2-19-10346/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10346

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu jagamata ühisvara täiendavaks

jagamiseks, ühisvara vähendamise eesmärgil tehtatud

maksete ühisvara hulka arvamiseks ja kostjalt hüvitise

ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. detsembri 2019. a hagi menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 9. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu jagamata ühisvara

täiendavaks jagamiseks, ühisvara vähendamise eesmärgil tehtud maksete ühisvara hulka

arvamiseks ja kostjalt hüvitise ning viivise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas enda nõuet 8.

novembril 2019.

Hageja väitel sõlmisid pooled abielu 22. mail 1980. Poolte varasuhe oli varaühisus. Poolte

abielu on lahutatud Harju Maakohtu 11. septembri 2013. a otsusega, mis jõustus

26. veebruaril 2014. Poolte varaühisus lõppes seega 26. veebruaril 2014. Pooled jagasid

ühisvara tsiviilasjas nr 2-13-5799. Selles asjas arvati poolte ühisvara hulka mh hüvitis

396 250 eurot ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis

134 746 eurot. Samas asjas arvati Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a otsusega

poolte ühisvara hulka kostja 5. novembril 2012 tehtud 220 000 euro suurune ülekanne QQ

arvelduskontole selgitusega „materialnaya pomoshs“ ja kostja 17. detsembril 2012 tehtud

176 250 euro suurune ülekanne kostja teisele arvelduskontole selgitusega „na osnovanii

kreditnogo dogovora ot 13.12.2012“. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-13-5799 ei käsitletud kõiki

2 (6)

kostja hageja teadmata ja nõusolekuta tehtud rahaülekandeid, taotleb hageja täiendavat ühisvara

jagamist. Tsiviilasjas nr 2-13-5799 ei käsitletud ega antud hinnangut järgmistele kostja

erinevatel hoiustel olnud rahalistele vahenditele:

1)

Swedbank

AS

investeerimishoius

konto

nr QQQQQQQQQQQQ

perioodil

1. detsember 2009 kuni 1. juuni 2012, millel oli 10 000 eurot;

2) Swedbank AS investeerimishoius konto nr 222051138136 perioodil 2. detsember 2010 kuni

6. juuni 2013, mille rahaline väärtus oli 8677 eurot;

3) Swedbank AS tähtajaline hoius konto nr WWWWWWWW perioodil 3. oktoober 2011 kuni

3. oktoober 2012, millel oli 230 000 eurot;

4) Swedbank AS tähtajaline e-hoius konto nr LLLLLLLLLLLLL perioodil 28. oktoober 2011

kuni 28. aprill 2012, millel oli 10 000 eurot;

5) Swedbank AS tähtajaline hoius konto nr EEEEEEEEEEEEE perioodil 11. mai 2012 kuni

11. veebruar 2013, millel oli 107 653,25 eurot;

6) Swedbank AS tähtajaline hoius konto nr ZZZZZZZZZZZZZ perioodil 6. mai 2012 kuni

6. november 2012, millel oli 19 261,61 eurot;

7) Swedbank AS tähtajaline e-hoius konto nr VVVVVVVVVVV perioodil 6. mai 2012 kuni

3. detsember 2012, millel oli 23 352,09 eurot;

8) Swedbank AS tähtajaline e-hoius konto nr SSSSSSSSSSS perioodil 14. juuli 2012 kuni

14. jaanuar 2013, millel oli 23 352,08 eurot;

9) Swedbank AS tähtajaline e-hoius konto nr NNNNNNNNN perioodil 29. juuli 2012 kuni

29. oktoober 2012, millel oli 5007,96 eurot;

10) Swedbank AS tähtajaline e-hoius konto nr HHHHHHHHHH perioodil 2. september 2012

kuni 2. detsember 2012, millel oli 8011,24 eurot;

11) Swedbank AS tähtajaline hoius konto nr AAAAAAAAAAA perioodil 4. oktoober 2012

kuni 4. aprill 2013, millel oli 220 000 eurot;

12) Swedbank AS tähtajaline hoius konto nr KKKKKKKKKKKK perioodil 4. oktoober 2012

kuni 4. jaanuar 2013, millel oli 10 000 eurot;

13) Danske Bank A/S Eesti filiaali tähtajaline hoius lepingu nr ÖÖÖÖÖÖÖÖÖ perioodil

6. detsember 2010 kuni 6. detsember 2011, millel oli 1 035 934,38 Eesti krooni ehk

66 208,27 eurot;

14) Danske Bank A/S Eesti filiaali tähtajaline hoius lepingu nr ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ

perioodil 27. detsember 2010 kuni 27. september 2011, millel oli 237 918,78 eurot;

15) Danske Bank A/S Eesti filiaali tähtajaline hoius lepingu nr ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

perioodil 28. aprill 2011 kuni 28. oktoober 2011, millel oli 233 487 eurot;

16) Danske Bank A/S Eesti filiaali Index Link hoius lepingu nr RMM51012 perioodil

17. juuni 2010 kuni 17. juuni 2011, millel oli 200 000 Eesti krooni ehk 12 782,32 eurot;

17) Danske Bank A/S Eesti filiaali Index Link hoius lepingu nr RMM52147 perioodil

8. november 2010 kuni 8. november 2013, millel oli 25 564,65 eurot;

18) AS Sampo Pank hoius nr IIIIIIIIIIIIIIIIII tähtajaga kuni 23. oktoober 2012, millel oli

600 338,05 eurot;

19) Danske Capital AS PP intressistrateegia fond perioodil 1. august 2011 kuni 8. august 2011,

mille väärtus oli 110 878,3 eurot;

20) Danske Capital AS PP Arenenud Turgude Aktsiastrateegia fond perioodil 1. august 2011

kuni 8. august 2011, mille väärtus oli 15 519,44 eurot;

3 (6)

21) Danske Capital AS PP Arenevate Turgude Aktsiastrateegia fond perioodil 1. august 2011

kuni 8. august 2011, mille väärtus oli 15 366,44 eurot;

22) AS Sampo Pank investeering „Jaapani salajane relv“ perioodil 16. mai 2011 kuni

16. november 2012, mille väärtus oli 15 000 eurot;

23) AS Sampo Pank investeering „Hiina draakon“ perioodil 22. aprill 2010 kuni 13. mai 2013,

mille väärtus oli 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot;

24) AS SEB Pank tähtajalised hoiused tähtajaga 12. juuli 2012, millel oli 22 090,06 eurot;

25) AS SEB Pank investeerimishoius „Põhjavalgus“ tähtajaga 13. september 2012, millel oli

5000 eurot;

26) AS SEB Pank investeerimishoius „Arenguturgude portfell“ tähtajaga 19. oktoober 2012,

millel oli 10 034,13 eurot;

27) AS SEB Pank investeerimishoius „EM valuutaportfell“ tähtajaga 20. märts 2013, millel oli

5000 eurot;

28) AS SEB Pank investeerimishoius „Toorained“ tähtajaga 20. juuni 2013, millel oli

9 300 eurot;

29) Deposiitarve DDDDDDDDDD, millel seisuga 29. september 2011 oli 230 000,93 eurot.

Hageja ei tea, mis kontodel olnud rahast on saanud. Investeerimisfondide ja tähtajaliste hoiuste

tähtajad möödusid suuresti 2012. a sügisel ja hiljem, mil poolte suhted olid halvad ja kostja

esitas hageja vastu hagi abielu lahutamiseks. Ka on kostja teinud hagejale teadmata erinevaid

arusaamatuid ülekandeid, mis ei ole seotud perekonna igapäevaste vajadustega. Kostja tegi

18. detsembril 2012 oma AS SEB Pank pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

oma

teisele

pangakontole

nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY

ülekande

52 694,38 eurot selgitusega laenu tagastamine vastavalt lepingule N1 13.12.11.

Kostja on poolte ühisvarast tehtud investeeringuid hageja eest varjanud. Kostja väitis

tsiviilasjas nr 2-13-5799, et tema arvelduskontol oli seisuga 23. veebruar 2014 üksnes

4091,69 eurot, s.o 2057,07 eurot Swedbank AS-i kontol ja 2034,62 eurot AS-i Sampo Pank

(hiljem Danske Bank A/S Eesti filiaal) kontol. Samas oli kostja käsutuses aastatel 2011 kuni

2013 tähtajalistel hoiustel ja investeeringutena üle kahe miljoni euro, millest on väidetavalt

järele jäänud ainult 4091,69 eurot. Kostja on poolte ühisvara ilma hageja teadmata ja

nõusolekuta süüliselt vähendanud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja kulutas mõne aasta jooksul

perekonna huvides ühisvara üle 2,4 miljoni euro. Hagejal on andmed ja dokumendid, millelt

nähtub kostjal raha olemasolu, kuid olemasolevate tõendite pinnalt ei ole hagejal võimalik

näidata, milliseid konkreetseid tehinguid (ülekandeid) peab ta ühisvara vähendamiseks. Hageja

palus kohtu abi tõendite kogumiseks, et tuua välja konkreetsed ülekanded, mille osas on kostja

ühisvara süüliselt vähendanud või teinud tehingu, mille ta on teinud hageja tahteavalduseta.

Hageja palus arvata poolte ühisvara hulka kostja valduses olev 1 762 521,65 eurot ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis pooles ulatuses ühisvara hulka arvatud summalt, s.o

881 260,83 eurot. Alternatiivselt palus hageja arvata poolte ühisvara hulka kostja süülise

käitumise tõttu vähendatud ühisvara 1 762 521,65 eurot ja mõista kostjalt välja hageja kasuks

hüvitis pooles ulatuses ühisvara hulka arvatud summalt, s.o 881 260,83 eurot. Alternatiivselt

palus hageja arvata poolte ühisvara hulka kostja hageja nõusolekuta vähendatud ühisvara

väärtus 1 762 521,65 eurot ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis pooles ulatuses

ühisvara hulka arvatud summalt, s.o 881 260,83 eurot.

2. Maakohus otsustas 14. augusti 2019. a kohtumäärusega küsida kostja seisukohta hagi

menetlusse võtmise lahendamiseks.

3. Kostja esitas 5. septembril 2019 seisukoha, milles palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata ning jätta menetluskulud hageja

4 (6)

kanda. Kostja väitel on praeguse hagi alus ja ese sama, mis tsiviilasjas nr 2-13-5799 toimunud

poolte ühisvara jagamise vaidluses. Nimelt käsitleti varasemas tsiviilasjas nr 2-13-5799

Swedbank AS-s, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine AS Sampo Pank) ja AS-s SEB Pank

eksisteerinud erinevatel hoiustel olnud raha jagamise küsimust, mistõttu tuleb kohtul jätta hagi

menetlusse võtmata. Lisaks on hagidele lisatud tõendid identsed. Nimetatud tõendeid uuriti juba

tsiviilasjas nr 2-13-5799 toimunud ühisvara jagamise vaidluses. Tallinna Ringkonnakohtu

27. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-5799 on jõustunud ning sellega on lõplikult

lahendatud Swedbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine AS Sampo Pank) ja AS-

is SEB Pank eksisteerinud erinevatel hoiustel olnud raha jagamise küsimus. Asjaolu, et

tsiviilasjas nr 2-13-5799 oli ühisvarana käsitletavate hoiuste suurus mõnevõrra erinev, ei oma

määravat tähtsust, kuivõrd oluline on asjaolu, kas hagi esemeks tsiviilasjas nr 2-13-5799 oli

Swedbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine AS Sampo Pank) ja AS-is SEB Pank

eksisteerinud erinevatel hoiustel olnud rahaliste vahendite jagamise küsimus või mitte.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 20. detsembri 2019. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi

menetlusse võtmast.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna Tallinna Ringkonnakohus on

27. oktoobril 2017 tsiviilasjas nr 2-13-5799 teinud otsuse samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel. Hageja on hagi alusena välja toonud samad rahalised vahendid, mille osas

jättis Tallinna Ringkonnakohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus käsitles otsuses

Swedbank AS-s, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-s SEB Pank erinevatel hoiustel olnud

rahaliste

vahendite

jagamise

küsimust.

Tallinna

Ringkonnakohtu

otsus

jõustus

19. veebruaril 2018.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ning võtta hagi menetlusse.

Maakohus rikkus kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maakohtu seisukohad on ebaõiged ja

vastuolus tsiviilasjas nr 2-13-5799 tuvastatud, hagiavalduses ning 8. novembri 2019. a

menetlusdokumendis välja toodud asjaoludega.

Maakohus jätis tähelepanuta hageja väited ja selgitused, et tsiviilasjas nr 2-13-5799 jagatud

ühisvaraga on seotud üksnes Swedbank AS-s kontodel nr QQQQQQQQQQQQ,

WWWWWWWW,

EEEEEEEEEEEEE,

ZZZZZZZZZZZZZ,

VVVVVVVVVVV,

NNNNNNNNN, HHHHHHHHHH, AAAAAAAAAAA ja KKKKKKKKKKKK olnud raha.

Maakohus jättis täielikult tähelepanuta, et tsiviilasjas nr 2-13-5799 ei käsitletud ülejäänud hagis

toodud kostja erinevatel hoiustel olnud raha.

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole

võimalik hagi maakohtu eest menetlusse võtta, mistõttu määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, tuginedes sellele, et

tegemist on vaidlusega samade poolte vahel, samal alusel ja sama eseme üle, mis oli tsiviilasjas

nr 2-13-5799. Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtuga, et olukorras, kus pooltel on

olemas jõustunud kohtuotsus ühisvara jagamise kohta, tuleb sama ühisvara uuesti jagamise hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Samas on aga võimalik, et osa

ühisvara on jäänud varasemas kohtumenetluses jagamata. Sellisel juhul ei ole osas, milles

5 (6)

varasemas menetluses ühisvara jagamist ei nõutud, uue nõudega kohtusse tulek keelatud.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuivõrd

maakohtu määruse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, mille alusel maakohus leidis, et

praeguses asjas taotleb hageja sama ühisvara jagamist, mis oli tsiviilasjas nr 2-13-5799 esitatud

hagi esemeks.

9. Hindamaks, kas vaidluse ese on mõlemas asjas sisu ja ulatuse poolest identne, tuleb esmalt

hinnata varasema kohtulahendi resolutsiooni, sest kohtulahendi resolutsioonist peab nähtuma,

milline hagi rahuldatakse (vt ka Riigikohtu 30. jaanuar 2014. a määrus asjas 3-2-1-181-13, p

15). Tsiviilasjas nr 2-13-5799 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a

otsus, mille tervikresolutsiooni sõnastuse p 3 alapunkti 1 kohaselt hagi ja vastuhagi rahuldati

osaliselt, alapunkti 9 kohaselt arvati perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 alusel ühisvara hulka

selle vähenemise tõttu hüvitis 396 250 eurot ning alapunkti 11 kohaselt mõisteti enamsaadud

ühisvara hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja 134 746 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et varasema lahendi resolutsioon ei võimalda selgelt aru saada, kas

praeguses asjas on tegemist sama hagi eseme ja alusega. Nimelt ei nähtu otsuse resolutsioonist,

milliste konkreetsete kostja tehingute tulemusel ringkonnakohus leidis, et poolte ühisvara

vähenes. Samuti ei nähtu see, milliste nõuete osas hagi ja vastuhagi osaliselt rahuldamata jäeti.

10. Olukorras, kus varasema lahendi resolutsioon vaidluste kattuvuse kindlaks tegemist üheselt

ei võimalda, tuleb hagi ese ja alus tuvastada varasema lahendi sisu ning varem esitatud hagi

põhjal, tutvudes vajaduse korral ka varasema tsiviilasja toimikus sisalduvate avalduste ja

tõenditega.

Hageja esitas asjas nr 2-13-5799 9. novembril 2016 täpsustatud hagiavalduse, milles nimetas

kostja erinevatel arvelduskontodel olnud rahalised vahendid, mis kuulusid hageja väitel poolte

ühisvara hulka ning mille osas oli hagejal kahtlus, et kostja on neid ilma hageja nõusolekuta

käsutanud. Jättes välja praeguses asjas hagis nimetamata vara, märkis hageja tsiviilasjas nr 2-

13-5799 ühisvara hulka kuuluvana Swedbank AS-s erinevatel tähtajalistel hoiustel ja

investeerimishoiusel olnud raha kokku 425 315,23 eurot, investeerimisportfelli AS-s Sampo

pank väärtusega 600 538,05 eurot ja AS-s SEB Pank oleva raha kokku 51 424,19 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et hageja praeguses asjas ning asjas nr 2-13-5799 esitatud nõuded ja

asjaolud ei ole üksühele kattuvad. Tsiviilasjas nr 2-13-5799 tõi hageja välja erinevates

krediidiasutustes olnud raha kogusummad, praeguses asjas aga üksikute kontode jäägid.

Seejuures erinevad osaliselt praeguses asjas toodud üksikute kontojääkide liitmisel saadavad

summad asjas nr 2-13-5799 esitatud kogusummadest. Samuti ei ole tsiviilasjas nr 2-13-5799 9.

novembril 2016 esitatud menetlusdokumendis märgitud Danske Bank A/S Eesti filiaalis

asuvaid kontosid, Danske Capital AS-i fonde ega deposiitarvet DDDDDDDDDD.

Olukorras, kus samas hagis on esitatud nõuded, mis on osaliselt varasema kohtulahendiga

lahendatud, koos nõuetega, mida ei ole lahendatud, saab TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel jätta

menetlusse võtmata üksnes nõuded, mis on jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Seega tuleb

maakohtul hagi menetlusse võtmise otsustamisel detailselt analüüsida, millised nõuded,

millistel asjaoludel olid tsiviilasjas nr 2-13-5799 esitatud ja millises osas need kattuvad

praeguses asjas esitatuga. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata üksnes osas, milles hagi ese ja

alus kattuvad. Juhul, kui hagi eseme ja aluse kattuvus selgub alles pärast hagi menetlusse

võtmist, saab menetluse selles osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

11. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamise muudab täiendavalt

keeruliseks esitatud hagi ebaselgus. Hageja on loetlenud hagis üles mitmeid poolte abielu kestel

kostja nimel olnud hoiuseid ja investeeringuid, kuid hageja ei ole selgelt esile toonud asjaolusid,

mis on tema nõude aluseks. Ainuüksi asjaolu, et abikaasadel oli abielu ajal erinevatel hetkedel

erinevatel kontodel raha, ei ole ühisvara jagamise nõude aluseks. PKS § 37 lg 11 kohaselt

jagatakse ühisvara varasuhte lõppemise aja koosseisus. Seega saab ühisvara hulka kuulunud

6 (6)

raha jagada, kui see oli abielu lõppemise seisuga olemas. Kui hageja leiab aga, et ühisvara hulka

peaks kuuluma PKS § 34 lg 3 järgne hüvitis, tuleks aga välja tuua asjaolud, mis sellise

hüvitisnõude aluseks on (eelkõige konkreetne teise abikaasa käitumine või tema tehtud

tehingud).

Eeltoodust tulenevalt võib maakohtul olla mõistlik lasta hagejal hagi enne selle menetlusse

võtmise otsustamist täpsustada.

12. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav