2-20-2521/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-2521

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldus J Ti

vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

991,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu

(registrikood 80160964), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Puudutatud isik: J T (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-2521 menetlus.

3. Keelduda Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 17.detsembri 2020 esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse menetlusse võtmisest.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud J Ti kanda.

5. Rahuldada Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

6. Määrata Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks

855 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 830 eurot ja riigilõiv 25 eurot.

7. Mõista J Tilt Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 855 eurot.

8. Tagastada Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistule riigilõiv 100 eurot ja kanda see

Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu arvelduskontole nr EE211010220036780012.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

50 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 14.02.2020 avaldus J Ti

vastu, milles avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasus välja kuni jaanuarikuu

eest 2020 esitatud arvete alusel tasumata jäetud majandamiskulude võla 991,16 eurot.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. 17.12.2020 esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus seada

puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 4823,74 eurot avaldaja

kasuks. Kohus jättis taotluse 18.12.2020 määrusega käiguta.

3. Avaldaja esitas 21.12.2020 taotluse oma põhiavaldusest loobumiseks, kuna nõue on täies

ulatuses rahuldatud. Avalduse kohaselt maksis kolmas isik L L P 15.12.2020 korteriühistu

panga kontole 991,16 eurot võla eest periooldil 01.05.2019 kuni 31.01.2020, viitega

käesolevale tsiviilasjale, samuti 1483,08 eurot võla eest ajavahemikul 01.02.2020 kuni

30.11.2020. Avaldaja võtab kohustuse täitmise kolmanda isiku poolt vastu. Puudutatud isik ei

ole kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt vastu vaielnud.

4. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja 21.12.2020 (täiendatud

22.12.2020) menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud maakohtu menetluses kokku

1345 eurot, sh riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud

on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ühtlasi esitas

avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

5. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid avaldaja avaldusest loobumisele. Menetluskulud palub

puudutatud isik jätta avaldaja või poolte endi kanda. Nõude rahuldas menetlusega mitte seotud

kolmas isik. Puudutatud isik vaidleb avaldusele endiselt vastu. Seega tuleb menetluskulud jätta

avaldaja või poolte endi kanda. Avaldajal ei ole peale riigilõivu muid hüvitatavaid kulusid.

Avalduse esitas avaldaja ise. Lepingulise esindaja toimingud ei ole olnud vajalikud ega

põhjendatud ja on tehtud ilma kohtu nõudmiseta. Lisaks on kulud ebamõistlikult suured ja

ületavad tsiviilasja hinda. Nõustuda ei saa kulude koosseisu, tunnitasu määra ega toimingutele

kulunud ajaga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Loobumine

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

8. Avaldaja soovib loobuda esitatud avaldusest seoses sellega, et tema nõue on rahuldatud.

Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega (TsMS § 429 lg 4). Avaldusest loobumine tuleb

vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kuna avaldaja loobus avaldusest, ei ole alust

menetleda ka 17.12.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Kohus keeldub taotluse

menetlusse võtmisest.

9. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus

on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

11. Hagita menetluses saab kohus jaotada menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt,

arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades. Viidatud säte annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus

diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt eeltoodu kohta nt Riigikohtu

07.10.2020 määrus nr 2-18-11359 p 14).

12. Avaldaja loobus käesolevas asjas avaldusest põhjusel, et tema nõue on täies ulatuses

rahuldatud. Asjaolu, et arve tasus menetlusväline kolmas isik, seda ei mõjuta. Puudutatud isik

ei vaielnud ka vastu nõude täitmisele kolmanda isiku poolt. Kohus leiab, et kuna avaldaja on

tänu kohtusse pöördumisele saavutanud oma eesmärgi, tuleb menetluskulud jätta puudutatud

isiku kanda. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude

tema kanda jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud,

et avaldaja oleks pöördunud kohtusse asjatult. Kuna puudutatud isik põhjustas kohtusse

pöördumise, on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulude

jätmine avaldaja enda kanda üksnes põhjusel, et kohustuse täitis menetlusväline isik, ei oleks

hageja suhtes õiglane ega kooskõlas menetluskulude hüvitamise põhimõtetega.

Menetluskulude kindlaksmääramine

13. Avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldatakse

osaliselt. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

14. Käesoleva kohtumäärusega jäetakse tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218

sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis. Riigikohus on

varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga

(Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust

ja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), ei ole avaldaja esindaja tunnitasu määr mõistlik. Arvestades

ka vaidluse iseloomu, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu

100 eurot.

16. Õige ei ole puudutatud isiku vastuväide, et esindaja kasutamine menetluses ei oleks olnud

põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramist ei välista ka see, et avalduse esitas avaldaja

ise. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes nende toimingutega, mida

esindaja menetluses tegi.

17. Kulunimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal 10.05.2020 dokumentidega tutvumisele,

kliendiga konsultatsioonile ja sellele järgnevalt 14.05.2020 menetlusdokumendi koostamisele

aega kokku 5 tundi ja 30 minutit. Arvestades selleks hetkeks asja juurde esitatud materjali

mahtu ja menetlusdokumentide sisu, ei ole nendeks toiminguteks kulunud aeg põhjendatud

enam kui 4 tunni ulatuses. Avaldaja 04.06.2020 menetlusdokumendi koostamisele kulunud

4 tundi ja 30 minutit on põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii avaldaja

menetlusdokumendi

ja

selle

lisade

mahtu,

kuid

ka

puudutatud

isiku

esitatud

menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu, mille osas avaldajal tuli seisukoht esitada. Kohus ei

nõustu puudutatud isikuga, nagu oleks menetlusdokumendid esitatud ilma vajaduseta. Kohtu

hinnangul olid nimetatud toimingud avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud.

18. Põhjendatud ei ole aga kostjalt välja mõista kulusid, mis seonduvad kompromissi

ettepaneku koostamise ja kliendiga konsultatisooniga 1 tunni eest. Pooled ei saavutanud

menetluses kokkulepet ja läbirääkimistel ei olnud seega menetlusega seonduvat tulemust.

Luhtunud

kompromissläbirääkimistega

seonduvate

kulude

välja

mõistmine

teiselt

menetlusosaliselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas kompromissläbirääkimiste olemuse ja

eesmärgiga.

19. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega

kokku 8 tundi ja 30 minutit. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda, on tema

õigusabikulu kokku 830 eurot (8 tundi ja 30 minutit × 100 eurot).

20. Ühtlasi taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu, s.o 25 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale

hüvitada.

21. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

855 eurot (830 + 25), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Sellises

ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud ning

vastab tsiviilasja hinnale.

22. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

Riigilõivu tagastamine

23. Avaldaja palub talle tagastada enamtasutud riigilõivu 75 eurot ja seoses nõudest

loobumisega pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 25 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt

riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS

§ 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele,

kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

24. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt

tuli aga riigilõivu tasuda 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada 14.02.2020

avalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv 75 eurot ja pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o

25 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu

arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

Kohtunik

osaliselt tühistatud TRK lahendiga