3-20-1005/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1005 Määruse kuupäev

12. jaanuar 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Juri Kovaljovi kaebus Viru Vangla 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 6-12/88-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Juri Kovaljov Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON

1. Lõpetada praeguse asja menetlus.

2. Tagastada kaebajale pärast praeguse määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 19. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 6-3/251-1 kinnipeetav Juri Kovaljovile (kaebaja) distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kokku 18 ööpäevaks. Kaebaja esitas selle käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 28. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 6-12/88-2 rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 26. mail 2020 kaebaja kaebus Viru Vangla 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 6-12/88-2 tühistamiseks.

3. Kohus võttis 2. novembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse.

4. Viru Vangla teatas 11. detsembril 2020 kohtule, et kaebaja vabanes samal päeval vanglast seoses karistuse ärakandmisega.

5. Kohus selgitas kaebajale 15. detsembri 2020. a kohtunõudes, et Viru Vangla 19. märtsi 2020. a käskkirjal nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsusel nr 6-12/88-2 ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust ning tühistamiskaebus on muutunud lubamatuks. Kohus küsis kaebajalt, kas ta soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks.

6. Kaebaja teatas 11. jaanuaril 2021 kohtule, et palub kustutada rikkumised ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/251-1. Kaebaja selgitas, et tema paigutamisega kartserisse rikuti oluliselt tema õigusi. 18 päeva jooksul oli kaebaja ilma elektriseadmeteta. Päeval oli ta ilma magamisasjadeta. Samuti oli piiratud liikumisvabadus ja sugulastega suhtlemine. Psühholoogiliselt oli kaebaja rõhutud ja rusutud, kaotas usu õiglusesse seoses vangla administratsiooniga. Kaebaja suhtes oli erakordselt negatiivne ja eelarvamuslik suhtumine ning kontaktisik lõi eesmärgipäraselt väljakannatamatuid tingimusi.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja vabanes 11. detsembril 2020 Viru Vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Viru Vangla 19. märtsi 2020. a käskkirjal nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsusel nr 6-12/88-2 ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust. Olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole viidatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest nendel haldusaktidel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune käskkiri ja vaideotsus on täielikult ammendunud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Kohus küsis 15. detsembri 2020. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Viru Vangla

19. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 6-12/88-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks.

Kaebaja 11. jaanuari 2021. a vastusest ilmneb, et kaebaja soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja märkis, et tema kartserisse paigutamisega rikuti tema õigusi, ning kirjeldas kartseris viibimise ajal kohaldunud piiranguid ja enda psühholoogilist seisundit. Samuti kirjeldas kaebaja vanglaametnike suhtumist temasse. Nendest selgitustest ei ilmne, miks on kaebaja õiguste kaitseks vaja tuvastada Viru Vangla

19. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/251-1 ja 28. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 6-12/88-2 õigusvastasus ning millist kasu ta sellest saaks. Kuna kaebaja ei ole ära näidanud, et tuvastamisnõudele üleminek on tema õiguste kaitseks vajalik, tuleb kohtul praeguse asja menetlus lõpetada.

8. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

9. HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel tagastab kohus kaebajale pärast praeguse määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.

(allkirjastatud digitaalselt)