2-19-14337/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14337

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja: YY, lepinguline esindaja Merike Roosileht

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 5. veebruari 2020 otsusega osaliselt XX (hageja)

hagi YY (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jättis menetluskulud 30% ulatuses

hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus muutis 26. juuni 2020 otsusega

maakohtu otsust tsiviilasja hinna suhtes, jättis muus osas otsuse muutmata ning

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Otsused jõustusid 29. juulil 2020.

2 (3)

2. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja maakohtus kulu 3151,90 eurot, millest

826,90 eurot oli eeltõendamismenetluse kulu, 300 eurot hagi esitamise riigilõiv ja 2025 eurot

õigusabikulu.

3. Kostja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja kuludele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 7. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja

menetluskulud 2274 eurot ulatuses (riigilõiv 300 eurot, eeltõendamismenetluse kulu 84 eurot

ja õigusabikulu 1890 eurot (käibemaksuga)), mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1591,80 eurot

ning kohustas kostjat tasuma sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4.1. Hageja esindaja õigusabitoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest.

Dokumentide koostamise aeg vastab nende mahule ja asjakohasele sisule. Samas ei olnud

vaidlus õiguslikult keerukas ja vaidlusalused asjaolud olid piiratud. Seetõttu on põhjendatud ja

vajalik tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta). Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu

on käesoleva tsiviilasja maakohtu menetluses on 1890 eurot (= 140 ×11,25 + 20%).

4.2. Nähtuvalt eeltõendamismenetluse aluseks oleva tsiviilasja nr 2-19-7234 toimikust nõudis

hageja andmeid 30 kommentaari autori kohta. Kostja andmete tuvastamiseks pidi esindaja

koostama kaks avaldust. Kui iga kommentaari autoriga seoses oli eeltõendamise kulu

826,90 eurot, oleks hageja eeltõendamismenetluse kogukulu 24 807 eurot. Arvestades

eeltõendamismenetluses ühiselt esitatud avaldust, on kostjale langeva eeltõendamismenetluse

kulu põhjendatud ja vajalik summa 84 eurot.

4.3. Koos hagilt tasutud riigilõivuga (300 eurot) on hageja menetluskuluna põhjendatud

kokku 2274 eurot (= 1890 + 84 + 300). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid

menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskuluna 1591,80 eurot (= 2274 × 70%).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Hageja esitas 22. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega määrata hageja menetluskulude rahaline suurus 3151,90 eurot ning

mõista kostjalt välja 2206,33 eurot. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks hindas maakohus hagejale osutatud õigusabi tunnihinda valesti. Sarnastes asjades

on põhjendatuks peetud märksa kõrgemaid tunnihindasid (150 – 186,10 eurot).

5.2. Teiseks vähendas maakohus alusetult eeltõendamismenetlusega seotud kulusid.

Põhjendatud ei ole seisukoht, et eeltõendamismenetluse kulusid tuleb jagada võimalike

laimajate arvu põhjal. Seadus ei näe ette sellist osavastutust. Lisaks arvestas maakohus

eeltõendamismenetluse menetluskuludena üksnes esindaja kulusid, kuid ei arvestanud

eelmenetluse riigilõivu 50 eurot.

Maakohus ei arvestanud eeltõendamismenetluse avaldusega seonduvat ajakulu. Iga

kommentaari peale võib kuluda tunde. Kui eeltõendamismenetluses on sideettevõtjad kohtule

andmed edastanud, siis tuleb kontrollida, kas need on korrektsed.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. oktoobril 2020.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaebuse väited ei anna

alust maakohtus välja mõistetud summa suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega osas, mis käsitlevad käesoleva tsiviilasja maakohtus arutamise kulusid ja

hagiavalduselt tasutud riigilõivu.

8. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

hageja kahjuks TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta käesoleva tsiviilasja arutamisel maakohtus põhineb õigusabiteenuse sisu ja

kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire hageja kahjuks ületanud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd

keeruline ega mahukas, et rakendada 140 eurost (käibemaksuta) kõrgemat tunnitasu. Hageja

soovib õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga (140 + 20%), mille põhjal ei saa väita, et

kindlaksmääratud esindaja tasumäär jääb alla tavapäraselt väljamõistetud tunnitasule. Kaebuse

esimene väide pole seetõttu edukas.

10. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ega maakohtuga, et eeltõendamismenetluse kulu on

käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud kulu, mille kostja peaks hüvitama. Hagiavalduse lisa

nr 2 kohaselt avaldas kostja vaidluse põhjustanud kommentaari oma nime all. Seega ei olnud

hagejal vaja kostja andmeid välja selgitada eeltõendamismenetluse abil. Niisuguses olukorras

pole eeltõendamismenetluse kulu tervikuna vajalik ega põhjendatud. Hageja kaebuse alusel ei

saa ringkonnakohus vähendada hageja kasuks välja mõistetud summat, aga kõnealuses osas ei

saa hüvitist kaebuse teise väite alusel ka suurendada. Sellele väitele pole vaja täpsemalt vastata.

11. Kokkuvõtvalt jääb maakohtu määrus kostjalt hageja menetluskulude hüvitise

väljamõistmise osas muutmata.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulu.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)