2-20-1066/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-1066

Tsiviilasi

AMEX Export-Import GmbH hagi TDG Engineering

OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

34 423 eurot 45 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. augusti 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TDG Engineering OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): TDG Engineering OÜ (registrikood

12784018),

esindaja

vandeadvokaadi

abi

Andrei

Matvejev

Vastustaja (hageja): AMEX Export-Import GmbH

(Austria registrikood 101325h), esindaja vandeadvokaat

Margus Sorga

RESOLUTSIOON

1. Jätta TDG Engineering OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 5. augusti 2020 otsus

muutmata.

3. Jätta

TDG

Engineering

poolt

koos

apellatsioonkaebusega

esitatud

WhatsApp

tekstivestlus asja materjalide juurde võtmata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TDG Engineering OÜ kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AMEX Export-Import GmbH (hageja) esitas 21. jaanuaril 2020 hagi TDG Engineering OÜ

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 26 968 euro 34 sendi, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 5449 euro 82 sendi ning alates hagiavalduse esitamisest

jooksva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 21. septembri 2016 e-kirjaga tellimuse

aurusterilisaatoritele. Kostja tegi hagejale 22. septembril 2016 e-kirjaga 14 aurusterilisaatori

müügipakkumuse hinnaga 27 174 eurot ning edastas hagejale ettemaksuarve nr X. Hageja

nõustus kostja pakkumusega ning tasus ettemaksu 27 174 eurot 28. septembril 2016.

Kostja pidi hagejale üle andma aurusterilisaatorid 90 päeva jooksul alates ettemaksu

laekumisest, kuid ta ei teinud seda. Hageja taganes müügilepingust 21. aprillil 2017 ning palus

kostjal tagastada ostusumma 27 174 eurot. Kostja kinnitas 31. mail 2017 Skype kaudu peetud

vestluses, et tagastab ostusumma. Kostja tagastas 13. juulil 2017 hagejale 700 eurot selgitusega

„return of funds“ ehk „vahendite tagastamine“, seega tunnistas kostja müügilepingu sõlmimist,

luges taganemist põhjendatuks ning oli alustanud raha tagastamisega. Kostja pärast 13. juulit

2017 hagejale makseid ei teinud. Hageja esitas kostjale veebruaris 2018 pankrotihoiatuse.

Kostja esitas 16. märtsil 2018 hagiavalduse hageja vastu võlasuhte ja 27 174 eurose võlgnevuse

puudumise tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-18-4182. Kostja hagiavaldus jäi Riigikohtu

11. septembri 2019. a määrusega menetlusse võtmata. Tsiviilasjas tuvastati, et lepingu täitmise

koht oli Austrias. Seega ei saa enam vaidluse all olla, et kostja pidi andma kauba üle Austrias.

Hageja täitis lepingu kostjale. Isegi kui hageja suhtles enne lepingu sõlmimist mõne kolmanda

isikuga, siis pakkumust kolmas isik ei teinud ning hageja ei kinnitanud kolmanda isiku

pakkumust. Isegi kui kostja väide vahendustegevuse kohta on õige, siis vastutab kostja hageja

ees. Kuna kostja ei tootnud tellitud seadmeid ise, siis pidi ta ostma seadmeid muu isiku käest ja

müüma need edasi hagejale. Sellises olukorras ei saa väita, et kostja ei ole tehingu eest vastutav.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ja hageja vahel ei ole

müügilepingut sõlmitud. Kostja pangakontot kasutati kolmandate isikute poolt raha

ülekandmiseks.

Septembris 2016. a tellis hageja Venemaa äriühingult X (müüja) autoklaavide (meditsiiniliste

sterilisaatorite) tarne. Müüjal esines raskusi raha saamisega vahetult hagejalt, mistõttu müüja

pöördus kostja poole palvega aidata tehingu tehnilise korraldamisega. Kostja sai käsundi

vormistada arved kauba eest tasumiseks enda nimele ja võtta hagejalt vastu müüja jaoks raha.

Seejärel pidi kostja edastama raha hagejalt müüjale, kes omakorda pidi andma kostjale kauba

mille tarnimist hagejale pidi kostja korraldama. Kostja pidi vormistama tehingu enda nimel.

Hageja andis müüjale oma nõusoleku vormistada tehing ja tasuda raha kostja vahendusel.

