2-16-17852/132 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. jaanuaril 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-16-17852

Kohtuasi

OÜ

Nelgeron

hagi

N

L

vastu

91 524,66

euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 91 524,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Nelgeron (registrikood 10671698 asukoht

Peterburi tee 92g Tallinn 11415) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja: N L (isikukood xxx elukoht xxx) lepinguline

esindaja advokaat Dragan Perovic

Kohtuistungi toimumise aeg

30. november 2020

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Nelgeron hagi N L vastu 91 524,66 euro

väljamõistmiseks rahuldamata

2. Tühistada 27.01.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kanti N Lle kuuluvale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna tööpiirkonnas asuvale

kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

91 524,66 eurot OÜ Nelgeron kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta OÜ Nelgeron kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. OÜ Nelgeron (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista N Llt (edaspidi

ka kostja) 91 524,66 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Kostja töötas perioodil 25.03.2008 – 06.03.2015 hageja juures tegevdirektorina. Vastavalt

ametijuhendi p-le 6 oli kostja ülesandeks klientide ja partneritega lepingute sõlmimise

ettevalmistamine ja allkirjastamine, samuti sõlmitud lepingute täitmise tagamine. Kostja

andis 23.04.2015 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi ka EMTA) ütlusi, millega võttis omaks, et

tema põhiline ülesA oli metalli odavamalt osta ja kallimalt müüa. Kostja koostas kauba

müügilepingud ja tegeles kõigi lepingutega seotud probleemide lahendamisega nii Euroopa

Ühenduse siseste kui ka väliste hankijate ja ostjatega. 17.03.2014 sõlmis hageja, keda esindas

kostja, kirjaliku lepingu Soome Vabariigi äriühinguga Xxx OY-ga, mille alusel kohustus

hageja müüma Xxx OY-le kaupa (metalli) Soome Vabariiki. Hageja raamatupidamise

dokumentidest nähtub, et ta müüs Xxx OY-le arvete alusel korduvalt tsinki, väljastas Xxx

OY-le kauba müügi eest arved ja korraldas Xxx OY eest müüdud kauba transpordi Soome

Vabariiki. Kauba müügi kui ka transportteenuse eest väljastatud arvetel on käibemaks 0%,

kuna kaup pidi eksporditama Eestist Soome. Arved väljastati Xxx OY-le kauba ja

transporditeenuse eest vastavalt kostjalt saadud juhistele, samuti koostas OÜ Nelgeron Group

logistik, kust kostja tellis kaubavedude korraldamise, veolepingud kauba transportimiseks

Tallinnast Soome lähtudes kostjalt saanud juhistest. Hageja ostis Xxx OY-le müüdud kauba

D T OÜ-lt vastavalt hageja ja D T OÜ vahel 02.08.2012 sõlmitud kirjalikule lepingule.

Vastavalt D T OÜ ja hageja vahel allkirjastatud kauba üLndmise-vastuvõtmise aktidele on

kostja hageja nimel võtnud D T OÜ-lt vastu Xxx OY-le eelnimetatud arvete alusel müüdud

kauba. Hagejat esindas tehingu sõlmimisel kostja. Nelgeron Grupp OÜ valmistas ette kõik

veolepingu sõlmimise jaoks vajalikud rahvusvahelise kaubaveo saatelehed (edaspidi ka

CMR) vastavalt kostja juhistele ja andis need kostjale. Xxx OY on hagejale kõik hageja poolt

talle väljastatud arved tasunud ja tagasinõudeid ei ole kuni käesoleva ajani esitatud.

3. 03.12.2015 tegi Maksu- ja Tolliamet hagejale kontrollakti, millest selgus, et hageja oli

korduvalt rakendanud nii kauba müügil kui ka transportteenuse osutamisel alusetult 0%-list

käibemaksumäära, kuna tegelikult kaupa Soome Vabariiki ei viidud ja seega kauba eksporti

ei toimunud. Kontrollaktis kajastatu tulemusena muutis Maksu- ja Tolliamet hageja

maksuarvestust selliselt, et hageja maksukoormus suurenes 91 524,66 euro võrra (sh intress

25 523,93 eurot), s.t hageja kohustus tasuma eelnimetatud kauba müügiarvetelt ja

transporditeenuse arvetelt käibemaksu 20%, lisaks maksustas EMTA kõik transpordiarved.

4. Kostja 23.04.2016 Maksu- ja Tolliametile antud ütlustest nähtuvalt töötas ta vaid paberitega

ja ise kauba üLndmise juures ei viibinud, kaupa vastu ei võtnud ega andnud vedajale üle.

Seega ei kajasta kauba üLndmise-vastuvõtmise aktid tegelikkust. Kostja ei võtnud tegelikult

igakordselt kaupa D T OÜ laost vastu ega veendunud ka selles, et kaup Soome Vabariiki

vedamiseks tegelikult vedajale üle anti, mille tagajärjel kaup Soome ei jõudnud ja pole

võimalik tuvastada kuhu kaup tegelikult viidi. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus

eeltooduga poolte vahel kokku lepitud tegevdirektori ametijuhendi p-i 6, mille alusel oli

kostjal kohustus tagada sõlmitud lepingute täitmine. Lisaks kinnitas hageja raamatupidaja, et

kostja tõi talle kaubatarnete kohta vastukäivaid CMR-e, milles erinesid nii saatja kui ka saaja

isikud, paludes ühed asendada teistega, mis viitab kostja teadlikule tegevusele kaubatarnete

mittekorrektsel teostamisel ja maksupettuse korraldamisel hageja selja taga.

5. EMTA kontrollaktiga tuvastatud täiendav maksukohustus on käsitletav hageja kahjuna.

Hagejal puudub võimalus Xxx OY-lt nõuda käibemaksu tasumist, kuna kontrollaktist

nähtuvalt sisaldavad arved 20% käibemaksu, mis pidi olema eelarvesse makstud. Hageja on

Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist nähtuva täiendava maksukohustuse täitnud. Kostja

tegevuse tulemusena tekkis hagejale kahju 91 524,66 eurot, mis koosneb Maksu- ja

Tolliametile makstud käibemaksu summa suurusest 64 007,06 eurot, Nelgeron Grupp OÜ-le

tasutud transpordi eest käibemaksu summa suurusest 1993,67 eurot, maksu viivise summa

suurusest 20 419,14 eurot, mitte äriga seotud intressi kulude summa suurusest 5104,79 eurot.

6. Kostja on rikkunud töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi kuna tema

ülesandeks oli klientide ja partneritega lepingute sõlmimise ettevalmistamine ja

allkirjastamine, sõlmitud lepingute täitmise tagamine, millest tulenevalt pidi kostja võtma

kasutusele meetmed, et tagada Xxx OY-ga sõlmitud lepingute korrektne täitmine. Antud

juhul allkirjastas kostja dokumendid, mille kohaselt võttis ta hageja nimel D T OÜ-lt kauba,

tegelikult tahtlikult või minimaalselt veendumata, et kaup ka tegelikult olemas oli. Samuti

korraldas kostja kauba saatmiseks CMR-ide koostamise veendumata, et kaup tegelikult

vedajale üle anti, mille tagajärjeks on olnud, et kaupa tegelikkuses vedajale üle ei antud ja

kaupa ei toimetatud lepingu kohaselt saajani. Kostja tegevus ebaõigete CMR-idega, samuti

kostja tegevus kauba üLndmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel (OÜ-ga D T) kaupa

tegelikult mitte vastu võttes, viitab sellele, et kostja tegevus oli tahtlik. Tahtlikkusele viitab

muu hulgas ka asjaolu, et kostja töötas hageja juures tegevdirektorina olles oma tööülesAte

täitmises praktiliselt iseseisev. Hageja on alternatiivselt seisukohal, et kostja tegutses

vähemalt hooletusest ja oli oma töökohustuse rikkumises süüdi. Kostja esineb töökohustuse

rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, sest hagejale ei oleks kahju

tekkinud, kui kostja oleks veendunud, et kaup oli Eestist välja läinud või oleks korraldanud

kauba üle andmise ostjale Soome. Hageja sai teada kahjust Maksu- ja Tolliameti 03.12.2015

kontrollaktiga tutvumist ja pärast asjaolude selgitamist hageja töötajate ja Nelgeron Group

OÜ töötajate hulgas 2016.a alguses. Hageja taotleb kostjalt kahju hüvitamist täies ulatuses.

Hageja arvates puuduvad alused kahju suuruse vähendamiseks.

7. 29.09.2017 esitas hageja hagile alternatiivse aluse, mille puhul, kui kohus asub seisukohale,

et kostja ei vastuta tekitatud kahju eest TLS-ist tulenevalt, siis palub hageja, et kohus

hindaks, kas kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kostja

tahtlikule heade kommete vastasele tegevusele viitab, et kostja tegi hageja nimel tehingu

Soome varifirmaga, võtmata ette mistahes meetmeid selleks, et tuvastada, kellega ta

tegelikult lepingulisi läbirääkimisi pidas, et kostja andeis Nelgeron Grupp OÜ töötajatele

juhised kasutada kindlat transpordiäriühingut, kuigi tal puudus alus ühe konkreetse

transpordiäriühingu eelistamiseks, et veoga seonduvad dokumendid anti kostja juhistel tema

kätte, mistõttu oli ta ainus, kes sai kontrollida kauba vedajale üLndmist või tegelikkuses

mitteüLndmist.

8. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, kuna kontrollakti

järgi teavitati hagejat 24.11.2015 probleemidest Xxx Oy tehingutega, 1-aastast

aegumistähtaega kohaldades möödus tähtaeg hagi esitamiseks 24.11.2016, kuid hageja esitas

hagi 25.11.2016. Hageja väitel sai ta teada kahjust EMTA 03.12.2015 kontrollaktiga

tutvumisel ja pärast asjaolude selgitamist hageja töötajate ja Nelgeron Group OÜ töötajate

hulgas 2016.a alguses. EMTA kontrollaktis toodud andmetest ei nähtu, kelle

tegevuse/tegevusetuse tõttu sai võimalikuks olukord, et hageja poolt Soome äriühingule

müüdud kaupa tegelikkuses Soome ei viidud. Lisaks ei selgunud 24.11.2015 visiidi käigus

EMTA-sse, et hagejale üldse kahju tekib ja selle kahju suurus, kuivõrd maksuriski olemasolu

ei tähenda veel, et hagejal ka tegelikult tekib selles summas maksu tasumise kohustus.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

9. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et

hageja pole tõendanud kostja süülist töökohustuste rikkumist, hagejale tekkinud kahju ega

põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kostja töölepingu lisana esitatud tegevdirektori

ametijuhend on hageja poolt ebaõigesti tõlgitud. Ametijuhendi punkti 6 kohaselt tegeleb

tegevdirektor klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega ning võtab

tarvitusele meetmed sõlmitud lepingute kõigi tingimuste tagamiseks. Tarvitusele võetavate

meetmete ehk vastavate tööülesAte kirjeldust tööleping ei sisalda. Kostja tööülesandeks ei

olnud tagada hageja sõlmitud lepingute täitmine.

10. 03.12.2015 koostatud Maksu-ja Tolliameti kontrollakti kohaselt on hageja kajastanud

raamatupidamises ja käibemaksu arvestuses kauba müüki Soome äriühingule Xxx OY-le

kokku 24 arvel kokku 1 099 337 eurot, millest kaheksal juhul on alusetult rakendanud 0%-

list käibemaksumäära, kuna kontrollaktis nimetatud kaheksal arvel kajastatud tsingi

jõudmine Soome äriühingutele ei ole kinnitust leidnud. Ülejäänud 16 tehingu osas Xxx OY-

ga kontrollakt mingeid tähelepanekuid ei sisalda, mistõttu saab eeldada nende nõuetekohast

tõendatust maksuhaldurile. Oma seisukohale on maksuhaldur jõudnud temale kaubavedude

kohta esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ja Nelgeron Grupp OÜ arvete

analüüsimisel. Kuna kaupa ei viidud Soome hageja aga tasus Nelgeron Grupp OÜ-le kauba

Soome transportimise eest, siis hageja väljamaksed tsingi transpordi eest Nelgeron Grupp

OÜ-le ei ole seotud ettevõtlusega ning kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.

11. Hageja juhatuse liikmeteks hagis käsitletud ajal 2014. aastal ja praegu on I S (endine I R ja I

Z) ja A R, kes olid ka Nelgeron Grupp OÜ juhatuse liikmeteks. Seega mõlemat äriühingut

juhivad ja nende majandustegevust kontrollivad ühed ja samad isikud. Xxx OY ei ole

esitanud hagejale lepingust tulenevaid nõudeid, vaid on tasunud kauba ja selle transpordi eest

kokku 24 korral. Maksumenetluses tõendamata vedusid korraldas ja nende eest tasus

erinevatele vedajatele Nelgeron Grupp OÜ. Hageja ostis transporditeenuse sisse Nelgeron

Grupp OÜ-lt, kes esitas hagejale arved transporditeenuse eest, mis puudutasid kontrollaktis

käsitletud kaubavedusid Xxx OY-le. Käesoleval juhul on maksuhaldur kontrollaktis kahtluse

alla seadnud kaubaveo ehk veolepingu täitmise tõendamiseks esitatud dokumentatsiooni

õigsuse, millega koostamise või täitmisega kostja mingit puutumust ei omanud. Kostjale jääb

selgusetuks, miks ja milliseid meetmeid hageja arvates pidanuks kostja kui hageja töötaja

kasutusele võtma või saanuks kasutusele võtta veendumaks, et kaup on Eestist välja läinud ja

ostjale kätte toimetatud. Hagis puudub igasugune asjakohane viide töölepingust tulenevatele

kostja kohustustele, mida kostja oleks rikkunud.

12. Kostja üheks tööülesandeks oli hageja tehingutes transporditeenuse tellimine logistikafirmalt

Nelgeron Grupp OÜ, kes ostab hageja poolt tellitud veoteenuseid sisse erinevatelt vedajatelt

ja on vedajate lepinguliseks partneriks. Hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahel oli sõlmitud

vastav leping veo- ja ekspediitorteenuste osutamiseks hagejale, mille alusel Nelgeron Grupp

OÜ tegeles hageja kaubavoogude vedude, hoiustamise, ladustamise, ümberpakkimiste ja -

ladustamise,

deklareerimise,

muu

vajaliku

dokumentatsiooni

vormistamise

jm

ekspediitortegevusega, mille eest hageja tasus esitatavate arvete alusel. Kostja on kõikides

vaidlusalustes tehingutes Xxx OY-ga tellinud veoteenuse Nelgeron Grupp OÜ-lt ning hagist

ja kontrollaktist nähtuvalt on vedusid faktiliselt teostanud erinevad veofirmad. Kogu töö

tegemise aja jooksul ei ole kostja kunagi sõlminud ise hageja nimel vedajatega lepinguid

autovedude tellimiseks, kostja tegeles üksnes metallikaubanduse ja selle krediteerimise

küsimustega. Kostja lepinguliste tööülesAte täitmise kohaks oli hageja kontor. Kostja

ametijuhendi punkti 9 sätestab, et tegevdirektor sõidab varasemalt ettevalmistatud

komandeeringutesse klientidega läbirääkimiste pidamiseks, lepingute sõlmimiseks või

olemasolevate lepingute inspekteerimiseks. Kostja oma tööülesAte täitmisel ei viibinud ega

pidanud pidanud viibima kaupade üLndmiste/vastuvõtmiste juures erinevatel laoplatsidel.

Kostja ei suhelnud oma töökohustuste täitmisel vedajatega, ei pidanud koostama ega

kontrollima veodokumentatsiooni, mille õigsuses veendumata jätmist temale hageja ette

heidab, vaid seda koostas ja selle täitmist vedaja poolt kontrollis Nelgeron Grupp OÜ ja selle

töötajad.

13. Kostja ei tea, kas ja miks Nelgeron Grupp OÜ poolt organiseeritud kaubaveod on toimunud

kontrollaktis kirjeldatud viisil, kuid ainuüksi kontrollaktist endas toodud asjaolude pinnalt on

ilmne, et mistahes minetused kaubavedude osas ei saa olla etteheidetavad kostjale. Kostja

tööülesanded kontrollaktis kirjeldatud tehingutes Xxx OY-ga olid täiesti tavapärased ega

erinenud mingil moel mistahes teistest kostja osavõtul teostatud hageja kauplemistehingutest.

Kostja tööülesA mistahes tarnete teostamise seisukohalt seisnes selles, et olles

kooskõlastanud kaubamaterjali sisseostu ja müügiga seonduvad tingimused – sortimendi,

koguse, tehnilised nõuded, tarnetingimused, selle eest tasumise - siis tellis ta kaubaveo

kaubasaadetise lähte- ja sihtkoha vahel ning selle dokumentaalse vormistamise Nelgeron

Grupp OÜ-lt. Kuna Xxx OY tasus kauba ja transpordi eest täies ulatuses ettemaksuga, siis

saanud kinnituse raha laekumise kohta toimis kostja tavapäraselt, tellides kauba

kohaletoimetamise ostjale Nelgeron Grupp OÜ-lt. Kostjal puudus oma tööülesAte

teostamisel alus kahelda teiste isikute koostatava ja kontrollitava dokumentatsiooni õigsuses.

14. Kostjale hagis tehtav etteheide on sisuliselt ja õiguslikult etteheide hageja juhatuse

liikmetele, kes ei täitnud oma seadusjärgseid kohustusi. Hageja väide, et ta sai alles Maksu-

ja Tolliameti kontrollaktist teada kahju tekkimise asjaoludest, ei ole tõene. Kuna hageja ja

Nelgeron Grupp OÜ juhatuse liikmed kattuvad, siis lasus neil kohustus teostada järelevalvet

ja kontrolli mõlema äriühingu tegevuse üle. Kontrollaktides nimetatud vedude

mittetoimumisest pidid nad teada saama hiljemalt Nelgeron Grupp OÜ poolt vedajatele

vaidlusaluste vedude eest tasumise ajahetkest 2014 aastal. Seega on OÜ Nelgeron hagi

aegunud. Hagi on kostja vastu aegunud veel seetõttu, et kontrollakti järgi teavitati hagejat

24.11.2015 probleemidest Xxx Oy tehingutega, 1-aastast aegumistähtaega kohaldades

möödus tähtaeg hagi esitamiseks 24.11.2016, kuid hageja esitas hagi 25.11.2016.

15. Hagejal ei ole kahju tekkinud, kuna maksudeklaratsioonide muutmine asetleidnud viisil ei

ole käsitatav kahjuliku tagajärjena täiendava maksukohustuse näol. Hageja väitel ei oleks tal

kahju tekkinud, kui ta oleks Xxx OY-le müüdud kauba hinnale lisanud käibemaksu. Kui 24-

st tehingust 8-le tehingule Xxx OY-ga kohaldus kõrgem käibemaksumäär, siis hageja ei ole

müünud vaidlusalustel arvetel metalli Xxx OY-le mitte 20% soodsamalt, vaid ta pole

käibemaksu tasumiseks kohustatud Xxx OY-lt käibemaksu tasumist nõudnud. Hageja jaoks

on mõlema maksumäära kohaldamise puhul majanduslik tulem sama. Xxx OY-le müüdud

vara tegelik ja rahas mõõdetav väärtus ei ole vähenenud võrreldes arvetel märgitud ja Xxx

OY poolt tasutud kauba hinnaga. Hageja ei põhjenda, miks tal puudub võimalus nõuda Xxx

OY-lt käibemaksu tasumist. Kostja ei pea tasuma Xxx OY eest hagejale käibemaksu ega

vastutama hageja maksuarvestuse, rakendavate maksumäärade, lepingupartnertelt maksude

sissenõudmise ja maksude tasumise eest.

16. Kostja on seisukohal, et kehtiv materiaal- ja menetlusõigus ei näe ette alternatiivsel alusel

hagi esitamist deliktiõigusnormide alusel. Riigikohtu 05.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-

134-05 p-s 20 on leitud, et töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral

võiks tööandja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja töötas perioodil 25.03.2008 – 06.03.2015 hageja

juures, et alates 30.07.2008 töötas kostja tegevdirektori ametikohal ning, et kostja

tööülesanded olid sätestatud töölepingu lisaks olevas ametijuhendis.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale töölepingu süülise rikkumisega

kahju 91 524,66 eurot.

19. TLS § 74 lg 1 kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel

kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui töötaja on

töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses,

mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid,

töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist

käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude

vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva

tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

20. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse nimetatud seaduse §-s 16

sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja

rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.

21. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Riigikohtu 7.12.2005 otsuse p-st 12 tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05 tuleneb, et kohustuse

rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid

sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.

22. TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja

oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku

hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral

töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja

tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida

nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või

teadma pidi.

23. Hageja on tuginenud kahjunõude esitamisel kostjale 03.12.2015 hagejale koostatud Maksu-

ja Tolliameti kontrollaktist nr 12.2-3/030811-24, mille p 1.1.2 kohaselt kajastas hageja

raamatupidamises ja käibemaksu arvestuses kauba müüki Soome äriühingule Xxx OY kokku

24 arvel kokku summas 1 099 337 eurot, kuid millest kaheksal juhul oli hageja alusetult

rakendanud 0%-list käibemaksumäära, sest arvetel kajastatud tsingi jõudmine Soome

äriühingule ei ole kinnitust leidnud. Kontollakti p 1.1.1 kohaselt tegi maksuhaldur oma

järeldused kaubavedude kohta esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ja Nelgeron

Grupp OÜ arvete analüüsimisel. Kontrollakti p 1.1.1 alapunktis 9 on loetletud Nelgeron

Grupp OÜ koondarvete aluseks olevad spetsifikatsioonid, mis kajastavad Nelgeron Grupp

OÜ tellitud vedude andmeid eraldivõetud tarnete osas. Kontrollakti p-s 1.1.3 leidis

maksuhaldur, et kauba ühendusesisene käive on OÜ Nelgeron poolt Xxx OY-le esitatud

müügiarvete nr 0176, nr 0239, nr 0333, nr 0375, nr 0436, nr 0456, nr 0518 ja nr 0520 alusel

tõendamata ning transporditeenust arvete nr 0177, nr 0235, nr 0334, 0376, nr 0437, nr 0457,

nr 0519 ja nr 0521 alusel ei osutatud, mistõttu puudus hagejal 0% käibemaksumäära

rakendamiseks alus. Kontrollakti p 1.1.3.2 kohaselt kuivõrd kaupa ei viidud Soome aga

hageja tasus Nelgeron Grupp OÜ-le kauba Soome transportimise eest, siis ei ole hageja

väljamaksed tsingi transpordi eest Nelgeron Grupp OÜ-le seotud ettevõtlusega ning

kuuluvad maksustamisele tulumaksuga (I kd lk 55-72).

24. Hageja on kostjale hagiavalduses ette heitnud, et Xxx OY osutus varifirmaks, kuid kostja ei

tuvastanud U Ku isikusamasust Xxx OY esindajana, et kostja ei võtnud Xxx OY-le müüdud

kaupa igakordselt D T OÜ laost vastu ega veendunud selles, et kaup Soome Vabariiki

vedamiseks tegelikult vedajale üle anti, mille tagajärjel kaup Soome ei jõudnud ja pole

võimalik tuvastada kuhu kaup tegelikult viidi, millega rikkus kostja poolte vahel kokku

lepitud tegevdirektori ametijuhendi p-i 6, mille alusel oli kostjal kohustus tagada sõlmitud

lepingute täitmine.

25. Kostja võttis omaks, et üheks tema tööülesandeks oli hageja tehingutes transporditeenuse

tellimine logistikafirmalt Nelgeron Grupp OÜ-lt, kes ostis hageja poolt tellitud veoteenuseid

sisse erinevatelt vedajatelt ja oli vedajate lepinguliseks partneriks ning, et ta tellis

vaidlusalustes tehingutes Xxx OY-ga veoteenuse Nelgeron Grupp OÜ-lt ning vedusid

teostasid erinevad veofirmad. Kostja tegeles metallikaubanduse ja selle krediteerimise

küsimustega. Kostja väitel ei viibinud ta oma tööülesAte täitmisel ega pidanud pidanud

viibima kaupade üLndmiste/vastuvõtmiste juures erinevatel laoplatsidel. Kostja sellekohased

vastuväited on kooskõlas 23.04.2016 Maksu- ja Tolliametile antud ütlustega, et ta töötas vaid

paberitega ja ise kauba üLndmise juures ei viibinud, kaupa vastu ei võtnud ega vedajale üle

ei andnud.

26. TLS § 5 lg 1 p 3 ja 11 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt

tööülesAte kirjeldus ning viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. TLS § 15 lg 2 p

1 sätestab, et töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.

TLS § 2 kohaselt on käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja

kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine,

välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas

seaduses ette nähtud.

27. Kohtule esitatud kostja töölepingu p-st 2.2. nähtuvalt sisaldus kostja tööülesAte kirjeldus

tööjuhises (ametijuhendis), mis oli kokkuleppe lahutamatuks osaks. Tegevdirektori

ametijuhendist nähtuvalt oli kostja tööülesAteks muuhulgas ettevõtte personalitöö juhtimine

ja korraldamine s.h juhatuse liikmete äraolekul ettevõtte juhtimine, töölepingute sõlmimine,

korralduste, juhiste ja ametijuhendite andmine vastavalt ettevõtte põhitegevusele, ettevõtte

jaoks uute klientide otsimine, personali koolitamine. Kostja kohustuseks oli ka varasemalt

kokkulepitud klientidega läbirääkimisteks, lepingute sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute

täitmise

kontrollimiseks

komandeeringus

viibimine,

osalemine

ettevõtte

tegevuse

planeerimisel, pikaajaliste tuleviku plaanide väljatöötamine. Vaidlusaluse ametijuhendi p 6

kohaselt pidi kostja kui tegevdirektor tegelema klientidega (partneritega) lepingute

ettevalmistamise ja sõlmimisega ning rakendama meetmeid sõlmitud lepingute kõikide

tingimuste tagamiseks. Seega on hageja ametijuhendi tõlgendus, et kostja tööülesandeks oli

tagada hageja sõlmitud lepingute täitmine, eksitav. Meetmete kirjeldust, mida kostja

ametijuhendi punkti 6 täitmiseks pidi tarvitusele võtma, tööleping ega ametijuhend ei sisalda.

Töölepingus ja ametijuhendis puuduvad mistahes viited sellele, et kostja tööülesAteks oleks

olnud hageja müüdud kauba vedajatele laost üLndmine või üLndmise juures viibimine või

selle kontrollimine või vedaja poolt kauba vastuvõtmise tagamine või ostjale kauba

kättetoimetamine. See ei ole ka olemuslikult kostja kui tegevdirektori s.o ühe ettevõtte juhi,

ülesAtest tuletatav kohustus TLS § 15 lg 2 p 1 mõttes. Arvestades, et hageja lepingupartnerid

ning kaubatarnete lähte- ja sihtkohad asusid erinevates riikides, siis oli see ka praktikas

teostamatu. Vaidlusalusel perioodil hageja juhatuse liikme A.Ri kirjalikust seletusest

nähtuvalt oli kostja töökohustusteks töö ja suhtlemine ettevõtte võtmeklientidega, hageja

kaudu kaupade ostu-müügiga seotud igapäevase töö juhtimine ja teostamine, suhtlemine

kindlustusseltsiga, kus olid kindlustatud metalli ja keemilise toorainega seotud tehingud,

mida hageja müüs järelmaksuga. Samuti nähtub A.Ri seletusest, et kostja klientidega

suhtlemise viisiks oli e-post, telefon ja Skype ning kostja ei käinud kunagi ladudes autode

laadimist jälgimas, vaid teostas oma tööd kontoris. Arvestades, et kostja töötas hageja juures

tegevdirektorina alates 30.07.2008, töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi ja

A.Ri seletust, saab järeldada, et poolte vahel ka hagiavalduses töölepingu rikkumisena

käsitletud tööülesAte täitmise praktika puudus (I kd lk 11-15, lk 16-17, vandetõlgi tõlge II kd

lk 30, III kd lk 85-86, 91-92).

28. Hageja väited, et kostjale tulenes hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest hagejale

töölepingus sätestamata tööülesA, et ta peab kohapeal kaubatarnete lähte- ja sihtkohades

veenduma, et kaup on laos olemas ja vedajate transpordivahenditele peale laaditakse ning

sihtkohas maha laaditakse, on põhjendamatu ja vastuolus TLS §-ga 2, § 5 lg 1 p-dega 3 ja 11

ja kostja töölepingu ja ametijuhendiga.

29. Kohtule esitatud EMTA koostatud dokumendiga on tõendatud, et osaliselt ei ole hageja

arvete alusel kaup Soome jõudnud (II kd lk 154-157).

30. Hageja ja Xxx OY vahel sõlmitud lepingu ja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ja Xxx

OÜ vaheline ärisuhe loodi elektrooniliste sidevahendite, e-kirjade vahendusel ning vastavalt

lepingu punktile 1.1 on müüja kohustatud ostjale üle andma kauba ning ostja nõustub vastu

võtma ja maksma kauba eest vastavalt lepingus ja selle lisades ettenähtud tingimustele.

Lepingu punkti 4.1. järgi oli kauba tarnekohaks Helsinki, Soome. Lepingu on allkirjastanud

Xxx OY nimel U.K. Xxx OY registriandmetest nähtuvalt oli OY 2014.a äriühinguna

registreeritud,

seega

õigus-

ja

teovõimeline

ja

käibemaksukohuslane

omades

registreeringunumbrit VAT: xxx. ÄS § 34 lg 2 kohaselt võis kostja tehingute tegemisel

tugineda Xxx OY kohta tehtud kAtele ja pidada neid õigeks.

Puuduvad tõendid, et kostja pidi teadma lepingu allkirjastamise ajal 2014.a, et Xxx OY puhul

on tegemist variisikuga. Kirjavahetusest nähtuvalt suhtles kostja Xxx OY-ga e-kirjade teel.

Lepingute allkirjastamiseks ei pidanud kostja U Kuga kohtuma ega suhtlema isiklikult ja

vahetult, seda ei ole kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja kostjalt lepingu sõlmimise

ajal ka nõudnud.

A.Ri seletustest nähtuvalt arutas kostja kõik hageja planeeritavad tarned ja lepingud, mis olid

seotud

ostu-müügiga,

raha

järelmaksuga,

läbi

omaniku

I.Ri

ja

finantsdirektori/pearaamatupidaja A.Šiga, samuti et iga uue lepingu allkirjastamise otsustas

I.R ning finantsdirektor A.Š andis juhised, millised dokumendid on vajalikud

raamatupidamisaruAte jaoks.

Asjaolu, et kostja ametijuhendi p 9 nägi ette kostja komandeeringud klientidega

kohtumisteks, läbirääkimiste pidamiseks ja lepingute täitmise kontrollimiseks ja selleks

puhuks anti talle ametisõiduk, ei täienda kostja töökohustuste ringi. Kuna hagist ja

kontrollaktist nähtub, et Xxx OY tasus kauba ja selle transpordi eest ettemaksuga kokku 24

korral ega pole esitanud hagejale nendevahelisest lepingust tulenevaid nõudeid, samuti

puudusid hagejal nõuded Xxx OY vastu, siis puudus kostjal mõistlikult võttes põhjus Xxx

OY või tema juhatuse liikme poolt lepingu täitmises või muus tegevuses kahelda või mingeid

täiendavaid meetmeid rakendada (I kd lk 18-22, tõlge 122-127, II kd lk 31-34, 36-39, 48,

113-154, III kd 33-34, 41-44, 55-68, 91-92).

31. Maksuhalduri järeldustest nähtuvalt seisnesid kontrollaktis kirjeldatud vastuolud CMR-ide ja

vedude toimumise vahel. Vaidlus puudub, et kontrollakti p-s 1.1.3.2 Xxx OY-le käsitletud

kaubavedude transporditeenuse ostis hageja sisse Nelgeron Grupp OÜ-lt, kes korraldas

vedusid, tasus nende eest erinevatele vedajatele ja esitas hagejale arved transporditeenuse

eest.

32. Hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahel 02.01.2012 sõlmitud ekspedeerimislepingu p-i 1.1.

kohaselt on Nelgeron Grupp OÜ kui ekspedeerija kohustatud teostama kaubavedusid hageja

kui tellija tellimuses märgitud marsruudil ja transpordivahendil ning andma veose üle saajale,

ning hageja kohustub kaubaveo eest kindlaksmääratud tasu. Nimetatud lepingu p 3.2.

sätestab, et ekspedeerija arve esitamise aluseks on rahvusvaheline saateleht veose saaja

märkega veose saamise kohta (II kd lk 40-41).

33. Nelgeron Grupp OÜ ja hageja 06.01.2014 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et

mõlema äriühingu juhatuse liige ja Nelgeron Grupp OÜ peadirektor A.R annab Nelgeron

Grupp OÜ logistikutele ja deklarantidele suuniseid vedude korraldamise, arvestuse ja

kontrolli korraldamise küsimustes ning, et logistikud ja deklarandid peavad tundma kogu

transpordiskeemi, kontrollima veoste liikumist ja teadma veoste asukohta vedamise ajal,

täitma korrektselt vedude arvestusraamatut, koostama korrektselt laotellimusi ning esitama

deklarantidele kõiki vajalikke dokumente tollivormistamiseks (II kd lk 7-8, tõlge 8-9).

34. Kostja ja Nelgeron Grupp OÜ logistikute vahelise kirjavahetusega on tõendatud ka asjaolu,

et vedajaid (näit. AT Grupp OÜ) valisid Nelgeron Grupp OÜ logistikud. Sama nähtub

tunnistajate A.Ši ja V.K ütlustest, et autosid vedajatelt tellisid Nelgeron Grupp OÜ

logistikud, see polnud kostja töö. Kohtule esitatud kostja kirjalike korraldustega ja e-

kirjavahetusega on tõendatud, et kostja andis Nelgeron Grupp OÜ logistikutele A L S-S, A Z

ja deklarandile V K ülesande koostada kaubatarnete osas saatedokumendid vastavuses Xxx

OY-ga toimunud tehingutega ning toimetada kaup Soome aadressile. A-L S-S seletusega on

tõendatud, et praktikas oli väljakujunenud, et tellija saatis e-kirjad tellimusega koorma

vedamiseks, mis sisaldas koorma kohta kogu infot, et tema tegeles enamuses metallide ja

väikevedudega, et veoste tellimused täitsid pikaajalised koostööpartnerid ja vedude

tellimiseks kasutati tüüplepinguid, et iga veo jaoks vormistas deklarant V K vähemalt viis

CMR eksemplari, et tehnilised vead parandati pärast nende ilmnemist. xxx OÜ logistiku S F

seletusega on tõendatud, et 2015.a pöördus nende ettevõttesse hageja esindaja A.R, keda

huvitasid tellimused nr 100 ja 403, kes küsis seletuskirju ja veoga seotud dokumente ning

palus vedusid teostanud autojuhti kirjutada seletuskirjas, et kõik veosega seotud dokumendid

ja veojuhised saadi kostjalt. S.F seletuse kohaselt jätsid nad selle palve tähelepanuta, kuna

antud fakt ei vastanud tõele ja kogu suhtlus, mis puudutas vedusid toimus ainult Nelgeron

Grupp OÜ logistikutega (II kd lk 11, 15, 199, 194, III kd lk 6 pöördel, tõlked II kd lk 15, III

kd lk 49, 67, 59, 54, 87, 92, 93).

35. 16.07.2014 e-kirja teel kostja saadetud veotellimusest Nelgeron Grupp OÜ töötajatele A L S-

S ja V K nähtub, et kostja tellis xxx AS-i veo puhul Nelgeron Grupp OÜ-st veo sihtkohta,

mis on märgitud CMR-l xxx, mitte CMR-l xxx ning vedaja xxx AS-i tellis logistik iseseisvalt

(II kd lk 199 pöördel, tõlge III kd lk 59). E-kirjavahetusega Xxx OÜ-ga, D T OÜ-ga,

Nelgeron Grupp OÜ logistikute ja deklarandiga ja vedajatega on tõendatud, et hageja on

Nelgeron Grupp OÜ-lt tellinud Xxx OY-le müüdud kauba vedusid (II kd lk 113- 153, 158-

173,192-200, III kd lk 1-14, 29-32, 41-69). Seega täitis kostja oma tööülesandeid

nõuetekohaselt ja kooskõlas hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahelise ekspedeerimislepinguga

ja Xxx OY-ga sõlmitud müügilepinguga.

36. Kohus ei pea usaldusväärseks eelpooltoodud tõenditega vastuolus olevaid Nelgeron Grupp

OÜ deklarandi V.K, logistik A.Z, hageja pearaamatupidaja A.Ši ja raamatupidaja I.N

seletusi, mille kohaselt juhtis ja kontrollis kostja D T OÜ, hageja ja Xxx OÜ-ga seotud

tehinguid, kauba üLndmist ja veodokumente ning sekkus Nelgeron Grupp OÜ transpordi

organiseerimisse (I kd lk 50, III 153-155).

37. VÕS § 854 lg 1 kohaselt ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija)

korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma

ekspedeerijale tasu. VÕS § 855 lg 1 kohaselt kohustus korraldada veose vedamine hõlmab

eelkõige 1) sõiduki ja veotee määramist, 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao-

ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja

juhendite andmist;4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. VÕS § 855 lg 3 järgi

ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja

nimel. VÕS § 855 lg 4 kohaselt ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja

huvides ning järgima tema juhiseid.

38. Seega pidi Nelgeron Grupp OÜ nii seadusest kui ka lepingust tulenevalt toimetama Xxx OY-

le müüdud kauba – tsingi, vastavalt kostja juhistele D T OÜ laost kindlaksmääratud

aadressidele Soomes. Kuna ekspedeerija sõlmib lepingu vedajaga ise ega vabane vastustusest

veo tellija ees, siis ei omanud kostja tööülesannete täitmise seisukohast mingit tähtsust,

millise transpordifirmaga ekspedeerija Nelgeron Grupp OÜ veolepingu sõlmis. Veo

toimumist vastavuses tellija juhistega peab tõendama hagejale ekspedeerija Nelgeron Grupp

OÜ, mitte kostja, kes hageja ettevõttes oma töökohustusi täites on ekspedeerijalt veo tellinud.

39. Kuna kaubaveo jättis tegelikkuses teostamata Nelgeron Grupp OÜ ise või tema valitud

vedajate kaudu ning kostja ei ole Nelgeron Grupp OÜ töötaja, siis ei ole kostja rikkunud ka

hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi. Vedude teostamata jätmisest tulenevad

etteheited või nõuded saab aga hageja kui tellija esitada ekspedeerija Nelgeron Grupp OÜ

vastu.

40. Hageja on kostjale ette heitnud ka seda, et Xxx OY-le kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid

ei kajasta tegelikkust, et kostja palvel asendas hageja ja Nelgeron Grupp OÜ

pearaamatupidaja A.Š xxx AS-st veo mittetomumist kinnitava CMR-i xxx CMR-ga nr xxx,

mis viitab kostja teadlikule tegevusele kaubatarnete mittekorrektsel teostamisel ja

maksupettuse korraldamisel hageja selja taga (I kd lk 38A-39,II kd lk 64, 64A).

41. Hageja raamatupidamise siseeeskirja punkti 6 järgi peavad kõik algdokumendid olema

viseeritud juhataja või aruandva isiku poolt, mis oli kostja kui tegevjuhi kohustuseks. Kostja

väitel allkirjastas ta D T OÜ-ga kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid alles 2014.aasta

sügisel, kuna seda soovis hageja pearaamatupidaja A Š raamatupidamise jaoks. Antud väidet

tõendab Nelgeron Grupp OÜ raamatupidaja S R 05.09.2014.a e-kiri, mille manuses on

saadetud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid kostjale. Kaubaveo teostamise või teostamata

jätmise seisukohast ei oma antud aktid mingit tähendust, mistõttu ei ole need asjassepuutuvad

ning kohus jätab need tähelepanuta. Aktidele allkirjade andmine ei tõenda seejuures hageja

väidet, et kostjal oli töölepingust tulenev kohustus käia müüjate ladudes kauba olemasolu ja

pealelaadimist kontrollimas (I kd lk 79-86, II kd lk 11, 185-191).

42. Kohus on seisukohal, et 03.12.2015 EMTA kontrollaktis kirjeldatud hageja maksukohustuste

suurendamise seisukohalt ei oma tähtsust, milliseid andmeid või alusdokumente hageja oma

raamatupidamises pidas või kostjalt nõudis või milliseid alusdokumente kostja hagejale

esitas, kuna EMTA maksuarvestuse muutused ehk hageja väidetud kahju, olid tingitud

üksnes tsingi vedude Soome Vabariiki teostamata jätmisest, mitte raamatupidamise

korraldamisest. Ka nähtub A.Ri, S.F ja V.K seletustest ja EMTA-le antud seletustest aga ka

kohtule esitatud kirjavahetustest ja kirjalikest tõenditest, et vedudega seotud dokumente, s.h

CMR-e muudeti ja vormistati ümber tagantjärele, mistõttu ei ole need kohtu hinnangul

usaldusväärsed tõendid, millele otsust rajada. Järelikult ei ole muudetud dokumentide kohta

antud tunnistajate ütlused samuti usaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. (III

lk 3, 91-93).

43. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt esitas hageja

kostja vastu kuriteokaebuse väites, et hagejale ei olnud Xxx OY-ga tehingute toimumise ajal

deklaratsioone esitades teada asjaolud, mille EMTA kontrolli käigus tuvastas ning, et kostja

kuritarvitas hageja usaldust, müües kaupa mitte dokumentides kajastatud Xxx OY-le, vaid

hageja eest varjates kolmandatele isikutele, tekitades talle kahju maksukohustuse

suurenemise näol. Määruse p-ist 3.3. nähtuvalt asus Riigiprokuratuur seisukohale, et hageja

kaebuses toodud asjaoludel ei saa rääkida kostja poolt kelmuse toimepanemisest hageja

suhtes ning p-st 5.1. ja 5.2. nähtuvalt asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et hageja

on tasunud transporditeenuse eest, mida teenuse osutaja tegelikkuses ei osutanud, esitades

selle kohta valeväite ja saamaks varalist kasu. Määruse p-i 6.3.1 ja 6.3.2 kohaselt oli

Riigiprokuröril alust arvata, et hageja võis osaleda selles käibemaksupettuse skeemis.

Määruse p-des 6.3.3 ja 6.3.4. leiab riigiprokurör et hageja suhtes ei ole väidetavate tsingi

tehingutega seoses kelmust toime pandud, ning et tema hinnangul oli veo korraldamine ja

selle eest arvete esitamine viis, kuidas varjati käibemaksupettuse toimepanemist (II kd lk 36-

39).

44. Hageja väited, et kuna kostjal olid ühise lapse tõttu isiklikud sidemed ettevõtetes D T OÜ ja

Xxx OÜ maksupettuse toime pannud I N, siis tuleb eeldada kostja teadlikkust

maksupettusest, ei ole põhjendatud ega tõendatud. 26.02.2015 Harju Maakohtu otsuses ei ole

kostjale maksupettuses süüdistust esitatud ja puuduvad ka muud sellekohased tõendid (III kd

lk 115-116,118-123).

45. Seega on kohus tuginedes eeltoodud tõenditele kogumis seisukohal, et hageja ei ole süüliselt

oma töökohustusi rikkunud, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendamata ja tõendamata ning

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

46. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne tuginemine deliktiõigusnormide VÕS §-le 1043

ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte vahel

kehtis tööleping. Riigikohtu 05.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-05 p-des 19 ja 20 on

märgitud, et VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist ei või antud peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS

§ 1044 lg 4 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju

õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud

erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel.

Töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et

töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043

alusel.

47. TLS § 74 lg 4 kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesAte täitmisel

tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi

teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui

kolm aastat pärast kahju tekkimist.

48. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS

§ 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab

äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama seaduse

lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

49. Kohus on seisukohal, et kostja taotlused hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ning

hagi kostja vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hagi on aegunud põhjusel, et

äriregistri andmetest nähtuvalt olid hagejal ja Nelgeron Grupp OÜ-l samad juhatuse liikmed,

kes juhitisid ja kontrollisid mõlema äriühingu tegevust, s.h maksumuudatuse kaasa toonud

kaubavedusid, mistõttu pidid nad kontrollaktides nimetatud vedude mittetoimumisest teada

saama hiljemalt Nelgeron Grupp OÜ poolt vedajatele vaidlusaluste vedude eest tasumisest

2014. aastal. veel nähtub EMTA kontrollakti 8-lt leheküljelt, et EMTA tutvustas

24.11.2015.a hagejale ja volikirjalisele esindajale kontrollimise käigus selgunud asjaolusid,

maksuriski suurust ning esitas neile tutvumiseks kõik kontrollaktis esitatud andmed. Seega

oleks tulnud hagi kostja vastu esitada hiljemalt 24.11.2016. Hagi esitati aga 25.11.2016,

mistõttu see on aegunud.

50. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 27.01.2017

kohtumäärusega hagi tagamiseks kohaldatud abinõu, millega kanti kostjale kuuluvale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna tööpiirkonnas asuvale kinnistule registriosaga xxx, aadressiga

xxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 91 524,66 eurot hageja

kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik