1-20-6986/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-6986

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-6986 (19278002029)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Margus Kapaneni süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Süüdistatav

MARGUS KAPANEN

Isikukood

38411012738,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond,

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 7

klassi, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Üks kehtiv kriminaalkaristus.

Kolm kehtivat väärteokaristust.

Tõkend: puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Kalju Kutsar

Kohtuistungi toimumise aeg 30. november 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Margus Kapanen KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista rahaline karistus

150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (tuhat viissada) eurot.

2. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Margus Kapanenile käesolevas

kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Tartu Maakohtu 12.04.2017. a. otsusega

kriminaalasjas nr 1-17-3409 mõistetud põhikaristuse kandmata osast.

3. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse Margus Kapanenile mõistetud rahaline karistus täide

iseseisvalt.

4. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil tuleb mõistetud rahaline karistus

tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust

alates. Margus Kapanen on kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma igakuiselt 15.

kuupäevaks vähemalt 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuni kogu summa

tasumiseni.

5. Rahaline

karistus

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel

on 99920400004849. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6986, rahaline karistus, Margus

Kapanen“.

6. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Margus Kapanenilt välja riigituludesse

menetluskuludena sundraha katteks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot,

ekspertiisitasud 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja riigi õigusabi kulu 616 (kuussada

kuusteist) eurot ja 20 senti.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil on õigus menetluskulud

kogusummas 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) eurot ja 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta

jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Margus Kapanen on

kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks

vähemalt 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane

osamakse 148,20 eurot).

8. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99920700057884. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6986,

menetluskulud, Margus Kapanen“.

9. Rahalise karistuse või menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute

mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates

otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Margus Kapaneni süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.09.2019. a kella 12.54 Tartus Lääne tn

32 juures mootorsõidukit Suzuki SV 650 SK6 S registreerimismärgiga xxxxxxxxxolles

narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli

metaboliidi (THC-COOH) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus

ta liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Selliselt on süüdistusest aru saanud ka

süüdistav ise ja tema kaitsja.

2. Sellega pani Margus Kapanen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s o KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

3. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav

juhtis 13.09.2019. a kella 12.54 ajal Tartus Lääne tn 32 juures mootorsõidukit Suzuki SV 650

SK6 S registreerimismärgiga xxxxxxxxxMootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit

juhtinud isik on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega, samuti süüdistatava

enda ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

4. Vaidlusaluseks küsimuseks on narkojoobe esinemine mootorsõiduki juhtimise ajal.

Süüdistatav narkojoobes mootorsõiduki juhtimist ei tunnistanud ning väitis, et oli süüdistuses

nimetatud ajal kaine. Küsimus on seega, kas 13.09.2019 kella 12.54 ajal oli Margus Kapanen

narkojoobes või mitte. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendeid

hinnates saab narkojoovet jaatada. Seega on toime pandud tegu kuritegu ja see tuleb

kvalifitseerida KarS § 424 lg 1 järgi. KarS § 424 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või

kuni kolmeaastase vangistusega.

5. Esiteks nähtub 13.09.2019 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et Margus

Kapanen kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. Samuti viidatakse mainitud otsuses, et süüdistataval olid pupillid

suurenenud. Teiseks kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1336T, et Margus

Kapaneni 13.09.2019 kell 14.36 võetud uriinist tuvastati amfetamiini ja kanepit. Saatekirja

lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava

13.09.2019 kell 14.38 läbi xxxxxxxxxxxxxxx. Läbivaatuse käigus tuvastas ekspert vasakus

küünarlohus värske süstejälje hematoomiga. Samuti selle, et süüdistatava teadvus on selge, kuid

kuupäevades ta veidi kõhkleb. Lisaks nähtub läbivaatusest, et süüdistataval esines kerge

horisontaalne nüstagm ja kerge düsartria. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1336T lisast

2 nähtuvalt järeldas ekspert xxxxxxxxxxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest

kogumis, et Margus Kapanenil esines joove. xxxxxxxxxxxxxxx on kohtus ka eksperdina üle

kuulatud.

6. Süüdistatav narkojoobes olemist süüdistuses nimetatud ajal eitab. Margus Kapanen kinnitab

amfetamiini tarvitamist 10. ja 11.09.2019, küll aga eitab tarvitamist pärast neid päevi.

Süüdistatava ütluste kohaselt ei tundnud ta mootorsõidukit juhtima hakates, et oleks joovet.

