3-19-568/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-568

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. märtsi 2019. a

vastutusotsuse nr 13-7/00863-26 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Ivo Raudjärv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2020. a

otsus haldusasjas nr 3-19-568 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.02.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-19-568

2(12)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 27.06.2013 korralduse nr 12.2-3/16206-1 alusel

Antomin Trading OÜ (alates 12.05.2017 OÜ Krutikus; edaspidi OÜ Krutikus) maksude

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar–aprill 2013. MTA vähendas

24.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/016206-1192 OÜ Krutikus perioodi aprill 2013

enammakstud käibemaksu 7274,05 eurot ja suurendas perioodide veebruar–aprill 2013 eest

tasumisele kuuluvat käibemaksu 81 768,55 eurot. Kokku suurenes OÜ Krutikus maksukohustus

89 042,60 eurot.

2. OÜ Krutikus esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 16.03.2017 vaideotsusega nr 6-

1/3629-24 rahuldamata. OÜ Krutikus

pöördus

maksuotsuse tühistamise nõudega

halduskohtusse (haldusasi nr 3-17-794). Tartu Halduskohus jättis 17.12.2018 otsusega kaebuse

rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsusega jäeti halduskohtu otsusele esitatud

apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus jättis 17.12.2019 määrusega OÜ Krutikus

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3. MTA 11.03.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00863-265 kohustati OÜ Krutikus endisi

juhatuse liikmeid XX ning YY tasuma solidaarselt OÜ Krutikus maksuvõlga 159 715,68 eurot.

Nimetatud maksusummast moodustas OÜ-le Krutikus maksuotsusega määratud käibemaks 88

745,75 eurot ning maksuotsusega määratud, kuid tasumata summalt arvestatud intress 70

969,93 eurot.

OÜ Krutikus maksukontrolli käigus selgus, et XXi ja YYi juhatuse liikmeks oleku ajal

deklareeris äriühing perioodil veebruar–aprill 2013 käibemaksudeklaratsioonidel (KMD)

sisendkäibemaksu hulgas alusetult Reltex Group OÜ, VMV Trade OÜ, Bossmarin oü,

Hansafarmer OÜ, ATRENDEX GROUP OÜ ja Dollores Marketing OÜ nimel väljastatud

arvetel kajastuvat käibemaksu (kokku 89 042,60 eurot). Täidetud on maksukorralduse seaduse

(MKS) § 96 lg-st 5 tulenev alus vastutusotsuse koostamiseks, kuna äriühingu enda vara arvelt

ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik. Samuti ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud, kuna

maksusumma määramise aegumine peatus 12.04.2017, mil OÜ Krutikus esitas Tartu

Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.

XX rikkus koos YYiga MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu

deklareerimiskohustust (MKS § 85 lg 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1, §

29 lg 3 p-ga 1 ja § 31 lg-ga 1) ja tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1 ja KMS § 38 lg-d 1 ja 3).

Samuti jätsid XX ja YY täitmata ja korraldamata MKS § 115 lg-st 1 tuleneva intressi tasumise

kohustuse. XX esitas äriühingu KMD-des ajavahemikul 2013. a veebruar–aprill teadlikult

valeandmeid, eesmärgiga saada maksueelist.

Pikaajalise ettevõtluse ja juhatuse liikme kogemuse juures teab XX juhatuse liikme kohustusi

ja vastutust äriühingu juhtimisel. XX oli äriregistri andmetel OÜ Krutikus juhatuse liige

ajavahemikul 21.10.2005–26.02.2015. Ta tegeles kauba ostu ja müügiga ning võttis vastu

igapäevaseid juhtimisotsuseid, sh esindas müügitehingutes juhatuse liikmena äriühingut.

Samuti oli tal ligipääs äriühingu raamatupidamisele ja võimalus seda kontrollida. XX osales

maksuvõla

tekkimise

ajal

aktiivselt

äriühingu

juhtimises

ning

kõnealuste

maksustamisperioodide maksude deklareerimis- ning tasumistähtaeg saabus XXi juhatuse

liikmeks oleku ajal.

3-19-568

3(12)

XX rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. XX ei ole andnud täpsemaid selgitusi

maksuotsuse aluseks olevate tehingute kohta, vaid palus maksuhalduril tutvuda haldusasja nr 3-

17-794 materjalidega. See annab aluse järeldada, et XX oli teadlik, et äriühing kaupa ei soetanud

ning sisendkäibemaksu arvestuses kajastati võltsarveid. OÜ Krutikus ei soetanud suhkrut

Reltex Group OÜ-lt, VMV Trade OÜ-lt, Bossmarin oü-lt, Hansafarmer OÜ-lt, ATRENDEX

GROUP OÜ-lt ja Dollores Marketing OÜ-lt ning tehingud ei omanud majanduslikku sisu.

Suhkur soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning äriühingutega vormistati dokumendid

üksnes maksueelise saamise ning sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil. OÜ Krutikus

sisendkäibemaksu arvestuses võltsarvete kajastamise ning valeandmete deklareerimisega

rikkus XX tahtlikult OÜ Krutikus deklareerimis- ja tasumiskohustust. XXi süülise tegevuse

ning OÜ Krutikus maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui XX oleks

deklareerinud ja täitnud maksukohustusi, ei oleks OÜ-l Krutikus maksuvõlga tekkinud. Seega

tuleb põhivõlalt summas 88 745,75 eurot arvestatud intressivõlg 70 968,93 euro ulatuses lugeda

XXi süülise tegevuse tulemiks.

4. XX esitas 28.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

Kuivõrd OÜ-le Krutikus tehtud maksuotsus on õigusvastane, puudub maksuvõlg, mille suhtes

saaks esitada kaebajale vastutusnõuet. Kaebaja nõustus kõigi OÜ Krutikus haldusasjas nr 3-17-

794 maksuotsuse vaidlustamisel esitatud põhjendustega ja palus neid arvestada kaebuse

põhjendustena.

Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda kogumis ega eraldi hinnatult jõuda järeldusele,

et kaebaja oli teadlik õigusvastasest käitumisest ja soovis rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustusi. Sisuliselt piirdub maksuhaldur tõdemusega, et kuna maksuotsuse kohaselt oli OÜ

Krutikus tegevus tahtlik, oli ka mõlema tehingute ajal tegutsenud juhatuse liikme tegevus

tahtlik, ning kuna nad omasid ligipääsu raamatupidamisele ega olnud passiivsed juhatuse

liikmed, siis peavad nad ka vastutama. Sellist pealiskaudset käsitust ei saa pidada süü (tahtluse

või raske hooletuse) tuvastamiseks. Arusaamatuks jääb vastutuse põhjendamine sellega, et

tegemist on pikaaegse ettevõtluse ja juhatuse liikme kogemusega isikuga.

Vastutusotsuse motiveerimiseks ei piisa, et juhatuse liikmel oli raamatupidamisele ligipääs või

üldine teadmine ärivaldkonnas maksupettuste toimepanemise suuremast tõenäosusest. Pole

tõendatud, et konkreetselt kaebaja oleks teadnud mingitest “tehingute tegelikest asjaoludest”.

Kõik tehingute kohta maksuhaldurile esitatud dokumendid kajastavad tegelikkuses toimunud

tehinguid. Väidetavat teadmist tehingute mittetoimumisest arvel näidatud müüjaga või teadmist

selle müüja poolt maksu tasumata jätmisest tuleb vastutusotsuse tegemisel iga juhatuse liikme

puhul konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kirjeldada ja tõendada. Vastutusotsuses on läbivalt

nimetatud “võltsarveid”, kuigi mingit võltsimist tõendatud ei ole. Seega on alusetu väita, justkui

teadnuks kaebaja võltsarvete kasutamisest.

Maksuhalduri tegevus vastutusmenetluses on vastuolus hea halduse tavaga ja MKS §-dega 11

ja 13 (vastutusmenetluse peatamata jätmine, isikutelt ütluste võtmata jätmine, suuliste selgituste

võimaluse andmata jätmine). Kuigi kaebaja selgitas vastutusotsuse projektile vastates, et vajalik

oleks suuliste seletuste andmine ja suuliselt maksuhalduri küsimustele vastamine, siis

maksuhaldur seda võimalust ei andnud.

Välistatud ei ole vastutusotsuse regulatsiooni (MKS § 40 lg 1 ja § 96) vastuolu põhiseaduse §

13 lg-ga 2 ja §-ga 32, kuna tegemist võib olla põhiõiguste ülemäärase riivega. Lisaks tekib

küsimus ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest.

5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-19-568

4(12)

OÜ-le Krutikus väljastatud maksuotsus on õiguspärane ja sellega määratud maksuvõlg on

jõustunud kohtulahendi kohaselt kehtiv. Vastustaja jääb kõigi haldusasjas nr 3-17-794 esitatud

vastuväidete juurde ning nõustub selles asjas jõustunud kohtulahendites väljendatud

seisukohtadega, sh maksuvõla olemasolu ja tahtluse küsimuses.

Täidetud on vastutusotsuse tegemise eeldused ning kaebusest ei nähtu vastupidist. Maksuhaldur

tuvastas vastutusotsuses kaebaja süü maksuvõla tekkimises, kuna äriühingu seadusliku

esindajana oli kaebaja MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutav maksusummade tähtaegse ja täieliku

tasumise eest. Kuna kaebaja rikkus maksude deklareerimis- ja tasumiskohustust ning sellele

järgnenud intresside tasumise kohustust tahtlikult, vastutab ta MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt

äriühingul tekkinud maksuvõla eest solidaarselt äriühingu ja YYiga. Kaebaja esitas OÜ

Krutikus 2013. a veebruar–aprill KMD-des teadlikult valeandmeid, eesmärgiga saada

maksueelis tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise näol (vt Tartu Ringkonnakohtu

05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p 37).

Kaebaja kritiseerib tõendeid ühekaupa, kuid need ei lükka ümber seisukohti, mis on tehtud

tõendite kogumile tuginedes. Puuduvad objektiivsed asjaolud, mis tingiks haldusasjas nr 3-17-

794 esitatud ja praeguses vaidluses korratavate vastuväidete alusel tõendite ümberhindamise.

Ebaõige on ka kaebuse p-des 64–65 esitatud teoreetiline lähenemine tahtluse eitamiseks.

Kaebaja süü tuvastamise osas on vastutusotsuses esitatud täiendav analüüs, mis viitab

teadlikkusele tema käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimisest.

OÜ Krutikus soetas suhkru tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning teadis, et arvetel näidatud

äriühingud ei ole tegelikud suhkru müüjad. Kuna kaebaja teadis, et tehingute kohta esitatud

dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud tehingud, kuid näitas neid maksuarvestuses

käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil, on tegevus tahtlik. Just kaebaja teadmisel esitati

OÜ Krutikus veebruar–aprill 2013 KMD-del valeandmeid, kuna kaebaja seletuste kohaselt oli

ta aktiivne vaidlusalustes tehingutes nii suhtlusel, andmete kontrollimisel, vormistamisel kui ka

deklareerimisel. Samas selgitas näiteks K. R erinevalt kaebajast, et XX esitas ise neile tellimusi,

küsis hinda ning sai ka hiljem vaidlusalused arved. Ka lahknevad kaebaja viited haldusasja nr

3-17-794 materjalidele vaidlusaluste tehingute dokumenteerimise osas K. A ja teiste

kolmandate isikute seletustest, mis andis piisvalt alust järelduseks kaebaja tahtlikust tegevusest

mh valetehingute varjamisel. Seetõttu on kaebuses kaebaja teadlikkuse ja tahtluse eitamisele

suunatud väited paljasõnalised. Kaebaja oli valetehingute vormistamisest teadlik,

koordineerides neid ise. Selline tegevus saab olla vaid tahtlik.

Riigikohtu seisukoha järgi on kaebaja „teadmist“ võimalik tõendada kaudsete tõenditega. Kui

maksuotsuse faktiliseks aluseks on „teadmine“, saab hoolsusnõuete eiramise korral kaebajale

samas ette heita oluliste asjaolude tõendamata jätmist olukorras, kus maksuhalduri muud

tõendid kogumis loovad põhjendatud kahtluse, et tehinguid poolte vahel ei toimunud ning

kaebaja oli sellest teadlik. Sellele järeldusele viib tõenditele kogumis antud hinnang. Lisaks on

eesmärgipäratu kaebuse kriitika termini „võltsarved“ kasutamise osas, kuna kaebaja teab, et

suhkru päritolu varjamiseks ei säilitanud ta veoselehti ja väljastas lubamatult ise

kvaliteedisertifikaate. Kuigi otsest võltsimist ei ole maksuhaldur kaebaja osalusel eksperdi

abiga tõendanud, võib selliseid arveid asjaolusid arvestades pidada valeks. Tegu oli kaebaja

vastutusvaldkonnaga ning ta oli vaidlusaluste suhkrutehingute sõlmimisel aktiivne. Seega on

kaebaja rikkunud talle vastutusotsuses etteheidetud kohustusi tahtlikult.

Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtisid suhkrule kindlad kvaliteedinõuded. Toidu

käitlejana pidi kaebaja tehingute ja tarnete jälgitavust tagama nii kvaliteedisertifikaatide kui ka

veoselehtedega (CMR). Kaebaja oli nõuetest teadlik, sest väljastas OÜ Krutikus klientidele

ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente ja kvaliteedisertifikaate. OÜ Krutikus soovis

3-19-568

5(12)

niimoodi varjata suhkru tegeliku ostja andmeid, kelleks võis mh olla OÜ Krutikus ise. MTA-le

jäeti tehingutele kunstlike vahelülide lisamisega mulje Eestisisesest kaubamüügist. Kaebaja

soovis äriühingu esindajana varjata tegelikke müüjaid ning teha MTA-l võimatuks nende

tuvastamise. Kaebaja käitumist ei õigusta tema pikk tegutsemisaeg, suur käive ega ka hankijate

arv. Usutav ei ole, et OÜ-l Krutikus õnnestus soetada Eesti äriühingutelt suhkrut tehase

väljamüügihinnast oluliselt odavamalt. Just ebatavaliselt madal hind pidi kaebajas tekitama

kahtluse, kas talle kauba müüjateks on ikka arvel näidatud isikud. Kuigi ükski maksuhalduri

päringu vastus ei kinnita, et OÜ Krutikus ostis suhkrut otse Poola tootjatelt, on ilmne, et OÜ

Krutikus omas otsesidemeid vähemalt ühe suhkrutootjaga, s.o Südzucker Polska S.A-ga. MTA

ei ole väitnud konkreetseid Poola või Leedu äriühinguid, kellelt OÜ Krutikus suhkrut soetas,

vaid tugines faktile, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud OÜ-d Reltex Group, VMV Trade,

Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex Group ja Dollores Marketing ei müünud OÜ-le Krutikus

suhkrut, vaid seda tegi tundmatu kolmas isik.

Kaebaja sai esitada seisukohad kirjalikult ning neid on vastutusotsuse analüüsitud. Seejuures on

kaebaja läbivalt viidanud haldusasjas nr 3-17-794 esitatud väidetele ning sisuliselt loobunud

täpsemate vastuste andmisest. Ka eriarvamuse järgselt andis maksuhaldur kaebajale võimaluse

täiendavate selgituste andmiseks, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

17.07.2020

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus vastutusotsuse ja selle

aluseks oleva maksuotsuse osas haldusasjas nr 3-17-794 tehtud kohtulahendite põhjendustega

neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Täidetud on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks. Maksuhaldur on

vastutusotsuse punktis 1 põhjalikult selgitanud maksuvõla sissenõudmise toiminguid ning

vaidlust ei ole, et maksuvõla sissenõudmine OÜ Krutikus vara arvelt ei ole võimalik. Tartu

Maakohtu 16.02.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-15946 kuulutati välja OÜ Krutikus

pankrot ning äriühing kustutati pankrotihalduri avalduse alusel äriregistrist 19.05.2020.

Vastutusotsuse tegemise seisuga (s.o 11.03.2019) oli OÜ Krutikus õigusvõimeline äriühing

ning täidetud on nõue, mille kohaselt peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku

õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

Kaebajal oli vastutusmenetluses tagatud ärakuulamisõigus ning võimalus esitada vastuväited.

Asjaolu, et kaebaja esitatud seisukohad ei toonud kaasa vastutusmenetluse lõppemist

vastutusotsuse koostamata jätmisega, ei ole maksuotsuse õigusvastasuse või tühistamise

aluseks.

Suur osa kaebaja põhjendustest on identsed OÜ Krutikus haldusasjas nr 3-17-794 esitatud

põhjendustega. Ehkki kohus andis kaebajale võimaluse haldusasjas nr 3-17-794 kohtulahendite

jõustumise järgselt maksuotsuse õigusvastasuse osas täiendavate seisukohtade esitamiseks,

kaebaja seda ei teinud, vaid jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Kuna kaebaja ei esitanud

kaebuses uusi argumente, siis samade väidete teistkordne kontrollimine ning väidete korduv

analüüsimine praeguses otsuses ei ole vajalik. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane osas,

mis puudutab kehtiva maksuvõla olemasolu.

Äriühingu juhatus peab tagama maksudeklaratsioonides õigete andmete esitamise ning selle

kohustuse süülise täitmata jätmisega rikkus kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust

korraldada esindatava deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust. Samuti on kaebaja jätnud

täitmata ja korraldamata MKS § 115 lg-st 1 tuleneva intressi tasumise kohustuse.

Vastustaja on põhjendatult tuginenud maksumenetluses ja vastutusmenetluses täiendavalt

võetud selgitustele ja tõenditele ning hinnanud neid kogumis ja elulise usutavuse kontekstis.

3-19-568

6(12)

Kuigi välistada ei saa, et kaebajal võib olla õigus üksikute tõendite osas, siis tõendite kogumis

hindamisel on kohus veendunud, et kaebaja oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ning

nende KMD-del kajastamise lubamatusest. Kaebaja roll ei olnud tegelemine pelgalt

üksiktehingutega, vaid ostu-müügi tehingutega tervikuna. Kaebaja teadis tehingute tegelikest

asjaoludest, sh sellest, et tehingute kohta esitatud dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud

tehinguid, kuid vaatamata sellele võimaldas neid kasutada OÜ Krutikus raamatupidamises,

eesmärgiga vähendada käibemaksukohustust, mis on oma iseloomult tahtlik tegu. Maksuhaldur

on maksuotsuses selgitanud piisavalt ja üksikasjalikult, miks tehinguid äriühingutega Reltex

Group OÜ, VMV Trade OÜ, Bossmarin oü, Hansafarmer OÜ, ATRENDEX GROUP OÜ ja

Dollores Marketing OÜ tegelikult ei toimunud. Maksuhaldur möönab, et kaebaja on arvetel

märgitud suhkru soetanud, kuid müüjaks ei olnud konkreetsed äriühingud, vaid tundmatud

kolmandad isikud ning viidatud äriühingute arveid kasutati juhatuse liikmete teadmisel OÜ

Krutikus raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks.

Maksuhaldur tõi vastutusotsuses välja, mis põhjusel ja milliste tõendite kogumi alusel on ta

seisukohal, et kaebaja osales aktiivselt valeandmete esitamisel ja maksukohustuse täitmata

jätmisel, seejuures kontrollides ja koordineerides valetehingute andmeid esindatava nimel

esitatud maksudeklaratsioonide arvestamisel. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber

lükanud. Lisaks on maksuhaldur vastutusotsuses (p 2.3. ja selle alapunktid) põhjalikult esitanud

iga äriühingu puhul nendega seotud tehingute asjaolud, selgitanud majandusliku sisu puudumist

ning kaebaja teadmist tegelikest asjaoludest. Olukorras, kus kaebaja tegeles koos YYiga suhkru

müümisega ning koos YYi ja M.M kliendisuhtlusega, on maksuhaldur põhjendatult järeldanud,

et tegemist ei olnud üksnes „passiivse“ juhatuse liikmega. Maksuhalduri esitatud tõendid

kogumis viitavad sellele, et kaebaja teadis tehingute tegelikest asjaoludest, kuid vaatamata

sellele kasutas arveid siiski OÜ Krutikus raamatupidamises.

Eelnevat järeldust ei muuda kaebaja tõendamata väited (p-d 22–24) suhkru müügiahela kohta.

Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohta, mille kohaselt laienevad suhkru

käitlemisele jälgitavuse ja käitleja tuvastamise nõue (EÜ määruse nr 178/2002 art 18) ning

samuti peavad suhkruga kaasas käima vastavad sertifikaadid, kuid praegusel juhul ei ole kaebaja

seda kohustust täitnud. Vastupidi, OÜ Krutikus nimel koostati vajadusel omavoliliselt

ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente. Seda väidet ei ole kaebaja ümber lükanud.

Kui suhkru kvaliteedisertifikaadil puuduvad andmed kauba saaja ja kauba saatja aadressi kohta,

samuti müüja ja ostja andmed, siis see ei ole tavapärane (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p 34). Lisaks osteti asjaoludest nähtuvalt suhkrut tehingute

ahelas, kuid ühtegi vaheladu ei kasutatud, mis omakorda viitab tehinguahelate puudumisele (vt

ka Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p-d 30.5 ja 30.6).

MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus,

hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. Tahtlus on seotud eelkõige

subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja tegevus süü tuvastamisel on ebapiisav. Vastustaja on

tuginenud tõenditele kogumis. Seejuures on maksuhaldur eraldi hinnanud nii kaebaja kui ka

YYi süü küsimust ning selles on välja toodud, et suhkru ostu ja müügiga tegelesid nii kaebaja

kui YY. Kaebajal pidi olema ülevaade vaidlusalustest tehingutest. Kaebaja ei ole toonud välja,

kes tehingute tegemist korraldas ja kes nende eest vastutas. Järelikult on kaebaja nõustunud

maksuhalduri järeldusega, et muu hulgas teadis ja vastutas tehingute eest kaebaja.

Vastutusotsuse p-st 2.3.3. nähtub, et maksuhaldur küsis kaebajalt, kes nimeliselt esindas OÜ-d

Krutikus tehingutes Reltex Group OÜ-ga, VMV Trade OÜ-ga, Bossmarin oü-ga, Hansafarmer

OÜ-ga, ATRENDEX GROUP OÜ-ga ja Dollores Marketing OÜ-ga, kes nad leidis, kes vastutas

nimetatud hankijate tausta väljaselgitamise eest ning kes nimeliselt pidas hankijatega tehingute

osas läbirääkimisi. Kõikide küsimuste puhul viitas kaebaja asjaolule, et OÜ Krutikus on

3-19-568

7(12)

halduskohtus vaidlustanud maksuotsuse ja kaebaja palus maksuhalduril tutvuda haldusasja 3-

17-794 materjalidega, eelkõige maksuotsusele esitatud kaebusega. Kaebaja ei vastanud

maksuhalduri küsimustele ka vastutusotsusele esitatud eriarvamuses ega kohtumenetluses.

Pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmed on maksuhaldurit „suhkruturul tekkinud olukorrast“

teavitanud, ei kummuta maksuhalduri poolt kaebajale tehtud etteheiteid. Ka OÜ Krutikus

juhatuse liikmete ja teiste tehingupartnerite kinnitustest saab järeldada, et kaebaja oli tehingutest

teadlik. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis

kirjeldatud tehingute taga oleks olnud äriühingu raamatupidaja. Kutselise raamatupidaja

teenuste kasutamine ei vabasta juhatuse liiget kohustusest olla kursis ettevõtte

raamatupidamises toimuvaga (vrd Riigikohtu otsus nr 3-17-2235, p 22). Praegusel juhul ei ole

ilmnenud sellist teise juhatuse liikme või kolmanda isiku tegevust (nt andmete varjamine

kaebaja eest, teise juhatuse liikme või töötaja poolt tema eksitamine või lausa pahatahtlikkus),

mis saanuks takistada kaebajal oma juhatuse liikme kohustusi õiguspäraselt täita (vt Riigikohtu

otsus nr 3-17-2235, p 14).

KMD-del sisendkäibemaksu näitamine olukorras, kus selleks alust ei ole, saab olla vaid tahtlik

tegu. Riigikohtu lahendites väljendatud seisukoha järgi on kaebaja „teadmist“ võimalik

tõendada ka kaudsete tõenditega ning seda on selgitanud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas

nr 3-17-794 tehtud kohtuotsuses (p 42 ning seal viidatud Riigikohtu praktika).

Esineb põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja OÜ Krutikus maksuvõla vahel (vt vastutusotsuse p

2.3.6.) Kui kaebaja oleks juhatuse liikmena täitnud korrektselt deklareerimiskohustust ning

maksukohustusi, ei oleks OÜ-l Krutikus maksuvõlga tekkinud. Ka ei oleks korrektse

tegutsemise tõttu kaasnenud maksuvõlaga seotud intressivõlga.

Ei esine ka muid menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vastutusotsuse

tühistamise. Kaebaja etteheide vastutusmenetluse peatamisest keeldumise osas on

põhjendamatu. Maksuhalduril on sellise taotluse lahendamisel kaalutlusruum, kuna maksuotsus

ei ole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 17).

Kaebajale on olnud tagatud õigus olla ära kuulatud. Asjaolu, et maksuhaldur kasutab maksu- ja

vastutusotsuses läbivalt mõistet võltsarved, ei oma asjas sisulist tähendust. Termini „võltsarve“

kasutamist on soovitanud erinevate arusaamade vältimiseks kasutada Riigikohus (vt nt

Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Seejuures ei pruugi olla tegemist võltsitud

dokumendiga karistusseadustiku mõttes.

Kaebaja üldsõnaline viide MKS § 40 lg 1 ja § 96 põhiseaduspärasuse küsitavusele ei anna alust

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning nende sätete kohaldamata

jätmiseks.

Etteheide seoses võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega jääb tähelepanuta. Isegi kui üks

võlausaldaja (praegusel juhul maksuhaldur) oleks teistega võrreldes eelisseisus, ei riku see

kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub 16.08.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2020

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, samuti ebaõigesti või ebapiisavalt

tuvastanud olulisi asjaolusid.

Kaebaja on kaebuse p-des 9–62 esitanud põhjalikud vastuväited asjaoludele, mis on

maksuhalduri poolt toodud maksuotsuse ja vastutusotsuse põhjendustena, kuid halduskohus ei

ole neid sisuliselt analüüsinud, piirdudes tõdemusega, et haldusasjas nr 3-17-794 on kohus

3-19-568

8(12)

pidanud maksuotsust õiguspäraseks. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtuotsuse

põhjendamise kohustust. Halduskohus on lähtunud sellest (otsuse p 14), et kaebaja oli

menetlusosaline asjas nr 3-17-794, mis on aga väär. Halduskohus on samastanud OÜ Krutikus

ja kaebaja ka otsuse p-s 17.2.

Vastutusotsuse p-s 2.3 ei ole kaebaja süüd eraldi tuvastatud. Ei ole tõendatud, et kaebaja oli

teadlik käitumise õigusvastasusest ja soovis sellist tagajärge. Võrreldes maksuotsusega ei ole

vastutusotsuses tehtud mingit täiendavat analüüsi. Sisuliselt piirdutakse tõdemusega, et kuna

maksuotsuse kohaselt oli äriühingu tegevus tahtlik, siis järelikult juhatuse liikme tegevus oli

tahtlik. Kuigi loetletud on kõik tehingud, ei ole tuvastatud kaebaja tahtlust iga tehingu osas

eraldi. Kaebuses on esitatud äriühingute kaupa väited (kaebuse p-d 25–32), mille halduskohus

on jätnud tähelepanuta.

Kui halduskohus oleks analüüsinud kaebuse põhjendusi, siis leidnuks ta, et maksuhalduri väited

hankijate kui probleemsete äriühingute kohta ei pea valdavalt paika. Isegi kui mõne hankija

puhul on ebakorrektsus vms hiljem ilmnenud, ei olnud kaebajal võimalik neist probleemidest

teada saada tehingute toimumise ajal. Kaebaja teadlikkust ei tõenda maksuhalduri viidatud

kohtuotsused, millega vaidlusalustest tehingutest aastaid hiljem on tuvastatud võltsarvete

esitamisi mõne hankija puhul.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohta, mille

kohaselt laienevad suhkru käitlemisele jälgitavuse ja käitleja tuvastamise nõue (EÜ määruse nr

178/2002 art 18) ning samuti peavad suhkruga kaasas käima vastavad sertifikaadid. Vastavad

seisukohad esitas kaebaja kaebuse p-des 15–20 ja 42–47.

Halduskohtu etteheide, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna ei ole selgitanud,

kes konkreetselt vaidlusaluste tehingute kokkuleppimise ja vormistamisega tegelesid, on

alusetu. Muu hulgas nende asjaolude tõendamiseks taotles kaebaja vastutusmenetluses 12-lt

isikult ütluste võtmist, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Samuti taotles kaebaja vastutusmenetluse

peatamist kuni asjas nr 3-17-794 lahendi jõustumiseni või juhul, kui menetlust ei peatata, siis

isikutelt ütluste võtmist ja seejärel enda poolt selgituste andmist. Maksuhaldur jättis

pahatahtlikult taotluse rahuldamata. Ka halduskohus jättis taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

rahuldamata, rikkudes oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus ei ole järginud HKMS § 2

lg-s 6 sätestatut ja on tõlgendanud vääralt HKMS § 65 lg-t 2. Kaebaja ei ole saanud esitada

tunnistajatele küsimusi, kuna nii vastutusmenetluses kui sellele eelnenud maksumenetluses

sellist võimalust kaebajale ei antud.

Halduskohus on jätnud vajaliku tähelepanuta asjaolu, et kaebaja koos teise juhatuse liikmega

teavitas maksuhaldurit regulaarselt suhkruturul tekkinud olukorrast, saates maksuhaldurile

tehingute andmeid, toimus ka kohtumine MTA peadirektoriga. Sellega on tõendatud, et kaebaja

ega teine juhatuse liige pole soovinud maksuhaldurit eksitada, vaid soovis aidata kaasa

maksupettuste vastu võitlemisele.

Halduskohus ei ole pööranud piisavat tähelepanud ka maksuhalduri poolt suhkrutootjatele

tehtud päringutele ja saadud vastustele. Päringud on tehtud kõigile suhkrutootjatele, kelle

toodetud suhkruga tehti vaidlusaluseid tehinguid. Seega on vaidlusalustes tehingutes liikunud

kauba tootjad teada (mis tõendab ühtlasi toidu jälgitavuse nõude täitmist). Ükski suhkrutootja

ei ole kinnitanud maksuhalduri kahtlusi, et tegelikult telliti suhkur välismaistelt tootjatelt otse

ja tehingud vormistati läbi Eesti äriühingute.

8. MTA palub 18.09.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

3-19-568

9(12)

Halduskohus ei ole jätnud kaebaja avaldusi ja arvamusi tähelepanuta ega rikkunud

põhjendamiskohustust. Kohane ei ole kaebaja kriitika viitega haldusasja nr 3-17-794 lahendile

olukorras, kus kaebus oli sisuliselt koopia nimetatud haldusasjas esitatud kaebusest.

Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, justkui kohtuotsuse p-s 17.2 viidatud trükiveast (sulgudes

viide vastutusotsuse p-dele 2.2.4.1–2.2.4.6, kus õige viide oleks p-dele 2.3.4.1–2.3.4.6)

järelduks asjaolu, et kohus ei ole kaebaja kohta esitatud väidetest otsuse tegemisel lähtunud.

Samas punktis on halduskohus osutanud vastutusotsuse p-le 2.3 (XXi süü tuvastamine).

Objektiivne ei ole kaebaja etteheide kohtuotsuse p-s 14 märgitu kohta. Kaebaja oli haldusasjas

nr 3-17-794 menetlusosalise esindaja. Asjaolule, et halduskohus on otsuses läbivalt järginud

kaebaja väiteid ja temaga seonduvaid asjaolusid ning nendest oma otsuse tegemisel lähtunud,

viitab mh kohtuotsuse p-s 22 märgitu.

Vastutusmenetluses on kaebaja süü eraldi tuvastatud. Väide täiendava analüüsi puudumisest

vastutusotsuses on ekslik. Eraldi on käsitletud nii kaebaja kui ka YYi süü küsimust

(vastutusotsuse p-d 2.2 ja 2.3). Kohus on seda otsuse tegemisel eristanud ja arvestanud ning

kaebaja süüküsimusega seonduvat analüüsinud. Kaebaja oli teadlik ebaõigetest tehingutest.

Seetõttu oli tema süüline tegevus käsitletav tahtlikuna. Vastuväide iga juhatuse liikme puhul

kirjeldatud asjaolude puudumisest ei ole õige. Kui kaebaja oleks OÜ Krutikus juhatuse liikmena

deklareerinud ja täitnud maksukohustusi õigesti, ei oleks kaebajale süüks arvatavat maksuvõlga

tekkinud. Kaebaja tegevuse ja maksuvõla kujunemise vahel on otsene põhjuslik seos

(tasumiskohustuse rikkumine), mis sai võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise.

Vaidlustatud

tehingutega

seotud

asjaolusid

on

kajastatud

piisava

põhjalikkusega

vastutusotsuses ja kohtuotsuses ning need on seotud kaebaja tahtliku tegevusega. Võltsarvete

esitamist, aktsepteerimist ja tasumist ei saa mõista teisiti kui kaebaja teadliku tegutsemisena.

Kaebaja õigustab end küll mõne üksiku tõendi osas ja leiab, et neist ei saa otseselt tuletada tema

tahtlikku tegevust, kuid selline lähenemine ignoreeriks tõendite kogumist järelduvat. Kaebaja

väide, et halduskohus on tema analüüsi äriühingute kohta jätnud tähelepanuta, ei ole korrektne.

Halduskohus ei pidanud tarbetut kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2) ja keskendus otseselt

vastutusotsuse õiguspärasust puudutavatele küsimustele. OÜ Krutikus võttis oma hankijatelt

vastu ning väljastas klientidele ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente ja

kvaliteedisertifikaate, mis esitati MTA-le kolmandate isikute poolt. Kaebaja ise neid MTA-le

ei esitanud. Sellist käitumist saab selgitada vaid eesmärk varjata suhkru tegelikke müüjaid ja

teha võimatuks nende tuvastamine.

Kaebaja roll ei olnud tegelemine pelgalt üksiktehingutega, vaid ta võttis vastu igapäevaseid

juhtimisotsuseid ning kauba ostu ja müügi korral esindas ettevõtet juhatuse liikmena. M.M

10.12.2013 seletuse kohaselt tegeles kaebaja suhkru ostmise ja müümisega koos YYiga,

suheldes klientide ja hankijatega. See eeldas kursisolekut esindatud äriühingu tegevusega

terviklikult. Tunnistajate ütlused kaebaja võimaliku teadlikkuse kohta ei oleks saanud olla

objektiivsed.

Põhjendatud on etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest. Kaebaja ei ole andnud

täpsustavaid seletusi selle kohta, kes konkreetselt vaidlusaluste äriühingutega tegelesid ega

võimalda seetõttu välistada tema enda osa tehingute ebaõiges kajastamiseks. Menetluse

peatamise taotlusega soovis kaebaja asja ilmselt aegumiseni venitada. Kaebaja taotlus 12

tunnistaja kohtus üle kuulamiseks ei olnud põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei saanud isikutele

maksumenetluses küsimusi esitada, ei ole isikute kohtus tunnistajatena ülekuulamise iseseisev

alus. Selleks ei ole ka asjaolu, et kaebaja väitel on maksuhaldur tõlgendanud isikute seletusi

kaebajale ebasoodsal viisil. HKMS § 65 lg 2 kohaldamisel on kohtul kaalutlusruum.

3-19-568

10(12)

Halduskohus on pööranud piisavalt tähelepanu asjas kogutud tõenditele, sh suhkrutootjatele

tehtud päringutele ja vastustele. Kuigi kaebaja viidatud päringu vastused ei kinnita soetust otse

tootjalt, omas OÜ Krutikus otsesidemeid vähemalt ühe suhkrutootjaga. Kuna MTA ei ole

väitnud kaebajapoolset otsesoetust, ei ole see ka oluline. Kaebaja viidatud teavitused ei välista

olukorda, et vaidlusalused tehingud vormistati tehingute ahela näitamiseks, suhkru tegelikku

müüjat varjates ja kaebaja teadmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole

alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201

lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Apellatsioonkaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette seda, et halduskohus on jätnud

kontrollimata OÜ Krutikus maksukohustuse õiguspärasuse. Kaebuses halduskohtule esitas

kaebaja sisuliselt koopia haldusasjas nr 3-17-794 esitatud OÜ Krutikus kaebusest 24.01.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/016206-119 tühistamiseks. Kaebaja märkis, et kaebuse p-des 10–40 esitab

ta haldusasjas nr 3-17-794 esitatud OÜ Krutikus kaebuses esitatud põhjendused muutmata kujul

ja kaebuse p-des 42–62 OÜ Krutikus poolt haldusasjas nr 3-17-794 esitatud täiendavad

seisukohad. Selliseid seisukohti, mis erineks haldusasjas nr 3-17-794 esitatust, ei ole kaebaja esile

toonud ei esimese astme kohtumenetluses ega ka apellatsioonkaebuses. Seejuures andis

halduskohus pärast Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-17-794

kaebajale 20.12.2019 määrusega spetsiaalselt võimaluse kaebust täiendada, kuid kaebaja jäi

06.01.2020 menetlusdokumendis lakooniliselt oma kaebuse juurde, täiendavaid seisukohti

esitamata. Seega tugines kaebaja vastutusotsuse vaidlustamisel maksuotsuse õiguspärasuse

küsimuses üheselt üksnes samadele väidetele ja põhjendustele, millele OÜ Krutikus maksuotsuse

vaidlustamisel. Kaebus maksuotsuse tühistamiseks jäi lõplikult rahuldamata 17.12.2019

määrusega haldusasjas nr 3-17-794, millega Riigikohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Krutikus

kassatsioonkaebust ning jõustusid asjas varasemalt tehtud haldus- ja ringkonnakohtu otsused.

11. Praeguses asjas leidis halduskohus, et kaebaja ei ole esitanud selliseid argumente, mis

võimaldaks asuda maksuvõla suhtes teistsugusele seisukohale, kui seda on teinud kohtud

haldusasjas nr 3-17-794, pidades vaidlustatud maksuotsust õiguspäraseks. Halduskohus on

viidanud kohtute otsustele haldusasjas nr 3-17-794 ning lugenud nendele tuginedes tõendatuks OÜ

Krutikus maksuvõla olemasolu täiendavat analüüsi esitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

halduskohus selliselt talitades rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest haldusasjas nr

3-17-794 on kohtud vastanud kõigile OÜ Krutikus väidetele ja põhjendustele maksuotsuse

õiguspärasusega seonduvalt. Et praeguses asjas ei ole kaebaja näidanud, millises osas on tema

hinnangul kohtute otsused asjas nr 3-17-794 ekslikud, puudus halduskohtul sisuline vajadus asjas

nr 3-17-794 juba esitatud väidetele uuesti vastata ja kohtute põhjendusi üle korrata. Seda järeldust

ei väära ka asjaolu, et kaebaja ei olnud asjas nr 3-17-794 menetlusosaline ega ka menetlusosalise

esindaja. OÜ Krutikus ja kaebaja on kohtumenetlustes kasutanud sama lepingulist esindajat ning

kaebus praeguses asjas viitab, et kaebaja oli detailideni kursis OÜ Krutikus väidetega

kohtumenetluses ja kohtulahenditega samas vaidluses. Niisiis pidi kaebajale ka praeguses

menetluses olema üheselt arusaadav, millistel sisulistel põhjendustel pidas halduskohus OÜ

Krutikus maksukohustust õiguspäraseks ja kehtivaks. Asja nr 3-17-794 otsuste põhjenduste

kordamine praeguse vaidluse lahendamisel ei annaks midagi juurde põhjenduste arusaadavuse

osas ega võimaldaks ka kaebaja õiguste efektiivsemat kaitset. Kohtud põhjendasid asjas nr 3-17-

794 arusaadavalt, et Krutikus OÜ teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei olnud suhkru

tegelikuks

müüjaks,

kuid

kajastas

sellele

vaatamata

arvetel

näidatud

käibemaksu

3-19-568

11(12)

sisendkäibemaksuna oma maksuarvestuses ja tasus vastavalt vähem käibemaksu. Nõustudes

kohtute põhjendustega asjas nr 3-17-794, ei ole halduskohus jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastutusotsuse tegemisel on jäänud

tuvastamata kaebaja individuaalne süü. Riigikohtu 09.01.2013 otsuses nr 3-3-1-38-12 (p 17)

väljendatud seisukohast, et maksuhaldur peab tuvastama tahtluse eraldivõetuna iga tehingu osas,

ei saa tuletada nõuet, et kui sama tehingupartneriga on samadel asjaoludel vormistatud mitmeid

tehinguid, millest ükski ei ole millegi poolest teistest eristuv, peaks maksuhaldur esitama

põhjendused iga üksiku arve kohta eraldi. Maksuhaldur on põhjendanud oma järeldust kaebaja

tahtluse küsimuses iga tehingupartneri osas eraldi. Kaebaja ei ole toonud välja ainsatki põhjendust,

miks ei saa tahtluse tuvastamist pidada praegusel juhul piisavaks, vaid on piirdunud üksnes

üldsõnalise vastuväitega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-2421, p 13). Halduskohus

on põhjalikult käsitlenud vastutusotsuses kirjeldatud kaebaja tegevust Krutikus OÜ juhatuse

liikmena ning nende asjaolude pinnalt põhjendatult järeldanud, et kaebaja oli teadlik, et

osaühingutelt Reltex Group, VMV Trade, Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex Group ja Dollores

Marketing suhkrut ei soetatud, kuid aktsepteeris tehingutes esitatud arvete kajastamist

maksuarvestuses. Selline tegevus saab olla üksnes tahtlik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on

koostanud ja allkirjastanud OÜ Krutikus raamatupidamise algdokumente (arved, lepingud,

kassaorderid jms) kontrollitaval perioodil ja esitanud raamatupidamisse äriühingu nimel

dokumente; tegelenud kauba ostu ja müügiga ning võtnud vastu igapäevaseid juhtimisotsuseid;

kaebajal oli ligipääs raamatupidamise dokumentidele ja õigus anda korraldusi ülekanneteks

(kaebaja 14.06.2018 selgitused maksuhaldurile). Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine ei

vabasta juhatuse liiget kohustusest olla kursis ettevõtte raamatupidamises toimuvaga, mis

tööjaotuse järgi ei pruugi olla otseselt tema vastutada. Kaebaja ei ole andnud täpsustavaid seletusi

selle kohta, kes konkreetselt kõnealuste äriühingutega seotud tehingutega tegelesid, mistõttu ei ole

võimalik eristada, milliste äriühingute ja milliste tehingutega seonduvalt tegutses kaebaja, ning

milliste tehingute osas tal igasugune kokkupuude puudus ning need olnuks selgelt piiritletult teise

juhatuse liikme vastutusalas. Kaebaja ei ole ka väitnud sellist teise juhatuse liikme või kolmanda

isiku tegevust (nt andmete varjamine kaebaja eest, teise juhatuse liikme või töötaja poolt tema

eksitamine või lausa pahatahtlikkus), mis saanuks takistada kaebajal oma juhatuse liikme

kohustusi õiguspäraselt täita. Äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete

jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest

tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt

raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes

juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt

täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui

maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid

ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud meetmeid selle

vältimiseks. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus

vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste

juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud

kolmandate isikute kahjustamine. Vastutusotsuses toodu on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et

jaatada kaebaja tahtlust vaidlusaluste tehingutega seotud deklareerimis- ja tasumiskohustuse

rikkumisel. Kaebaja ja maksuhalduri suhtlus (nt dtl-d 7312, 9684, 9704, 9706, 9707 jj) ei tõenda

kaebajal tahtluse puudumist deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisel. Võimalik on nii see,

et viidatud kirjavahetus ei olnud kaebaja poolt siiras, vaid juba n-ö osa planeeritud maksupettusest,

kui ka see, et maksuhalduri väidetavalt ükskõikse suhtumise järel pidas kaebaja aktsepteeritavaks

suhkru ostmist tundmatutelt ettevõtetelt, teades, et äriühinguid kasutati üksnes arvete

vormistamiseks.

3-19-568

12(12)

13. Kaebuses esitas kaebaja taotluse kaheteistkümne isiku ülekuulamiseks, mida täiendas

01.04.2020 menetlusdokumendis. Halduskohtu 11.05.2020 määrusega jäi taotlus rahuldamata.

15.05.2020 esitas kaebaja vastuväite kohtu tegevusele, mis jäi halduskohtu 29.05.2020 määrusega

rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud taotlust samade isikute üle kuulamiseks, kuid

on leitud, et halduskohus rikkus HKMS § 65 lg-t 2, jättes kaebaja taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. HKMS § 65 lg-st 2 ei tulene haldusmenetluses

seletusi andnud tunnistaja ülekuulamise kohustust halduskohtus igal juhul, vaid see peab aitama

kaasa asja lahendamisele. Kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks oli väga üldsõnaline ning

konkretiseerimata jäi, mida on isikud haldusmenetluses rääkimata jätnud või milliste vastuolude

kõrvaldamiseks on tunnistajate ülekuulamine vajalik. OÜ Krutikus taotles samade tunnistajate

ülekuulamist ka haldusasjas nr 3-17-794, kus kohtud samuti leidsid, et tunnistajate ülekuulamine

ei olnud asja õigemaks lahendamiseks vajalik. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgitanud,

mida täpsemalt sooviti tunnistajate ütlustega tõendada või millises osas mõjutas tunnistajate üle

kuulamata jätmine halduskohtu otsuse järelduste õiguspärasust. Kaebaja ei ole näidanud, et isikute

haldusmenetluses antud seletustes oli oluline lünk või ebatäpsus. Asjaolu, et kaebaja ei saanud

isikutele haldusmenetluses küsimusi esitada, ei ole nende tunnistajatena ülekuulamise aluseks –

maksu- ega vastutusmenetluses ei osale maksukohustuslane ega tema esindaja isikutelt seletuste

võtmisel ega nende küsitlemisel. Seepärast ei ole tunnistajate üle kuulamata jätmine praegusel

juhul menetlusõiguse normi rikkumine ega too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.

14. Kaebaja heidab lisaks halduskohtule ette, et halduskohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu

maksuhalduri poolt suhkrutootjatele tehtud päringutele ja saadud vastustele (dtl 9569 jj).

Ringkonnakohtu hinnangul on ebaoluline, et päringu saanud suhkrutootjatest keegi ei kinnitanud

kaebaja ega muu OÜ-ga Krutikus seotud isiku poolt suhkru tellimuse esitamist kontrolliperioodil.

Maksuhaldur ei olegi maksumenetluses väitnud, et suhkur pärines mõnelt päringu saanud

suhkrutootjalt, vaid et see soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, mitte arvetel näidatud

äriühingutelt. Seega ei saa tootjate vastustest järelda OÜ Krutikus maksuvõla puudumist ega

kaebaja süü puudumist maksuvõla tekkimisel.

15. Eelnevast tulenevalt jääb XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1).

Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda

kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)