Hageja esitaski poolte kokkuleppest tulenevalt 21. septembril 2016 kostjale tellimuse kauba

ostmiseks. Kostja esitas seejärel hagejale arve 27 174 euro tasumiseks, mille hageja tasus

27. septembril 2016. Kostja andis raha müüjale üle. Müüja tarnijad jätsid oma kohustuste

täitmata, mistõttu ei saanud ka müüja täita kauba tarnimise kohustusi hageja ees. Hageja taganes

lepingust ja nõudis raha tagastamist. Kostja kaudu tagastas müüja hagejale 700 eurot. Kuigi

hageja teadis, et kostja ei ole müügilepingu osaline ja tegutses vaid vahendajana, hakkas hageja

nõudma raha kostjalt.

Müüja kinnitas hagejale telefoni rakenduses WhatsApp peetud vestluses, et kostja tegutses

müüja huvides ja müüja käsundil ja ei olnud müüja ja hageja vahelise tehingu pooleks. Kõik

kostja poolt hagejalt saadud rahalised vahendid on üle kantud vastavalt olemasolevatele

kokkulepetele müüjale. Müüja andis kostjale sellekohase kirjaliku kinnituse.

Kostja tegutses nii müüja kui ka hageja käsundisaajana. Hageja nõustus sellega, et tehing

sooritatakse kostja vahendusel. Hagejapoolne käsund väljendub selles, et hageja kandis raha

üle kostjale müüjale üleandmiseks. Kostja on käsundi täitnud ja raha müüjale üle andnud.

Tsiviilasjas nr 2-18-4182 ei analüüsinud kohus hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhteid,

vaid käsitles üksnes kohtualluvuse küsimust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. augusti 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 26 474 eurot, seisuga 5. august 2020 sissenõutavaks muutunud viivise

6983 eurot 90 senti ning viivise alates 6. augustist 2020 kuni kohustuse (26 474 eurot) täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis 97% hageja

menetluskuludest kostja kanda ning 3% kostja menetluskuludest hageja kanda.

Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled sõlmisid müügilepingu 14 aurusterilisaatori

müügiks hinnaga 27 174 eurot. Pooled tegid vastastikused samasisulised tahteavaldused ja on

saavutanud konsensuse. Müügileping oli sõlmitud just hageja ja kostja vahel. Ühestki tõendist

ei tulene, et hageja oleks sõlminud müügilepingu kolmanda isikuga. Nimetatud ei lükka ümber

ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetus (tl 36-40, 44, 47-49) ega müüja seletused (tl 54, tõlge

tl 53). Kostja ei ole käsunduslepingu sõlmimist tõendanud.

Poolte e-kirjavahetusest tuleneb, et olulised küsimused seoses aurusterilisaatorite müügiga, st

kogus, hind, lepingu täitmise tähtaeg jms, arutasid omavahel hageja ja kostja esindajad. Hageja

kandis raha kostjale. Hageja esindaja küll suhtles enne lepingu sõlmimist müüjaga, kuid müüja

pakkumust hagejale ei teinud ning hageja ei kinnitanud müüja pakkumust. E-kirjavahetusest ei

tulene ka hagejaga kokkulepet, et poolte lepingut täidab kostja asemel mõni kolmas isik. Hageja

eitab sellise kokkulepe sõlmimist. Lepingueelselt või ka pärast seda võisid hageja ja kostja

suhelda ka muude isikutega, kuid see ei muuda lepingulist suhet ega välista kostja vastutust.

Müüja kinnitas kostjale 28. septembril 2016 saadetud e-kirjas raha saamist. E-kirja teemast ega

müüja kinnitusest raha saamise kohta ei saa teha kindlaks, milline arve oli tasutud või millise

raha saamist müüja kinnitas. E-kirjast ei tulene seotus vaidlusaluse tehinguga.

Kostja on oma kohustust oluliselt rikkunud, kuna ei täitnud lepingust tulenevat kohustust pika

aja jooksul peale hagejalt ettemaksu tasumist ja kohustuse täitmiseks kokku lepitud tähtaja

möödumist. Seega oli hageja lepingust taganemine põhjendatud.

Maakohus leidis, et kostja määras VÕS § 88 lg 1 järgi, et tagastab müügilepingu alusel saadud

ettemaksu ning puudub alus VÕS § 88 lg 8 kohaldamiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

26 474 euro tagastamist.

Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 22. aprillist 2017. Kostja tagastas hagejale 700

eurot 13. juulil 2017. Seega peab kostja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 alusel 27 174

eurolt perioodi 22. aprill 2017 – 13.juuli 2017 eest 494 eurot 34 senti ning alates 14. juulist

2017 põhinõudelt 26 474 eurot, s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 6489 eurot 56 senti. Kokku

peab kostja tasuma sissenõutavaks muutunud viivist 6983 eurot 90 senti ning alates 6. augustist

2020 seaduses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse hagi rahuldamises osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata

või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole müügilepingu pooleks ja võlasuhet, millest tulenevalt võlgneks kostja hagejale

väljamõistetud raha, poolte vahel ei ole. Kostja poolt esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et

leping sõlmiti hageja ja müüja vahel. 22. septembri 2016 ettemaksu arve lahtris „shipped to“

on märgitud "X" LTD, X, mis osutab müüja osavõtule tehingust. Hageja 21. septembri 2016. a

tellimuses märgitud tellimuse nr X kajastub hageja, kostja ja müüja kirjavahetuses. Müüja

28. septembri 2016. a ja 18. oktoobri 2016. a vastustes hagejale on teemaks märgitud „arve

tasumine_Amex PO# X“. Seega kinnitas müüja raha saamist just vaidlusaluse tellimuse eest.

Hageja tellimuses on kontaktisikuks märgitud müüja töötaja, müüja telefoninumber ja e-posti

aadress, mis näitab müüja seost hageja tellimusega. Hageja 14. septembri 2016 kiri kinnitab, et

kostjat kasutati vaid raha ülekandmiseks müüjale. Tellimuse esitamist müüjale kinnitab ka

hageja 21. septembri 2016. a kiri.

Kostja palub võtta asja materjalide juurde telefoni rakenduse WhatsApp hageja, kostja ja müüja

vahelise tekstivestluse. Nimetatud vestluses kinnitas müüja hagejale, et kostja tegutses müüja

käsundil ning hageja oli sellest teadlik.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja vaidles

uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Kostja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud neid tõendeid

võimalik varem esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt apellatsioonkaebusega esitatud WhatsApp

kirjavahetus tuleb jätta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja juurde võtmata, kuna viidatud sättes

nimetatud alused esitatu vastuvõtmiseks puuduvad. Kostja palub ringkonnakohtule võtta vastu

tõendina telefonirakenduse WhatsApp tekstivestlus hageja, kostja ja X vahel, millega soovib

kostja tõendada, et ta ei olnud müügilepingu pooleks. Kostja väitel viitas ta antud tõendile

maakohtus, kuid ta ei ole eksimuse tõttu seda vastusele lisanud. Nimetatu ei vasta

ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt maakohtus avaldatule. Kostja on 17. veebruari 2020

menetlusdokumendi viites 11 leidnud, et: „Kuna WhatsApp’i rakenduses sisalduv logfail on

tõlkimiseks väga mahukas, esitab hageja selle vajadusel hiljem.“. Seega ei olnud kostja

maakohtu menetluses eksimuses selles, kas ta on soovitud tõendid kohtule esitanud, vaid jättis

need maakohtus esitamata.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Seega on maakohtu otsus

selles osas jõustunud.

9. Hageja ostjana nõuab kostjalt kui müüjalt lepingust taganemise õigusliku tagajärjena hageja

poolt kostjale üleantud ostuhinna tagastamist.

Kostja ei vaidle menetluses vastu sellele, et tema ja hageja vahel oli võlasuhe. Vastuses hagile

väidab kostja, et tema tegevust tuleb kvalifitseerida käsundina nii müüja kui hageja poolel

(tl 35). Hageja ja kostja vahel oli kostja väitel käsundi sisuks see, et hageja kandis raha üle

kostjale, kes kandis selle omakorda üle müüjale.

Ostuhinna tagastamise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal menetluses TsMS § 230 lg 1 järgi

tõendada pooltevahelist müügilepingut, ostuhinna üleandmist ning võlasuhte lõppemist

hagejapoolse lepingust taganemisega.

VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Hageja on müügilepingu sõlmimise tõendamiseks kostjaga kohtule esitanud 21.septembri 2016

aurusterilisaatorite tellimust puudutava kirjavahetuse ning kostjale saadetud tellimuse. Selle

kohaselt tegi hageja kostjale ostutellimuse neljateistkümne aurusterilisaatori saamiseks kokku

hinnaga 26 810 eurot. Kostja tegevdirektor A.A. saatis hagejale 22. septembril 2016 e-kirja,

mille järgi peaks summa kokku olema 27 174 eurot. 22. septembril 2016 kostja poolt ja kostja

nimel saadetud eelvormiarve nr X järgi tuli tasuda ettemaksu 27 174 eurot. Hageja on ostuhinna

tasunud kostjale 28. septembril 2016. Kostja ei vaidlusta hagejapoolset ostuhinna tasumist.

Kui hageja taganes lepingust, tegi ta taganemisavalduse kostjale, meili koopia on saadetud

kolmandale isikule. Kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväited sellele, et tema esindaja on

hagejaga pidanud Skype teel läbirääkimisi ostuhinna tagastamise osas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on oma tõendamiskoormise kostjaga müügilepingu

sõlmimise suhtes täitnud. Kostjal tuleb tõendada muu võlasuhte sõlmimist hagejaga.

10. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud seda, et tema ülesanne oli

üksnes vahendada lepingu sõlmimist. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole

maakohus hinnanud tema poolt esitatud tõendeid, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib

esmalt, et kostja on enamus tõendeid, millele ta menetluses tugineb, esitanud venekeelsetena.

Maakohus ei ole asja materjalide järgi kostjalt dokumentide tõlkimist nõudnud ning on neid

kohtuotsuse põhjendustes ka hinnanud. Maakohus leidis põhjendatult, et nii hageja kui kostja

esitatud kirjavahetusest tuleneb, et kõik olulised lepingutingimused seoses aurusterilisaatorite

müügiga: kauba kogus, hind, lepingu täitmise tähtaeg, arutasid omavahel läbi hageja ja kostja

esindajad.

Hageja kandis ostuhinna üle kostjale. See, et hageja suhtles enne lepingu sõlmimist kolmanda

isikuga ning talle on osaliselt saadetud kirjavahetuse koopiaid, ei tõenda kolmanda isiku soovi

olla müügilepingu pooleks. Kostja võimaldas esitada tellimus enda nimele, kostja saatis omal

nimel eelvormi arve ning pidas kostjaga läbirääkimisi lepingutingimuste osas, sh ka ostuhinna

üle.

Asjaolu, et 22. septembri ettemaksu arvel on märgitud lahtris „shipped to“ "X" LTD, X, võib

viidata küll kolmanda isiku õigustele seoses raha laekumisega, kuid ei tõenda hageja ja

kolmanda isiku vahelise müügilepingu sõlmimist. Arvel on saatjana märgitud kostja. Ka kostja

enda poolt esitatud kirjavahetus ei tõenda müügilepingu sõlmimist hageja ja kolmanda isiku

vahel. Kostja ei ole esitanud tõendeid kolmanda isiku tahteavalduste kohta, mis üheselt viitaksid

lepingueelsetele läbirääkimistele vaidlusaluse müügilepingu tingimuste üle hageja ja kolmanda

isiku vahel või kolmanda isiku soovile sõlmida leping hagejaga. Ainuüksi see, et hageja

tellimuse number kajastub kolmanda isiku kirjavahetustes ei tõenda, et kostja ei soovinud

hagejaga lepingut sõlmida. Enamik kostja esitatud kirjavahetusest on toimunud hageja ja kostja

vahel, koopia saajaks on märgitud kolmas isik. Kolmanda isiku töötaja märkimine

kontaktisikuks ei tõenda müügilepingu sõlmist. Lepingu alusel üleantava eseme kohta võib

anda teavet isik, kes ei ole lepingu sõlmimisega seotud.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kolmanda isiku enda (seega vaid väidetava lepingu ühe

poole) kinnitus lepingu sõlmimise kohta hagejaga ei tõenda hageja ja kolmanda isiku vahelise

lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja esitas tellimuse kostjale. Hagi vastusele

lisatud (tl 51) meili teemaks märgitud „оплата счёта“ ei tõenda seda, milline arve oli tasutud,

millise raha saamist kolmas isik kinnitas.

Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidele ei vasta ka kostja väide, et ta üksnes vahendas

ostuhinna tasumist. Tellimus esitati kostjale, kostja pidas hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi

lepingujärgse hinna suhtes. Eelvormi arve oli tehtud kostja poolt. Hageja tasus müügihinna

kostjale, kostja tagastas hagejapoolse taganemise järel osa rahast hagejale. Seega ei vasta hageja

ja kostja vaheline leping ka komisjonilepingu tunnustele, sest kostja ei tegutsenud kolmanda

isiku arvel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal asuda ka seisukohale, et kostja oleks

käitunud kolmanda isiku esindajana. Kostja ei ole menetluses tuginenud asjaoludele, mis

viitaksid hagejale teatavaks tehtud tahteavaldusele teha tehing kolmanda isiku nimel

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1).

Kostja ei ole tõendanud menetluses seda, et tal ei olnud soovi vaidlusaluse tellimuse osas

hagejaga müügilepingut sõlmida.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel asudes seisukohale, et

hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping.

11. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et hageja on kehtivalt

lepingust taganenud, seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus müügilepingust taganemise eelduste

olemasolu.

VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab

kõik üleantu. Kostja ei vaidlusta ka seda, et hagejale ei ole müügilepingus kokkulepitud

esemeid üle antud. Kostja on hagejale tagastanud 700 eurot, makse selgituseks on kostja

märkinud „return of funds“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud

hageja nõude ülejäänud ostuhinna tagastamiseks.

12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4

teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust

kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei

esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist

ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu,

mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke