2-19-18739/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18739

Tsiviilasi

UF OÜ kaebus Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri

15. novembri 2019 otsuse peale täiteasjas

nr 133/2019/141. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 26. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

UF OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (sissenõudja, määruskaebuse esitaja): UF OÜ

(registrikood 12509677), lepinguline esindaja advokaat

Meeli Rondel

Puudutatud isik I (vastustaja määruskaebemenetluses:

Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer

Puudutatud isik II (võlgnik): XX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 26. oktoobri 2020 määrus tühistada osaliselt UF OÜ kasuks

Haapsalu kohtutäiturilt Tarvi Söömerilt väljamõistetud õigusabikulu suuruse osas

ja suurendada väljamõistetud menetluskulu 1227,70 euro võrra. Ülejäänud osas

jätta sama määrus muutmata.

2. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

2.2. Rahuldada osaliselt UF OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks.

2.3. Määrata

UF OÜ

menetluskulude

suuruseks,

millised

kuuluvad

väljamõistmisele Haapsalu kohtutäiturilt Tarvi Söömerilt, 1690,50 eurot.

2.4. Määrata UF OÜ menetluskulude suuruseks, millised kuuluvad välja-

mõistmisele XX-lt, 149,50 eurot.

2.5. Välja mõista Haapsalu kohtutäiturilt Tarvi Söömerilt ja XX-lt UF OÜ kasuks

viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Pärnu Maakohus 20. detsembri 2019 määrusega osaliselt UF OÜ

(sissenõudja) kaebuse kohtutäituri tegevusele ning jättis menetluskulud Haapsalu kohtutäituri

Tarvi Söömeri (kohtutäitur) kanda. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused

kohtutäitur ja XX (võlgnik). Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2020 määrusega

maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata ning kohtutäituri määruskaebusega seotud

menetluskulud kohtutäituri kanda ja võlgniku määruskaebusega seotud kulud võlgniku kanda.

Määrused jõustusid 13. aprillil 2020.

2. Sissenõudja esitas põhimenetluses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati talle

maakohtus õigusteenust tunnihinnaga 138 eurot (käibemaksuga) kokku 14 t 10 min ulatuses.

Sissenõudja esindajal kulus sõiduks kohtutäituri juurde kaebuse läbivaatamiseks 172,50 eurot

ja kaebuse esitamisel kohtusse tasus sissenõudja riigilõivu 15 eurot. Täiendavalt esitas

sissenõudja kulunimekirja ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulude kohta, mille

kohaselt osutati õigusteenust veel 2 t 55 min sama hinnaga.

3. Kohtutäitur vaidles osaliselt sissenõudja menetluskuludele vastu. Võlgnik menetluskulude

kohta seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus mõistis 26. oktoobri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) sissenõudja kasuks

kohtutäiturilt välja 462,80 eurot ja võlgnikult 149,50 eurot ning kohustas neid tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.1. Sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 4 t 5 min ulatuses, st koos

käibemaksuga summas 563,50 eurot. Kohtueelselt kantud kulu, esindaja sõidukulu ja

kohtutäituri Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumine ei kuulu hüvitamisele. Koos

kaebuselt tasutud riigilõivuga (15 eurot) on sissenõudja menetluskulu 578,50 eurot

(= 563,50 + 15). Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis tuleb kohtutäiturilt sissenõudja

kasuks välja mõista menetluskuluna 462,80 eurot.

4.2. Võlgniku määruskaebusega seoses on sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud kokku 1 t 5 min ulatuses, st koos käibemaksuga summas 149,50 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Sissenõudja esitas 28. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada kohtutäiturilt väljamõistetud summa osas ja uue määrusega mõista kohtutäiturilt välja

kogu algselt taotletud summa 2165,48 eurot.

3 (4)

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

-

maakohus jättis alusetult kohtutäiturilt välja mõistmata kohtueelse menetluse kulud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 4 alusel tuleb sissenõudjale hüvitada

kohtueelse menetluse kulu 1529,48 eurot;

-

maakohus ei põhjendanud, miks mõistis sissenõudja menetluskulu kohtutäiturilt välja

osaliselt, kuigi põhimenetluses jäid kõik menetluskulud kohtutäituri kanda;

-

maakohus ei võtnud seisukohta 27. novembri 2019 toimingu osas. See oli vajalik ja

põhjendatud kulu planeerimaks edasisi tegevusi kohtutäituri ebaõige otsuse suhtes.

Seetõttu tuleb kohtutäituril täiendavalt välja mõista 23 eurot (käibemaksuga);

-

maakohus jättis alusetult kohtutäiturilt välja mõistmata Riigikohtule esitatud

määruskaebusega seotud kulu 34, 50 eurot.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja vastamiseks.

Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 25. novembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud määruse

osaliselt sissenõudja kasuks kohtutäiturilt väljamõistetud õiguskulude osas ja suurendab

hüvitatavat summat 1227,70 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koostoimes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust

ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Võlgnik ei vaidlustanud määrust temalt

sissenõudja menetluskulu väljamõistmiseks ja selles osas on määrus jõustunud.

9. Ringkonnakohus nõustub sissenõudja väitega, et maakohus jättis alusetult kohtueelse

menetluse kulud kohtutäiturilt välja mõistmata.

9.1. TsMS § 144 p 4 järgi on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud. Menetluskulud TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,

mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Täitemenetluse seadustiku § 217 lg 1 näeb kohtutäituri

otsuse vaidlustamiseks ette kohtueelse menetluse korra. Seega on kohtueelse menetluse kulu

hüvitamine põhjendatud.

9.2. Kulunimekirjast nähtuvalt kulus sissenõudja esindajal dokumentidega tutvumisele ja

kaebuste koostamisele 11 t 5 min, mis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud osaliselt.

Vajalik ja põhjendatud ajakulu on kaebusega tutvumise ja koostamise aeg 2 t 35 min,

kohtutäituri juures kaebuste läbivaatamise ja selleks valmistumise aeg 2 t 15 min, seisukoha

koostamise aeg 2 t ja 35 min ning kohtutäituri otsustega tutvumise aeg 45 min. Põhjendatud ei

ole büroosisesele nõupidamisele, võlgniku esindajatega suhtlemisele ja kliendi edastatud

kirjaga tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud aeg. Lisaks ei ole põhjendatud

sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud Haapsalusse sõidu ja sealt tagasisõiduga

(vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Eeltoodust tulenevalt on

kohtueelses menetluses tehtud õigusabitoimingud põhjendatud ja vajalikud 8 t 10 min ulatuses.

10. Õige on sissenõudja väide, et maakohus on kohtutäiturilt väljamõistetud menetluskulu

arusaamatult vähendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam muuta

menetluskulude jaotust. TsMS kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja

mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Põhimenetluses jättis

maakohus kõik menetluskulud kohtutäituri kanda, samuti jäid ringkonnakohtus kohtutäituri

määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtumenetluses on sissenõudja põhjendatud

ajakulu 4 t 5 min. Vastava hinnangu kujundamisel ei rikkunud maakohus oluliselt diskretsiooni.

4 (4)

11.1. Vaidlustatud määrusest küll ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha

27. novembri 2019 toimingu (büroosisene nõupidamine 10 min) kohta, kuid ringkonnakohtu

hinnangul ei kuulu nimetatud ajakulu hüvitamisele. Kohtutäitur ei pea hüvitama kulu seoses

sissenõudja lepingulise esindaja sooviga kolleegidega nõu pidada.

11.2. Samuti ei kuulu hüvitamisele sissenõudja lepingulise esindaja kulu seoses kohtutäituri

määruskaebusega Riigikohtule. Kohtutäituri määruskaebus jäi Riigikohtu 13. aprilli 2020

määrusega menetlusse võtmata TsMS § 679 lg 2 alusel, st ilma kaebust sissenõudjale saatmata

ja vastust nõudmata. Seega ei olnud sissenõudjal vaja teha menetlustoiminguid kohtutäituri

määruskaebuse põhjal.

12. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 12 t 15 min

(= 8 t 10 min + 4 t 5 min). Kokku tuleb kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja mõista

õigusabikulu hüvitamiseks 1690,50 eurot (= 12,25 × 138). Maakohtu määrusega välja

mõistetud summa suureneb 1227,70 võrra (= 1690,50 – 462,80). Rahuldamata jääb sissenõudja

taotlus 474,98 euro (= 2165,48 – 1690,50) hüvitamiseks.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)