7. Süüdistatava ütlused narkojoobe osas ei riimu kohtu hinnangul teiste asjas kogutud

tõenditega. Eelkõige on need vastuolus ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx koostatud ekspertiisiakti ja

ütluste ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja selle lisadega. Kohus leiab, et nii

joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisadega kui ekspertiisiakt on lubatavad ja

usaldusväärsed tõendid. Seejuures ei ole menetluse käigus tuvastatud asjaolusid, mis annaksid

alust kahelda süüdistatavalt uriiniproovi võtmise protseduuri õiguspärasuses või tulemuse

kujunemise jälgitavuses. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt toimetati Margus

Kapaneni puhul tavapäraste protseduurireeglite järgi ning millegi erilisega see juhtum talle

meelde jäänud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et nii proovi võtmise kui selle tulemuse

õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks tõendeid esitatud pole, mistõttu on tegemist

usaldusväärsete tõenditega.

8. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0070 järgi esines Margus Kapanenil mootorsõiduki juhtimise ajal

narkojoobeseisund, mille põhjustas narkootilise aine tarvitamine maksimaalselt 24 tundi enne

13.09.2019. a kell 14.38. Joobele iseloomulikust kliinilisest leiust fikseeriti süüdistataval värske

süstlajälg, mis viitab hiljutisele süstele, selge teadvus vähese kõhklusega kuupäevades,

kiirenenud südamerütm, arteriaalse vererõhu kõrgenemine, näo punetus, aeglustunud pupillide

valgusreaktsioon, kerge nüstagm, kerge düsartria, tasakaalu- ja koordinatsioonihäirest

ebakindel Rombergi asend, kergelt häirunud kand-varvas kõnd sirgjoponel ja sõrme-nina katse,

värin sõrmedes, laugudes, keeles. Seejuures on ekspertiisiaktist nähtuvalt kõikide mainitud

kõrvalekallete puhul tegemist sagedate narkootilise aine tarvitamisele viitavate tunnustega.

9. Kohtus ütlusi andnud ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx selgituste kohaselt viitasid tunnused

rohkem amfetamiini tarvitamisele. Lisaks selgitab ekspert, et värske süstlajälg tähendab kuni

12 tundi tagasi süstimist. Vanema jälje puhul hakkab hematoomi värvus muutuma. Seega on

süüdistatava ütlused selle kohta, et ta süstis endale amfetamiini viimati 11.09.2019 otseses

vastuolus ekspertiisiakti ja eksperdi selgitustega – süstimine pidi toimuma hiljemalt 12 tundi

enne läbivaatust, st hiljemalt 13.09.2019 kell 02.38. Ühtlasi selgitab ekspert, et nii nüstagm,

düsartria kui tasakaaluhäired on üsna värskelt, st kuni 24 tundi tagasi narkootiliste ainete

tarvitamisele viitavad tunnused, seejuures düsartria esineb suhteliselt lühikest aega ja viitab

sellele, et ainet on tarvitatud mõni tund enne tervisliku läbivaatuse teostamist. Eksperdi ütluste

kohaselt oli süüdistatava puhul narkojoobele viitavaid tunnuseid palju, mis kogumis kinnitasid

ekspertiisiaktis väljendatud narkojoobe esinemist.

10. Kohus on seisukohal, et kuivõrd küsimus ei ole süüdistatava narkootiliste ainete

tarvitamises ja sellest tekkivates häiretes üldiselt, vaid just Margus Kapaneni seisundis

konkreetsel ajahetkel, siis tuleb ka ekspertiisiakti ja eksperdi ütlusi hinnates keskenduda just

ajalisele mõõtmele. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt viitavad värskele (st mitte

süüdistatava ütlusi kinnitavale hiljemalt 11.09.2019) tarvitamisele värske süstlajälg, düsartria

ja tugev värin laugudes. Lisaks nähtub kohtule esitatud iseloomustavast materjalist süüdistatava

kohta ja süüdistatava enda ütlustest, et ta on narkootilisi aineid, peamiselt amfetamiini

tarvitanud pika aja jooksul. Eksperdi selgituste kohaselt kaovad kroonilise tarvitaja puhul

tarvitamisele viitavad tunnused kiiremini ja seda just amfetamiini puhul, millisel juhul võivad

kliinilised joobetunnused kaduda juba 1-2-3 tunni pärast. Seega nii süüdistatava taust ja

kogemus narkootilise aine tarvitamisel kui läbivaatusel tuvastatu viitab värskele amfetamiini

tarvitamisele, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks Margus Kapaneni ütlusi, mille kohaselt

tarvitas ta viimati amfetamiini 11.09.2019. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta 11.09.2019

narkootilist ainet tarvitas, võivad tõele vastata, seda kohus kahtluse alla ei sea, kuid tõendid

kinnitavad, et see ei saanud olla viimane kord ning tarvitamine pidi toimuma ka pärast seda

kuupäeva.

