1-09-15407/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-09-15407

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2010. a Haapsalu

24. ja 25. mai 2010.a.

Kriminaalasja number

1-09-15407 (09915000100)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Rahvakohtunikud Ester Silm ja Harri Erman

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Gerda Raidla

Galina Kozelkova

Kriminaalasi

Emil Rats süüdistus KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2, § 404, § 120, § 121

järgi üldmenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Emil Rats - elukoht *, isikukood 34004014723, *, *haridus,

emakeel * keel, valdab * keelt, *,

karistamata

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Advokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista Emil Rats KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2 ja KarS § 404 järgi ning KarS § 63 lg 1

alusel karistada Emil Ratsi KarS § 114 p 2- § 25 lg 2 alusel vangistusega 8 (kaheksa) aastat.

2. Süüdi mõista Emil Rats KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) kuud.

3. Süüdi mõista Emil Rats KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Emil

Rats`ile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Emil

Rats poolt vangistuse kandmisel asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

5. Emil Rats suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni vangistuse

kandmisel asumiseni, seejärel tühistada.

6. KrMS § 141-3 lg 1 alusel määrata, et Pärnu Maakohtu 26.11.2009 kohtumäärusega nr 1-09-

17973 Emil Ratsile määratud ajutine lähenemiskeeld - mitte läheneda M R`ile lähemale kui

kõnetamiskauguseni, kehtib kuni Emil Rats poolt vangistuse kandmisele asumiseni.

7. Välja

mõista

Emil

Rats’ilt

riigi

tuludesse

kriminaalmenetluse

kulud

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus

nr 1-09-15407 ning nõude liik - sundraha, kaitsjatasu, koopiate, ekspertiiside tasu)/:

- sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;

- määratud kaitsjatele makstud tasu 9120 (üheksa tuhat ükssada kakskümmend) krooni.

- koopiate tegemise kulu 143 (ükssada nelikümmend kolm) krooni 60 senti,

-ekspertiiside tasud 6425 (kuus tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse

lisada, kelle eest nõue tasutakse.

8. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada tsiviilhagi ja mõista Emil Rats`ilt M R

(arveldusarve *) kasuks välja 19 350 (üheksateist tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.

9. Määratud kaitsjatele makstud sõidutasu ja – kulu 4617 krooni 60 senti jätta riigi kanda.

10. Tõlgitasu 216 krooni jätta riigi kanda.

11. Asitõendid- põlenud pesumopi otsik ja 2 tikutoosi, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada

peale kohtuotsuse jõustumist.

12. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.

13. Saata kohtuotsus ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise osas teadmiseks Lääne Prefektuuri

korrakaitseosakonna Haapsalu Politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS ja KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

I Emil Rats`i süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles ajavahemikus 2008. aasta lõpp

kuni 28.02.2009.a täpsemalt kindlakstegemata ajal, Haapsalu linnas * korteris isiklike suhete pinnalt

tekkinud tüli käigus kallale * M R, kellele lõi ühel korral lahtise käega näkku, põhjustades oma

tegevusega kannatanu M R füüsilist valu.

Sellise tegevusega pani Emil Rats toime teise inimese löömise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis

on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

II Peale selle süüdistatakse Emil Rats`i selles, et tema tungis alkoholijoobes olles 19.03.2009.a kella

18.00 paiku Haapsalus * elumaja koridoris asuvas WC-s omavahelise tüli käigus kallale abikaasa M

R, keda tiris juustest, surus jõuga kannatanu pead WC poti poole ning seejärel lõi ühel korral teda

rusikas käega vastu paremat õlga, põhjustades oma tegevusega kannatanu M R füüsilist valu ja

mitteeluohtliku tervisekahjustuse- *.

Sellise tegevusega pani Emil Rats toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Emil Rats ütles kohtus I ja II süüdistuse kohta, et ei tunnista ennast süüdi selles, et lõi lahtise käega

M R näkku, ei saanud teda lüüa, ta on selline naine, et ta tapaks ta.

19.03.09 WC-s ei kasutanud mingit vägivalda M. R suhtes, ta on temast tugevam kaks korda. Ei

olnud konflikti WC-s, ei tülitsenud, naine ise karjus ta peale. Kui sõnagi vastu ütleks talle, ta kohe

kutsuks politsei välja.

Kohus avaldas prokuröri taotlusel E.Rats ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tl 15 II kd E.Rats

ütlused:“ Kahtlustuse sisu on arusaadav, tunnistan, et panin toime kuriteo, milles mind kahtlustatakse

ja toimepandut kahetsen puhtsüdamlikult. Asja kohta annan järgmisi ütlusi – 19.03.2009 tulin koju,

olin ära joonud ühe 0,5 l pudeli õlut, marki ei mäleta. * M R hakkas kohe minu kallal norima, et kus

sa olid ja kus sa käisid, asja eest teist taga. See ajas mind närvi. M läks tualetti, mina läksin hetke

pärast ka tualetti, et vett võtta, kuna mujal vett ei ole. WC-sse ja vannituppa saab ühest uksest. WC ja

vannitoa vahel on küll sein, aga selles seinas on ukseava. M hakkas jälle norima, et kus ma nii kaua

olin jne. See viis mind endast välja. Võtsin tal õlast kinni ja surusin tema keha allapoole ja ühe korra

lõin teda õla pihta. Ma ei mäleta, et ma oleks M juustest tirinud. Seejärel lahkusin WC-st ja läksin

ära oma tuppa. Minul ja M on eraldi toad.“

Rats selle kohta, miks uurimisel rääkis nii, et lõi M - ei löönud teda ja sellepärast andis selliseid

ütlusi. Ei ole teda elu sees löönud. Politseis ütles, et võttis käega õlast kinni, aga ei ole rääkinud, et

on löönud teda. Ei mäleta sellest sündmusest midagi. Naine mõtles palju välja ja rääkis.

* on teda varem löönud, mitte vähe. Naine lõi teda sellepärast, et ei tahtnud kirjutada korterit naise

nime peale. Naine tahtis, et kingiks korteri M täditütre nimele. Mingi aeg oli sellega nõus. Keegi

pole näinud, et * on teda löönud, ta on kaval naine, teiste juuresolekul ta ei hakka seda tegema. Ise

ei ole *löönud, milleks teda lüüa? Ennem naine lööks teda.

Politsei käis kodus, sest naine kutsus telefoniga. Ta kutsub spetsiaalselt, et tal oleks alibi. Tal oli

vaja dokumenti selle kohta, et kakleb naisega. Politsei käis ka siis, kui oli kaine.

Kannatanu M.R on andnud I ja II süüdistusepisoodi kohta ütlusi, et need kuupäevad ei ole meeles,

neid kordi on nii palju olnud, kui E.Rats tema suhtes on kasutanud füüsilist vägivalda, enne

tulekahjut oli, see oli kui ta tualetis kallale tuli. Ei oodanudki seda, pani talle söögi laua peale, kui ei

pane, siis on külmutuskapp lahti. Tüli oli tema joomise pärast ja et E.Rats ei tahtnud ennast harida

ega pesta ja tassis igasugu rämpsu koju. Suvilas oli pardak ja kodus ta tegi sama.

19.03.09 Rats sõi kõhu täis ja natuke tukkus. Läks WC-sse, järsku Rats jookseb kallale (tema ise

läks pissile, istus poti peal), hakkas juukseid tirima ja siis hakkas pressima ja ütles, et surub tualetist

läbi (pead ei ole vastu potti surutud) ja siis võttis kaks rusikat kokku ja lõi. Tahtis selja tagant vastu

kaela, aga sattus parema õla peale tagant. Hakkas karjuma, Rats ütles sa võid karjuda nii palju kui

tahad, niikuinii sind keegi ei kuule. Üleval ei kuule keegi, seal elavad soomlased, maja on vaikne,

aga vaikust ei olnud nende pool.

Sellest kui juustest tiriti ja löödi, sai valu ka loomulikult. Ei mäleta, kas arsti juures käis, vist käis

küll. Rohtu kirjutati kogu aeg.

Siis andis ju ka andeks. Tuli politsei teda võtma, ta palus, et rohkem ei juhtu ja läks sinna oma tuppa.

Ütles politseile, et Emilit kodus ei ole. Igatahes kriminaalasi hakkas politseis, peale WC episoodi.

Naabrinaine aitas avaldust teha. Jah, valetas politseile, et Emilit ei ole kodus, et teda ära ei viidaks,

lootis, et läheb paremaks. Andis neile avalduse ja ütles, et ta on suvilas. Üks politsei ütles, et kahju

küll, et ta on teil ammu kallal käinud. Kogu aeg on andestanud. See valetamine puudutas seda WC

sündmust - võttis oma avalduse tagasi, tegi avalduse, et katkestada. Emil oli seal oma väikses toas

peidus. Oli. Oli.

Jah, E. Rats lõi 2008 lõpus või 2009 alguses talle lahtise käega näkku. See oli kodus köögis. Ta tuli

suvilast, ta oli kogu aeg seal. Sai sellest valu, tal on ju tugevad käed, ehituse käed. Kas Rats oli siis

alkoholi tarvitanud - ei mäletagi, millal ta seda ei tarvitanud. Käis psühhiaatri juures ka, et ta raviks

ennast. Aga ta ei tunnista, et ta on haige. Iga päev Rats tarvitab alkoholi, tal peab see kange õlu

olema, et õhtul ja et hommikuks jätkuks. Siis need väikesed pudelid, limontšikud.

III Peale selle süüdistatakse Emil Rats`i selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles ajavahemikus

2007. aastast kuni 15.04.2009.a korduvalt Haapsalus * korteris M R, öeldes kannatanule, et süütab

põlema M R ning tema ja M R *, millise ähvarduse täideviimist oli Margarita Ratsil reaalne alus

karta, arvestades nendevahelisi halbu suhteid, süüdistatava poolset pidevat alkoholitarvitamist ja

agressiivset käitumist.

Sellise tegevusega Emil Rats, ähvardades tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara

hävitamisega isikut, kellel oli reaalne alus karta nimetatud ähvarduste täideviimist, pani toime

KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

IV Peale selle süüdistatakse Emil Rats`i selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles ajavahemikus

01.01.2009.a kuni 28.02.2009.a, menetlusega kindlakstegemata kuupäeval, Haapsalus * korteris

abikaasa M R tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et hoidis M R näo ees kruvikeerajat,

öeldes samal ajal kannatanule, et torkab kruvikeeraja kannatanule kõrisse, millise ähvarduse

täideviimist oli M R reaalne alus karta, arvestades nendevahelisi halbu suhteid, süüdistatava poolset

pidevat alkoholitarvitamist ja agressiivset käitumist.

Sellise tegevusega Emil Rats, ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega isikut, kellel oli

reaalne alus karta nimetatud ähvarduste täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

V Peale selle süüdistatakse Emil Rats`i selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles ajavahemikus

20.03.2009-31.03.2009.a, täpsemalt kindlakstegemata kuupäeval, Haapsalus * korteris * M R

tapmisega, öeldes talle, et isegi kui politsei ta vangi paneb, tapab ta peale vanglast vabanemist ta

ikkagi ära, millise ähvarduse täideviimist oli M R reaalne alus karta, arvestades nendevahelisi halbu

suhteid, süüdistatava poolset pidevat alkoholitarvitamist ja varasemat agressiivset käitumist.

Sellise tegevusega Emil Rats, ähvardades tapmisega isikut, kellel oli reaalne alus karta

nimetatud ähvarduste täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Emil Rats andis III, IV ja V kuriteoepisoodi kohtus ütlusi, et ei ole ähvardanud panna põlema M R

ja nende ühisvara, iial ei ole sellist asja rääkinud, need olid naise sõnad. Ei ole ähvardanud

Margarita Ratsi kruvikeerajaga. Ei ole ähvardanud M R tapmisega kui politsei ta vangi paneb, need

on naise sõnad. Ei kahetse midagi, sest ei ole teda puudutanud. M võib ükskõik keda veenda.

