2-18-2019/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-2019

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Kohtuasi

Westering OÜ hagi OY Mekanex AB (Eesti filiaali

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Westering OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

170 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Westering OÜ (registrikood

11473533),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Martin Pärn

Kostja (vastustaja): OY Mekanex AB (Eesti filiaali

kaudu, filiaali registrikood 11151080), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat

Evelin Prunt

Asja läbivaatamine

04.12.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.04.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Westering OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-2019

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Westering OÜ esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule hagi OY Mekanex AB (OY Mekanex

AB Eesti filiaali kaudu) vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju

hüvitamiseks 170 000 eurot.

2. Hageja tellis kostjalt 2014. a oktoobris kruvitungrauad toote artikli numbriga 146460 ja tüübi

numbriga

SG0200-8-G-U-4-2900-M2U-00-B-SIEFSo-FSo-ES-AS-FB-FB

(edaspidi

kruvitungraud SG0200) 2 tk ning kruvitungrauad toote artikli numbriga 146461 ja tüübi

numbriga

SG0300-10,67-G-U-4-4400-M2U-00-B-SIEFSo-FSo-ES-AS-FB-FB

(edaspidi

kruvitungraud SG0300) 2 tk. Kruvitungraudade tehnilised spetsifikatsioonid koostas kostja

vastavalt hageja poolt ette antud sisendparameetritele.

3. 08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadama 12-ndal kail avarii reisijate maabumissillaga, mille

ehitamisel oli kasutatud kostja poolt tarnitud ja müüdud kruvitungraudasid SG0200. Avarii

tagajärjel hukkus seadme operaator ja seade hävines täielikult. Avarii põhjustas

kruvitungraudade SG0200 pikenduste ehk mehaaniliste stopperite (kostja nimetuse kohaselt

„run off safety device“ ehk „mahajooksu stopper“ või „mehaaniline piiraja“) liidete

purunemine. Kostja poolt tarnitud süsteem ei vastanud hageja poolt esitatud nõudmistele, sest

see oli valesti komplekteeritud ja dimensioneeritud. Kostja poolt hagejale valitud mootori

võimsus oli selline, et see purustas kruvitungraua mehaanilise stopperi liite, mis oli

aladimensioneeritud. Kostja lubas tarnida toote, millel olev nn stopper („run off safety device“)

mõlemas splindi otsas pidi tagama, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta ja liikumine peatatakse

mehaaniliselt igal juhul kui seda ei tehta mingil muul viisil. Mingil põhjusel osutus see lubadus

valeks, sest kruvi ikkagi läbis reduktori ja selle eest peab vastutama toote tarnija ehk kostja.

Kostja tarnis hagejale hageja poolt antud sisendparameetritele mittevastavad kruvitungrauad,

mistõttu hageja sai kordades väiksema tõstevõimega kruvitungrauad, kui hageja oli soovinud

ja tellinud.

4. Avarii tagajärjel peatati ka teise maabumissilla, mille jaoks kostja tarnis kruvitungrauad

SG0300, ehitamine. Kuna ka nendel kruvitungraudadel esinesid eelpoolmainitud puudused, oli

hageja sunnitud seadme ringi projekteerima ja kõrvaldama tarnitud komponentidel esinevad

tehnilised puudused.

5. Kostja juhistest ei selgunud, kuhu kohta tulnuks lisada lõpulülitid („safety limit switches“).

Vastava lüliti puudumine ei tähenda, et mahajooksu stopperi funktsionaalsus poleks pidanud

olema tagatud.

2-18-2019

6. Kokkulepitule mittevastava toote tarnimisega on tekitanud hagejale materiaalne kahju

vähemalt summas 170 755 eurot, millest hageja palub välja mõista 170 000 eurot. Kahju on

hagejale tekkinud järgmiselt:

6.1. 10 000 eurot on kahju seoses purunenud tuubuse kindlustusjuhtumi omavastutuse

tasumisega kindlustusseltsile. Hageja müüs kostjalt ostetud tooted edasi RED

Technologies OÜ-le, kes oli kindlustatud isikuks ühes Merko Infra AS-i ja Merko Ehitus

Eesti AS-iga. Kindlustusandja Seesam Insurance AS poolt arvestati kahju hüvitamisel

maha omavastutussumma 10 000 eurot ning vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ,

Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele

jäi vastav kahju RED Technologies OÜ kanda, kes omakorda nõuab selle hüvitamist

hagejalt, sest viimane müüs talle kostjalt ostetud kruvitungrauad, mille tagajärjel tekkis

avarii ja hävines täielikult tuubus.

6.2. Hagejal on tekkinud kahju seoses uue tuubuse ehitamisega seotud lisakulude kandmisega

57 900 euro ulatuses, mis vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS,

Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäid RED

Technologies OÜ kanda, kes nõuab selle hüvitamist hagejalt.

6.3. 14 039 eurot (2 x 7 019,50 eurot) on purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus,

mida kindlustusandja ei hüvitanud tulenevalt kindlustustingimustest, kui avarii

põhjustanud osade maksumust ja RED Technologies OÜ nõuab selle kulu hüvitamist

hagejalt.

6.4. 88 816 eurot on hagejal tekkinud kahju, mille hüvitamist soovib hageja osaliselt summas

84 739 eurot seoses hageja leppetrahvi tasumise kohustusega. Aktsiaselts Tallinna Sadam

esitas leppetrahvi tasumise nõude tuubuse mittetähtaegse tarne eest, mis vastavalt

töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning

Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäi lõpuks RED Technologies OÜ kanda, kes

omakorda nõuab selle hüvitamist hagejalt.

6.5. 3 322 eurot on hageja kandnud seoses SG0300 kruvitungraudade ümber ehitamisega, sest

pärast avariid selgus, et need tuleb ümber teha ning osta tuli ka uued kinnituspead, et vältida

uut avariid.

7. Vastavalt Red Technologies OÜ ja hageja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele oli hagejal

kohustus hüvitada Red Technologies OÜ-le kahju summas 170 755 eurot (purunenud tuubuse

kindlustusjuhtumi omavastutus kindlustusseltsile 10 000 eurot, lisakulud 57 900 eurot,

purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus 14 039 eurot ja leppetrahvi tasumine Tallinna

Sadam AS-le tuubuse mittetähtaegse tarne eest 88 816 eurot) hiljemalt 10.01.2018.

8. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Aegumise seisukohast ei oma tähtsust,

kas kohtusse on esitatud puudustega hagi. Samuti ei nõustu hageja kostjaga, et hageja on

minetanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse. Pärast õnnetust toimunud

kirjavahetust hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel 2015. a maikuus

saab pidada puudustest teavitamiseks.

Kostja vastuväited

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aluseks olevate

asjaolude kohaselt on hagejal tekkinud kahju 08.02.2018 toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel.

2-18-2019

Järelikult pidi hagejal olema õigus nõuda väidetava kahju tekkimise hüvitamist hiljemalt

08.02.2018. Kuigi hageja pöördus formaalselt kohtusse 07.02.2018, siis hagiavalduse puudused

ei võimaldanud avalduse menetlemist. Nõuetekohase hagiavalduse esitas hageja alles

09.04.2018 ja sel hetkel oli hageja nõude aegumistähtaeg möödunud.

10. Hageja ei ole kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Kostja

esitas

17.10.2014

kruvitungraudade

hinnapakkumise

nr

20109-3

hageja

antud

sisendparameetrite alusel, kus oli selgelt esile toodud, millised on SG0200 tüüpi ja SG0300

tüüpi kruvitungraudade omadused, sh tõmbejõud ja töötsükkel. Pooled leppisid kokku, et

kruvitungraudade SG0200 staatiliseks tõmbejõuks on kokku 400 kN (2x200) ja dünaamiliseks

tõmbejõuks on kokku 120 kN (2x60). Kruvitungraudade SG0300 staatiliseks tõmbejõuks

leppisid pooled kokku 600 kN (2x300) ja dünaamiliseks tõmbejõuks 260 kN (2x130). Järelikult

andis hageja hinnapakkumise kinnitamisega nõusoleku, et nimetatud kruvitungrauad sobivad

kavandatud konstruktsiooni. Kostja lisas kruvitungraudadele mehaanilised lõpustopperid („run

off safety device“). Hageja ei ole tõendanud, et mehaanilised stopperid olid puudu või need olid

aladimensioneeritud. Ohutuspiirangu lüliteid („safety limit switches“) ei pidanud kostja

hagejale pakkumise kohaselt üle andma, kuid hageja oleks pidanud need hankima ja RED

Technologies OÜ-le üle andma.

11. Isegi, kui eeldada, et kruvitungrauad ei olnud kokkulepitud omadustele vastavad, siis pidi

see hagejale hiljemalt 2015. aasta maikuus kruvitungraudade SG0300 ümberehitamiseks

vajaliku materjali tellimisel olema selge ja hageja oleks pidanud kostjat teavitama asja

lepingutingimustele mittevastavusest hiljemalt 1. augustil 2015. Hageja on kostjat teavitanud

kruvitungraudade väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest alles kolm aastat pärast

mittevastavusest teadasaamist, kusjuures hageja ei ole siiani puudust piisavalt täpselt

kirjeldanud. Kuna kruvitungraudade puudustest teavitamise mõistlik tähtaeg on möödunud, siis

on hageja minetanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse.

12. Isegi, kui eeldada, et SG0200 tüüpi kruvitungrauad ei olnud tuubuse rajamiseks sobivad,

siis ei ole seda tüüpi kruvitungraudade võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest

võimalik järeldada SG0300 tüüpi kruvitungraudade sobimatust ja ümberehitamise vajadust.

Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Hageja ise

andis kostjale sisendi, millistele omadustele vastavat kruvitungrauda ta vajab. Seega, kui

kruvitungraua võimsus või muu omadus oli maabumissilla tõstmiseks ebasobiv, siis tingisid

selle hageja poolt määratud sisendparameetrid.

13. Isegi kui SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungrauad ei vastanud tuubuse

insenertehnilistele nõuetele, siis vastutas selle eest hageja seaduslik esindaja. Hagejale on

väidetav kahju tekkinud tema seaduslikust esindajast tulenevatel asjaoludel. Hageja

kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna tuubuse mootori võimsust ei valinud kostja, vaid

hageja ning kogu kahju tekkimise on tinginud tuubuse ebaõige projekteerimine T.Vi poolt.

Kostja müügilepingu tingimuste kohaselt ei vastuta kostja insenertehniliste lahenduste eest,

milles on kasutatud kostjalt ostetud komponente. Õnnetus oleks jäänud juhtumata, kui hageja

oleks ohutuspiirangu lülitid („safety limit switches“) hankinud ja need RED Technologies OÜ-

le üle andnud.

14. Hageja ei ole tõendanud, et Red Technologies OÜ oleks hagejalt nõudnud kahju

hüvitamist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle oleks kolmandatel isikutel tekkinud kahju

hüvitamise nõudeõigus üle läinud.

2-18-2019

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

16. Pooled ei vaidle, et 24.01.2014 kuulutas aktsiaselts Tallinna Sadam välja hanke

Vanasadama 12. kai reisijate galerii ja tuubuse (s.o reisijate vastuvõtu tehnilise rajatise ehk

maabumissilla)

rekonstrueerimise

projektdokumentatsiooni

koostamiseks

ning

hankemenetluse tulemusel sõlmis aktsiaselts Tallinna Sadam maabumissilla projekteerimiseks

hankelepingu Merko Infra AS-i ja osaühinguga RED Technologies OÜ. Vaidlust ei ole, et

maabumissilla projekteeris osaühingu RED Technologies OÜ seaduslik esindaja T.V, kes on

samaaegselt ka hageja juhatuse liige. Vaidlust ei ole, et 2014. aasta septembris/oktoobris

pöördus T.V kostja poole sooviga osta kaks SG0200 tüüpi kruvitungrauda, kaks SG0300 tüüpi

kruvitungrauda ning ühe nurkreduktori. Hageja ja kostja sõlmisid hinnapakkumisele nr 20109-

3 tuginedes eelnimetatud esemete müügilepingu. 08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadama 12.

kail õnnetus, milles maabumissild purunes ja hukkus maabumissilda laevaga ühendanud

operaator. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müünud hagejale lepingutingimustele

mittevastavad kruvitungrauad, mida kasutati Tallinna Vanasadama 12. kai ehituses, tekitades

sellega hagejale kahju.

17. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 218 lg 1 ja §

115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudeks. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna

hageja on hagi esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et hageja oli 07.02.2018

esitanud kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju 239 721 euro hüvitamise nõudes, mida kohus

ei pidanud võimalikuks koheselt menetlusse võtta, ei võimalda asuda seisukohale nagu hageja

ei oleks seda siiski juba mingil moel 07.02.2018 teinud. Kuna hageja kõrvaldas puudused, siis

on hagi esitatud 07.02.2018.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale kruvitungraudade SG0300

mittevastavusest lepingutingimustele teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja

eseme puudustest teada või pidi teada saama. Maakohus leidis, et hageja on kruvitungraudade

SG0300 lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse VÕS § 220 lg 3 alusel

minetanud, kuna tugines puudustele alles hagiavalduses. Hageja näol on tegemist oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu pidi hagejale olema teada väidetav

kruvitungraudade mittevastavus lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai

õnnetuse toimumise ajal, s.o. 08.02.2015. Poolte kirjavahetusest 02.03.2015-14.05.2015 ei

nähtu kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja väidetava

mittevastavuse piisavalt täpne kirjeldus, sest kirjavahetuses küsib hageja vaid kostjalt teavet

kruvitungraudade omaduste kohta.

19. Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastavad

kruvitungrauad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on müünud hagejale kruvitungrauad

SG0200, mis vastasid 17.10.2014 kostja tehtud pakkumisele. Hageja esitas kostjale

kruvitungraudade tehnilised tingimused, s.t millisele tõstejõule peavad need vastama. Pooled

leppisid kokku, et kahe SG0200 tüüpi kruvitungraua tõmbejõud on vastavalt 400 kN ja 120 kN,

millest viimane näitaja on sobiv hageja nimetatud tegeliku koormuse 110 kN kandmiseks.

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kruvitungraudade keermesliite

tugevusvaru väärtuses või teistsuguses kruvitungraudade keermesliite tugevusvarus, kui see oli

hagejale üle antud kruvitungraudades. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt tarnitud

kruvitungraudade keermesliited oleksid pidanud olema poolte kokkuleppel dimensioneeritud

teistmoodi, kui need olid hagejale üleandmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade

otstel ei olnud paigaldatud turvamutreid („safety nut“). Samuti ei ole veenev hageja väide, et

2-18-2019

kostjalt tellitud mehaaniliste lõpustopperite („run off safety device“) ülesandeks oli igal juhul

tagada, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta ja liikumist peatada mehaaniliselt, sest vaidlust ei

ole, et kostja oli andnud hagejale üle ka paigaldamiseks hageja tellitud elektrilised lõpulülitid

(„safety limited switches“). Maakohtu hinnangul ei saa järeldada, et pakkumises ettenähtud

mehaanilised lõpustopperid ei oleks vastanud lepingutingimustele üksnes seetõttu, et

lõpustopperi liited purunesid valitud mootori võimsuse tõttu. Tegemist on vaid ühe

ohutusseadmega ning süsteemi seiskamiseks oli poolte vahelise lepingu alusel ette nähtud ka

hagejale üle antud elektrilised lõpulülitid.

20. Kuna

pooled

on

sõlminud

kruvitungraudade

ostu-müügilepingu

oma

majanduskutsetegevuses, siis pidi hageja juba kostja pakkumise saamisel vaatama selle üle, et

tuvastada, kas need kruvitungrauad sobivad kasutamiseks reisijate maabumissilla ehitamisel.

Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad

SG0200 tüüpi kruvitungrauad või et need oleksid hagejale üleandmisel olnud kahjustatud.

21. Kuna maakohus kostja poolset lepingurikkumist ei tuvastanud, ei hinnanud maakohus, kas

hagejale on kahju tekkinud.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada.

23. Maakohus leidis ebaõigesti, et kruvitungraua SG0300 osas ei teavitanud hageja kostjat

müüdud asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning et kruvitungraua SG0200 osas tarnis

kostja hagejale sellise toote nagu hageja soovis. Hageja ei saanud tegelikkuses kuidagi juba

õnnetuse

toimumise

hetkel

08.02.2015

teada

kruvitungraudade

mittevastavusest.

Kruvitungraudade SG0300 mittevastavus lepingutingimustele ilmnes poolte 02.03.2015-

14.05.2015 kirjavahetuse käigus, kui selgus, et SG0300 tüüpi kruvitungrauad ei oma hageja

soovitud tõstevõimet 300 kN/tk. Mõistlikult ei saanud eeldada, et hageja oleks kuidagi veel

detailsemalt või täiendavalt pidanud kirjeldama kostjale tema toodete mittevastavust. Hagejale

sai kõnealune mittevastavus selgeks poolte e-kirjavahetuse käigus ja seega hiljemalt 14.05.2015

pidi ka kostja sellest olema üheselt teadlik.

24. Tungrauad pidid olema varustatud lõpustopperitega, kuid need stopperid olid kas valesti

dimensioneeritud, vigased või need siis puudusid üldse. Igal juhul puudus tungraudadel ette

nähtud peatamise funktsioon, mistõttu ainuüksi juba seetõttu ei vastanud tarnitud

kruvitungrauad pakkumises kajastatule.

25. Hageja oli lepingueelsete läbirääkimiste käigus läbivalt selgelt ja üheselt avaldanud soovi

osta vastavalt 200 kN ja 300 kN tõstevõimega kruvitungraudasid. Kostja sai sellest samuti

niimoodi aru. Tegelikkuses tarnis kostja vastavalt 200 kN kandevõimega kruvitungrauad

SG0200, mille tõstevõime oli tegelikult üksnes 60 kN ehk tarniti soovitust 2,5 korda nõrgemad

tungrauad ja 300 kN kandevõimega kruvitungrauad SG0300, mille tõstevõime oli tegelikult 90

kN ehk soovitust ca 3,33 korda nõrgemad tungrauad. Seega kostja tarnitud tooted tegelikkuses

ei vastanud lepingutingimustele. Antud juhul ei saa mõistlikult eeldada, et hageja pidanuks aru

saama ning mõistma, et talle pakuti mitte 200 kN ja 300 kN tõstevõimega, vaid vastavalt 200

kN ja 300 kN kandevõimega, kuid oluliselt väiksema tõstevõimega kruvitungraudasid. Nimelt

oli hageja soov saada nimetatud tõstevõime parameetreid omavad tungrauad (tõstmiseks, mitte

kandmiseks). Isegi kui eeldada, et 200 kN kandejõud SG0200 kruvitungraudade puhul ja 300

kN kandejõud kruvitungraudade SG0300 puhul oleks olnud hagejale sobilik (mis aga kindlasti

2-18-2019

ei olnud nii ja seda ei ole hageja ka kostjale kunagi kinnitanud), siis tegelikkuses ei olnud nii

SG0200 kui ka SG0300 võimelised kandma rohkem kui 150 kN ja olid seega igal juhul

aladimensioneeritud ega vastanud 17.10.2014 pakkumisele.

26. Hageja ei ole kunagi kostjale teatanud, et soovib hankida kruvitungraudu 110 kN

kandmiseks (ega ka tõstmiseks või liigutamiseks või tõmbamiseks) ega ole kinnitanud, et 110

kN kandvad tungrauad oleksid sobivad. Hageja üksnes informeeris kostjat, et tegelik koormus

on 110 kN, kuid hageja on kinnitanud, et tungraudadel peab jätkuma jõudu vastavalt 400 ja 600

kN liigutamiseks.

27. Hageja ei ole kunagi dimensioneerinud vajalikke mootorite võimsusi ega teatanud kostjale

tema poolt soovitud mootorite võimsusi. Vajalikud mootorite võimsused arvutas välja hoopis

kostja tungraudade tootja soovitusel.

28. Hageja ei nõustu maakohtuga, et pooled oleksid kokku leppinud kruvitungraudade

keermesliite tugevusvaru väärtuses. Varutegurite õiged väärtused on tootja vastutusala, sest tal

tuleb tagada oma toodete ohutus ja funktsionaalsus. Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et

hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel ei olnud paigaldatud turvamutreid.

Turvamutrid ei olnud tegelikkuses üldse antud vaidluse objektiks.

29. Samuti ei ole mõistlikult võimalik eeldada, et hageja peaks või suudaks tõendada, et

lõpustopperil („run off safety device“) peaks olema mingi muu funktsioon peale liikumise

peatamise. Maakohus asus alusetult seisukohale, et lõpustopperid nagu ei omanudki

mingisugust konkreetset funktsiooni kuna hagejale väidetavalt tarniti ka elektrilised lõpulülitid.

Hageja ei ole kostjalt tellinud ja kostja ei ole kunagi hagejale üle andnud elektrilisi lõpulüliteid.

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

32. Kostja väitel on hageja apellatsioonkaebuses lubamatult tuginenud uutele järgmistele

väidetele: (a) SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade väidetavate puuduste näol oli

tegemist varjatud puudustega; (b) Kostja on kruvitungraudade tegelikke parameetreid varjanud,

venitanud infopäringutele vastamisega, andnud arusaamatuid vastuseid või küsimustele üldse

mitte vastanud; (c) Hageja sai SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade väidetavatest

puudustest teada alles vastustajaga peetud kirjavahetusest perioodil 2. märtsi 2015 – 14. mai

2015;

(d)

Kruvitungraudade

mehaanilised

lõpustopperid

puudusid,

olid

valesti

dimensioneeritud või ei vastanud keskmisele kvaliteedile; (e) Kostja tarnis hagejale soovitust

2,5 korda nõrgemad SG0200 tüüpi kruvitungrauad ja 3,33 korda nõrgemad SG0300 tüüpi

kruvitungrauad; (f) Kostja poolt üleantud SG0200 tüüpi kruvitungrauad ei olnud sobivad 200

kN staatilise tõmbejõu ja SG0300 tüüpi kruvitungrauad 300 kN staatilise tõmbejõu talumiseks;

(g) Hageja andis kostjale sisendparameetrid SG0200 tüüpi kruvitungraudade mootori võimsuse

ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade mootori võimsuse dimensioneerimiseks; (h) Kostja poolt

2-18-2019

üleantud SG0200 tüüpi kruvitungraudade ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade keermesliite

tugevusvaru ei vastanud keskmisele kvaliteedile.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kõikide esile toodud väidete puhul oleks tegemist uute

väidetega. Asjaolule, et hageja kruvitungraudade puudustest koheselt pärast õnnetuse

toimumist ei teadnud, vaid see selgus poolte 02.03.2015- 14.05.2015 kirjavahetuse käigus, on

hageja maakohtus tuginenud. Samuti on hageja juba hagiavalduses tuginenud sellele, et

mehaanilised lõpustopperid olid valesti dimensioneeritud ja kostja tarnitud süsteem oli valesti

komplekteeritud. Hageja on viidanud maakohtus ka sellele, et kostja tarnitud kruvitungrauad

olid kordades nõrgemad kui hageja soovis ning et need ei vastanud hageja soovitud tõstejõule.

Samuti märkis hageja hagiavalduses, et kostja poolt hagejale valitud mootori võimsus oli selline

et see purustas kruvitungraua mehaanilise stopperi liite ning on ka hilisemates

menetlusdokumentides

tuginenud

mootori

liigsele

võimsusele

(näiteks

03.10.2018

menetlusdokumendis). Asjaolu, et mootorite võimsused pakkus hageja esitatud parameetrite

(vajaliku tõstejõu) alusel välja kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlust olnud. Sellele, et

tungraudade keermesliite tugevusvaru ei vastanud keskmisele kvaliteedile ei ole hageja aga

apellatsioonkaebuses tuginenud, mistõttu kostja sellekohane vastuväide on asjakohatu.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et kostja on

kruvitungraudade tegelikke parameetreid varjanud, venitanud infopäringutele vastamisega,

andnud arusaamatuid vastuseid või küsimustele üldse mitte vastanud. Sellised hageja väited on

esmakordselt

esitatud

apellatsioonimenetluses.

TsMS § 652

lg 1

p 2

järgi

võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste

esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt

TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti

juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et

menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval

põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada

(vt Riigikohtu

11.02.2016

otsust

tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-15,

p 17).

Lisaks

peab

ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu

selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid

esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Hageja ei ole

esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud nimetatud vastuväited esitamata objektiivsetel

põhjustel, sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu jätab

ringkonnakohus hageja eelpooltoodud vastuväited tähelepanuta.

33. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus endiselt selle üle, kas kostja andis hagejale üle

lepingutingimustele mittevastavad asjad (kruvitungrauad SG0200 2 tk ja SG0300 2 tk) ning kas

hageja on kruvitungraua SG0300 puudustele tuginemise õiguse minetanud. Samuti on vaidluse

all, juhul kui kohus tuvastab kostja poolse rikkumise, kahju tekkimine hagejale, selle põhjuslik

seos rikkumisega ja kahju hüvitamise vähendamine. Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust

selle kohta, et hageja nõue ei ole aegunud.

34. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte väiteid seoses VÕS § 220 lõikega 3. Ehkki

maakohtus tugines kostja sellele, et hageja on minetanud oma õiguse lepingu eseme puudustele

tuginemiseks mõlemat tüüpi kruvitungraua osas, ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust selle

kohta, et poolte vaidlus seisnes üksnes kruvitungraudade SG0300 puudustest teatamise

mõistliku tähtaja möödumise osas. Seega saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu otsust

üksnes osas, milles maakohus leidis, et hageja on kruvitungraudade SG0300 puudustele

2-18-2019

tuginemise õiguse minetanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle asjaolu õigesti

tuvastanud, kuid kohati ebaõigetel põhjendustel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

järeldusega, et kuna hageja näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

isikuga,

pidi

hagejale

olema

teada

väidetav

kruvitungraudade

mittevastavus

lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse toimumise ajal, s.o.

08.02.2015. Selline järeldus ei ole põhjendatud ja on ebamõistlik, kuna avarii toimumise ajal ei

pruugi isegi majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik teada koheselt selle toimumise

põhjuseid. Küll aga pidi hageja puudused välja selgitama pärast sündmuse toimumist ja teatama

eseme puudustest müüjale mõistliku aja jooksul. Selleks ei saa pidada alles ligikaudu kolme

aasta möödumisel hagiavalduses puuduste kirjeldamist. Maakohus on õigesti leidnud, et

puudustest teavitamiseks ei saa lugeda perioodil 02.03.2015 kuni 14.05.2015 toimunud

kirjavahetust, kuna selles küsib hageja vaid kostjalt teavet kruvitungraudade omaduste kohta.

Hageja on kinnitanud, et pärast viidatud kirjavahetust ta kostjaga ei suhelnud. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et sellest, et hagejale sai ajavahemikus 02.03.2015

kuni 14.05.2015 toimunud e-kirjavahetusest kostjaga selgeks lepingueseme mittevastavus, ei

tähenda, et see asjaolu oleks selgeks saanud ka kostjale. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et

hageja oleks selgelt ja üheselt arusaadavalt esile toonud, mis puudused esinesid kruvitungraual

SG0300 (I kd tl 88e-88r). Ka hageja ise märkis kohtuistungil, et sellest kirjavahetusest

konkreetseid puuduseid ei nähtu, vaid neid tuleb järeldada poolte vahelise suhtluse kontekstist.

Kolleegium ei nõustu, et müüja peab hakkama tuletama ostja kirjadest müüja asja suhtes

tehtavaid etteheiteid. Sellist järeldust ei toeta ei VÕS § 220 lg 2 sõnastus ega ka kohtupraktika.

Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus hindama hageja väiteid seoses kruvitungraudade

SG0300 lepingutingimustele mittevastavusega.

35. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele ka selles, et hageja ei ole tõendanud kostjalt

saadud kruvitungraudade SG0200 lepingutingimustele mittevastavust. Siiski tuleb maakohtu

põhjendusi ka selles osas muuta. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

36. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte vahelist kokkulepet seoses kruvitungraudade

tõstejõuga. Hageja pöördus 03.09.2014 kostja poole sooviga saada Tallinna reisisadamas

ehitatava reisijate maabumissilla jaoks 2x200 kN ja 2x300 kN tõstevõimega kruvitungraudu (I

kd tl 118-123). 04.09.2014 e-kirjas täpsustas hageja, et selle järgi tuleb valida ka mootorid ning

et tegelikkuses on koormus vastavalt 110 kN ja 150 kN, kuid teoreetiliselt võib ette tulla ka

avariiolukord, kus peab jätkuma jõudu 400 kN ja 600 kN liigutamiseks (I kd tl 124). Seega

soovis hageja saada kostjalt kruvitungraudu SG0200 tõstevõimega 200 kN (üks tungraud)

kokku 400 kN. 17.10.2014 esitas kostja hagejale pakkumise nr 20109-3 kahe kruvitungraua

SG0200 osas, staatilise tõmbejõuga („tension load stat“) 60 kN ja dünaamilise tõmbejõuga

(„tension load dyn“) 60 kN (I kd tl 13, tõlge II kd tl 48). 23.10.2014 täpsustas kostja, et

pakkumises on kirjaviga, kuna „tension load stat“ peab olema 200 kN (I kd tl 130). Seejuures

selgitas kostja hageja 17.09.2014 küsimusele vastates 23.10.2014 e-kirjas, et „tension load“

tähendab tõmbejõudu (I kd tl 126 pöördel). Järgevast poolte kirjavahetusest (perioodil 18.09.-

26.09.2014) nähtuvalt ei palunud hageja kostjalt täiendavalt selgitusi selle kohta, kas 200 kN

tõmbejõuga kruvitungraud piisab hageja soovitud 200 kN tõstejõu jaoks (I kd tl 125-129). Seega

rahuldus hageja kostja 23.10.2014 vastusega selle kohta, et pakutavaks tooteks on

kruvitungraud tõmbejõuga 200 kN. Kostja esitas hagejale nimetatud pakkumise alusel

24.10.2014 arve nr 77149 (I kd tl 181, tõlge I kd tl 180), mille hageja tasus. Seega on pooled

kirjavahetusest ja kostja pakkumisest tulenevalt sõlminud lepingu kruvitungraudade SG0200,

staatilise tõmbejõuga 200 kN ja dünaamilise tõmbejõuga 60 kN (tükk), ostu-müügi osas. Õige

on maakohtu hinnang, et olukorras, kus pooled on sõlminud ostu-müügilepingu oma majandus-

ja kutsetegevuses, pidi hageja kostja pakkumise ja vastuste saamisel hindama, kas pakutav

2-18-2019

toode sobib hageja soovitud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas hindama ja vajadusel

selgitama, kas 200 kN suurune tõmbejõud vastab 200 kN tõstejõule.

37. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, nagu soovinuks

hageja hankida kruvitungraudu koormuse 110 kN kandmiseks. Sellekohase järelduse jätab

ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja. Hageja üksnes informeeris kostjat, et tegelik

koormus on 110 kN, kuid hageja on kinnitanud, et tungraudadel peab jätkuma jõudu vastavalt

400 ja 600 kN liigutamiseks (I kd tl 124). Hageja poolt maakohtus esitatud väidete kohaselt

soovis ta tungraudu teatud koormuse tõstmiseks (vaja oli teatud suuruses tõstejõudu), mitte

kandmiseks. Seetõttu on ka eksitavad hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et tal oli

tungraudu vaja teatud koormuste kandmiseks.

38. Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et hageja

on tõendanud, et tegelikkuses tarnis kostja soovitust nõrgema tõstevõimega tungrauad. Hageja

viidatud tõend – kostja seadusliku esindaja 10.02.2015 e-kiri hagejale seda asjaolu ei tõenda.

Nimetatud e-kirjas märgib ENZFELDER GmbH esindaja Johann Roth, et standardne keere

SG0150 osas on 150 kN staatilise koormuse kandmiseks (I kd tl 194, tõlge I kd tl 195). Selles

e-kirjas ei ole juttu kruvitungrauast tüübiga SG0200 ega ka kruvitungraua tõstejõust.

39. Hageja on lisaks kruvitungraua ebapiisavale tõstejõule esile toonud veel järgmised selle

eseme puudused: kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru oli ebapiisav, mehaanilised

stopperid olid aladimensioneeritud ja kostja poolt ettenähtud mootorid olid liiga võimsad.

40. Hageja märgib apellatsioonkaebuses põhjendatult, et turvamutrite olemasolu või nende

puudumine ei olnud antud vaidluse objektiks. Maakohus on seega põhjendamatult viidanud

otsuses sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel polnud paigaldatud

turvamutreid („nut stop“). Hageja ei ole maakohtus kostjale midagi sellist ette heitnud.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest sellekohase põhjenduse välja.

41. Kostja tõi maakohtus esile, et kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru 1,3 vastab

keskmisele standardile ja tugines seejuures kriminaalasjas nr 15230100718 tehtud

ekspertiisiaktile. Hageja vaidles kostjale vastu, väites, et kruvitungraudade keermesliited olid

aladimensioneeritud ja ebapiisava tugevusvaruga. Kuna kostja esitas omalt poolt tõendi

(ekspertiisakti), oleks ka hageja pidanud enda vastuväiteid tõendama. Kuna hageja seda ei

teinud, on õige maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud tungraua keermesliite tugevusvaru

ebapiisavust. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud, millest tulenevalt oleks

maakohus pidanud jõudma teistsugusele järeldusele.

42. Hageja tugines maakohtus sellele, et kostja poolt paigaldatud mehaaniline lõpustopper

(„run off safety device“) oli ebapiisava tugevusega, kuna see ei takistanud süsteemi õigeaegselt

peatada ja vältida seda, et kruvi ei tungiks läbi reduktori. Ringkonnakohtu hinnangul on poolte

seisukohtade ja asjas tuvastatud asjaoludega vastuolus maakohtu põhjendused selle kohta, et

nimetatud mehaanilise lõpustopperi olemasolu polegi oluline, kuna süsteem vajas veel

lõpulülitit („safety limited switch“) ja hagejale olid need lülitid üle antud. Ringkonnakohus

muudab neid põhjendusi. Esiteks märgib ringkonnakohus, et pooled ei ole tuginenud sellele, et

elektrilised lõpulülitid oleksid hagejale kostja poolt üle antud. Samuti nähtub pakkumisest nr

20109-3, et elektrilised lõpulülitid paigaldab klient (I kd tl 13, tõlge II kd tl 48), millest järeldub,

et kostja pakkumises need lülitid ei sisaldunud. Teiseks ei saaks elektriliste lõpulülitite

olemasolust teha automaatselt järeldust selle kohta, et kostjale ei saaks ette heita mehaaniliste

lõpustopperite ebapiisavat tugevust. Kostja pakkumises sisaldusid mehaanilised lõpustopperid

(I kd tl 13, tõlge II kd tl 48) ning lisaks on kostja kinnitanud 22.09.2014 e-kirjas, et stopper on

2-18-2019

spindli otstes olemas, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta (I kd tl 125). Seega on tegemist

kostja poolt müüdud asjaga, mistõttu saab ka nimetatud mehaaniliste stopperite puhul hinnata,

kas tegemist on lepingutingimustele vastavusega. Tunnistaja Raul Maripuu ütluste kohaselt

peab mehaaniline lõpustopper vältima spindli läbi reduktori liikumist ja sellega süsteemi

purunemist (II kd tl 95). Seega pidi kostja 22.09.2019 e-kirja ja tunnistaja ütluste kohaselt kostja

poolt koos kruvitungrauaga müüdud detail tagama, et reduktor ei puruneks. Elektriline

lõpulüliti oli tunnistaja ütluste kohaselt ettenähtud selleks, et süsteem päris ära ei laguneks, vaid

lülitaks süsteemi enne spindli lõppu jõudmist välja (II kd tl 95). Tunnistaja ütlustest nähtub ka

see, et tegemist oli lisaseadmega, kindlustamaks kogu süsteemi purunemist. Sellest aga ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mehaanilise lõpustopperi lepingutingimustele vastavust

ei peaks hindama.

43. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mehaaniline lõpustopper ei vastanud

lepingutingimustele. Ühestki kohtule esitatud tõendist sellist järeldust teha ei saa. Samuti ei ole

hageja tõendanud, et mehaanilised lõpustopperid oleksid kostja tarnitud toodetel puudunud.

Ringkonnakohtu hinnangul oli mehaanilise lõpustopperi purunemise põhjuseks mitte selle

ebapiisav tugevus, vaid kasutatud mootorite liiga suur võimsus. Tehnilise Järelevalve Amet on

oma uurimiskokkuvõttes tuginedes TTÜ ekspertide hinnangule leidnud, et tuubuse ehitamisel

kasutatud elektrimootorid olid liiga võimsad ja kandekonstruktsiooni purunemist ei oleks

toimunud kui ajam oleks olnud aladimensioneeritud (II kd tl 119-122).

44. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja etteheiteid kostjale seoses mootori võimsusega.

Hageja väitel ei ole hageja teatanud kostjale tema poolt soovitud mootorite võimsusi, vaid

vajalikud mootorite võimsused arvutas välja hoopis kostja tungraudade tootja soovitusel.

Sellise hageja seisukohaga saab ainult osaliselt nõustuda. Nimelt on käesolevas asjas tõendatud,

et hageja soovis saada 2x200 kN ja 2x300 kN tõstejõuga kruvitungraudasid. Selle järgi palus

hageja kostjal arvestada ka mootorite võimsused (I kd tl 124). 17.09.2014 pakkus kostja

hagejale, et mootorite võimsused oleksid vastavalt 11 kW ja 15 kW (I kd tl 127 pöördel). Hageja

vastas kostja kirjale samal kuupäeval, märkides, et mootorite võimsused tunduvad liiga suured

tulenevalt projekteeritud elektrisüsteemist (I kd tl 127). Sellele kirjale vastas kostja, et mootori

võimsust võib vähendada vastavalt 7,5 kW-ni ja 11 kW-ni, kuid tõstejõud saab siis olema

vastavalt 2x100 kN ja 2x130 kN (I kd tl 126 pöördel). 18.09.2014 vastas hageja eeltoodud kostja

kirjale, et tõstejõudu vähendada ei taha ning las siis jäävad 11 ja 15 kW (I kd tl 126). Nimetatud

e-kirjavahetusest tulenevalt võib nõustuda hagejaga, et kostja arvutas mootorite võimsused

välja, kuid tegi seda hageja esitatud tõstevõimsuste põhjal. Samuti nõustus hageja lõpuks kostja

pakutud mootori võimsustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi veenduma

kostjalt tellitava toote sobivuses, kuid täiendab maakohtu põhjendusi järgmiselt. VÕS § 14 lg 2

esimene lause sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist

ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et neist

asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Lisaks

reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 95 (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15).

TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas

asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole

mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete

saamiseks tehtavad vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 25.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

50-15, p 18). Riigikohtu hinnangul tuleb VÕS § 14 lg 2 kohaldamisel arvestada sellega, kas

ostja võinuks saada andmeid (mh avastada puudusi) temalt eeldatava hoolsusega üldiselt

väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas puudused, mida ostja oleks

saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte (vt lisaks eeltoodud otsuse punktile 18 ka

2-18-2019

Riigikohtu 12.06.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Arvestades, et hagejal on

eriteadmised maabumissilla (tuubuse) projekteerimise ja ehitamise alal, pidi ringkonnakohtu

hinnangul hageja antud juhul hindama, kas kostja poolt pakutud mootorite võimsused on

piisavad tuubuse häireteta ja turvaliseks funktsioneerimiseks ning ei esineks olukorda, kus

liigne mootorite võimsus võiks põhjustada mingi detaili purunemise. Hageja kohustuste

hindamisel tuleb aga hinnata ka kostja kohustusi. Antud juhul võib kostjat pidada tungraudade

osas eriteadmistega müüjaks. Sellisele müüjale tuleneb VÕS § 14 lg 1 ja 2 kohustus küsida

ostjalt toote kasutusotstarbe kohta lisateavet. Hageja teatas kostjale, et ta projekteerib ja ehitab

maabumissilda (I kd tl 121). Lisaks täpsustas hageja mitmes kostjale saadetud e-kirjas

tungraudade ja selle lisade tehnilisi tingimusi. Kolleegiumi hinnangul võis kostja sellest

järeldada, et tegemist on eriteadmistega ostjaga ning hageja ei vaja kostjalt veel mingeid

andmeid või et oleks kostjal vajalik mingeid lähteandmeid hagejalt küsida. Seega ei pidanud

kostja hagejalt lisaks hagejale antud vastustele selgitama, kas mootorite võimsusest tulenevalt

võib hageja projekteeritud konstruktsioonis midagi puruneda. Eeltoodust tulenevalt ei ole

tõendatud, et kostja oleks lepingueelseid kohustusi ning sellest tulenevalt ka lepingut rikkunud.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja piisavale teadlikkusele mootorite võimsuse ja tuubuse

tehnilistele osadele langeva koormuse osas viitab ka hageja seadusliku esindaja käsikirjaline

arvutus (I kd tl 132-133). Hageja seaduslik esindaja oleks saanud vastavad arvutused teha juba

enne seda kui projekteeris tuubuse ehitamist.

45. Pooled vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas elektrilised lõpulülitid olid ettenähtud

hageja seadusliku esindaja poolt projekteeritud süsteemi paigaldamiseks. Ringkonnakohus ei

pea vajalikuks poolte sellekohaseid väiteid käsitleda, kuna elektriliste lõpulülitite ostu-müügi

osas pooltel kokkulepet ei olnud, mistõttu ei saaks ka nende puudumist kostjale ette heita.

Samuti ei ole hageja kostjale ette heitnud nende paigaldamise vajadusest teavitamata jätmist.

46. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Meeli Kaur

Ande Tänav