11. Kohus nõustub kaitsjaga, et narkojoobe tuvastamine ongi olemuselt hinnangulisem kui on

seda protsess alkoholijoobe puhul. See on aga juba seadusandja tasandil selliselt määratletud.

Nimelt on alkoholijoobe tuvastamiseks olemas tõenduslik alkomeeter ning seadusandja ette

näinud numbrilised näitajad, mille puhul alkoholijoovet jaatada. Seejuures on ühiskondlik

kokkulepe ja õiguspoliitiline otsus, et just 0,75 mg/l kohta on näitaja, mille puhul mootorsõiduki

juht kriminaalvastutusele võetakse. Narkojoobe osas sellised konkreetsed numbrid puuduvad.

Kusjuures alkoholijoove võib esineda liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kohaselt ka madalama näitaja

puhul, kui on tuvastatud erinevad kõrvalekalded inimese reaktsioonides, küll aga peab

tõendusliku alkomeetri näit olema siiski vähemalt 0,25 mg/l. Kaitsja viide liiklusseaduse § 69

lg 2 punktile 2 selle kaasuse kontekstis ja süüdistatava reaktsioonide häirumise taseme

hindamiseks on veidi ebatäpne, kuna see säte räägib alkoholist põhjustatud joobeseisundist.

Narkojoobe puhul kohaldub korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt on joobeseisund

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Seega tugevalt häiritud reaktsioonid ja funktsioonid kui

joobele viitavad tunnused, millest räägib liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 tuleb tuvastada alkoholi,

mitte narkootiliste ainete tarvitamise puhul. Narkootilise joobeseisundi jaatamiseks on vaja

tuvastada väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid. Margus Kapaneni puhul saab selliste tunnuste esinemist jaatada (vt otsuse punkte

5 ja 8).

12. Asjaolu, et narkojoobe tuvastamine on hinnangulisem kui alkoholijoobe puhul, ei tähenda,

et selline hinnanguline protsess oleks vähem usaldusväärne või kriminaalõiguse

määratletuspõhimõttega vastuolus. Ka hinnangutele on võimalik anda karistusõiguslikku

tähendust. Esiteks saab hinnangut kriminaalmenetluses anda üksnes asjatundja või ekspert,

kellel on vastav väljaõpe ja kogemus. Praegusel juhul on tegemist ekspertiisiaktis eksperdi

antud hinnanguga. Seejuures on kohus seisukohal, et eksperdi hariduslik taust, väljaõpe,

kogemused ja teadmised on piisavad, et tema antud hinnangule karistusõiguslik tähendus

omistada. Teiseks on narkojoove ja selle tuvastamise protsess, sh narkojoobes mootorsõiduki

juhtimise karistatavus seaduses defineeritud ja kirjeldatud, mistõttu pole tegemist ka

määratletuspõhimõtte rikkumisega.

13. Kohus leiab, et eelnevast lähtuvalt on tõendatud, et süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise

ajal narkojoobes.

14. Inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte ja kohtupraktika ühtluse huvides peatub kohus ka

kaitsja väitel, just kui tähendaks lahendatava kriminaalasja puhul joobe jaatamine hälbimist

senises kohtupraktikas kinnistunud seisukohtadest, mida väljendas Tartu Maakohus lahendis

1-18-9319. Kohus sellise kaitsja mõttekäiguga ei nõustu, kuivõrd kriminaalasi 1-18-9319

erineb praegusest kahe olulise aspekti poolest.

15. Esmalt tingis kohtuotsuse 1-18-9319 puhul õigeksmõistmise suuresti asjaolu, et joobele

viitavad tunnused olid küll tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis, ent

terviseseisundi kirjeldamisel meditsiiniasutuses neid sellises mahus ei leitud. Kohus leidis, et

joovet pole võimalik tuvastada üksnes politseiametniku, kes koostab indikaatorvahendi

kasutamise protokolli, hinnangu põhjal, vaid hinnangu peab andma eriteadmistega inimene.

Eksperdi hinnangu kohaselt narkojoove küll esines, ent kohus leidis, et ekspert tugines

hinnangu andmisel valdavalt indikaatorvahendi protokollile, kuivõrd terviseseisundi

kirjeldamise protokollis märgitud tunnused joobele ei viidanud. KorS § 41 lg 13 aga sätestab,

et riiklik ekspertiisiasutus annab hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta

bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli

põhjal. Indikaatorvahendi protokoll joobeseisundit tõendada ei saa. Seega leidis kohus asjas

1-18-9319, et esineb KrMS § 7 lg 3 mõistes kõrvaldamata kahtlus, kas joobeseisund esines,

mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Praeguse kaasuse puhul selliseid vastuolusid ei esine

– kõrvalekalded reaktsioonides tuvastati terviseseisundi kirjeldamisel ja need kajastuvad ka

vastavas protokollis. Seega tugines eksperdi hinnang uriiniproovi tulemuse ja terviseseisundi

kirjeldamisele, nagu näeb seda ette KorS § 41 lg 13. Seetõttu saab selles kriminaalasjas,

erinevalt asjast 1-18-9319, tugineda eksperdi antud hinnangule joobeseisundi kohta ja

järeldada, et Margus Kapanen oli narkojoobes.

16. Teiseks olid asjas 1-18-9319 ka joobele viitavad tunnused nii sisult kui mahult praeguse

asjaga võrreldes erinevad. On õige kaitsja viide kohtuotsuses 1-18-9319 väljendatud

seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ei tähenda automaatselt joobe olemasolu. Seetõttu

kirjeldas kohus ka praeguse juhtumi puhul eelnevalt põhjalikult, mida joobe tuvastamiseks

tõendada on tarvis ja miks saab väita, et süüdistatav oli süüdistuses nimetatud ajal narkojoobes.

Margus Kapaneni puhul polnud tegemist üksnes uriiniprooviga tuvastatud narkootilise aine

sisaldusega tema organismis, vaid väga mitmete kehaliste ja psüühiliste funktsioonide

häirumises. Neid kirjeldas nii ekspertiisiakt kui ekspert kohtuistungil. Kohtuotsusest 1-18-9319

nähtub, et tegemist oli juhtumiga, kus joovet eitati inimese puhul, kel tasakaalu- ja

reaktsioonihäired puudusid (kand-varvas kõnd sirgjoonel õnnestus hästi, seisis kindlalt, sõrme-

nina katse õnnestus täpselt), esines üksnes silmade punetus, kiirem pulss ja hingamissagedus

ning ühel korral eksimus jutu sisus, mis kohtu hinnangul ei olnud märkimisväärselt suur.

Seetõttu ei pidanud kohus narkojoovet tõendatuks. Selline kohtu seisukoht ei ole aga kuidagi

vastuolus joobe jaatamisega lahendatavas kriminaalasjas, kuivõrd erinevad asjaolud peavadki

tooma kaasa erinevad kohtuotsused. Margus Kapaneni puhul oli häireid oluliselt enam, sh olid

ekspertiisiaktist nähtuvalt häirunud ka tema tasakaal ja reaktsioon, mille veatu

funktsioneerimine on mootorsõiduki juhtimise ja liiklusolude täpse tajumise, st ohutu liiklemise

tagamise absoluutseks eelduseks. Seega on kohus seisukohal, et Margus Kapaneni puhul esines

joobele viitavaid näitajaid, mis mõjutasid tema võimet mootorsõidukit juhtida, sellises mahus,

et saab nõustuda nii eksperdi seisukohaga narkootilise joobe kohta kui süüdistuse hüpoteesiga

kuriteo toimepanemise kohta.

17. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Narkojoobe osas esines

süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Olles vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist

tarvitanud amfetamiini, nagu kinnitavad seda asjas kogutud tõendid, pidi Margus Kapanen kui

10-15-aastase narkootiliste ainete tarvitamise kogemusega inimene vähemalt möönma, et tal

võib esineda narkojoove. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud KarS 424 lg 1

subjektiivne süüteokoosseis.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle

karistus.

20. KarS § 424 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

21. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

22. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise

karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest

küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt

mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.

23. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega, kuna varasem tingimisi mõistetud

karistus pole eesmärki täitnud ja ükski teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt tõhus.

Kaitsja palus kaaluda süüdistatava karistamist rahalise karistusega, kuna süüdistatav käib tööl

ja peab selliselt üleval perekonda, samuti pole teda selle kriminaalasja aluseks olevast

sündmusest alates karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras. On möödunud võrdlemisi pikk

aeg, mille jooksul on süüdistatav püüdnud asuda õiguskuulekale teele ja loobuda

narkootikumide tarvitamisest.

24. Kohtu hinnangul väärivad kaitsja väited tähelepanu. Üldpreventsiooni puhul on ajaline

mõõde kohtu hinnangul äärmiselt oluline – riigi reaktsioon rikkumistele peab olema võimalikult

vahetu. Eripreventsiooni kui teise karistamise eesmärgi osas on kõige olulisem mõjutada

inimest selliselt, et ta edasisi rikkumisi toime ei pane, suunata ta õiguskuulekale teele. Tegu

pandi toime 13.09.2019, mistõttu tänasel päeval, s.o rohkem kui aasta hiljem ei saa kohtu

hinnangul enam rääkida kiirest ja kohesest reaktsioonist ja riigipoolse signaali saatmisest.

Tegemist ei ole ka tõenduslikus mõttes keeruka või mahuka kriminaalasjaga. Seetõttu on kohus

seisukohal, et üldpreventsiooni kui karistuse eesmärgi ja tauniva sõnumi saatmisega on selle

teo puhul riik jäänud hiljaks. Oluline on aga arvestada eripreventsiooniga ning mõelda, mis

võib olla selliseks mõjutusviisiks, mis suunaks süüdistatava õiguskuulekale teele.

25. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta, et rahaline karistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav on

küll varem kriminaalkorras karistatud ja tegu toime pandud eelmise otsusega mõistetud, ent

praeguseks hetkeks lõppenud katseajal, kuid see üksinda ei tähenda veel, et KarS § 56 lg 2

tingimused vangistuse kohaldamiseks oleksid täidetud. Ei ole veenev prokuröri väide, et ükski

teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt tõhus. Inimese karistamise eesmärk on tema

suunamine õiguskuulekale teele. Kohus leiab, et Margus Kapaneni puhul vangistus selleks

praegusel hetkel ei ole ja süüdistatavat õigele teele ei suuna. Pigem vastupidi – süüdistatav on

enda sõnul hakanud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. See nähtub ka Tartu Maakohtu

13.02.2020. a määrusest nr 1-17-3409, kus kriminaalhooldaja on leidnud, et Margus Kapanenil

on olemas motivatsioon ja tahe probleemiga tegeleda ning kohus on määranud Margus

Kapanenile lisakohustuse alluda ettenähtud ravile.

26. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta tänaseks käinud ravil ja pole juba üle aasta narkootilisi

aineid tarvitanud. Samuti on tal olemas töökoht ja kaks ülalpeetavat last. Kohus on seisukohal,

et sellistel asjaoludel ei oleks Margus Kapaneni karistamine vangistusega kuidagi kooskõlas

karistamise eesmärgiga suunata süüdistatav õiguskuulekale teele. Taas pigem vastupidi.

Süüdistatav on olnud kimpus sõltuvusprobleemidega, mis on tinginud ka kuritegude

toimepanemise. Tänaseks on ta saanud abi ning leidnud viisi elada seaduskuulekat elu.

Isoleerides ta pikaks ajaks ühiskonnast ja lõigates ära nii tööalased kui sotsiaalsed sidemed, ei

tegeleks riik mitte probleemi põhjuse, vaid tagajärjega. See ei mõjutaks kohtu hinnangul

kuidagi süüdistatavat õiguskuulekalt käituma, vaid pigem kaotaks motivatsiooni elu taas

rööpasse saada. Seega leiab kohus, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik

saavutada ka rahalise karistusega. Selliselt on kohtu hinnangul arvestatud nii vajadusega kaitsta

õiguskorra huve täna kui ka tulevikus.

27. Karistusmäära puutuvalt soovib kohus rõhutada järgmist. Prokurör taotles süüdistatava

karistamist sanktsiooni keskmisest oluliselt madalama, pigem alampiiri lähedale jääva

karistusmääraga. Vangistuse puhul on sanktsiooni keskmine määr 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

prokurör taotles karistusmääraks 5 kuud. Seega leidis prokurör, et süüdistatava süü on piisavalt

väike, et sellises määras karistamine täidaks nii üld- kui eripreventiivsed eesmärgid. Kohus

nõustub prokuröriga, et süüd saab pidada keskmisest väiksemaks – süüdistataval puuduvad

varasemad liiklusalased rikkumised, samuti pole ta aasta jooksul uusi rikkumisi toime pannud.

28. KarS § 424 lg 1 sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse puhul on 250 päevamäära.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada rahalise karistusega 150 päevamäära.

III Kriminaalmenetluse kulud

30. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot, ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3) kokku

summas 218 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 6161,20

eurot.

31. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on

põhjendatud mõista süüdimõistetult Margus Kapanenilt menetluskuluna riigi kasuks välja

sundraha, ekspertiisitasud ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 1710,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil on õigus menetluskulud kogusummas

1710,20 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates

selliselt, et Margus Kapanen on kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma hiljemalt iga kuu

viimaseks kuupäevaks vähemalt 142 eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse

148,20 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik