2-20-2421/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2421

Tsiviilasi

VinoNostrum OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud määrus

Tartu Maakohtu registriosakonna 27. jaanuari 2020. a

kandemäärus nr Ä 10195845/16

Kaebuse esitaja ja liik

VinoNostrum OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) VinoNostrum OÜ

(registrikood

12657900),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 27. jaanuari 2020. a kandemäärus

nr Ä 10195845/16. Saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse

uueks lahendamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. VinoNostrum OÜ (avaldaja) esitas 21. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse äriühingu osakapitali suuruse muutmiseks ja põhikirja uue redaktsiooni

kinnitamiseks.

2. Registriosakond jättis 27. jaanuari 2020. a kandemäärusega äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5

kohaselt avalduse rahuldamata. Registriosakond keeldus osakapitali suurendamise kannet

tegemast, kuna leidis, et osa eest tasumine ei saa toimuda lepingujärgse tasunõude

tasaarvestamisega (ÄS § 140 lg 3). Registriosakonna hinnangul suurendatakse osakapitali

osaliselt

mitterahalise

sissemaksega,

s.o

osanike

otsuse

p 3.6

kohaselt

nõuete

tasaarvestamisega. Ühisosanikud BP ja SP tasuvad suurendatava osa eest osaliselt

40 000 eurose nõudega, mis tuleneb SP ja avaldaja 20. detsembril 2018 sõlmitud

töövõtulepingust. Osanik SS tasub suurendatava osa eest osaliselt 10 000 eurose nõudega, mis

tuleneb töövõtulepingust avaldaja vastu. ÄS § 194 alusel kohaldatakse osakapitali

suurendamisel ÄS § 140 sätestatut, kui ÄS 21. peatüki 1. jaost ei tulene teisiti. ÄS § 140 lg 3

kohaselt ei või osa eest tasuda töövõtulepingust tuleneva nõudega. Kuna 50 000 euro ulatuses

ei ole osade eest tasutud lubatud viisil, siis ei ole tõendatud, et kogu osakapital ja ülekurss on

2 (3)

täielikult sisse makstud. Kuna mitterahaline sissemakse ei ole terves ulatuses avaldajale üle

antud, siis on kandeavaldus esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020. a määruse

nr Ä 10195845/16 tühistada ja teha äriregistrisse taotletud kanded.

Avalduse kohaselt järeldas registriosakond ebaõigesti, et avaldaja on sõlminud konsultantidega

töölepingud töölepingu seaduse (TLS) tähenduses. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata

töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Konsultatsioonilepingutes olid

pooled kokku leppinud, et konsultandid täidavad konkreetselt määratletud tähtajalist ülesannet,

nad saavad vabalt valida teenuse osutamise aja ning avaldaja ja konsultantide vahel puudub

alluvussuhe. SP-ga sõlmitud konsultatsioonilepingu alalõigus „kehtivusaeg“ on pooled kokku

leppinud, et konsultatsioonileping ei loo ega sea ühelgi juhul sisse konsultandi ja tööandja

vahelist töösuhet ega muud sarnast püsivat suhet. Lisaks esitasid konsultandid osutatud teenuste

eest avaldajale arveid, mis on iseloomulik teenuse osutamisele, mitte töösuhtele.

Konsultatsioonilepingute alusel ei saanud konsultantidel tekkida avaldaja vastu töötasunõuet,

vaid tegemist on majandustegevuses tekkinud nõuetega, millega saab tasuda osakapitali

suurendamise käigus väljalastava osa eest vastavalt ÄS §-le 1941 ja sellele ei laiene ÄS § 140

lg-s 3 sätestatud töötasunõude tasaarvestamise piirang. Osade eest on tasutud lubatud viisil ning

kogu osakapital ja ülekurss on sisse makstud, mistõttu puudub takistus kande tegemiseks

äriregistrisse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Registriosakond edastas

13. veebruaril 2020 asja materjalid Harju Maakohtule

lahendamiseks.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

19. veebruaril 2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse uueks

lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

7. Asja lahendamisel on määrav küsimus, kas osaühingu osakapitali suurendamisel on osa

eest tasumisel nõuete tasaarvestamine lubatud. ÄS § 194 järgi kohaldatakse osakapitali

suurendamisel ÄS §-s 140, §-des 141–143, § 144 lg-s 2 ning § 520 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut,

kui 21. peatüki 1. jaost ei tulene teisiti. Registriosakond on õigesti leidnud, et osaühingu

asutamisel ei tohi ÄS § 140 lg 3 kohaselt osa eest tasutavat summat tasaarvestada nõuetega

asutatava osaühingu vastu. Ringkonnakohus leiab aga, et osakapitali suurendamisel ÄS § 140

lg 3 ei kohaldu. Nimelt on ÄS § 1941 osakapitali suurendamisel erisäte ÄS § 140 lg 3 suhtes.

ÄS § 1941 kohaselt võib osakapitali suurendamisel uute osade või osade suurendatavate osade

eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu

vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu

mitterahalist sissemakset. Seega on osakapitali suurendamisel lubatud kasutada tasaarvestust

eeldusel, et on täidetud ÄS § 1941 nõuded.

8. Avaldaja on registriosakonnale esitanud avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks ning on avaldusele lisanud ÄS § 196 lg 1 teises lauses nimetatud dokumendid.

Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus esitatud äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul

osakapitali

suurendamise

otsuse

vastuvõtmisest

(ÄS

§ 196

lg 3).

Avaldaja

on

3 (3)

registriosakonnale esitanud mh 23. novembri 2019 osanike koosoleku protokolli, mille p 2

kohaselt on osanikud otsustanud põhikirja muutmise üle (osakapitali suurendamine) ning p 3

kohaselt osakapitali suurendamise üle. Mitterahalise sissemakse ese on kokku lepitud

osakapitali suurendamise otsuses (ÄS § 1921 p 4). Nimelt suurendatakse koosoleku protokolli

p 3.6 kohaselt osakapitali rahaliste sissemaksetega või nõuete tasaarvestamisega, kui osanikel

või uutel investoritel on avaldaja vastu nõudeid, mida tasaarvestatakse. Avaldaja on esitanud

registriosakonnale kinnitamiseks ka osaühingu põhikirja uue redaktsiooni, mille p 2.2 kohaselt

võivad sissemaksed ühingu osakapitali olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Sama põhikirja

punkti kohaselt hindab mitterahalise sissemakse väärtust ühingu juhatus, kes koostab selle

kohta kirjaliku hindamisakti. Avaldaja on esitanud registriosakonnale ka mitterahaliste

sissemaksete kohta hindamisaktid ja tasaarvestuslepingud (ÄS § 196 lg 1 p 6) ning osakapitali

rahaliste sissemaksete kohta krediidiasutuse teatised (ÄS § 196 lg 1 p 4).

9. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et mittevaralise sissemaksete väärtusi

oleks hinnatud ebaõigesti või, et nõuete tasaarvestamine kahjustaks osaühingu või tema

võlausaldajate huve.

10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et osade eest on

tasutud lubatud viisil, s.o osaliselt on kasutatud sissemaksetena ka tasaarvestust, ning osakapital

ja ülekurss on sisse makstud. Seega tuleb registriosakonna määrus tühistada ja asi tuleb saata

registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Avaldaja võib TsMS § 150

lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

12. Kuna määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse kande tegemise otsustamiseks

registriosakonnale, ei saa TsMS § 599 ja § 696 lg 3 kohaselt määruse peale määruskaebust

esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav