3-20-2257/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-2257

Haldusasi

Sergei Pragi kaebus Viru Vangla tegevusele seoses

jalutuskäikude mittevõimaldamisega ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaidlustatud lahend

Sergei Pragi määruskaebus

Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Pragi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Pragi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

peale seoses kaebaja hoidmisega samas sektoris teise kinnipeetavaga, kes on kaebajat ähvardanud

ning seoses COVID-19 viiruse tõkestamise meetmete kohaldamisega.

2. Tartu Halduskohus mõistis kaebust selliselt, et kaebaja soovib, et vangla hüvitaks kaebajale

mittevaralise kahju, mis tema hinnangul tekitati talle tema paigutamisega samasse sektorisse

isikuga, kes on teda ähvardanud, ja tema julgeoleku ohustamisega; ning 2) selleks, et kaebajal

võimaldataks käia jalutamas. Esimese eesmärgi saavutamiseks on kaebaja taotlenud kaebuses

asjakohaselt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asjakohase nõude (HKMS § 37 lg 2

p 4) saab selles osas lugeda kohtule esitatuks. Teise eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal taotleda

nende Viru Vangla käskkirjade tühistamist, millega on vastavad piirangud kohaldatud.

2. detsembri 2020. a määrusega halduskohus tagastas kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Viru Vangla esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise

taotlusega, kuid on teinud sellele 20. novembril 2020 märke, milles kinnitab, et ei soovi taotlusele

kirjalikku vastust. Vangla on sellest märkest lähtunud ega ole taotlusele vastanud. Sellises olukorras

ei saa lugeda VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks. Kaebaja

ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla 27. oktoobri 2020. a

käskkirja nr 1-1/149 ja 30. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/151 peale, millega on muu hulgas

kaebaja suhtes kohaldatud liikumispiiranguid.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

määrus. Kaebaja selgitab, et kirjutas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele tõesti, et ei soovi

vastust, kuid ei teadnud, et see takistab kohtusse pöördumist. Liikumispiirangutega seoses esitas

kaebaja aga vaide Justiitsministeeriumile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS

4. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja arvates on ta täitnud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud

kohustuse esitada oma õiguse maksma panemiseks vaie või kahju hüvitamise taotlus enne

halduskohtule kaebuse esitamist.

Ringkonnakohus osutab siiski, et VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevalt seondub halduskohtule

kaebuse esitamise õigus sellega, et vaie või kahju hüvitamise taotlus on vangla või

Justiitsministeeriumi poolt tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jäetud. Üksnes loetletud juhtudel on HKMS § 47 lg 1 järgi kaebus

halduskohtumenetluses lubatav. Kui kohtueelne menetlus lõpeb kaebaja enda tahte kohaselt ilma,

et vangla teeks ühegi loetletud otsustuse, ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Olukorras,

kus kaebaja ise loobus vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisest, ei ole selle nõude

osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Teistsugusele järeldusele ei vii ka see, kui kaebaja

vanglale vastusest loobumise tahet väljendades ei olnud teadlik tahteavalduse tagajärgedest. Kui

kaebaja tahteavaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele võib see anda aluse taotleda vanglalt

menetluse uuendamist. Samas on kaebajal õigus esitada vanglale kahju hüvitamiseks ka uus taotlus.

Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise

kolmeaastasest tähtajast on kaebajal piisavalt aega selle õiguse realiseerimiseks. Igal juhul ei tingi

kaebaja eksimus tahteavalduse tagajärgede osas järeldust, et kohtueelne menetlus tuleks lugeda

läbituks. Vangla ei ole kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ja seega ei ole kohtueelse menetluse

otstarve täidetud. Samuti ei saa kaebaja eksimust pidada kohtueelse menetluse lõpetamiseks

vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, mis võiks siiski anda aluse kohustusliku kohtueelse

menetluse läbituks lugemiseks.

7. Ka Tartu Vangla direktori käskkirjade tühistamise nõude osas ei saa pidada halduskohtule

esitatud kaebust lubatavaks. Määruskaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 13. novembri 2020. a

kirjast ilmneb, et kaebaja siiski oli esitanud vaide vangla direktori käskkirjade kehtetuks

tunnistamiseks. Seega lähtus halduskohus ekslikult sellest, et kaebaja ei olnud vaiet esitanud. See

ei muuda aga asjaolu, et halduskohtu vaidlustatud määruse tegemise ajaks ei olnud kaebaja vaie

kohtueelses menetluses lahendatud ega tagastatud. Kaebaja esitas vaide otse Justiitsministeeriumile

ning viimane omakorda edastas vaide vanglale vaides esinevate puuduste kõrvaldamise

korraldamiseks. Seega ei olnud VangS § 11 lg-st 7 tulenev 30-päevane tähtaeg vaide lahendamiseks

halduskohtu määruse tegemise ajaks ilmselt möödunud. Seetõttu ei muuda määruskaebuses

ilmnenud vaide esitamise fakt kokkuvõttes hinnangut, et kaebaja ka selle nõude osas ei olnud

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

8. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kaebus lubatav ja halduskohus

oli kohustatud kaebuse tagastama tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4.

/allkirjastatud digitaalselt/