Kannatanu M R andis kohtus III, IV ja V kuriteoepisoodi kohta ütlusi, et selle põlema panemise sai

ta pähe kusagil sõpradega, et saad rikkaks, et sul on suvila. Kui ta poolkaine oli, siis ütles, et käime

notari juures ära. Et kirjutame täditütre peale, temal ka tervist pole, kuigi ta saab praegu 50. Tal on

neli last ja ühe tema tütre peale veel ja et jääb kasvõi temale korter. Talle seletati, tema siis maksis

oma poole eest 500 krooni ja Rats siis oma poole eest. See oli seal torni juures. Siis sai see närimine,

et tema korter, et tema KEKi poolt saanud selle korteri. Ta ähvardas hävitada kõik ära, et mitte

midagi ei jää. Ei tule eesti keeles nii hästi välja kuidas vene keeles käib - ma panen kõik põlema – et

teile midagi ei jääks, nii ütles. Ta niimoodi rääkis, et ta põletab, et kõik hävitab kõik ära. Seda ta

tegigi. Põlema panemise ähvardusi oli kogu aeg, aga lihtsalt ei uskunud neid - viimane aasta. Oleks

teadnud, et selleni läheb, oleks kirjutanud kõik kirja.

Muidugi kartis seda ähvardust, kartis, et ta põletab suvila ära, teadis, et ta ei suitseta, aga seal käivad

tal sõbrad. Peale haiglat nii kaua kui omi asju päästis, siis niikaua ta tühjendas suvilat, müüs kõik

asjad maha mis sai.

On ähvardanud kruvikeerajaga, siis seisis ukse vahel. Ütles Ratsile, et ära koera ehmata, et koer

kardab, ta loomi armastab ja võttis kruvikeeraja ära ja siis läks oma tuppa ja keeras ukse lukku.

Kruvikeerajaga kallale ta ei jõudnud siis. Nii pikk kruvikeeraja oli, 15 cm koos käepidemega. Ütles -

su kõri torkan läbi. Kruvikeerajat hoidis pea lähedal, seisid teineteise vastus. Ratsil käisid järsku

need, ta paneb endale igasugu asju sisse ja siis käib tal järsku see. Kruvikeerajaga Emil ähvardas teda

- ei tea, kas ta oleks seda teinud või mitte, kartis tema suhtes juba kõike. Tüli oli kogu aeg joomisest,

mitte millestki muust. Viimased korrad käis nii, et ta astus uksest sisse ja hakkas kohe sõimama. Ta

ei saanud kellaajast aru, et kus sa nii kaua olid.

Mitte mingit tööd Emil kodus ei teinud. Tööriistad olid tal magamistoas kapi taga ja kelder oli ka

neid täis. Midagi teinekord ta võib- olla keeras kuskil. Aga tuba oli tööriistu täis.

Muidugi tekitas see hirmu. Elas kõik aastad hirmu all, oleks edasi kannatanud kui poleks seda

juhtumit vahele tulnud.

E. Rats on ähvardanud, et isegi kui politsei teda vangi paneb, et siis ta tapab ta. See oli enne

põlemist ja politsei kutsumist, siis ta hoidis ennast paigal. Tegi teinekord nii, et räägib politseiga, aga

tegelikult ei rääkinud, siis Rats läks alla mere äärde vaatama kas politsei tuleb või mitte, aga ei

kutsunud.

Kartis teda, sest sai aru, et Rats on juba tohm, et ei ole normaalne inimene. Tema oli kodune

koristaja. Tülisid oli tihti, proovis rohkem suud kinni hoida, et ei tuleks tülisid, aga kus sa suudad

suud kinni hoida, kui näed, et kui tuleb ja eest märg ja soristab koridori. Hakkas Ratsi kartma

sellepärast, et nägi, et ei ole tal selle joomisega kõik korras. Ta magab välja, siis proovib hästi

rääkida ja kaob minema, aga proovi raha mitte anda, siis tal rahu ei ole.

Kohus uuris ka järgmisi kirjalikke tõendeid:

Tl 4 II kd on FIE Perearst Andri Meriloo tõend politseile selle kohta, et M R`ile väidetavalt mees

löönud selga 19.03.2009 õhtul. Obj.-par. *.

Tl 7-11 II kd on 23.03.2009 teostatud Margarita Rats läbivaatuse protokoll koos fototabelitega,

mille kohaselt paremal õlal hematoom mõõtmetega 3x4 sentimeetrit.

VI Peale selle süüdistatakse Emil Rats`i selles, et tema üritas alkoholijoobes olles üldohtlikul viisil

tappa * M R, pannes bensiini kasutades 15.04.2009.a õhtul kella 18.40-18.44 paiku Haapsalu linnas

* majas temale ja * Ma R kuuluvas korteris number * tahtlikult põlema koridoris elutoa ukse ja

välisukse vahelise piirkonna, teades, et elutoas viibib lukustatud ukse taga tema abikaasa M R.

Koridorist levis tuli kiiresti elutuppa, kus kannatanu sai põletushaavu ning kust ei olnud kannatanul

võimalik ukse kaudu välja pääseda, mistõttu hüppas ta elu päästmiseks aknast välja. Süütamisega

tekitas Emil Rats M R I ja II järgu põletuse ca 12% ulatuses kehapinnast ja III järgu põletuse ca 4%

ulatuses kehapinnast * piirkonnas. Tuli levis koridorist ka kööki, kus paiknesid kaks gaasiballooni,

mis oleksid tule edasise leviku korral plahvatanud ning kahjustanud ka teiste majaelanike elu ja

tervist.

Tulekahjus hävinesid kannatanule kuuluvad järgmised esemed: kasukas väärtusega 3000 krooni, 3

paari kingi koguväärtusega 1200 krooni, 2 jopet koguväärtusega 800 krooni, mantel väärtusega 1000

krooni, 4 vaipa koguväärtusega 1000 krooni, 2 külmutuskappi koguväärtusega 5000 krooni,

sügavkülmutuskapp väärtusega 4000 krooni, õmblusmasin väärtusega 1000 krooni, väike

küpsetusahi väärtusega 250 krooni, mikrolaineahi väärtusega 1000 krooni, diktofon väärtusega 1000

krooni, mobiiltelefon Nokia väärtusega 100 krooni. Kokku tekitati kannatanule kuriteoga varalist

kahju 19350 krooni.

Sellise tegevusega pani Emil Rats üldohtlikul viisil toime teise inimese tapmise katse, mis on

kuriteona kvalifitseeritav KarS § 114 p 2- § 25 lg 2 järgi.

Sama tegevusega pani Emil Rats toime oma asja süütamise, millega põhjustas ohu inimeste

elule ja tervisele, s.o KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Emil Rats andis kohtus ütlusi, et 15.04.09 hommikul tõusis korteris. Vist linnas ööbis.

Ei mäleta, kas sel hommikul naine andis 15 krooni. 15.04.09 õhtul kella kuue ja seitsme paiku tuli *

talust. Kui 15.04.09 koju tuli, oli kaine, sest naine andis 15 krooni ja rohkem raha ei olnud. Tuli *,

väljus Mihkli peatusest ja tuli koju. Oli väsinud ja läks oma tuppa ja heitis pikali ja jäi magama. Ja

kui ärkas, siis kuulis nagu vesi voolab ja mingi sumin käib. Magas ja siis sai vingu ja suitsu. Ärkas

suitsu peale. Kõik oli must, vist suitsust, vingu oli vist ka. Kui tuletõrjujad ta tuppa sisenesid, juba

ärkas üles. Pärast tundis kuidas viidi toast välja, pandi autosse istuma ja viidi haiglasse ja haiglas

anti hapnikku hingata kaks tundi. Kolm päeva peale seda oli uimane, alles siis tuli mõistusele

Ei tea, kas M R oli kodus, tal oli uks lukku pandud. Hääli oli kuulda, naisterahva ja meesterahva

hääli. Läbi seina kuulis hääli, uks oli kinni ju. M toast kostvad hääled olid normaalsed, läbi ukse oli

kuulda.

Tl 124 I kd on E.Rats andnud ütlusi: „ Sel õhtul kui tema ja M korteris toimus tulekahju, tuli koju ja

kuulis elutoast, millise uks oli lukustatud, kõva lärmi. Kuulis sealt naise ja mehe hääli, korteris oli

kõva lärm, seal joodi alkoholi.“

E.Rats - pidas seda normaalseks, kui hääled on läbi ukse kuulda. Võib ainult oletada, et joodi

alkoholi, sest nad jõid seal tihti, lukustasid ukse ja jõid.

Oli taskus 50 senti, kanistrit ei ole toonud korterisse, mille eest? Mille jaoks seda bensiini vaja on? Ei

näinud korterisse minnes kanistrit. Kui ära viidi, siis nägi, et miski musta värvi seisab nurgas.

Tikkude kohta oma toas - ei suitseta, pole 50 aastat ühtegi suitsu teinud.

Plahvatuse häält ei kuulnud, magas ju. Esimene uni. Aken nähtavasti oli kinni, veel oli väljas külm,

sellepärast.

I kd tl 38 on E.Rats andnu kohtueelsel uurimisel ütlusi: „Tanklast ostsin 5-liitrilise kanistri

bensiiniga, kanister oli valget värvi plastmassist, kanister paistis läbi. Kiltsi teelt läks jalgsi koju.

Korteri välisust ei lukusta. Korteri koridoris pani selle bensiini täis kanistri kapi ette, kapp asub tema

ja naise toa uste vahele jääva seina ääres. Naisega on eraldi toad, naine lukustab alati oma toa ukse.

Naise tuba on see, millise uks jääb kohe korteri välisukse vastu ja tema tuba jääb korteri välisukselt

vaadates vasakule. Kui korteri koridori jõudis, siis kuulis, et M räägib oma toas kellegagi, kuulis

tema toast tema enda ja veel ühe naisterahva häält.“

E.Ratsi ütlused, miks andis eeluurimisel eelkirjutatud ütlusi - siis kui andis ütlusi, siis ei saanud osta

bensiini, siis ainult 50 senti oli taskus, aga kui andis ütlusi, siis oli veel vingu mõju all. Kuulati

peale tulekahju üle teisel või kolmandal päeval.

Miks uurimisel ei öelnud, et ühe meesterahva häält kuulis- ei näinud uksest läbi, uks oli kinni.

I kd tl 38 on E.Rats andnud ütlusi:“ Oma toas pani käima televiisori ja hakkas seda vaatama, istus

voodil ja aken oli lahti“.

E.Rats erinevate ütluste kohta - täpselt ei mäleta enam, rohkem kui aasta on möödas. Tegelikult

lamades vaatas telekat.

Kes tõi korterisse kanistri bensiiniga - see kellega ta elab (M ja J kas elavad koos või sõbrustavad),

temal on auto, punane auto ja see seisab maja otsa seina juures. Välistrepikoja välisukse võtmed

olid sellel mehel ja V. Ja endisel naisel on ka võtmed. Ei saa öelda, et tema, see mees tõi bensiini,

sest ei ole seda näinud.

Ei tea, miks tulekahju tekkis. Magas. Mida ei tea, seda ei tea.

Tl 124 I kd on E.Rats andnud ütlusi:“ Eelmises ülekuulamises rääkisin, et tõin bensiinikanistri puude

lõikamiseks korterisse aga seda nägin vist unes. Tegelikult meenus mulle 3-4 päeva hiljem, et ei

toonud ikkagi seda kanistrit korterisse.“

Rats: ei olnud raha, oli ainult 50 senti taskus.

Ei mäleta, millal täpselt üle kuulati, möödas on juba aasta ja kaks kuud, ei mäleta täpselt. On isikut

tõendav dokument. Politseis käies ei olnud dokument kaasas, sest naine võttis kõik dokumendid enda

kätte, et ei saaks raha võtta. Naine peitis kõik dokumendid ära.

Talus tööde tegemiseks on elektriline saag- Stihl.

Abikaasa eelmise aasta aprillis suitsetas, aga nii, et ta ei näeks.

Abikaasa juures käisid inimesed, kuid ei näinud ju läbi ukse, kes need olid, kuulis juttu. V käis igal

õhtul, ta töötab kella üheksani, siis kella 12-ni öösel nad karjuvad, lärmavad. Ja see meesterahvas

käis külas.

Enne 15.04 oli abikaasaga juttu abielu lahutamisest ja vara jagamisest. Ta tahtis veel korteri ära

võtta. Siis võttis suvila ja müüs selle 500 000 krooni eest ja ostis endale korteri T tänavale, seal

korteris ei ole kordagi käinud. Oli isegi väga abielulahutuse ja vara jagamisega nõus. Tahtis eraldi

elada, see oli ühine korter, kus elaks kui paneks ta põlema.

Varem ei tahtnud J V rääkida, sest teadis, kui närviline naine on. Naine arvas, et tema ei tea, et ta

elab selle mehega. Naine käis selle mehe ema juurde, J V * aitamas. Ta tuli talle autoga järgi ja

viis ema juurde. Nad ei elanud koos, aga kohtusid. Margarita töötas ilmajaamas ja see mees käis

välismaal tööl ja kui teda ei olnud, siis oli rahu majas, kui mees oli siin, siis kutsus ema aitama.

Istusid autosse ja sõitsid ära.

Alkoholi tarvitamisest - 15 krooni eest päevas palju ei joo, arvab. Paar korda nädalas õlut jõi.

Ei oska öelda, keda kahtlustada, kes võis tema peale viha kanda ja kanistri korterisse tuua ja selle

süüdata. V on auto ja ta võis tuua bensiini korterisse. Ei saa öelda, et ta tõi, sest magas

Suhted abikaasaga olid normaalsed, 10 aastat tagasi leidis ta endale teise mehe, ei elanud juba koos,

elasid eraldi tubades. See mees oli J, täpselt perekonnanime ei oska nimetada. V või midagi sellist.

See meesterahvas käis nende juures korteris abikaasa juures külas tihti, tulid masinaga ja siis

lähevad tuppa ja istuvad luku taga. Pole näinud, et ta ööseks sinna on jäänud, sest rohkem elas talus.

Miks peaks J peale vihastama, mõned päevad tagasi nägi teda, andis kätt ja teretasid. Omavahel

mingit vihavaenu ei ole, tal oli palju naisi ja võis keegi midagi teha. Ei tekitanud mingeid pingeid, et

abikaasal oli 10 aastat teine mees, oli isegi hea meel, et ta ära läheb. 10 aastat mingit kontakti ei

olnud.

On 9 aastat pensionil. Võib-olla mõnikord mingeid juhutöid tegi. 15. aprillil oli talus. 32 aastat

naine saab ta rahasid. Ei andnud talle osa rahast, korjas seda raha, et kui on juba vanad ja haiged et

siis … aga vahetas selle raha dollarite vastu. Nii nagu ta ütles, 15 krooni andis iga päev. Kui oli

kodus. Selle raha üle, mis abikaasa tema arvelt välja võttis, ei tekkinud tüli. Naine tegi süüa.

Teinekord tahtis vett osta talumajja kaasa, naine rohkem kui 20 krooni ei andnud.

Kannatanu Margarita Rats andis kohtus ütlusi, et 15.04.09 käis R töökohas, aprillikuu, siis olid

sünnipäevad, esimene oli tema sünnipäev, 14.04 oli sõbranna ja siis töökaaslase sünnipäev. Jäi siis

natukene kauemaks. Sünnipäeval tarvitati natuke alkoholi – šampust ja konjakijooki, tema võttis

natuke konjakijooki. Ja nagu naised ikka ajavad juttu ja olid natuke kauem ja kõik.

Tuli natuke hiljem koju koeraga koos, koer oli kogu aeg ka kaasas, käis tööl temaga. Kuskil kuue

paiku võis koju jõuda, käis naabrinaise juurest ka läbi. Läks kodus oma tuppa ja tahtis köögist

midagi võtta. Ei tea, kas Emil oli kodus või mitte, aga oli nii, et kui tema oli kodus, siis välisuksest

tuli Emil kanistriga sisse. Ei olnud uks lukus, mees tuleb uksest sisse koridorist, valge kanistriga.

Ütles vene keeles, et mis sa igasugust rämpsu siia tood ja lihtsalt pani ukse kinni. Oli mõte veel, et

sõidab suvilasse puid saagima. Oli juba tüdinenud, et tema väike tuba oli igasugust prahti täis.

Külalisi ei olnud. mitte kedagi polnud. Ei käinudki kedagi, ainult naabri V ja harva käis üle koridori

A ka. Sel õhtul ei käinud keegi.

Ust lukku ei pannud - oma elutoa ust, olid eraldi toad, magamistuba, vannituba, koridor ja köök. Kui

oleks ukse lukustanud, siis oleks viga olnud lukus, võti keeras peale sündmust lahti ja kinni, lukk oli

korras. Ei keeranud ust lukku. Ei oodanud, et ta midagi teeb ja päeval oli julgem, õhtul pani lukku,

sest kartis, et mis öösel võib tulla ja ka iga kord ei pannud. Vaatas mis olukorras ta oli ja siis

lukustas. Ei lukustanud ust, on selles täitsa kindel.

Tahtis koeraga pikutada ja telekat vaadata. Järsku kuulis, et äkki valatakse ukse peale, seal

õhukesed uksed, kuulis kuidas ta hooga valab. Ei möödunud seal midagi aega, paar minutit ja

hakkas kohe valama. Uks oli õhuke ja siis kui tundis seda bensiini lõhna kohe, võttis koera, viskas

koera välja ja siis lohistas poolest kerest ise ennast, siis käis plahvatus ja rohkem ei mäleta. Tahtis

politseid kutsuda, telefon oli kaelas. Tuld nägi ja kõik, poolest kerest oli akna peal, selle kitsa osa

peal. Kaugemale ei jõudnud. Kui akna peal oli, siis ei mõelnud midagi, on paks ja mõtles, kas üldse

mahub sealt välja. Plahvatus oli ja tuli tuli tõmbetuulega tema peale. Vannitoas aken on kogu aeg

lahti, sest see kemikaalide lõhn on kogu aeg toas. Kuidas oleks saanud uksest välja minna kui üle

koridori on vaja välja mina, kui Rats valab üle ukse bensiini? Ega ei teadnud, mis sealt edasi tuleb ja

sellepärast hirmuga viskaski koera välja, ei usaldanud Ratsi enam, võis oodata ükstakõik mida. Või

oleks tema käest rusikaga vastu pead saanud.

Ja siis oli haiglas. Seal tuli endasse, siis küsis kus koer on, esimese asjana. Pärast hakkas uurima, et

need kes nägid, mis korteris toimub, rääkisid seda. Sai põletushaavu. Kõik juuksed olid kuni

pooleni põlenud ja siis põlved, siis jalad. Ja selg. Siis viidi Tallinnasse lappima, vasakust jalast võeti

nahka ja lapiti seal, haavad olid väga sügavad, kui tuli haiglast välja, siis veel lõhkesid haavad.

Praegugi annavad veel haavad tunda, nahk on õhuke, põlve peal teevad haavad praegugi haiget, seal

on nii õhuke ja ei kasva seda õiget nahka.

Ei suitsetanud kaks aastat, nüüd hakkas suitsetama. E. Rats ei suitsetanud. Toas sigaretikonisid ei

olnud, siis ei suitsetanud, isegi V tegi oma kodus suitsu ära ja siis tuli tema juurde ja tema juures ei

suitsetanud, et mitte ärritada. Ta ( V) töötas pikad päevad, kuigi ta ( süüdistatav) valetas, et tema

pani põlema või tema peika. Ei olegi peikasid, eluaeg pole olnud.

Korteris tikud on gaasipliidi jaoks. Gaasipliidil oli kaks väikest ballooni ja väike pliit ja pani

balloonid kappi. Gaasipliit oli köögis. Kui tuled koridoriuksest sisse - on koridor, siis paremale on

köök, vasakut kätt on kaks toaust. Tl 7 –skeem - köök on paremat kätt, uksest eemal oli pliit, ukse

taga oli külmutuskapp ja siis oli pliit, paremat kätt.

Peale põlengut oli korteris kole. Siis vaatas mis riided saab päästa. Seal oli võimatu olla, seal võis

lämbuda ära. Tund aega juba oli raske seal olla, sest kõik oli tahmast rikutud. Voodi oli põlenud, aga

voodikast, mis all oli, seal olid riided alles ja kapid, mis kinni olid, seal olid ka riided alles. Ratsi

tuba ei olnud isegi must.

Soovib, et see kohus lõpeks ära ja et ta ei puuduks, ja et ei valetaks ka, et ükskord räägiks õigust. Kui

ta joomisest ei mäleta, siis on tema viga. Bensiini ostis üle aia naabrimehe käest.

Tema võttis ju Ratsi pensionid välja. Iga päev jagas korterivõlad ära ja iga hommiku kell 7 andis

Ratsile 15 krooni. Peale seda oli vaja jälle rohkem. Pani iga kord kirja kalendrisse selle, et kui palju

Rats on maha joonud. Teinekord oli Rats lihtsalt vait ja kõik, või hävitas selle kalendri ära, et ei

oleks näha. Mõlemi raha kulus majapidamisele ära, pluss Emilile õlleraha andmiseks. Ise töötas

viimaseni.

Kui Emil oli kaine, siis suhtlesid normaalselt, aga rohkem oli ta täis, sõi enda kõhu täis ja siis riiete

ja saabastega vajus oma tuppa. Ei ole midagi varjata, siin on veel üks asi, et on veel elus. Saab

pensioni, on ühevanused. Tema käes oli jah raha, pidas majapidamist, elekter, kõik oli makstud.

Eraldi tubades elasid, sest kuidas saab joodikuga koos toas olla? Lämbub ära seal. Talvel kogu aeg

aken lahti. Eraldi tubades elasid üle 10 aasta. Mida hullemaks see joomine läks, siis läks niimoodi.

Elas Ratsiga nii pikalt koos, sest kuhu on minna. Suvilas rahu ei olnud, seal ümberringi elasid need

joodikud, sõbrad. Lahutada tahtis ammu, kuid temaga ei saa mitte midagi tehtud. Aga Rats jääb ju

nälga kui teda ei ole, oli tema kinnisvara, vahepeal nagu oligi nõus, aga ei.

Tl 22 I kd on kannatanu öelnud:“ Emil vastas mulle, et see on puude lõhkumise jaoks“.

Räägin jumala tõtt. Ütlesin talle, et mis sa tood igasugust rämpsu siia tuppa. Ei mäleta, kas ta vastas

või mitte, teab, et pani ukse kinni. Ta on rääkinud küll, et puude jaoks bensiin, naabrimees andis. On

väsinud sellest sõimamisest, kuulis ainult bensiini valamist.

Tl 22 I kd on kannatanu öelnud:“ „Emil oli koju tulles purjus ja ta ka sõimas mind, aga kuna see

sõim on meil nii igapäevane asi, siis ma tema sõimul enam tähelepanu ei pööra ning seetõttu ei tea

mida ta mulle ütles“

Nii see ongi, ei pannud enam tähele, mida ta ütles. Õpetati enda närve rahustama.

Ei saanud varem lahutada, Emil ei tulnud kusagile ja kohtu kaudu ei saanud, sest ei olnud nii palju

raha. Saks ütles kui haiglas oli, et annate avalduse ja siis saate lahutuse. Ta siis ka ei andnud rahu, ta

mõtles et on ikkagi tema kinnisvara. Riidlemine Emiliga oli tavapärane, ei saanud kogu aeg vait ka

olla. Oli ka päevi, kus oli vait oma toas, pärast läks koristas ära laua alt ja laua pealt. Oli kindel

korteris, et korteris midagi hullu ei juhtu, suvilas ei julgenud, selle jättis hoopis tema peale. Pool

päeva oli Rats suvilas, siis tuli linna.

Korteri uks - kogu aeg lukustasid ja avasid. Vahepeal jätsid isegi lahti, keegi ei käinud, Rats ei

viitsinud lukku panna. Rahulik trepikoda oli.

Tl 22 I kd: „Korteri välisuks on meil pidevalt lukustamata, mina lukustan ainult oma toa ust.“

Õue välisuks oli kogu aeg lukus. Korteriuks oli teinekord lahti, sest ei viitsinud kinni panna. Ise

pani ikka kinni, teinekord oli lahti, sest teadis, et sinna keegi ei tule. Oma toa uks oli lukustatud, olid

määrimisrohud tehtud ja siis lukustas. Vastab tõele, et korteriuks oli pidevalt lukustamata, Rats ei

viitsinud seda lukustada, võti oli nikerdusega ja ei viitsinud.

Kui lähenemiskeeld on kohaldatud, peale seda ei ole Rats teda tülitanud.

Seda on väga vähe olnud, et E.Rats on kaine olnud, siis ta magab oma toas. Suu on kinni ja hakkab

jälle raha küsima ja kõik natukese aja pärast. Kui ta on kaine, siis tal natukene ikka pea töötab, aga

seda on väga vähe kui ta on kaine olnud, ta on kogu aeg uimane olnud. Ammu on see tunne, et Rats

ei saa üldse purjus peaga millestki aru. Siinsamas räägib ta ühte juttu, siis natuke aega läheb mööda,

teine jutt. Teiste inimeste suhtes ei ole E.Rats vägivaldne, väljaspool ei näita ta midagi välja. Ainult

tema suhtes. Ja kui keegi oli külas, koputas, tuli sisse, kui tüli oli, ta ei teinud väljagi, et tüli oli, läks

teise tuppa. Emil Rats ei ole konfliktne inimene. Ainult temaga on konfliktne. Ei siin mingit

armastust ei olnud, oli Ratsi majahoidja, et kapid on täis ja toit on olemas ja koristab. Jah, majandas

rahadega, aga sealt järgi enam midagi ei jäänud.

J aitas remonti teha, temaga on normaalsed suhted. See kõik oli peale lahutust, ta aitas uues korteris

remonti teha, polnud midagi enne seda olnud. Kaldas ta pani boileri, see oli nõukogude ajal ja siin

teda üldse polnud, ta oli kuskil välismaal, ta töötas seal. J mäletavad kõik Haapsalu mutid, ta töötas

bussi peal, kõik mutid tunnevad teda. Korteris J ei käinud, ilma Ratsita ta meil ei käinud, siis on

mees kodus olnud. J ei ole meessõber olnud. Absoluutselt mitte midagi pole olnud. Siis peavad kõik

bussijuhid ja Rohuküla sadamas kõik need töötajad olema, V ja K, elektrikud ja kõik on käinud meil

tööd tegemas ja suvilas on käinud elektrit panemas.

Praegu sõbrutseb J, käib külas nii tihti kui vaja. Praegusel ajal võib öelda, et ta on väga hea

meestuttav. Ratsil on kade meel, et on hea toetaja inimene olemas.

Tl 67 fotodel olevad laudu, et kelle toas need lauad olid - see on Ratsi toas, see suur õmblusmasin,

suur Singer masin, see väike laud on tema toas, Emil Ratsi toas ja tuba on terve.

Tunnistaja M T andis kohtus ütlusi, 15.04.09 kella 6- 7 ajal õhtul oi reovee pumpla juures Kalda

tänaval, tegeles ehitustöödega. Nägi lähedal asuva maja aknast suitsu, tuld ei näinud. Esimese

korruse aknast. Aknal oli lahti väiksem akna pool. Üks naisterahvas tuli akna peale, tegi akna lahti

ja hüüdis appi. Ta tegi akna lahti, suitsu tuli aknast, hüüdis appi, korraks kadus akna pealt ja tuli

tagasi. Võttis telefoni ja hakkas helistama päästeteenistusse. Naine hüüdis appi, üritas talle appi

minna, aed oli vahel, hakkas ümber minema, naine tuli aknast välja külg ees ja kukkus sinna maha.

Kuidas ta kukkus, seda ei näinud. Autod olid vahele pargitud. Ei läinud ligi, sest ümberringi

kogunesid inimesed juba. Ei näinud rohkem kedagi sealt aknast välja tulemas. Kui naine oli aknast

välja kukkunud, siis sealt aknast tuli veel suitsu. Kui naine oli maha kukkunud, siis ta ikka oigas ja

karjus appi. Sündmuskohale jõudis enne politsei. Tema teada enne teda päästeteenistusele ei olnud

keegi helistanud.

Tunnistaja Rasmus Oha andis kohtus ütlusi, et said 15.04.09 väljakutse Haapsalu * majja, kell oli

18.44. Sisenesid korterisse, kus põleng oli koos päästja Artur Pookiga. Korteri välisuks oli suletud,

aga mitte lukustatud. Tema sisenes esimesena. Tegid ukse lahti ja tulekahi oli koridoris, leek oli otse

ukse ees, elutoa ukse ees olid intensiivsemad leegid. Põrandal oli leeke vähe, need olid rohkem seal

lae all. Põrand ei põlenud. Tema kustutas tuld seal esimesena, kustutamine võttis aega alla minuti.

Peale seda avas elutoa ukse, õigemini lõi lahti jalaga, see oli lukus. Ka elutoas oli põlenud. Elutoas

kõige rohkem põlemisjälgi oli põhimõtteliselt ümber voodi, kolmveerand tuba. Voodi ise ka põles –

tekid, padjad. Ei saanud ust täitsa lahti, sest kapp vist oli sinna ette vajunud, meeter poolteist uksest

oli voodi, uks põles seestpoolt ka.

Nägi seal korteris kanistrit - kui suits lõpuks hajus, siis nägid, et oli kanister, koos Artur Poogiga

arvab, et nägid. Kanister oli valge, arvatavasti 10 – liitrine, pealt deformeerunud ja vedelikku oli

natuke sees ka. Hiljem tuvastasid, et seal sees oli bensiin, hiljem maski eemaldades tundsid bensiini

lõhna. Kanistris oli vedelikku üle liitri, täpselt ei mäleta, seal ikka oli. Seda fakti, et kas kanistris oli

bensiin või midagi muud, seda tuvastasid korteris ja siis viidi välja, muidu poleks seda puutunudki.

Kanister oli avatud, kork oli kanistri kõrval.

Seal korteris oli ka inimene sees - koridorist vasakule, väike magamistuba. Selle toa uks oli suletud,

aga mitte lukus. Inimene (süüdistatav) istus voodi serval, aken oli avatud, natukene vingu oli ka

toas. See mees pomises midagi arusaamatut. Võttis mehel kratist kinni ja tiris kohe trepikotta, ta ise

kõndis. Mees oleks tahtnud nagu midagi kaasa võtta või midagi niimoodi. Või tahtis ta oma susse,

sest ta oli paljajalu, seljas olid tal pikad püksid ja särk.

Tunnistaja Jaanek Reppo andis kohtus ütlusi, et said 15.04.09 väljakutse * majja. Tulekahju oli

seal, aknast suitsu tuli. Siis ei sisenenud korterisse, kui see põles, on autojuht ja varustab veega. Kui

tuli oli kustutatud, kas läks korterisse, ikka käiakse vaadatakse koos üle, et kas tulekoldeid ei ole

rohkem. Ruum oli ventileeritud ja võis vabalt ilma maskita seal käia.

Nägi seal korteris kanistrit, see oli plastmassist, mingi tilk bensiini oli veel põhjas isegi, mingit korki

seal peal ei näinud ja kanister oli kokku vajunud, sulanud kokku kuigi palju. Nuusutasid kanistrit,

seepärast teab, et seal oli bensiin. Kanistri viisid välja, oht on, et see võib uuesti süttida, bensiini ei

hoia seal tulekolde lähedal. Kui kanistrit välja viisid, bensiini ei tilkunud välja, põhi oli terve. Seal

oli mingi kapp koridoris, otse uks, sealsamas põrandal ukse ja kapi vahel oli kanister, paremal oli

köök. Tl 7 I kd skeemil - pigem köögiukse ja selle kapi vahel, mille peale skeemil on kirjutatud

kapp, oli kanister. Koos nagu olid kõrvuti, ei oska öelda, kes leidis kanistri. Toas kohe nuusutasid,

tegid kindlaks, et bensiin. Õues vahepeal see kadus ära, ei tea, kes selle ära viis. Jube kiirelt

koristati kogu väljaviidud kraam sealt ära.

Tunnistaja Artur Pook andis kohtus ütlusi, et said 15.04.09 väljakutse Haapsalu * majja.

Korterisse, kus põleng toimus esmalt läks Rasmus Oha, siis tema. Teab, et põlenud olid koridori

seinad ja vist suur tuba. Köök nagu ei olnud, tagumine tuba ka ei olnud, see vasakut kätte. Rohkem

nagu koridor ja elutuba. See on nii ammu ka, nii palju juhuseid on vahepeal juhtunud.

Avastas gaasiballoonid köögist hiljem, keeras need kinni. Esikus nägi kanistrit, see oli valge või

kollakas, valge vist, 5- liitrine, bensiini oli sees liiter või alla liitri. Kanister oli pealt deformeerunud,

tema meelest läbi ta ei ajanud. Kanister ei jäänud korterisse, see sai kohe välja toimetatud, kas

autojuhi kätte. Kõik põlenud asjad on vaja välja toimetada, kõigepealt kannatanud, siis asjad. Ei

mäleta, kes kanistri välja viis, see käis nii ruttu kõik. Selles situatsioonis mõtled, kuidas ruttu

kannatanud välja saada, ei mäleta, kes kanistri välja andis, kas Rasmus või tema, välja see sai ja et

bensiin oli sees, seda sai ka aru kohe. Lõhna järgi sai aru, kõik said aru, tema ka. See on kindel, et

seal oli bensiin. Kanister oli plastmassist. Kanister oli deformeerunud ja selliselt saab seda

deformeerida ainult kuumus. Nägi kanistrit korteris ja õues ka. Ei mäleta, kas kork oli peal või mitte.

Kui kanister väljas oli, siis nuusutasid uuesti üle, kõik mehed ja siis arutasid, et kuidas see nii saab

olla, et bensiin sees ja. Kohapeal võtsid maskid juba peast ära, siis nuusutasid.

See härra (süüdistatav) oli korteris sees, võttis ta koridorist vastu ja andis politseile. Rasmus oli

eespool. See mees oli pigem ehmunud, oli kontaktivõimeline. Küsisid nime, kontrollisid kas

inimene reageerib. Küsis ikka mehelt, et mis juhtus ja mis olukord on, alati küsib. Mees vastas küll

midagi, aga tõesti ei mäleta. Maskid on peas, peavad kas ära võtma või karjuma, aga näha oli, et

kontaktivõimeline ja omal jalal ja põletusjälgi ega midagi ei olnud. Tema viis süüdistatava toast

koridori. Arvata võib, et kiirabi viis haiglasse.

Sisenes korterisse kustutustööde tegemiseks - võttis isiku vastu, andis politseile üle, kustutas teine

mees, tema läks esikusse, julgestas esikust. Mingi põleng oli, aga rohkem oli suitsu sellist. Seinad

olid kuumad, kuumus oli sees. Leegid on ikka see, kui aknast väljas on leegid, sellist ei olnud. Ei

mäleta, kas sees lahtist leeki nägi.

Tunnistaja E K andis kohtus ütlusi, et 15.04.09 õhtul nägi oma majas tulekahju. Omapoolses osas

nägi esimesena, istus suures toas. Ratside korter on all ja tema teisel korrusel. Kui see pauk käis, siis

must suits tuli kohe akna taha üles. See oli esimene märk, ehmatas, et kuskil on tulekahju. Sain aru,

et suits tuli kõrvalt, aga ei saanud aru, kas tema korrus või alt, sest see suits tuli – ving - tõmbas veel

pakettakna kinni, riietus ja jooksis trepist alla, ise hõikas veel, et naabrid, majas on tulekahju ja

jõudis kõige enne R juurde, siis ta oli maas. Kutsusid M R R. Ta oli akna all selili ja mingi kauss oli

servad üleval pool ja siis ta palus, et selle selja alt ära võtaks, et tal on väga valus, mingi kurgi- ja

tomatikausi salat, kuidas see talle selja alla sai, seda ei tea.

Oli ülekande jaama torude vahetus ja siis nägi, et seal oli nii palju mehi, kes juba mobiilidega

teatasid. Üks ehitusmeestest tuli ka R vaatama, ta nägi kui R alla kukkus, ta kutsus kohe kiirabi ka.

Emil Ratsi enne ei näinud kui politsei jõudis kohale kiirabiga ja politsei tõi ta välja. Siis rääkis

temaga. Ta tundus uimane. Ei tea, kas E.Rats oli alkoholi tarvitanud, ei tundnud alkoholi lõhna.

Seisis kõrval. Võib-olla oli ta ehmatusest uimane. E.Rats ei rääkinud midagi. Ta viidi haiglasse

läbivaatusele.

Ükskord käis siin linnas ja R nagu usaldas teda ja küsis ta käest meditsiinilisi asju ja siis ütles, et

Emil tagus teda, et vaata on sinikad. Siin näo peal ja kõrva juures (paremalt poolt). Politseiauto on

käinud öösiti, nad on riielnud ja Emil on ära viidud. Joomise pärast on palju käidud. On kuulnud küll

tülitsemisi, et kisa on käinud, maja kostab läbi. Kuulis mõlema häält, M tegi ka kõva häält. Ei

kuulnud, millest see tüli oli. Ise ei ole politseid kutsunud, lähemad naabrid on. Ma täpselt pole

rääkinud, millest tülid tulid, aga algul said nad ikka paremini läbi, sest mida rohkem Emil jooma

hakkas, seda rohkem tülid tekkisid. Emili raha oli rohkem M käes, tekkisid rahalised küsimused ja

kui alkohol oli otsas, siis nõuti uut. Sai aru, et R võttis raha välja, ta ütles, et Emil ei oska isegi.

Ütleb, et E.Rats on krooniline alkohoolik. Ja see väike pension, meie majas see, kes korjab

korterikütte arveid, ta otsib sama päev kui Emil saab penisoni, tema käest raha saab, sest tal käivad

seal pidevalt joodikud tema korterisse ja ta ei saa sellest aru. Iga päev käivad nii kaua kui pension on

otsas. Nüüd olid pühad, ta jõi kolm päeva järjest, kartis, et ta ei tule kohtusse. Ütles, et võta ennast

kokku, pese puhtaks. Siis ei käinud Emili sõbrad seal, kui M seal elas, sest M ei lubanud seda, see on

nüüd, kui ta üksinda on. M elab nüüd teises kohas, nüüd ta * tänavale ei käi.

Kunagi nooremast pärast nägi küll, et M suitsetas, siis kui see õnnetus juhtus ja sel päeval, siis küll ei

näinud.

Selles episoodisuuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid:

Tl 3 I kd on väljakutse andmed, kust nähtub, et 15.04.2009 kell 18.44 on tulnud väljakutse

tulekahjule – aadressile Haapsalu * I korrus.

Tl 4-7 I kd on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Tegemist on 4 korruselise kivist

korterelamuga, millele 4 eraldi trepikojaga sissepääsu. Paremalt teise trepikoja esimese korruse

parempoolse köögi akna kõrval asuva ruumi pakettakna lahtikäiv osa on avatud asendis, mille ülaosa

seinal on näha tulekahju tagajärjel tekkinud tahmajälg. Akna all maapinnal 2 osaliselt põlenud

mööblieset. Sisenedes trepikotta ning liikudes trepist ülesse esimesele korrusele on näha paremal

oleva korteri nr * uksel pindmised suitsuskahjustused.

ESIK- Avades korteri lukustamata ukse avaneb vaade korteri esik. Esiku kahjustused tule toimest ja

termilisest mõjust vähenevad vasakule pesuruumide poole. Põranda keskosa ja elutoa ukse esine

põrandakate on kohati pindmiselt kahjustunud ning sulanud. Seintel on näha tulekahju tagajärjel

hävinud tapeedi põlenud jäänuseid. Esiku laes välisukse vahetus läheduses sulanud suitsuandur.

Sisenedes asub paremal jalatsite riiuli kõrval köök, mille uks lahtises asendis. Ukse klaas purunenud

kuumuse tagajärjel ülaosast, uksel selgepiiriline põlemiskoonus, mis avaneb suunaga üles. Tulepiir

asunud seinte keskosast kõrgemal. Korteri välisukse vastas asub elutuba, mille lahtises asendis uks ja

selle kõrval asuv riiete kapp on saanud pindmisi kahjustusi tule termilise mõju tagajärjel. Uks olnud

kinnises asendis lukustatuna, lukukeel välja keeratud. Uksepiidal luku piirkonnas lahti murdmisel

tekkinud mehhaanilised vigastused. Elutoast vaasakul asub magamistuba, antud ruumi piirkonnas

kahjustused praktiliselt puuduvad, uksel eristatavad pindmised kahjustused ülaosas. Kõrval asuv

pesuruumi uks lahtises asendis, ruumis suitsu- ja tahmakahjustused, tulega otsest kokkupuudet ei

olnud.

KÖÖK- Köögis tahma ja suitsukahjustused. Köögi akna laualt on ära tõstetud lilled, aknalaual

lillealuste randid selgelt eristatavad.

ELUTUBA- kogu elutoa ulatuses seintel ja alel tahma- ja suitsukahjustused. Ukse vahetus läheduses

paiknenud mööblil pindmised kahjustused tulekahju toime ja termilise mõju tagajärjel. Uksest

paremal seinal asunud elektri lüliti sulanud kuumuse tagajärjel ning lüliti all paikneva külmetuskapi

plastik osad sulanud tulekahju tagajärjel. Uksest vasakul asuval seinal tulekahju tagajärjel tekkinud

koonus.

MAGAMISTUBA – vähesed suitsukahjustused, puudub otsene kokku puude tulega.

Tl 8-18 on arvamuse juures esitatud fotod sündmuskohast.

Tl 63-67 I kd on sündmuskoha Haapsalu * vaatluse protokoll, mille kohaselt sisenedes korteri

välisuksest korteri koridori, jääb otse välisukse vastu elutoa uks, milline suletud. Elutoast vasakule

jääb magamistuba. Elutoa ja magamistoa uste vahele jääva seina ääres paikneb kapp. Nimetatud kapi

elutoapoolsel küljel (elutoa ukse lähistel) on põrandal põlemisjälgedega pesumopi otsik.

Magamistoas akna all asuval õmblusmasina laual ja voodi ees asuval laual tikutoosid tikkudega.

Sündmuskohalt võeti kaasa pesumopi otsik, milline pakiti kilekotti ning kott suleti hermeetiliselt,

kaks tikutoosi.

Tl 68-70 on asitõendite - pesumopi otsiku ja 2 tikutoosi – vaatlusprotokoll koos fotodega, mille

kohaselt pesumopi otsiku mõõtmed 36x40x9cm, põhivärvuselt sinine, otsiku ühel poolel paralleelselt

kolm 2 cm laiust musta värvi riba, otsik põlemisjälgedega. Kaks tikutoosi – tikutoosid mõõtmetega

5,1x3,8cm, mõlemad tikutoosid ühesugused, mõlemas toosis tikud.

Tl 48-50 I kd on M R suhtes tehtud isiku ekspertiisiakt nr 33 , mis on tehtud 03.06.2009, kus

ekspert on andnud alljärgneva arvamuse:

1.Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud *.

2.Tervisekahjustused on saadud ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri ja leekide toimel,

võimalik, et määruses märgitud ajal ja viisil – 15.04.2009 korteris toimunud tulekahju käigus.

3.M R esinenud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad

pikaajalise tervisekahjustuse üle 4 nädala, kuid mitte rohkem kui 4 kuud. Seega ei ole tegemist raske

tervisekahjustusega.

Tl 57-61 I kd on tulekahjuekspertiisi akt nr PT-09/2105 29.06.2009, milles ekspert on andnud

arvamuse:

1.Tulekahjukolle paiknes korteri esikus elutoa ukse ja välisukse vahelises piirkonnas.

2.Tuki on levinud korteri esikust tuppa.

3.Tulekahju on põhjustanud lahtise tule allikas.

4.Tulekahju tekkis 18:40-18:44 paiku.

Tl 73 I kd on põlevvedeliku ekspertiisi akt nr AP-524-09/2257 18.06.2009, milles ekspert on

andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud pesumopi põlemisjälgedega detailis leidub põlevvedeliku

(bensiini) jääke.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

Teo vastavus süüteokoosseisule.

KarS § 114 p 2 näeb kuriteona ette tapmise, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil. KarS § 25 lg

2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab

süüteo toimepanemist.

KarS § 404 näeb kuriteona ette võõra või oma asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese

elule või tervisele.

KarS § 120 näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara

rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

KarS § 121 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või

valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Emil Rats ei ole end talle üheski süüks arvatud teos süüdi tunnistanud. Kannatanu on kinnitanud

kohtus, et E.Rats on tõepoolest kõik talle süüks arvatud teod toime pannud.

Kuna kannatanu ja süüdistatav ütlused sündmuste kohta on täiesti vasturääkivad, uurib kohus, kas

kohtule esitatud tõendite kogumi pinnalt on võimalik jõuda järelduseni, kumma ütlused on

usaldusväärsed.

Vaadates süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi ja kohtu poolt tema ütluste usaldusväärsuse

kontrolliks avaldatud ütlusi, saab öelda, et süüdistatav on oma ütlusi kuriteosündmuste kohta

korduvalt muutnud. Analüüsides süüdistatava ütlusi, ilmneb, et süüdistatava erineval ajal antud

ütlused on ka omavahel selges vastuolus. Samas ei ole süüdistatav kohtuistungil andnud mõistlikku

põhjendust, miks ta on andnud ühtede ja samade asjaolude kohta erinevaid ütlusi, öeldes, et need on

kannatanu sõnad. Tegelikult on tema enda ütlused täiesti erinevad. Samuti kinnitas, et andis selliseid

ütlusi, sest oli veel vingu mõju all – vingu mõju all oli kolm päeva, siis alles läks pea selgeks.

Tegelikult on E.Rats üle kuulatud esmakordselt peaaegu kuu peale sündmust. Pealegi ei ole E.Rats

olnud üle kuulatud vaid kahel korral, vaid mõnede asjaolude kohta on ta andnud lausa kolmel korral

erinevaid ütlusi.

E.Rats on erinevaid ütlusi andnud nii selle kohta, kas tema tõi bensiinikanistri korterisse (tõi, ei

toonud - nägi seda unes, ei toonud, sest tal polnud selle ostmiseks raha), milliseid hääli ta sel päeval

M.R toast kuulis (naisterahva häält, meeste- ja naisterahva hääli, lärm- jutt lihtsalt kostis läbi ukse),

mida ta tulekahju ajal tegi (kas magas, vaatas televiisorit), kas on M.R suhtes kasutanud füüsilist

vägivalda (19.03 episood - on - ei ole kordagi löönud - naine lõi hoopis teda). Need on täiesti

vastandlikud ütlused asjaoludes, mis puudutavad kuriteosündmuste olulisi fakte.

Ka küsimuse peale, kas tema toas olid tikud, vastas, et ei ole 50 aastat ühtegi suitsu teinud.

Sündmuskoha vaatlusprotokollil on aga näha, et E.Rats toas on 2 tikutoosi. Fotosid vaadates

kinnitab, et see ei ole üldse tema tuba, kus tikutoosid laual on, kuigi võrreldes sündmuskoha skeeme

ja kannatanu ütlusi, saab kindlalt väita, et see on E.Rats tuba.

Kohus leiab, et süüdistatav E.Rats on andnud erinevaid ütlusi, et oma käitumist õigustada. Jälgides

ütluste muutmist, saab väita, et ta on enda jaoks järjest välja mõelnud uusi õigustavaid versioone

sündmustest ja seetõttu andnud pidevalt erinevaid ütlusi.

Kuid E.Rats ütlusi ei toeta ka teised asjas kogutud tõendid. Läbivalt on E.Rats avaldanud arvamust,

et tulekahju võis tekkida, sest M.R´il olid külalised ja seal toas suitsetati ja tarvitati alkoholi. M.R on

kinnitanud, et sel ajal ta ei suitsetanud ja sel õhtul tal kedagi külas ei olnud. Seda, et tulekahju ei

saanud alguse M.R toast, kinnitab ka tulekahju ekspertiis – seal on ekspert andnud arvamuse, et

tulekahjukolle paiknes korteri esikus elutoa ukse ja välisukse vahelises piirkonnas ja tuli on levinud

korteri esikust elutuppa. Samuti lükkab E.Rats ütlused ümber sündmuste objektiivne käik. M.R

juures ei saanud keegi külas olla, kuna ainuke väljumistee põlevast toast oli akna kaudu ja tunnistaja

M.T on kinnitanud, et aknast kukkus alla vaid üks inimene. Ja see oli M.R.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava ütlused on vasturääkivad, ei riimu teiste asjas

kogutud tõenditega ja seetõttu ei ole süüdistatava E.Rats ütlused usaldusväärsed ja tuleb tõendite

kogumist välja jätta.

Hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et usaldusväärseks saab lugeda

kannatanu ütlusi ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kannatanu on rääkinud, kuidas sündmused

toimusid ja milliseid vigastusi ta selle käigus sai (19.03 ja 15.04 kuriteoepisoodid). Kohus leiab, et

kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste käiku ja sündmustega kaasnenud vigastusi kinnitavad ka

teised kohtus uuritud kirjalikud tõendid – täpsem tõendite analüüs iga kuriteoepisoodi juures. .

Kohus leiab, et see, et kannatanu kinnitab, et ta oma toa ust enne tulekahju ei lukustanud,

sündmuskoha fototabelid aga näitavad ja ka tunnistaja R.Oha kinnitas, et M.Rats toa uks oli lukus, ei

sea kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kannatanu ka kohtuistungil põhjendas, miks ta

on kindel, et ta vahetult enne sündmust oma tuppa minnes ust ei lukustanud – kui ta peale tulekahju

korterisse tagasi läks, siis võti keeras, kui uks oleks lukus olnud, siis tema meelest oleks pidanud

lukk katki olema. Kuid sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on rikutud uksepiit, mis tähendab, et

kui tunnistaja R.Oha jalaga lukkus ukse lahti lõi, ei läinud katki mitte luku keel, mis ka fotodel

paistab uksest väljas olevat, vaid järgi andis uksepiit.

Kannatanu tunnistas kohtuistungil, et on valetanud politseile. Kaitsja leidis, et seetõttu ei ole

võimalik kannatanu ütlusi tõendina arvestada. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud, et M.R oleks

valetanud nende asjaolude kohta, mille suhtes ta on kannatanuna üle kuulatud ja seega olnud

hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. M.R kinnitas, et valetas politseile, et E.Ratsi pole kodus

ja see oli peale seda, kui politseis oli E.Rats suhtes algatatud kriminaalasi ja politsei tuli E.Ratsi

otsima. M.R on ka selgitanud, miks ta nii käitus – ta on öelnud, et kuigi E.Rats juba pikemat aega

teda ähvardas ja kasutas füüsilist vägivalda, andis tema kogu aeg andeks ja lootis, et olukord

paraneb. Ja nii oli ka seekord, esitas politseile isegi avalduse, et E.Rats suhtes kriminaalasi

lõpetatakse ja seega oli ta jälle kord andestanud ja seetõttu ei soovinud, et politsei E.Ratsi ära viiks.

Kohus leiab, et asjaolu, et M.R rääkis ka politseile valetamise kohtus ära, näitab tema ütluste

usaldusväärsust, ta on rääkinud asjaoludest nii nagu see oli, isegi kui see ei olnud õige, mis ta tegi.

KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2, KarS § 404 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kannatanu on kinnitanud, et 15.04.2009 E.Rats sisenes * korterisse õhtul peale kella kuut ja tal oli

bensiinikanister käes. Kannatanu veel pahandas tema peale, et tassib igasugust rämpsu koju (millega

juba eelnevalt oli probleeme olnud) ja läks siis oma tuppa. Ei möödunud palju aega, kui kuulis hooga

valamise hääli ja tundis läbi ukse bensiini lõhna, mis peale hakkas kohe tegelema enda päästmisega,

kuna ei usaldanud enam E.Rats`i. Avas akna ja viskas koera välja ning seejärel püüdis ka ennast

aknast välja saada, kuid nagu ka kohtuistungil ütles, ei teadnud, kas mahub välja, sest väljuda oli

võimalik vaid väikesest aknapoolest. Kannatanu kinnitas, et kuulis plahvatust, tundis tuld enda seljal

ja ei mäleta, kuidas aknast välja sai. Sama on kinnitanud ka tunnistaja E.K – et käis pauk ja siis tuli

must suits tema akna taha. Kannatanu ütlusi sündmuste sellise käigu kohta kinnitab ka isiku

kohtuarstlik ekspertiis, kus ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul oli põletus turjal, seljal,

tuharate ja jalgade piirkonnas, mis on saadud ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri ja leekide

toimel, võimalik, et määruse märgitud ajal ja viisil – 15.04.2009 korteris toimunud tulekahju käigus.

See näitab just nimelt seda, et sündmused toimusid nii nagu kannatanu on seda kirjeldanud – tuli tuli

talle peale plahvatust kiiresti selja tagant peale. Et tuli levis läbi suletud ukse M.R tuppa, kinnitab nii

sündmuskoha vaatlusprotokoll, kui ka tunnistaja R.Oha ütlused. Sama kinnitab ka eksperdiarvamus

tl 58 – tuli on levinud korteri esikust tuppa. Fotodelt on näha, et M.R tuba on põlenud ja ka

tunnistaja R.Oha kinnitas, et M.R tuba põles – voodi ümbrus ja ka voodis olevad tekid, padjad ning

ka uks seestpoolt.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et just nimelt Emil Rats oli see, kes peale seda kui M.R

oma tuppa läks, valas tema toa uksele bensiini ja selle siis süütas. Kas aga E.Rats tahtis M.R

tulekahju läbi tappa?

Kuna E.Rats ei ole tunnistanud tulekahju põhjustamist ja sellega M.R elu ohtu seadmist, tuleb

uurida, kas E.Rats teo subjektiivset külge on võimalik tuvastada läbi objektiivse teokoosseisu.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-128-06 öelnud: “Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu

tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest

isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu

iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).“

Kohus leiab, et E.Rats tegevust iseloomustab just nimelt tema poolt toime pandud teo äärmuslik

ohtlikkus. Valades suurel hulgal bensiini ainsale toast välja viivale uksele ning selle ümbrusse ja

seda süüdates, on ilmselge, et soovitakse inimese suhtes, kes selles toas on, kõige raskemat tagajärge

– see on surma saabumist. Siin ei saa olla tegu ei lihtsalt hirmutamise ega koha kättenäitamisega,

sest igale tavalise elukogemusega inimesele on teada, et bensiin on tuleohtlik aine ning et bensiin

süttides plahvatab. Et tulekahju sai alguse bensiini süütamisest, näitab ka põlevvedeliku ekspertiisi

aktis esitatud eksperdi arvamus, et pesumopi põlemisjälgedega detailis leidus põlevvedeliku

(bensiini) jääke. Mopp aga leiti koridori põrandalt, M.R uksest pisut eemal. See asjaolu kinnitab

kannatanu sõnu, et valati hooga ja seega bensiini sattus koridori palju, mis süütamisel tekitas

plahvatuse ja tule kiire leviku. Vastavalt tulekahjuekspertiisile /tl 58/ on ekspert andnud arvamuse, et

tulekahjukolle paiknes korteri esikus elutoa ukse ja välisukse vahelise piirkonnas ja tulekahju on

põhjustanud lahtise tule allikas. Kohus leiab, et E.Rats tegutses M.R toa ust ja uksesist bensiiniga

üle valades ja seejärel süüdates kavatsetusega, sest on ilmselge, et E.Rats eelkirjeldatud käitumise

eesmärgiks oli korteri süütamine.

Kas tulekahju põhjustamisel oli E.Rats tahtlus suunatud ka M.R tapmisele? Või oli E.Rats`il peale

bensiini süütamist ja sellest tekkinud plahvatust alust loota, et M.R surm tulekahju tagajärjel ei

saabu? Riigikohus on öelnud: “Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on

lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-142-

05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see

peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt

loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis

tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast

juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest

KarS § 18 lg 2 mõttes.“

Kohus leiab, et E.Rats tegevus oli suunatud M.R tapmisele. E.Rats tegutses otsese tahtlusega –

süüdates bensiiniga kannatanu ainukese kindla väljapääsuvõimaluse toast, sai ta ilmselgelt aru, et

kannatanu surm on tema teo vältimatu tagajärg. Kannatanu surm jäi saabumata E.Rats tahtest

mittesõltuvast asjaolust – kannatanu suutis end läbi akna välja pressida ja kukkus aknast välja.

Ilmselgelt ei olnud kannatanu aknast väljumine kerge, sest avatav oli ainult akna väike osa.

Tunnistaja M.T on kinnitanud, et avatud oli akna väiksem osa ja ka sündmuskoha vaatlusprotokollis

/tl 4 I kd/ on kirjas, et pakettakna lahtikäiv osa on avatud asendis. Pildilt on näha, et avatud on just

nimelt akna väike osa. Kannatanu ka ise kinnitas, et ta üldse ei teadnud, kas ta sealt välja mahub.

Kuna korter oli E.Rats ja kannatanu ühine elupaik, siis E.Rats teadis, et kannatanul ei ole akna kaudu

lihtne väljuda, kuna aknal oli avatav vaid väike osa. Kuna kannatanu on kinnitanud, et ta pressis

ennast külg ees aknale ja siiamaani ei saa aru, kuidas ta sealt välja sai, siis saab öelda, et kannatanu

akna kaudu välja saamine ei olnud kindel ja E.Rats ei saanud loota, et kannatanu aknast välja pääseb.

Samuti on tl 4 I kd näha, et kuigi korter asus esimesel korrusel, ei asu korteri aken maapinnast nii

madalal, et sealt väljumine oleks lihtne. Tunnistaja M.T on rääkinud, et naisterahvas kukkus maha

külg ees. Siinjuures tuleb arvestada ka kannatanu vanust. Kohus leiab, et arvestades eelkirjeldatud ja

ka E.Rats`ile teadaolevaid asjaolusid, ei olnud E.Rats`il reaalset alust arvata, et M.R saab süüdatud

korterist väljuda. Kuna E.Rats`il ei olnud alust loota, et tema poolt loodud oht - väga kiire tule

levikuga tulekahju, ei ohusta kannatanu elu, siis ta sai aru, et tema tegevuse tagajärjeks on kannatanu

surm ja ta tegutses otsese tahtlusega. Süüdistatav ei teinud midagi selleks, et peale bensiini süütamist

edasist kahju ja tagajärgi ära hoida. Kannatanu surm jäi saabumata E.Rats tahtest mitte olenevatest

asjaoludest – kannatanul õnnestus ennast aknast läbi pressida ja alla kukutada. E.Rats läks oma

tuppa, sulges ukse ja oli seal kuni tuletõrje saabumiseni, kes ta korterist välja aitasid. E.Rats

kinnitusel oli tema tuba väga suitsune, kui ta üles ärkas, aken oli suletud. Seda aga ei kinnita

tunnistaja R.Oha, kes esimesena E.Rats tuppa sisenes – tunnistaja ütles, et aken oli lahti ja toas oli

veidi suitsu. Seda, et E.Rats toas ei olnud palju suitsu ja vingu, näitab ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, kus on kirjas, et magamistoas vähesed suitsukahjustused, puudub otsene

kokkupuude tulega. Seega E..Rats lihtsalt istus ja ootas, mis edasi saab.

Seega leiab kohus, et E.Rats tegutses tahtlusega tappa M.R. Tapmine jäi aga katse staadiumisse.

Tapmiskatse on kvalifitseeritud KarS § 114 p 2 järgi, mis on tapmise kvalifitseeritud koosseis ja

kohus leiab, et kvalifikatsioon on õige. Kohus leiab, et E.Rats pani M.R tapmiskatse toime

üldohtlikul viisil. Korter, mille E.Rats süütas, asus neljakorruselise korrusmaja esimesel korrusel.

Süüdates kergestisüttiva vedeliku, sai E.Rats aru, et see võib kaasa tuua mistahes raske tagajärje.

Kuna süütamisel tekkis plahvatus ja tule levik oli kiire, siis ei suutnud E.Rats sündmuste käiku enam

kuidagi kontrolli alla hoida ja sellise tegevuse tagajärjel sattus ohtu nii majas viibivate inimeste elu ja

tervis kui ka nende vara. E.Rats valas tulekahju tekitamiseks kanistrist bensiini M.R toa uksele ja

selle ümbrusse, mis põhjustas plahvatusega tulekahju. Kanistrisse jäi veel ka bensiini alles ja

vastavalt tl 7 I kd olevale sündmuskoha skeemile leiti kanister, mis oli kuumusest deformeerunud ja

milles oli veel bensiini sees, köögi ukse lähedalt. Kanistri sama asukohta kinnitas ka tunnistaja

J.Reppo. Sellise tegevusega seadis E.Rats reaalsesse ohtu kortermaja teised elanikud kui ka nende

vara, sest edasise tule leviku korral suurimaks ohuallikaks olid korteri köögis asuvad gaasiballoonid,

milleni tuli õnneks ei jõudnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevalt, on köögi uks põlenud,

ukse klaas kuumusest purunenud, seega oli olemas reaalne oht, et tuli jõuaks ka gaasiballoonideni.

Ilmselgelt jäid raskemad tagajärjed teistele elanikel ja kortermajale saabumata tänu tuletõrje kiirele

tegutsemisele. Vastavalt tulekahjuekspertiisis esitatud arvamusel tekkis tulekahju 18.40-18.44 paiku.

Tl 3 I kd olevalt väljakutse andmetest selgub, et väljakutse tulekahjule saabus kell 18.44 ja esimene

tuletõrjeauto oli kohal juba 18.49. Seega oli E.Rats süütamisega loonud reaalse ohu teiste selles

majas olevate inimeste elule ja tervisele ning nende varale.

Kohus leiab, et kuritegu on õieti kvalifitseeritud KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2 ja § 404 järgi ja E.Rats

poolt KarS § 114 p 2- § 25 lg 2 , § 404 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on

tõendamist leidnud.

Süüdistused KarS § 121 järgi.

M.R kinnitas kohtus, et neid kordi on olnud palju, kui E.Rats tema suhtes on füüsilist vägivalda

kasutanud. Kohus leiab, et 19.03.2009 kuriteoepisood on tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega

kui M.R läbivaatusprotokolliga ja perearsti tõendiga. Kohus leiab, et M.Ril esinenud vigastus-

hematoom parmal õlal selja taga, kinnitab, et sündmused toimusid M.R poolt kirjeldatud viisil. M.R

kinnitas, et E.Rats tahtis teda lüüa vastu kaela, kuid löök läks õla pihta. M.R kinnitas, et sai juustest

tirimise, pressimise ja löömise tõttu ka valu. Samuti on fikseeritud tervisekahjustus- verevalum.

M.R kinnitas ka seda, et kodus on E.Rats teda 2008.a. lõpus või 2009.a alguses löönud lahtise käega

näkku, sai sellest valu. E.Rats oli siis alkoholi tarvitanud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.Rats on toime pannud talle KarS §121 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod, ta on kasutanud M.R suhtes füüsilist vägivalda, mille tagajärjel M.R sai valu ja ühel korral

põhjustas oma tegevusega ka tervisekahjustuse.

E.Rats on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. E.Rats, kasutades M.R suhtes füüsilist vägivalda

– lüües, juustest tirides ja pressides, teadis, et selline tegevus tekitab valu.

Süüdistused KarS § 120 järgi.

M.R on kinnitanud ka, et E.Rats on teda pikema aja jooksul korduvalt ähvardanud. Kõiki neid

ähvardusi on võtnud tõsiselt, sest kartis teda juba, E.Rats on kõigeks võimeline. M.R on kinnitanud,

et E.Rats on ähvardanud teda ja nende vara põlema panna, samuti on ähvardanud talle kruvikeeraja

kõrisse torgata ja on ähvardanud ta tappa.

Kruvikeerajaga ähvardamist mäletab kannatanu konkreetselt – E.Rats hoidis kruvikkerajat tema pea

juures ja lubas talle selle kõrisse torgata – kannatanu ütles, et ei tea, kas E.Rats oleks ähvarduse täide

viinud, kuid seekord päästis teda see, et tal oli koer süles ja peale seda, kui ütles E.Rats`ile, et ära

hirmuta koera, E.Rats taandus ja ta sai oma tuppa minna. Sest koerast E.Rats hoolib.

Kannatanu kinnitas ka, et põlema panemisega ähvardas Rats pikemat aega, öeldes, et paneb kõik

põlema, et neile midagi ei jääks. Nii kannatanu kui süüdistatav on kinnitanud kohtus, et M.R`il oli

soov, et nende ühine korter kirjutataks tema täditütre nimele, juhuks kui nende endiga peaks midagi

juhtuma. E.Rats on kinnitanud, et algul oli ta sellega nõus. Hilisem ümbermõtlemine saab olla ka

põhjuseks, miks E.Rats M.R ähvardas süütamisega.

M.R kinnitas kohtus, et E.Rats on ähvardanud teda ka tappa, hoolimata sellest, ka politsei ta vangi

paneb, tapab peale vanglast vabanemist ta ikkagi ära. Vaadates süüdistusi, on näha, et selline

ähvardamine toimus peale seda, kui 19.03.2009 E.Rats oli M.R suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud

ja M.R sõnade kohaselt oli E.Rats suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Seega on sündmuste ajalist

käigu jälgides võimalik öelda, et ilmselgelt oli E.Rats sellesisulise ähvarduse põhjuseks asjaolu, et

tema suhtes käis kriminaalmenetlus ja seetõttu rääkis ta ka vangi minemisest.

M.R on kinnitanud, et võttis kõiki neid ähvardusi tõsiselt, sest E.Rats oli alkoholijoobes olles

ettearvamatu käitumisega, aga alkoholi tarvitas pidevalt. Ka tunnistaja E.K on kinnitanud, et E.Ratsi

ja M.R suhted läksid järjest halvemaks, mida rohkem E.Rats alkoholi tarvitas. Samuti on kannatanu

rääkinud, et tülid E.Ratsiga olid pidevad ja see oli ikka tingitud E.Rats poolt alkoholi tarvitamisest.

Tunnistaja E.K on ka kinnitanud, et on kuulnud, kuidas E.Rats ja M.R tülitsevad, on kostnud

mõlema valjud hääled ja ka politsei on nende tülide pärast käinud. Samuti oli E.Rats M.R suhtes

eelnevalt ka füüsilist vägivalda kasutanud, mis andis põhjuse karta ähvarduste täideviimist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.Rats on toime pannud talle süüks arvatavad KarS § 120 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohus leiab, et E.Rats on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega – järjepidevalt M.R`i ähvardades

olukorras, kus ta oli kasutanud M.R suhtes ka füüsilist vägivalda, kus neil olid pidevalt tülid, olles

ise alkoholijoobes, on selge, et sellise ähvardamise tulemusena tekib kannatanul hirm ja kartus, et

ähvardused võidakse täide viia.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Emil Rats on toime pannud talle süüdistuses süüks

arvatud KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2, § 404, § 120, § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Õigusvastasus.

Kohus leiab, et tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks E.Rats süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.Rats tuleb talle esitatud süüdistustes KarS § 114 p 2 - § 25 lg

2, § 404, § 120, § 121 järgi süüdi mõista.

MENETLUSNORMID

Kaitsja viitas, et E.Rats ülekuulamisel on rikutud KrMS § 75 ja 76 sätteid – kuna ei ole näha, mis

alusel on isikusamasus tuvastatud ja teisel juhul ei ole märget, et protokoll oleks ette loetud ja

tõlgitud ning kaitsja seadis kahtluse alal ka kas isik on ikka ülekuulatud päeval, mis on kirjas

protokollis. Emil Rats ütles kohtuistungil - 31.03 kui kahtlustavana ülekuulati politseis, protokoll

vist tõlgiti jah, ei mäleta.

Kohus menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud. Protokollidest nähtuvalt on järgitud KrMS § 75 lg

1 sätteid ja vajalikud isikuandmed välja selgitatud. Samuti on protokollidelt näha, et ülekuulamistel

on osalenud tõlk, E.Rats on oma allkirjaga kinnitanud, et protokoll on talle tõlgitud ja kohus leiab, et

eesti keelset protokolli süüdistatavale vene keelde tõlkida muul moel ei olegi võimalik kui

venekeelset teksti ette lugedes.

KARISTUS

Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse seda, et toime on pandud raske esimese

astme kuritegu, mis on pandud toime veel üldohtlikul viisil- süütamisega. Kuna süüdistatav oma

süüd ei tunnista ja midagi ei kahetse, kahju pole samuti hüvitanud, puuduvad karistust kergendavad

asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud samuti puuduvad.

Süüdistatav on pannud pika aja jooksul toime * suhtes kuus kuritegu, mis läksid järjest ohtlikumaks,

kuna viimane oli juba suunatud mitte lihtsalt tervise vastu, vaid ta üritas võtta oma naise elu. Tema

tahtest see enam ei sõltunud, et tagajärg- kannatanu surm jäi saabumata, sest ise ta midagi ei teinud,

et seda ära hoida, vaid jäi rahulikult oma tuppa ootama, mis saab. See oli vaid süüdistatava ja

kannatanu õnn, et nii tema kui kannatanu ellu jäid ja päästjad õigeaegselt kohale jõudsid. Kui oleks

päästjatel sel ajal teine väljakutse olnud, ei oleks ka süüdistatav ilmselt eluga pääsenud.

Tegemist oli väga ohtliku kuriteoga ning ohtlik on ka süüdistatava isik, kes alkoholijoobes on ka

varem olnud vägivaldne ja ta võib jätkata kuritegude toimepanemist, seda enam, et ta ei ole oma

väärast käitumisest ja süüst ilmselt aru saanud, seega ei ole alust oodata ka seda, et ta oma käitumist

muudaks. Tegemist on küll juba eaka süüdistatavaga, kuid ta ei ole kaugeltki raugaeas, et sel

põhjusel tema karistust kergendada. Ka vana inimene, kes on pannud toime raske kuriteo, peab

kandma selle eest ka rasket karistust, mis vastab teole. Tuleb küll võtta arvesse seda, et kuritegu jäi

katsestaadiumi, kuid teo asjaolusid ja ohtlikkust arvestades ei ole alust karistuse kergendamiseks.

Kannatanu sai süütamise tagajärjel tunda nii tugevat valu kui tugevaid põletushaavu, mis annavad

talle siiamaani tunda.

Seetõttu tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Arvestades kannatanu arvamust, et ta ei

soovi süüdistatavale rasket karistust, ei pea vangistuse määr olema ka kõrgem kui keskmine määr.

Riigikohus on korduvalt öelnud ka seda, et raskete kuritegude puhul ei ole üldjuhul alust mõistetud

vangistusest tingimisi vabastamiseks ning mõistetud vangistus peab olema alati lühem kui määratud

katseaeg, mistõttu tuleb mõista süüdistatavale reaalne vangistus. Antud juhul ei ole mingit alust

mõista talle tingimisi vangistus, sest selleks peab KarS § 74 lg 1 kohaselt olema tuvastatud mingid

erandlikult positiivsed kuriteo toimepanemise asjaolud või isikut iseloomustavad asjaolud, mis

annavad kohtule aluse otsustuseks, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu

poole ei ole otstarbekas. Antud juhul neid asjaolusid ei esine.

Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul mõista Emil Rats KarS § 63 lg 1 alusel süüdi KarS § 114 p 2

ja § 404 järgi ning mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust, KarS § 121 järgi kaks aastat

vangistust ning KarS § 120 järgi üks aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõista

liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub 12 aastat

vangistust.

Kannatanu arvamus karistuse kohta – kannatanu leidis, et jätab karistuse kohtu otsustada, et ta

valetab, see on südames, ei soovi talle mitte midagi paha, elagu oma elu. Ei soovi Ratsile

vanglakaristust, elagu oma elu edasi. Aga et ta ligi ei tuleks ja jätku oma suu ka valetamisest vait.

Kaitsja leidis, et mis puudutab süüdistaja poolt taotletud karistust juhul kui kohus asub seisukohale,

et süüdistatava süü ikkagi on tõsimeelselt ja ühemõtteliselt tuvastamist leidnud, siis nimetatud

karistus isiku suhtes, kes on varem kriminaalkorras karistamata ja kes on väga soliidses eas -

äärmiselt põhjendamatu ja kindlasti ei kanna endas karistamise eesmärki. Samuti on ka kannatanu

kinnitanud, et ta ei soovi, et süüdistatavat karistataks reaalse vanglakaristusega.

Kohtu seisukoht karistuse osas.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

KarS § 114 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. KarS §

120 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü,

mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud.

Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 116 karistusregistri teatise kohaselt ei ole Emil Rats karistusregistrisse kantud. Peale viimast

kuriteoepisoodi, mis oli 15.04.2009, see on aasta tagasi, ei ole E.Rats uusi kuritegusid toime pannud.

Kindlasti on oma osa ka selles, et süüdistatav ja kannatanu ei ela enam koos.

Vaadates E.Rats poolt toime pandud tegusid, tuleb nõustuda prokuröri seisukohaga, et sisult on

tegemist peretülidega. Samas ei õigusta tülitsemine, erimeelsused, vaidlused kuritegude pikaajalist

toimepanemist kannatanu suhtes. Kannatanu on väitnud, et elas pikka aega pidevas hirmus ja seda

näitavad ka tõendamist leidnud süüdistused. E.Rats kasutas pika aja jooksul * suhtes nii psüühilist

kui füüsilist vägivalda ja tema käitumine muutus järjest ohtlikumaks. Kui alguses toimusid

ähvardamised sõnadega, siis hiljem juba konkreetne ähvardus kruvikeerajaga kõrri torgata. M.R on

kinnitanud, et ta kogu aeg andestas E.Rats`ile ja oleks ehk veelgi nii asjad jätkunud, kui ei oleks

olnud viimast sündmust - süütamist. Kohus leiab, et viimane kuriteoepisood näitabki, et E.Rats on

ohtlik nii M.R´ile kui ka ühiskonnale tervikuna. E.Rats käitumine on väljunud nn perevägivalla

piiridest ja tema tegevus M.R vastu on kujunenud selliseks, mis kujutab ohtu nii M.R elule kui

ümbritsevatele inimestele ja nende varale.

KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada KarS § 60 sätestatut. KarS §

60sätestab, et KarS üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust KarS § 60

lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et just nimelt seetõttu, et E.Rats

poolt toime pandud KarS § 114 p 2 järgi kvalifitseeritav tegu jäi katse staadiumisse, mille tõttu

tagajärjeks oli tema ja M.R koerteri kahjustused ja M.R`il kerged tervisekahjustused, siis tuleb E.

Rats`i le KarS § 114 p 2 - § 25 lg 2 alusel mõista karistus KarS § 114 ette nähtud sanktsiooni

alammääras. KarS § 120 järgi tuleb E.Rats`i karistada sanktsiooni ülempiiri lähedases määras, kuna

ähvardamine toimus pika aja jooksul ja korduvalt. KarS § 120 järgi tuleb E.Rats`i karistada

vangistusega alla keskmise määra, kuna toime on pandud kaks kuritegu, aga ühel puhul tekitas

E.Rats M.R`ile valu ja teisel puhul valu ja hematoomi õlal.

AJUTINE LÄHENEMISKEELD

Tl 35-39 II kd on Pärnu Maakohtu 26.11.2009 kohtumäärus nr 1-09-17973, mille kohaselt on

kohaldatud ajutine lähenemiskeeld süüdistatava Emil Rats suhtes ja on keelatud Emil Rats`il

käesoleva kriminaalmenetluse vältel läheneda kannatanu M R´ile kõnetamiskauguseni.

Prokurör taotles kohtult KarS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu M R isikuõiguste

kaitseks Emil Ratsi suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, keelates viibida tal kannatanu elukohas

ning lähenemise lähemale kui 5 meetrit.

Kohus leiab, et kuna ajutine lähenemisekeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse vältel, siis käesoleval

juhul ei ole otstarbekas E.Rats suhtes lähenemiskeeldu kohaldada. Kohus mõistab E.Rats`ile pika

vanglakaristuse, mis tähtajalt on pikem kui prokuröri poolt taotletud lähenemiskeelu tähtaeg ja

vangistuse kandmise aja jooksul ei ole tal võimalik M.R`ile läheneda. Kohus leiab aga, et ajutise

lähenemiskeelu kehtivuse aega tuleb muuta ja KrMS § 141-3 seda ka võimaldab. Käesoleval ajal on

E.Rats suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld M.R suhtes ja tal on keelatud käeoleva

kriminaalmenetluse

vältele

läheneda

kannatanu

M.R`ile

kõnetamiskauguseni.

Kuna

kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpeb kohtuotsuse jõustumisega, kohus aga määras, et E.Rats`il tuleb

minna vangistust kandma peale kohtuotsuse jõusutmist, siis tuleb ajutist lähenemiskeeldu pikendada

kuni E.Rats poolt vangistuse kandmisele asumiseni.

TÕKEND

Kriminaalasjas on E.Rats suhtes kohaldatud 13.05.2009 tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 41 I

kd/. Tõkend tuleb tühistada peale vangistuse kandmisele asumist.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI

Kohtuistungil kinnitas kannatanu M.R, et jääb oma esitatud nõude 19350 krooni juurde. Kaks

telefoni oli, esimene telefon oli vana, see põles ära, teine telefon oli käes ja see on alles. Asju ei ole

korterist ära viinud, kuhu neid viia oli.

Prokurör leidis, et kannatanu tsiviilhagi 19350 krooni suuruses summas kuulub rahuldamisele, kuna

korteris põlesid kannatanu sõnul need asjad ära ning süüdistatava väide, et kannatanu viis need asjad

sealt enne põlengut juba ära, ei vasta tõele. Ka toimikus olevatelt fotodelt on näha põlenud külmkapp

tl 15 ja 17, mistõttu süüdistatava väide on alusetu.

E.Rats on öelnud, et tsiviilhagi 19 350 krooni ei tunnista. M.R vedas kõik vara juba varem ära, enne

kõike seda. Enne tulekahju naine viis mõned asjad poodi või selle mehe juurde. Need asjad, mida

naine on loetlenud, ei põlenud seal korteris ära, ta varem juba viis need asjad ära.

Kaitsja leidis, et kuna E.Rats ei ole oma süüd tunnistanud ja on kinnitanud kohtule, et ta ei ole neid

tegusid teinud, siis tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Kohus on leidnud, et E.Rats on talle süüks arvatud kuriteod toime pannud. Süüdistuses on kirjas,

millised M.R`ile kuulunud asjad tulekahjus hävinesid. Kannatanu kinnitas kohtus, et jääb kahju

hüvitamise nõude juurde.

Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-09 öelnud:“ Siiski on teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul

kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu

kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Kooskõlas

käesoleva otsuse punktides 10 ja 11 toodud üldpõhimõtetega märgib kolleegium, et tsiviilhagi

esitamine protokollilises vormis on lubatav siiski vaid juhtudel, mil kannatanu nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaoludest,

mis kajastuvad süüdistusaktis. Samas võib kohus alati nõuda kannatanult tsiviilhagi esitamist

kirjalikus vormis, kui ta leiab, et konkreetses asjas on see kannatanu nõude õigeks lahendamiseks

vajalik.“

Käesoleval juhul on tsiviilhagi nõue ja see, millest tsiviilhagi nõue täpsemalt koosneb, kirjas

süüdistuses – nii tulekahjus hävinud M.R`ile kuulunud esemete nimekiri kui ka nende väärtus. Kuna

kohus ei lugenud süüdistatava ütlusi usaldusväärseks, siis tuleb süüdistatava ütlused ka tsiviilhagi

lahendamisel kõrvale jätta. Süüdistatava ütlusi ei kinnita ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures

olevad pildid. Piltidelt on näha, et M.R tuba ja ka teised ruumid on asjadega sisustatud ning ei jää

muljet, et korterist on enamus asju ära viidud. Piltidelt on näha ka vähemalt tahmakahjustusega

külmkapp, mikrolaineahi, küpsetusahi (mis asuvad köögi ukse lähedal) ja sündmuskoha

vaatlusprotokollis on kirjas, et kannatanu toas uksest paremal külmetuskapp, mille plastikuosad

sulanud tulekahju tagajärjel.

Mingeid muid vastuväiteid tsiviilhagile esitatud ei ole ning TsMS § 230 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja tulekahjuga

tekitatud kahju 19 350 krooni tuleb E.Rats`ilt M.R kasuks välja mõista.

HAIGEKASSA

Eesti Haigekassa on seoses M.R`ile tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest

tervishoiuteenuse osutajatele tasunud alljärgnevalt:1.SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve

CX211095 alusel 7312 krooni 50 senti, 2.SA Läänema Haigla raviteenuste arve CX216924 alusel

20280 krooni ja 3.AS Taastava Kirurgia Kliinikule raviteenuste arve nr GE 27792 alusel 38233

krooni 59 senti. Kannatanule määratud ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist SA Läänemaa

Haigla poolt väljastatud töövõimetuslehe nr 00015930 alusel 857 krooni perioodil 15.04-23.04.2009.

kokku haigekassa kulud 66 683 krooni 09 senti /tl 54 I kd/.

ASITÕENDID.

Asitõenditena asuvad kriminaalasja juures põlenud pesumopi otsik ja 2 tikutoosi, mis tuleb KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS

§ 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x4350= 10875

krooni.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja

käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M.Frey makstud tasu ja kulud 2844 krooni /tl 130 I kd/,

840 krooni /tl 30 II kd/, 2004 krooni /tl 34 II kd/, advokaadile A.Küünemäe makstud tasu ja kulud

8049 krooni 60 senti, kokku kaitsjatasud 13737 krooni 60 senti.

Kohus jätab riigi kanda kaitsjatele makstud tasu ja kulud, mis on seotud asjaoluga, et kaitsjad on

tulnud teisest piirkonnast, s.o. sõidu ajatasu ja sõidukulu. Seega E.Rats`ilt tuleb kaitsjatasuna välja

mõista 9120 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 4617 krooni 60 senti.

3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see 143 krooni 60 senti /tl 26 II kd/.

4. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud

kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need:

-EKEI-l seose isiku ekspertiisiga, akt nr 33 18.05.2009 tekkinud kulu 2875 krooni /tl 51 I kd/;

-EKEI-l seoses tulekahjuekspertiisiga, akt nr PT-15-09/2105 29.06.2009 tekkinud kulu 2100 krooni

/tl l62 I kd/;

-EKEI-l seoses põlevvedelikuekspertiisiga, akt nr AP-524-09/2257 18.06.2009 tekkinud kulu 1450

krooni /tl 74 I kd/.

Ekspertiisitasud kokku 6425 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Lisakulud. Käesolevas kriminaalasjas on tõlgile makstud tõlgitasu 216 krooni /tl 131-132 I kd/, mis

vastavalt KrMS § 173 lg 1 p 2 ja § 177 p 3 on lisakulu. Vastavalt KrMS § 173 lg 4 jäävad lisakulud

isiku kanda, kellel need on tekkinud. Vastavalt määrusele on tõlgitasu maksnud Lääne

Politseiprefektuur, seega jääb tõlgitasu 216 krooni riigi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Ester Silm

Harri Erman

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Ärakiri õige