. Õ. i kanda.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Õ. esitas 03.12.2020. a Tartu Maakohtule hagi H. Õ. i vastu, milles palus tuvastada, et kinnistusraamatu andmetel vaid H. Õ. ile kuuluv korteriomand asukohaga XXX kuulub tegelikult kolmele isikule, sh S. Õ. ile. Korter kuulus S. Õ. i, H. Õ. i ja K. Õ. vanematele, kellelt lapsed korteri pärisid. Ei ole teada, millistele dokumentidele tuginedes on H. Õ. saanud korteri ainuomanikuks. See ei olnud kindlasti vanemate vaba tahe.

2. 22.12.2020. a esitatud hagiavalduse täienduses märkis S. Õ. , et soovib saada korteri müügilepingu pooleks ning ta on nõus võtma enda kanda ka kaasnevad kohustused. Juba lepingu sõlmimisel tulnuks kaasata kõik huvitatud isikud, st tulevased pärijad. Seda ei tehtud.

Sõlmitud lepingust ei ole võimalik üheselt ka aru saada, milline on lõplik summa, mis pangale tasuda tuleb.

3. Hageja on kohtule esitanud alljärgnevad taotlused: 1) luba tutvuda müügilepingu originaaliga, et veenduda müüjate (S. Õ. i vanemate) allkirjade ehtsuses; 2) luba tutvuda lepingu originaaliga pangas selliselt, et pank oleks kohustatud vastama S. Õ. i küsimustele; 3) viia kinnistusraamatusse sisse muudatused omanike osas, aluseks seadusjärgne pärimine.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ning selle lisadega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja poolt taotletavaks peamiseks eesmärgiks on saada omandiõigus kinnisasjale, mida hageja valdab. Asjaoludest nähtuvalt on hageja vanemad oma eluajal võõrandanud kinnisasja hageja XXX. Hageja soovib, et lepingutesse lisatakse ühe osalisena ka tema ning selle alusel muudetakse ka kinnistusraamatus XXX asuva korteri omanike kannet.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 5. peatükk (§§ 84-99) reguleerib tehingute kehtetust ja tühistamist. Osundatud peatükis sisalduvate sätete kohaselt on lepingust taganemise, lepingu tühistamise või muutmise õigus vaid lepingu sõlmimisel osalenud lepingupoolel. Seega ei ole

S. Õ. il kui kolmandal isikul õigust nõuda lepingu tühistamist või muutmist temale sobival viisil. Asjaolu, et hageja vanemad otsustasid võimalikku pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandada, ei muuda tehingut kuidagi õigustühiseks ega anna hagejale õigust lepingu sisusse sekkuda või nõuda enda lepingupooleks märkimist. Pärandvara avaneb pärimisseaduse § 3 lg 1 kohaselt pärandaja surmaga, st et pärandaja surma hetkest muutub tema vara pärandvaraks. Kui enne pärandi avanemist on vara kehtivalt võõrandatud, ei kuulu see vara enam pärandvarasse, ka mitte juhul, kui võimalik pärija vara võõrandamisest ei teadnud.

7. Tõendeid selle kohta, et hageja vanemad oleksid tehingu tegemise ajal olnud piiratud teovõimega või kohustatud S. Õ. it üleval pidama, kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et üksnes hageja enda kahtlustest, et selline tehing ei olnud vanemate vaba tahe, ei piisa. Kohtule avaldatud asjaoludest nähtub, et hageja vanemad on oma eluaja jooksul teinud neile kuulunud varaga õiguspäraseid tehinguid, mida hageja esitatud hagiga tagasi pöörata ei ole võimalik. Ka ei ole asjakohane hageja väide, et lepingu sõlmimisel tulnuks kaasata tehingusse hageja ja hageja XXX K. Õ., kui võimalikud pärijad. Hageja vanemad teovõimeliste isikutena said ise oma eluajal oma vara kasutada ja käsutada neile sobival viisil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine hagis märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd hagi on esitatud paberkandjal, siis tuleb hagiavaldus ja lisad hagejale tagastada. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal menetluskulusid peale riigilõivu tekkinud. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Taotlus tuleb esitada Tartu Maakohtule ning taotluses tuleb märkida arveldusarve number, kuhu riigilõiv tagastada ning arvelduskonto omaniku nimi. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei saa ka temal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata.

9. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada TsMS §

372 lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik