2-20-17330/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 570 eurot, millest Välja mõista G Silt R Hi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570
Legislator headnote
AI generated2-20-17330/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 570 eurot, millest Välja mõista G Silt R Hi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Anni Haas
Määruse tegemise aeg ja koht
07.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17330
Tsiviilasi
R Hi hagi G Si vastu õiguste rikkumise lõpetamise
nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja R H (xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Robert Sarv
Kostja G S (xxx), lepinguline esindaja Merike
Roosileht
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta tsiviilasjas 2-20-17330 hagi läbi vaatamata.
2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-17330 menetlus.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 570 eurot, millest
150 eurot on hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu ja 420 eurot on põhjendatud
ja vajalikud õigusabikulud (sh käibemaks).
5. Välja mõista G Silt R Hi kasuks menetluskulud summas 570 eurot.
6. Välja mõista G Silt R Hi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570
eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. R H (hageja) esitas kohtule hagi G Si (kostja) vastu õiguste rikkumise lõpetamise nõudes.
Kohus võttis hagi 27.11.2020 menetlusse ja küsis kostja seisukohta. Hageja esitas 11.12.2020
2(4)
taotluse hagi tagasi võtmiseks põhjusel, et kostja on nõude pärast kohtusse pöördumist
täitnud.
2. Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja kulude välja mõistmist summas
1200 eurot, millest 300 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 900 eurot õigusabikulud.
Hageja menetluskulud hõlmavad hagi koostamist (4t 30min) ja hagi tagasi võtmise avalduse
koostamist (30min). Hagejale osutatakse õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele
lisandub käibemaks.
3. Kostja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks ebaõiglane, sest kostjalt on juba
samadel asjaoludel välja mõistetud hageja kasuks mittevaraline kahju ja menetluskulud.
Kostjal puudub tervislikel põhjustel
igasugune sissetulek
ning
menetluskulude
väljamõistmine seaks ta halba majanduslikku olukorda. Hageja pole tõendanud, et kostja
eemaldas kommentaari pärast hagiavalduse esitamist ja mitte varem.
4. Kostja vaidles vastu ka menetluskulude suurusele. Arvestades tsiviilasja väikest mahtu
ning asjaolu, et hageja on juba samadel asjaoludel kostja vastu varasemalt kohtusse
pöördunud, pidid nii hagi aluseks olevad asjaolud kui ka lisad olema esindajale tuttavad ja
põhjendatud tööajaks ei saa pidada enam kui 2t. Samuti vaidles kostja vastu hageja esindaja
tunnitasumäärale ja leidis, et tunnitasu ei saa põhjendatuks pidada menetluse keerukust
arvesse võttes enam kui 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2).
Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1).
Tsiviilasi on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks
vajalik. Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja
menetlus.
6. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja
võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
7. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel (TsMS § 173 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja
menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et
kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kui hageja loobub hagist
või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,
kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja taotluse kohaselt kinnitas
kostja pärast hagi menetlusse võtmist, et on nõude täitnud. Kostja väitis, et hageja pole
tõendanud, et kommentaar kustutati just pärast hagi esitamist. Hagejal tekiks kohustus
asjaolu tõendada, kui kostja vaidleks asjaolule sisuliselt vastu ehk väidaks, et kostja kustutas
kommentaari juba enne menetluse alustamist. Kuna kostja sellist väidet esitanud, siis ei pea
hageja nimetatud asjaolu tõendama ja kohus lähtub menetluses esitatud väitest, et kostja
kustutas kommentaari pärast kohtusse pöördumist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud
TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda.
8. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või
ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohus leiab, et sissetuleku puudumine ja menetluskuludest
tekkiv majanduslik raskus ei ole sellisteks asjaoludeks, mis muudaks menetluskulude
väljamõistmise vastaspoolelt äärmiselt ebaõiglaseks. Vastupidise tõlgenduse kohaselt
kannaks võlausaldajad alati oma õiguste kohtu kaudu kaitsmisega kaasnevat riski, mis läheb
vastuollu tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, et kaotaja kannab kulud. Seetõttu ei
esine alust jätta menetluskulusid kostjalt välja mõistmata.
3(4)
9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid
(TsMS § 174 lg 1 ls 2). Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu summas 300 eurot ning
õigusabikulusid summas 900 eurot.
10. Hageja õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 4t 30min ja hagi tagasi võtmise taotluse
koostamist 30min. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja õigusabikuludele. Hageja on
varasemalt pöördunud sama esindajat kasutades sama kostja vastu samadel asjaoludel
teistsuguse nõudega. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab kohus eeltoodut menetluskulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm 3-2-1-43-10, p 15). Seetõttu
nõustub kohus kostjaga ja leiab, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks saab
pidada maksimaalselt 2t, sest kohtusse pöördumisel olid vaidluse aluseks olevad asjaolud
selged ja esitatavad materjalid kogutud ja teada. Kohus peab hagi tagasi võtmise taotluse
koostamiseks kulunud tööaega põhjendatuks vastavalt taotlusele 30min ulatuses.
11. Hagejale osutati õigusabi tunnitasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
Kostja vaidles tunnitasumäärale vastu ja leidis, et põhjendatuks saab pidada tunnitasumäära
vahemikus 120-140 eurot tunnis. Kohus nõustub kostjaga, et tunnitasumäär 150 eurot tunnis
ületab nii turu keskmist tunnitasumäära kui ka kohtupraktikas mõistlikuks peetavat
tunnitasumäärade vahemikku. Käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult ega menetluslikult
keerukas. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada menetluskulude väljamõistmist keskmisest
kõrgema tunnitasumääraga ja kohus mõistab kulud välja tunnitasumääraga 140 eurot tunnis.
12. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks
350 eurot (2t 30min x 140 eurot). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane ega
saa maha arvata käibemaksu. Seetõttu lisandub hüvitatavatele menetluskuludele käibemaks
ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot (350 eurot
+ käibemaks 20%).
13. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200
lg 1). Kui hageja loobub hagist, tagastatakse hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust
(TsMS § 150 lg 2 p 2). Tasutud riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 3). Nii hagist loobumine kui ka hagi
tagasivõtmine toovad kaasa sama tagajärje, et kohus lõpetab menetluse. Hagi tagasi võtmise
korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning hagejal on võimalik sama nõudega uuesti
kohtusse pöörduda. Loobumise korral lõpetab kohus menetluse määrusega ja hagejal ei ole
võimalik uuesti kohtusse pöörduda. Olukorras, kus hagis esitatud nõue on pärast hagi
menetlusse võtmist kostja poolt täidetud, puudub hagejal huvi jätta endale võimalus uuesti
kohtusse pöörduda. Seetõttu puudub käesoleval juhul alus eelistada hagi tagasi võtmist hagist
loobumisele.
14. Hageja taotles riigilõivu summas 300 eurot välja mõistmist menetluskuluna. Kohus leiab,
et hagi tagasi võtmise taotluse esitamine hagist loobumise taotluse asemel olukorras, kus
esitatud asjaoludel puudub hagejal huvi sama vaidlusega uuesti kohtusse pöörduda nõude
täitmise tõttu, on vastuolus TsMS §-ist 200 tuleneva kohustusega kasutada menetlusõiguseid
heauskselt. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kogu riigilõivu kostjalt välja mõistmist.
Menetlusõiguste heausksel kasutamisel ja hagist loobumisel oleks hageja saanud taotleda
poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja kanda oleks jäänud riigilõiv
summas 150 eurot. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes pool
menetluses tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
15. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks
570 eurot, millest 150 eurot on põhjendatud riigilõivu kulu ja 420 on põhjendatud ja vajalikud
õigusabikulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 570
4(4)
eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud
menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200
eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik