3-20-2357/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2357 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks edastada kaebaja vaie menetlemiseks Justiitsministeeriumile Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-2357 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 p 5 kohaselt piirati kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning kohaldati isikutele vanglas viibimiskeeld: lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati üks kord kuus; vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega on jätkuvalt võimalik kohtuda piiramatult; pikaajaliste kokkusaamised on keelatud.

2. XX taotles 17.11.2020 esitatud vaides piirangute kehtetuks tunnistamist ja pikaajalise kokkusaamise ning üks kord kuus kolm tundi kestva või kaks korda kuus lühiajalise kokkusaamise võimaldamist.

3-20-2357 2(3)

3. Tallinna Vangla tegi XX-le 24.11.2020 kirjas nr 5-15/20/375-2 ettepaneku vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, so XX-l tuli esitada vaide lõplikud taotlused ning esitada seisukohad vaide esitamise tähtaegsuse osas.

4. XX esitas 26.11.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks edastada kaebaja vaie menetlemiseks Justiitsministeeriumile. Vanglal ei ole õigust nõuda täpsemat õiguslikku analüüsi.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.12.2020 määrusega XX menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

XX taotleb esialgse õiguskaitse korras, et Tallinna Vangla edastaks kaebaja vaide Justiitsministeeriumile menetlemiseks. Sellise taotlusega ei saavuta taotleja soovitud eesmärki ehk käskkirjast tulenevate mõjude peatamist. Kohaseks taotluseks oleks käskkirja täitmise peatamine või kohustamisnõue kokkusaamise võimaldamiseks.

XX-l on veel aega vastata vangla nõudele. Kui ta jätab selle tegemata, puudub vanglal seadusest tulenev kohustus edastada vaie Justiitsministeeriumile menetlemiseks. Samuti puudub vajadus seda teha esialgse õiguskaitse korras.

Kohtud on korduvalt hinnanud piiranguid seonduvalt COVID-19 viiruse levikuga ning on leitud, et kuivõrd viirusesse nakatunute arv on üle- Eesti ja eelkõige Harjumaal kasvamas, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huvi ja teiste isikute õigustega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1617). Samas võrreldes varasema ajaga on viirusesse nakatunute arv kordades tõusnud. Seega arvestades COVID-19 viirusest tulenevat riski kinnipidamisasutuses viibivatele isikutele, ületab avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kaebaja õiguse kokkusaamisteks tihedamalt kui on sätestatud käskkirjas. Arvestada tuleb, et külastaja võib nakatada vangla ametnikku, kes võib selle omakorda kinnipeetavale edasi anda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja vaide justiitsministeeriumile edastamist. Kohtu seisukoht, et vanglal puudub seadusest tulenev kohtustus vaide saatmiseks Justiitsministeeriumile, ei ole õiguspärane. Vangla tegutseb õigusvastaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7).

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele

3-20-2357 3(3) isikutele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

9. Määruskaebuse kohaselt on taotleja eesmärk, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat edastama vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebus ja sellele lisatud dokumendid ei võimalda järeldada, et esialgse õiguskaitse korras vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine muudaks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskemaks või võimatuks. Sellise taotluse rahuldamine ei tähendaks seda, et kaebaja saaks vaides nõutavad toimingud.

10. Kaebaja pole praegusel juhul taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse käskkirja täitmise või kehtivuse peatamist ega kohustamist võimaldada kokkusaamisi. Isegi juhul, kui kaebaja oleks seda teinud, jääb ringkonnakohus ka praegu varem samas küsimuses väljendatud seisukoha juurde (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1617).

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 08.12.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)