Legislator Case Law & Legislation
3-21-65/2 AI generated

3-21-65/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-65/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

Legislator headnote

AI generated

3-21-65/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sama paragrahvi lõike 2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-65

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Hannele Hummel

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: X

Muud selgitused

Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel

tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus Andres Vinnile.

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 11.01.2020 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmist summas 47 581,30 eurot X (isikukood XXXXXXXXXXX) omandis olevale

kinnisasjale aadressil XXXXX tn X-XX, XXXXXX alevik, XXXXX-XXXXX vald,

Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXXXXXXXXX

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

3-21-65

2(4)

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1

p 2).

5. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva

vastutusmenetluse

tulemusena

maksuhalduri

poolt

eelduslikult

tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks

alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine

ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. 6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes,

mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmine, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et

vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg

on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

8. Kontrollinud MTA 11.01.2021 taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks asjakohased selgitused ja tõendid (sh XXXXXXXXXXXXX OÜ-le 23.07.2020

koostatud maksuotsus ja asjaomane kontrolliakt).

3-21-65

3(4)

9. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X vastutuskohustuse tuvastamise

menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa

saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-191178, p 9).

Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne

roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

10. Maksuhalduri 23.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051527-32 on tuvastatud

XXXXXXXXXXXXX OÜ maksukohustus 39 192,02 eurot. Maksukohustus on seotud

maksustamisperioodidega august kuni detsember 2019 (käibemaks) ning september kuni

detsember 2019 (tulumaks), mil XXXXXXXXXXXXX ainukeseks juhatuse liikmeks oli X.

Seega oli tulenevalt MKS §-st 8 X kohustuseks tagada ka maksustamisperioodil august kuni

detsember 2019 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et XXXXXXXXXXXXX OÜ kontrollimenetluses tuvastatud

asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja

XXXXXXXXXXXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib

vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1;

taotluse p 3, lk 4-5). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse

määramine. Maksuhaldur nõuab XXXXXXXXXXXXX OÜ endiselt juhatuse liikmelt X

menetluse käigus sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse

liikmeks olemise ajal.

11. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele

viitab praeguses asjas see, et XXXXXXXXXXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult

endalt ei ole andnud tulemusi (vt taotluse p 8, lk 6-7). Kohtule esitatud andmete kohaselt ei

kuulu äriühingule ka registervara ning maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal on alust

arvata, et XXXXXXXXXXXXX OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (vt

taotluse p 8, lk 7). 12. Maksuhaldur on usutavalt põhistanud taotlust osas, et pärast rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine X tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks (taotluse p 4, lk 5-6). XXXXXXXXXXX OÜ maksumenetluses

tuvastatud asjaolud annavad alust kahtlustada, et äriühing vältis maksukohtusi teadlikult. Sellel

ajal oli äriühingu tegevuse korralduse kohustus juhatuse liikmel X. Maksuhalduri esitatud info

annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud X tegevusega. Seega võib eeldada, et X

puudub soov ka isiklikult äriühingu maksukohustust tasuda. MTA poolt analüüsitud asjaoludest

nähtub, et X sissetulekute arvelt vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik ei ole.

Nimetatut arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et X võib talle kuuluva kinnisasja

võõrandada. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle

sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.

13. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud MTA

23.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051527-32, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud

(MKS § 132 lg 2) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse

lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka MKS §-s 98

sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.

3-21-65

4(4)

14. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv ja proportsionaalne

meede

taotletava

eesmärgi

saavutamiseks.

Hüpoteegi

seadmine

ei

takista

X

igapäevatoimingute tegemist ega riiva seega ebaproportsionaalselt tema omandiõigust.

Puudutatud isikul säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik MTA-ga

kokku leppida kinnisasja käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid

õigustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud

avalikku huvi võimalik muul viisil kaitsta. See tähendab rakendada mõnda muud puudutatud

isikut vähem koormavat meedet, mis aitaks tagada tulevikus tehtava vastutusotsuse

sundtäitmise võimalikkust.

15. Kohtu hinnangul on hüpoteegi seadmine summas 47 581,30 eurot põhjendatud.

Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas 3263,98 eurot (s.o 2592 eurot kohtutäituri

tasu + 671,98 eurot täitmiskulude katteks) ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l on õigus esitada

taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste

katteks. HKMS võimaldab taotluse esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks. Seega ei ole

tegemist nõude ületagamisega. X on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise

esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 44 317,32 euro suuruse

tagatise esitamisel.

16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus hüpoteegi seadmiseks X kuuluvale

kinnisasjale

olemasoleva

maksuvõla

ja

eeldatavate

täitmiskulude

tagamiseks

on

proportsionaalne ning põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib

haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa

taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 47 581,30 eurot X omandis olevale kinnisasjale

aadressil XXXXX tn X-XX, XXXXXX alevik, XXXXX-XXXXX vald, Harju maakond

(registriosa nr XXXXXXXX).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik