2-19-20735/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-20735

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.detsember 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX ja CC hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

XX nõue 2628 eurot

CC nõue 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

2. CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: QQ (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx, e-post xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants

Nõmmik (e-post: ants@ppnet.ee),

Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

(e-post: kaire.aus@austalu.ee)

Korraldav kohtuistung

(eelistung)

18.08.2020, osalesid QQ, hagejate lepinguline esindaja

Laureana Telk (esindusõigus lõppenud alates 29.08.2020),

YY ja adv Aus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX ja CC hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista välja YYlt alates 01.01.2020 kuni CC täisealiseks saamiseni xx xx xxxx CC kasuks

elatis 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud

minimaalne elatis, millest on maha arvestatud pool CC eest makstavatest lapsetoetusest.

Perekonnaseaduse § 101 lg 1 tühistamise või muutmise järel ei või YY makstav elatis olla

väiksem uute reeglite järgi määratavast minimaalsest elatisest, kui see ületab CC kasuks

väljamõistetud elatise summat.

3. Mõista välja YYlt alates 01.01.2020 kuni XX täisealiseks saamiseni xx xx xxxx XX kasuks

elatis 242 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud

minimaalne elatis, millest on maha arvestatud pool XX eest makstavatest lapsetoetusest.

Perekonnaseaduse § 101 lg 1 tühistamise või muutmise järel ei või YY makstav elatis olla

väiksem uute reeglite järgi määratavast minimaalsest elatisest, kui see ületab XX kasuks

väljamõistetud elatise summat.

4. Mõista YYlt CC kasuks välja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevus

466,11 eurot.

5. Mõista YYlt XX kasuks välja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevus

507,11 eurot.

6. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda QQ

arvelduskontole nr EExxx, makse selgituseks „CC ja XX elatis“.

7. Tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist väljamõistetud elatise võlgnevus tuleb kostjal

tasuda hagejatele lisaks igakuisele elatisele kohtuotsuse jõustumisest arvates kuue kuu jooksul

ühekordse summana, kui kostja ja QQ ei lepi kokku teisiti.

8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.12.2019 saabus Pärnu Maakohtule hagejate XX ja CC (seadusliku esindaja QQ kaudu)

hagiavaldus YYlt elatise väljamõistmiseks. Hagejad taotlevad kostjalt kummagi hageja kasuks

alates 23.12.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja mõista igakuise elatise 270 eurot,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Samuti

hagejad taotlesid kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse XX kasuks summas

1439,54 eurot ja CC kasuks 1347,27 eurot.

Hagiavalduse kohaselt XX ja CC (edaspidi nimetatud ka ühiselt hagejad) on QQ (edaspidi

nimetatud ka hagejate seaduslik esindaja) ja YY edaspidi nimetatud ka kostja) ühised alaealised

lapsed.

QQ on hagejate eest igapäevaselt hoolitsevaks vanemaks ning lapsed on faktiliselt üksnes QQ

ülalpidamisel. YY hagejatega koos ei ela. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega

sätestatud määras elatist ega anna hagejatele muul viisil ülalpidamist.

Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest üritada lahendada asja

kohtuväliselt, ei ole kostja käesoleva hetkeni hakanud hagejatele regulaarselt, vähemalt poole

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, elatist maksma. Kostja on

hagejate seadusliku esindaja palveid algusest peale eiranud ning keeldunud oma kohustuse

täitmisest, mistõttu ei jää hagejate seaduslikul esindajal muud valikut kui pöörduda oma nõudega

kohtu poole.

Hagiavalduses on loetletud hagejate vältimatud alljärgnevad kulutused:

Hagejate peres elab neli inimest (ema ja kolm last). Lapsi on vaja transportida autoga (seoses

elukoha tõttu) ning seetõttu on vältimatu teha kulutusi kütusele. Samuti tuleb lisaks eeltoodule

anda lastele igakuiselt taskuraha. Samuti tuleb ette täiendavaid kulutusi – näiteks detsembris

kulutused „päkapiku“ jaoks jm.

Laste kasvades tekivad lastel ka erinevad huvid ning laste arengut silmas pidades tuleks neid

nende soovi korral lubada ka vastavatesse trennidesse, huviringidesse jm. Kõik see on tulevikus

juurde lisanduv kulu, mille suurust käesoleval hetkel võimalik kirja panna ei ole.

Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hagejate

ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist kindla

maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärale, alates hagiavalduse esitamisest.

Laste emal oli laste isaga 2019. aasta algusest kokkulepe, et laste isa maksab lastele elatist 350

eurot/lapse kohta. Hagejad on loobunud sellises summas elatise nõudmisest ning nõuavad selle

asemel elatist miinimumulatuses, s.o summas 270,00 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Pangakonto väljavõttest

nähtub, et laste isa on elatise jätnud (pärast kokkuleppe sõlmimist) tasumata pea terve aasta

vältel.

Tagasiulatuva elatise arvestus on hagiavalduses järgmine:

Aprill 2019: 270 eurot (hageja I) + 270 (hageja II) eurot = 540 eurot;

Mai 2019: sellel kuul on kostja elatist tasunud;

Juuni 2019: 270 eurot (hageja I) + 270 (hageja II) eurot = 540 eurot;

Kulude koosseis

Hageja I (XX) kulu

ühes kuus

Hageja II (CC) kulu

ühes kuus

Elukoha üür (ühe lapse kohta ühes kuus)

124€

124€

Elamispinna kommunaalkulud (vesi, küte, prügi jm),

elekter (ühes kuus)

49€

49€

TV, internet

8,25€

8,25€

Lasteaed

80€

93,30€

Majapidamisvahendid (pesu pesemisvahendid, pesu

loputusvahendid, šampoonid jm)

11€

11€

Tervishoid (vajaduse ravimid, sidemed, plaastrid jm)

10€

10€

Riided ja jalatsid (kuna lapsed kasvavad, siis on tihti

vaja vahetada vastavalt aastaaegade vahetumisele)

70€

70€

Toidukulu

140€

140€

Kütus, mis kulub lapse lasteaeda viimiseks

25€

25€

Mähkmed

30€

-

Vabaajategevused (kino, raamatud jm)

20€

20€

Laste sünnipäev (~150€/sünnipäev e 12,50€/kuus)

12,50€

12,50€

Sõprade/eakaaslaste sünnipäevad ja ühisüritused

10€

25€

Juuksur

10€

10€

Jõulukingitused

4,20€

4,20€

Jalgpallitrenn

-

12€

Lasteaiaüritused ja -tegevused

10€

10€

Kokku (eurodes):

613,95 eurot

624,25 eurot

Juuli 2019: 270 eurot (hageja I) + 270 (hageja II) eurot = 540 eurot;

August 2019: 270 eurot (hageja I) + 270 (hageja II) eurot = 540 eurot;

September 2019: sellel kuul on kostja elatist tasunud;

Oktoober 2019: sellel kuul on kostja elatist tasunud;

November 2019: sellel kuulu on kostja elatist tasunud üksnes osaliselt: 270-150,82 = 119,18

eurot (hageja I) + 270 – 180,91 = 89,09 eurot (hageja II);

Detsember 2019: sellel kuulu on kostja elatist tasunud üksnes osaliselt: 270-150,82 = 119,18

eurot (hageja I) + 270 – 180,91 = 89,09 eurot (hageja II);

Jaanuar 2020: sellel kuulu on kostja elatist tasunud üksnes osaliselt: 292-170,82 = 121,18 eurot

(hageja I) + 292 – 202,91 = 89,09 eurot (hageja II)

KOKKU võlgnevus: 2786,81 eurot (sh hageja I = 1709,54 eurot ning hageja II = 1617,27

eurot).

Laste ema on pöördunud kostja poole, selgitades olukorda ning palunud korduvalt, et kostja

tasuks elatist. Viimase kirja (lisa 4) saatis laste ema kostjale novembrikuus, sh kirjaliku

kokkuleppe elatise maksmise kohta. Laste ema on püüdnud kohtuväliselt korduvalt kostjaga

sõlmida kohtuväline kompromiss. Kostja on 2019. aastal osaliselt elatist ka tasunud (ning

seejärel jätnud elatise ilma põhjendamata ja alusetult edaspidi tasumata). Hagejate seaduslik

esindaja leiab, et käesoleval juhul on tegemist PKS § 77 lõikest 2 sätestatud olukorraga ning

põhjendatud oleks kostjalt välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt osas, millises kostja on oma

kohustuse põhjendamatult täitmata jätnud. Kuna kostja esimestel kuudel asus elatist tasuma, lõi

kostja olukorra, milles hagejad võisid mõistlikult oodata, et kostja oma kohustust ka täidab.

18.08.2020 eelistungil hagejate esindaja täpsustas tagasiulatuva elatise nõuet, selgitades, et

hagiavalduses märgitud elatise võlgnevuse summas on arvestatud ka jaanuari 2020 elatist, kuid

hagiavalduse 23.12.2019 esitamise ajaks ei olnud jaanuarikuu elatis veel sissenõutav. Hagejate

esindaja arvestas tagasiulatuvast elatisest maha 2020.a jaanuarikuu võlgnevuse ning palus

kostjalt perioodi eest 01.05.2019 – 23.12.2019 välja mõista elatise võlgnevus XX kasuks

1318,36 eurot ja CC kasuks 1258,18 eurot.

KOSTJA VASTUS

17.02.2020 kirjalikus vastuses hagile kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema

vastu esitatud nõudeid.

Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult hea usu põhimõtteid rikkudes, hagejad on esitanud

kohtule teadlikult moonutatud ja valeandmeid ning põhjendamatu on tagasiulatuvalt elatise

võlgnevuse nõudmine. Hagejate ja kostja kooselu lõppes augustis 2019. Kooselu lõpuni kandis

kostja hagejate ülalpidamiskulusid vahetult ning täiendavalt kandis hagejate seadusliku esindaja

kontole raha hagejate ülalpidamiskulude katteks. Samuti tasus kostja ühise eluruumi eest

perioodil mai – august 2019 otse üürileandjale xxxxxxx xxxx xx 2182,85 eurot, mida tuleb

arvestada muuhulgas vahetuks ülalpidamiskulude kandmiseks.

Kuna kostjal elab ja töötab püsivalt juba aastaid Xxxxxx, siis oli kostjal kuni augustini 2019 kaks

elukohta, nädala sees Xxxxxx ning peaaegu igal nädalavahetustel võimalusel perega koos Eestis

hagejatega ühises elukohas Pärnus. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid ühiselt

üürilepingu Xxx korteri üürimiseks. Tegemist on 70m2 kõigi mugavustega, sh saunaga korteriga

Pärnu kesklinnas, mis oli mõeldud viieliikmelisele perele ühiseks koduks. Üürileping oli

sõlmitud tähtajaliselt kuni 30.09.2019. Hagejate vahetu ülalpidamine lõppes augustis 2019, sest

hagejate seaduslik esindaja vahetas ära ilma kostjat eelnevalt teavitamata ära nende ühise kodu

Xxx ukselukud. Kostja sai teada ukselukkude vahetamisest 11.08.2019 ning alates sellest ajast ei

olnud kostjal hagejate seadusliku esindaja otsese pahatahtliku tegevuse tõttu võimalik hagejaid

enam vahetult üleval pidada.

Pärast hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemist asus kostja tasuma hagejate

esindaja arvelduskontole regulaarselt hagejatele elatisraha. 19.11.2019 edastas kostja hagejate

seaduslikule esindajale e-kirja, milles palus esitada hagejate ülalpidamiskulude täpne arvestus

elatise maksmiseks. Hagejate seaduslik esindaja 25.11.2019 keeldus esitamast arvestust, mille

kohaselt hagejate ülalpidamiskulud on suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga

alammäär. 19.11.2019 esitas kostja teabenõude Sotsiaalkindlustusametile, et selgitada välja,

milline

osa

hagejate

ülalpidamiskuludest

on

kaetud

riiklikest

peretoetustest.

Sotsiaalkindlustusamet

keeldus

kostjale

küsitud

infot

edastamast.

Kostja

järgnevale

pöördumisele Sotsiaalkindlustusamet enam ei vastanud.

26.11.2019 edastas kostja uuesti e-kirja hagejate seaduslikule esindajale elatise arvestuse kohta.

Hagejate seaduslik esindaja kostja pöördumisele ei reageerinud ega esitanud omapoolset

arvestust elatise osas. Kostja 03.12.2019 kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole

331,73 eurot elatist hagejate ülalpidamiseks vastavalt enda 26.11.2019 kirjas märgitud

arvestusele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud kostjale arvestust ega dokumentaalseid

tõendeid selle kohta, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär. Ka kostjale edastatud kohtumaterjalidest ei nähtu

mitte ühtegi tõendit selle kohta.

Hagiavalduses märgitud väide, et vanematel oli 2019.aasta algusest kehtiv kokkulepe kummalegi

hagejale igakuiselt 350 euro tasumise kohta, on vale. Hagejad, hageja seaduslik esindaja ning

kostja elasid koos ning kostja kandis hagejate ülalpidamiskulusid vahetult, seega puudus kostjal

PKS § 100 lg 2 tulenev elatise tasumise kohustus. Lisaks tasusid nii hagejate seaduslik esindaja

kui kostja mõlemad kooselu ajal eluasemekulusid üürileandjale. Samuti kandis kostja kõik

vajalikud kulutused kodus. Hagejate viibimine kostja vahetul ülalpidamisel tuleb lugeda

lõppenuks alates augustist 2019, mil hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes.

Kostja on teinud hagejate seadusliku esindaja kontole ülekandeid regulaarselt alates augustist

2019 ning kõik tehtud ülekanded tuleb lugeda üksnes hagejate ülalpidamiskulude katteks, sest

muud raha kostja QQ arvelduskontole ei ole pärast kooselu lõppemist kandnud. Hagejate

seaduslik esindaja ei ole püüdnud asja lahendada mõistlikult kohtuväliselt, vaid on üksnes

nõudnud, et kostja hakkaks tasuma elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, arvestamata, et osa

hagejatele tehtud kulutustest on kaetud riiklikest peretoetustest. Kostja on pärast hagejate vahetu

ülalpidamise lõppemist tasunud regulaarselt elatist.

Kostja, tuginedes Riigikohtu praktikale, taotleb elatise suuruse arvutamisel võtta arvesse, et osa

laste ülalpidamiskuludest on kaetud riiklike peretoetustega. Kostja on teinud kõik endast

oleneva, et välja selgitada hagejate tegelikud ülalpidamiskulud, hagejate seaduslik esindaja on

käitunud pahatahtlikult, jättes kõikidele kostja pöördumistele sisuliselt vastamata. Kuna

Sotsiaalkindlustusamet keeldus samuti esitamast kostjale tõendeid hagejate seaduslikule esindaja

makstavate peretoetuste suuruse kohta, ei olnud kostjal muud võimalust, kui lähtuda peretoetuste

suuruse arvestamisel Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatud infost ja perehüvitiste

seadusest. Igakuise elatise arvestuse esitas kostja hagejate seaduslikule esindajale 26.11.2019.

Hagejate seaduslik esindaja kostja e-kirjale ei vastanud.

Kostja leiab, et hagejate poolt kohtule esitatud ülalpidamiskulude arvestus on kohati

ülepaisutatud ja ei vasta tõele. Ühtegi dokumentaalselt tõendit reaalsete kulutuste kohta ei ole

hagejad esitanud.

Võttes arvesse hagejate seadusliku esindaja sissetulekuid, riiklikke peretoetusi ning kostja poolt

makstud elatist, ei ole arvestuslikult ka võimalik, et hagejate vältimatud ja vajalikud

ülalpidamiskulud on kokku 1238,20 eurot kuus. Kui arvestada hagejate taotlust välja mõista

palga alammäärale vastav elatis, siis on väidetavalt hagejate vältimatud ja vajalikud kulutused

kuus kokku 1584,54 eurot [hageja I elatis 584 + hageja II elatis 584 + hagejale II makstavad

peretoetused 178,18 (sh lapsehooldustasu 19,18 + lapsetoetus 60 + lasterikka pere toetus 100) +

hagejale I makstavad peretoetused 238,36 eurot (lapsehooldustasu 38,36 eurot + lapsetoetus 100

+ lasterikka pere toetus 100)]. Kostja ei nõustu hagejate esitatud nõudega ning leiab, et hagejate

ebamõistlikult suurte ülalpidamiskulude nõude taga on hagejate seadusliku esindaja soov ise

vabaneda hagejate I ja II ülalpidamiskulude ja eluasemekulude kandmisest täies ulatuses. Kostja

palub kohtul kindlaks teha hagejate I ja II tegelik igakuine ülalpidamise kulu ning elatise suuruse

arvutamisel arvestada riiklikest peretoetustest kaetud ülalpidamiskuludega. Kostja on teinud

hagejate seadusliku esindaja kontole 2019. aastal ülekandeid summas 4888,46 eurot ning tasunud

xxxxxxx xxxx xx kontole üüri ja kommunaalteenuste eest 2182,85 eurot.

Ebaõige on märkida hagejate kasvatamisega seonduvate vältimatu kuluna „Laste sünnipäev

(~150€/sünnipäev e 12,50€/kuus)”. 150-eurose sünnipäevapeo korraldamine ei ole hagejate

igakuine vältimatu kulu, mis tuleks kostjalt igakuise kohustusena välja mõista. Riigikohus on

selgitanud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 09. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p

18; Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Pidude korraldamine

lahuselava vanema kulul ei ole hagejate ülalpidamiseks vältimatu ja vajalik kulu. Olukorras, kus

hagejate seaduslik esindaja ei võimalda kostjal pärast hagejate seaduslikust esindajast

lahkuminekut hagejatega kohtuda, ei ole õiglane panna hagejatele korraldatavate pidudega

seotud kulusid osaliselt kostjate kanda. Kui kostja soovib teha hagejatele sünnipäevakingitusi,

siis võib see olla kostja vaba tahe, aga mitte osa kohtuotsusega välja mõistetud igakuisest

elatisrahast. Sellest tulenevalt palub kostja arvestada, et mõlema hageja sünnipäeva vältimatu

kulu on 0 eurot.

Kostja hinnangul on hagejate seaduslik esindaja esitanud kalkulatsioonis ebamõistlikult suured

kulutused hagejate toidule, riietele ja jalanõudele. Hagejate vältimatute ülalpidamiskulude

arvestuses märgitud kulutused hagejate riietele ja jalatsitele on märgitud mõlema hageja kohta

eraldi 70 eurot kuus. Nimetatud summa ületab enam kui 11-kordselt statistikaameti arvestuslikus

elatusmiinimumis näidatud kulutusi garderoobikaupadele ning ligi kolmekordselt (2,91 korda)

RAKE uuringus välja toodud kulu riietele ja jalatsitele rohkem kui kahe lapsega leibkonnas.

Võttes arvesse RAKE uuringus märgitud kulu riietele ja jalanõudele ning võttes arvesse, et

uuringu tegemise ajast on statistikaameti arvestuslik elatusmiinimumi arvestamisel tõusnud

garderoobikulud 10,05%, peab kostja põhjendatud kulutusteks kummagi hageja riietele ja

jalatsitele 26,42 eurot kuus.

Hagejate igakuised kulutused toidule kummagi hageja kohta 140 eurot on ülepaisutatud. Hageja I

on x-aastane laps ning hageja II on x-aastane laps. OECD andmetel on lapse tarbimiskaal

täiskasvanuga võrreldes 0,3-0,5. Kostja palub kalkulatsioonide tegemisel arvestada, et RAKE

2013. aasta uuringus on ära märgitud rohkem kui kahe lapsega leibkonnas ühe lapse kohta

toidukulu 37 eurot kuus ning statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi arvestamisel on ühe

täiskasvanud inimese minimaalsed igakuised kulud toidule 2019. aastal 102,70 eurot. Eeltoodust

tulenevalt palub kostja arvestada, et kummagi hageja põhjendatud kulu toidule on 51,35 eurot

kuus.

Eluasemekulude osas märgib kostja, et hagejad elavad koos hagejate seadusliku esindaja ja

hagejate seadusliku esindaja pojaga neljakesi saunaga luksuskorteris Pärnu südalinnas aadressil

Xxx. Nimetatud korter üüriti kostjaga ühiselt ning oli arvestatud viieliikmelisele perele

kooselamiseks. Korteri igakuine üür oli 500 eurot ning seega oli iga pereliikme üürikulu osa

üürilepingu sõlmimise ajal 100 eurot kuus pereliikme kohta. Tähtajaline üürileping lõppes

30.09.2019. Ei ole esitatud tõendeid, millise üürilepingu on hagejate seaduslik esindaja sõlminud

xxxxxxx xxxx xx-ga pärast tähtajalise üürilepingu lõppemist. Hagejate kalkulatsiooni kohaselt

on nende igakuine üürikulu kummalgi 124 eurot kuus. Seega on korteri üür hetkel väidetavalt

496 eurot kuus. Tegemist on 70 m2 korteriga ning kv.ee hinnastatistika alusel on korteri üürihind

turuhinnast märkimisväärselt kõrgem. KV.ee-st nähtuvalt oleks tegemist käesoleval hetkel

konkuretsitult kõige kallima 3 - 4 toalise üürikorteriga Pärnu linnas. Kostja ei pea põhjendatuks,

et hagejate kanda on nende tahtest sõltumata 1/2 turuhinnast tunduvalt kallima üürikorteri üürist.

Pärnu kesklinna saunaga luksuskorteri ülalpidamiskulude kostjalt täies ulatuses väljamõistmine

ei ole põhjendatud. Hagejad ei ole mitte ühegi asjaoluga põhjendanud, miks on mõistlik, et kostja

kannab pärast vahetu ülalpidamise lõppemist kumbagi kostja kohta 24% kõrgemat üürikulu kui

kostjaga kooselu ajal [(124€-100€)/100€x100%=24%]. RAKE uuringus (RAKE uuring

lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_dets2013) välja toodud kulu eluasemele rohkem kui kahe

lapsega leibkonnas on 38 eurot ning lisades sellele eluasemekulude hinnatõusu 6,64% võrreldes

2013. aastaga, oleks kahe lapsega leibkonnas eluasemekulu ühe lapse kohta 40,52 eurot kuus.

Hagejate poolt esitatud vajalik eluasemekulu (üür + kommunaalkulud kokku 173 eurot ühe

hageja kohta) ületab nimetatud summat enam kui neljakordselt. Hagejate emale kuulub korter

Tallinnas, mida ta üürib välja soodsama hinna eest, kuid on valinud hagejate elukohaks

kuurortlinna kõige kallima üürihinnaga kesklinna piirkonna korteri.

Võttes arvesse Pärnu kinnisvaraturu seisu ning kommunaalmaksete suurt osakaalu, peab kostja

kummagi hageja põhjendatud eluasemekuluks maksimaalselt 120 eurot kuus, millest 75 eurot on

üürimakse ning 45 eurot kommunaalkulude katteks.

Hagejad on toonud vältimatute kulutuste all välja terve rea erinevaid vaba ajaga seotud

püsikulusid (vabaajategevused, kino, raamatud, sõprade ja eakaaslaste sünnipäevad, juuksur,

jõulukingitused, lasteaiaüritused ja –tegevused), millest mitte ühtegi ei ole hagejad tõendanud.

Tuginedes RAKE 2013.a uuringule, milles vaba aja kulu rohkem kui kahe lapsega leibkonnas on

31 eurot, ning võttes arvesse vaba aja kulude odavnemist 16,71% võrra võrreldes 2013. aastaga,

oleks kahe lapsega leibkonnas vaba aja kulu ühe lapse kohta 25,82 eurot kuus. Hagejate poolt

esitatud vältimatu vaba aja kulu ületab nimetatud summat ligi kolmekordselt. Kostja ei nõustu, et

hagejal I kulub igakuiselt vaba aja kuludeks 66,7 eurot kuus (20 eurot kino, raamatute ja muu

vabaajategevuste peale - hageja I on x aastane laps, kes ei oska lugeda; 10 eurot

sõprade/eakaaslaste sünnipäevadele ja ühisüritustele; 12,50 eurot laste sünnipäev (ligikaudu 150

eurot sünnipäev); 10 eurot juuksurile; 4,20 eurot jõulukingitustele, järelikult hageja hinnangul

50,4 eurot aastas; 10 eurot lasteaiaüritustele ja –lasteaiategevustele.

Kostja palub arvestada, et hageja I põhjendatud maksimaalne vaba aja kulu on 25,82 eurot.

Kostja ei nõustu, et hagejal II kulub igakuiselt vaba aja kuludeks 78,70 eurot kuus (20 eurot kino,

raamatute ja muu vabaajategevuste peale - hageja II on x-aastane laps, kes ei oska lugeda; 10

eurot sõprade/eakaaslaste sünnipäevadele ja ühisüritustele; 12,50 eurot laste sünnipäev

(ligikaudu 150 eurot sünnipäev); 10 eurot juuksurile; 4,20 eurot jõulukingitustele/ s.o 50,4 eurot

aastas; 10 eurot lasteaiaüritustele ja lasteaiategevustele; 12 jalgpallitrenn). Kostja ei vaidle, et

hageja II vaba aja kulutused on jalgpallitrenni võrra suuremad hageja I vaba aja kulutustest ning

kostja palub arvestada, et hageja I põhjendatud maksimaalne vaba aja kulu on 37,82 eurot kuus.

Arvestades asjaolu, et hagejad I ja II käivad kodust 2,5 km kaugusel samas Pärnu xxx lasteaias,

ei nõustu kostja hagejate arvestusega, et hagejate lasteaeda viimisele ja toomisele kulub

kütusekulu kahe lapse kohta 50 eurot kuus. Tuleb arvestada ka mastaabisäästu. Kui arvestada

kütusekulu 10 liitrit 100km kohta ning igapäevaseks distantsiks lasteaia ja kodu vahel 10 km

(4x2,5km), siis kütuse turuhinna juures (~1,4€/liiter) on hagejate transpordile kuluv summa 30€.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja arvestada, et kummagi hageja põhjendatud maksimaalne

kütusekulu on 15 eurot kuus.

Kostja hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud

377,84 eurot kuus ning hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud 373,14 eurot kuus. PKS § 116 lg

1 tulenevalt on lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on

eelduslikult võrdne. Samuti on kostja juba käesolevas vastuses korduvalt selgitanud, et osa laste

vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.

Arvestades, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud on 377,84 eurot kuus, millest 238,36 eurot

on kaetud riiklike peretoetustega, jääb mõlema vanema kanda 139,48 eurot (377,84-

238,36=139,48), millest kostja osa on 69,74 eurot (50%). Kostja on hageja I ülalpidamiseks

kandnud igakuiselt regulaarselt elatist rohkem kui 69,74 eurot kuus, kostja ei ole

ülalpidamiskohustust rikkunud ning hageja I hagi igakuise elatise väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Arvestades, et hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud on 373,14 eurot kuus, millest 178,18

eurot on kaetud riiklike peretoetustega, jääb mõlema vanema kanda 194,96 eurot (373,14-

178,18=194,96), millest kostja osa on 97,48 eurot (50%). Kostja on hageja II ülalpidamiseks

kandnud igakuiselt regulaarselt elatist rohkem kui 97,48 eurot kuus, kostja ei ole

ülalpidamiskohustust rikkunud ning hageja II hagi igakuise elatise väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on teadlikult ja pahatahtlikult esitanud

kohtule arvestuse elatise tagasiulatuva nõude kohta, kuigi hagejad olid kuni 11.08.2019 kostja

vahetul ülalpidamisel. Ühtegi kaalukat asjaolu hagejad kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole

esitatud kohtule väidetavat elatise tasumise kokkulepet. Hagejad on jätnud teadlikult esitamata

kõik asjaolud, millest nähtub, et kuni augustini 2019 pidas kostja hagejaid üleval vahetult. Kostja

ei tasunud hagejate esindaja kontole raha nende kuudel, mil kostja tasus eluasemekulusid kogu

perekonna eest otse üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx. Selline oli tolleaegne perekondlik

elukorraldus. Muuhulgas ei ole hagejad põhjendanud, miks nad ei loe enda ülalpidamiseks nende

eluasemekulude kandmist kostja poolt. Hagejad püüavad kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja

taotleb, et tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel hindaks kohus

hagejate tegelikke vajadusi ning võtaks arvesse, et kostja pidas hagejaid vahetult ülal kuni

augustini 2019.

Hageja I elatise tagasiulatuv nõue on täies ulatuses alusetu:

 Aprill 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal

 Mai 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal ja tasus täiendavalt hageja esindaja

arvelduskontole mai ülalpidamiskulude katteks 270 eurot + täiendavalt 25 eurot, ühtlasi tasus

kostja üürileandjale kommunaalteenuste kulud

 Juuni 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I

osa eluasemekuludest summas 136,37 eurot

 Juuli 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I

osa eluasemekuludest summas 132,79 eurot

 August 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja

I osa eluasemekuludest summas 133,73 eurot. Võttes arvesse, et hagejate vahetu ülalpidamine

lõppes augustis 2019, kostja kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 300 eurot

elatist kahe lapse eest kokku, siis puudub elatise võlg nimetatud kuu eest.

 September 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest

 Oktoober 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest

 November 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

 Detsember 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

 Jaanuar

2020:

kostja

on

tasunud

elatist

suuremas

määras

hageja

põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

Hageja II elatise tagasiulatuv nõue on täies ulatuses alusetu:

 Aprill 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal

 Mai 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal ja tasus täiendavalt hageja esindaja

arvelduskontole mai ülalpidamiskulude katteks 270 eurot + täiendavalt 25 eurot, ühtlasi tasus

kostja üürileandjale kommunaalteenuste kulud

 Juuni 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I

osa eluasemekuludest summas 136,37 eurot

 Juuli 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I

osa eluasemekuludest summas 132,79 eurot

 August 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja

I osa eluasemekuludest summas 133,73 eurot. Võttes arvesse, et hagejate vahetu ülalpidamine

lõppes augustis 2019, kostja kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 300 eurot

elatist kahe lapse eest kokku, siis puudub elatise võlg nimetatud kuu eest.

 September 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest

 Oktoober 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest

 November 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

 Detsember 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

 Jaanuar

2020:

kostja

on

tasunud

elatist

suuremas

määras

hageja

põhjendatud

ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni,

millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.

Elatise võlgnevuse ja tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest igakuise elatise välja mõistmine ei

ole põhjendatud, sest elatise võlg puudub ning nõude ulatuse määramisel tuleb arvestada

hagejate toonaseid vajadusi, mis olid väiksemad, kui kostja poolt regulaarselt makstud elatis.

Samuti paneks tagasiulatuv elatise võla ja igakuise elatise väljamõistmine kostja raskesse

rahalisse seisu, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid tagasiulatuva elatise nõude täitmiseks

ning tal on Swedbank AS-i ees võlgnevus 4928,95 eurot.

Kui kohus siiski leiab, et kostjalt igakuise elatise väljamõistmine hagejate kasuks on

põhjendatud, siis palub kostja, viidates Riigikohtu praktikale, ülalpidamise kindlaksmääramisel

muuhulgas arvestada PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise

kulutusi, arvestada maastaabisäästu, arvestada, et hagejate ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud

riiklike peretoetustega.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad eelistungil, uurinud igakülgselt ja

objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poolte nõusolekul kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt jätkas asja menetlust ja teeb lahendi kirjalikus

menetluses.

2. Kostja YY on isana kantud hagejate CC ja XX sünniaktidesse. Lapsed elavad oma ema, QQ,

juures, kostja YY elab eraldi. Asjas ei saa olla vaidlust, et kostja sissetulekute suurus ja varaline

olukord võimaldaks lastele maksta elatist seaduses sätestatud elatise minimaalmääras. Kostja on

alates 2019.a novembrist elatist tasunud väiksemas summas, arvestades ühepoolselt seaduses

sätestatud minimaalse elatise summast maha lastele makstavad perehüvitiste summad

(lapsetoetus, suure pere toetus ja lapsehooldustasu). Lisaks kostja leiab, et hagejate tegelikud

kulud on olnud oluliselt väiksemad.

Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on laste tegelikud vajadused ja sellest tulenev kostja

ülalpidamiskohustus.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist.

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad

sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning

hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on

vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt,

kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist

muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning

lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist

makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2019 kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega oli alates 01.01.2019 elatise suurus

270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 järgi on alates 1.jaanuarist

2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning seega alates 01.01.2020 kehtib elatise minimaalmäär 292

eurot ühe lapse kohta kuus.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär

katab lapse elementaarsed eluvajadused ja eelduslikult ka lapsega koos elav vanem panustab

lapse ülalpidamisse samas ulatuses. Vanematel on PKS § 116 lg-st 1 tulenevalt laste ees võrdsed

õigused ja kohustused, sh võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Kuigi hagiavalduses välja toodud

hagejate kulud ühes kuus on 20 – 40 euro võrra suuremad kui kahekordne miinimumelatis,

nõuavad hagejad elatist minimaalmääras. Hagejad taotlevad elatise kostjalt väljamõistmist alates

hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuvalt elatise võlgnevust perioodi eest alates 1.maist 2019

kuni hagiavalduse 23.12.2019 esitamiseni.

5. Kuigi lapse vajaduste väljaselgitamiseks on läbi viidud erinevaid uuringuid ning kavandatakse

minimaalse elatise osas seaduse muutmist, kehtib siiani PKS § 101 lg 1, mille järgi on elatise

alammäär seotud alampalgaga. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohus võib elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra vähendada mõjuval põhjusel. Selliseid asjaolusid praeguses

asjas esile toodud ei ole.

Kohus leiab, et alla alammäära elatise väljamõistmise mõjuvaks põhjuseks ei ole kostja väide, et

laste ema ei ole talle dokumentaalselt tõendanud laste tegelikke kulusid. Kostja ei ole esile

toonud, et lapsed oleksid hooldamata, alatoidetud, et neil ei ole sobivaid elamistingimusi või

korralikke riideid. Kostja ei ole esitanud ühtegi faktilist asjaolu, mis põhistaks kostja võimalikke

kahtlusi, et ema ei kasuta kostja poolt makstavat elatist sihipäraselt, s.t laste kulude katmiseks.

6. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) märgitakse:

„Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad

eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas

praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,

p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). … Kostjal oli võimalik

tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102

lg 2 mõttes.“ Praeguses asjas kostja YY leiab, et laste tegelikud kulud on väiksemad kui

miinimumelatise kahekordne summa. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja rajab enda väited

üksnes hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtuvale, tehes sellest ema väljaminekute ja laste

kulude seose(tuse) kohta järeldusi (kohati meelevaldseid). Kostja ei ole ümber lükanud seni

kohtupraktikas tunnustatud, PKS § 101 lg-st 1 tulenevat eeldust, et minimaalmääras elatis katab

laste vajadused, kui ka teine vanem panustab samas ulatuses. Asjas esitatud tõendid kinnitavad

mõlema vanema majanduslikku võimekust lastele sellises ulatuses ülalpidamist anda (vastavaid

tõendeid kohus analüüsib edaspidi). Kuna hagejad nõuavad minimaalmääras elatist, ei pidanud

hagejad tõendama enda tegelike kulude suurust, kuigi hagiavalduses näidatud hagejate vajaduste

summa mõnevõrra ületab alampalga summat. Kostjal lasus kohustus tõendada, et laste kulud on

miinimumist väiksemad.

7. Kohus selgitab, et laste vajadused ei ole automaatselt tuletatavad lastele tegelikult tehtud

kuludest. See, kui lastega koos elaval vanemal näiteks ei ole olnud piisavalt raha laste kõikide

vajaduste katmiseks, ei tähenda, et laste vajadused ongi miinimumist väiksemad. PKS § 99 lg-te

1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava kasvatamise

kulutusi. Ka kostja ise taotles laste vajadused välja selgitada ja kohtul sellest lähtuda.

8. Poolte esile toodud seisukohtade, põhjenduste ja vastuväidete alusel kohus leiab, et kummagi

hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ulatuvad vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

alampalga summani. Sellest peab kumbki vanem katma poole.

Kohus järgnevalt analüüsib laste kulusid hagiavalduses märgitud kuluartiklite kaupa.

8.1. Eluasemekulud 124 eurot ja kommunaalkulud 49 eurot. Hagejate esindaja eelistungil

täpsustas, et elukoha vahetuse järel on üür veidi väiksem, 400 eurot kuus, lisanduvad

kommunaalkulud suvel 150 eurot kuus, talviseid kulusid veel ei tea. Hagejate osa leidmiseks

ema jagas üüri ja kommunaalkulud võrdselt enda ja kolme lapse vahel.

Kostja arvates on laste põhjendatud eluasemekulud üürile 50 eurot ja kommunaalkulud 25 eurot

kuus. Kostja toob esile, et laste ema kasutab korterit ka oma äripinnana ning ei ole õige arvestada

hagejate eluasemekulude osakaaluks 50% korteri kuludest, kostja ei pea elatise maksmise kaudu

kinni maksma hageja ärikulusid. Kohus sellega ei nõustu. Hagejad vajavad elamispinda, tarbivad

vett ja elektrit, tekitavad prügi ja eelnevaga seoses on neil kulusid sõltumata sellest, kas nende

ema teeb korteris ettevõtlust või mitte. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et QQ

deklareerib korteriüüri ja kommunaalkulusid enda ettevõtluse kuludena ja saab selle arvelt

mingit soodustust. See, kui hagejate ema osutab vahel kodus tasu eest iluteenuseid ja valmistab

ehteid, ei vähenda hagejate eluasemekulusid.

Kohus leiab, et põhjendatud on laste eluasemekuluks arvestada 100 eurot kuus üürile ja 45 eurot

kommunaalkuludele.

Kostja heitis ette, et laste ema elab ka pärast kostjaga kooselu lõppemist edasi Pärnu kesklinnas

kallis korteris, väites, et ka kesklinnast leiaks odavama üüriga korteri.

Arusaamatu on kostja väide, et Pärnu kesklinnas üüritud korter sobis 5-liikmelisele perele, kuid

emale ja kolmele lapsele on see ülemäära suur või luksuslik. Poolte selgitustest nähtuvalt elasid

lapsed koos vanematega algul Xxxxxx, seejärel Pärnus. Pere kasutuses on mõlemal pool olnud

kolmetoaline elamispind, kus lastel on omaette tuba. Vanematel on kohustus tagada lastele

turvaline ja stabiilne elukeskkond. See tähendab kohustust tagada laste jaoks harjumuspärase ja

tavalise elulaadi jätkumine ka juhul, kui vanemad lahku lähevad. Puudub mõistlik põhjendus,

miks lastega koos elav vanem peaks kolima väiksemasse või kesklinnast eemal asuvasse

korterisse üksnes seetõttu, et teine vanem pere juurest lahkus.

Lisaks hagejate ema eelistungil täpsustas, nagu juba märgitud, et on elukohta vahetanud ja uues

elukohas on üür väiksem. See nähtub ka QQ arvelduskontolt (I kd, lk 148 pöördel) – senine

üürileandja Xxxxxxx xxxx xx on 13.07.2020 tagastanud QQ 333,98 eurot selgitusega

„tagatisraha miinus juuni üür ja kommunaalid 7 päeva ja mai kommunaalid“, QQ on teinud

ülekandeid A.A. arvelduskontole 21.06.2020 summas 59 eurot, 16.07.2020 summas 363,07 eurot

ja 7.08.2020 summas 400 eurot selgitusega “xxx“.

8.2. Toidukulu – hagiavalduses 140 eurot lapse kohta kuus. Kostja leiab, et kuna süüa tehakse

neljale inimesele, on ühe lapse jaoks piisav toidukulu kuus 52 eurot. Kostja toob esile, et X on x-

aastane ja C x-aastane laps. Kostja viitab PRAXIS’e 2018.a valminud uuringu „Elatusmiinimum

– teel parema toeni puudustkannatavatele inimestele“ (kostja vastuse lisana esitatud uuringute

tekste

kohus

pabertoimikusse

ei

lisanud,

internetis

kättesaadav

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/elatusmiinimum_lopparuanne.pdf) kaudu

OECD andmetele, mille kohaselt on lapse tarbimiskaal täiskasvanuga võrreldes 0,3 – 0,5. Esiteks

on nimetatud dokumendis uuritud elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele.

Uuringutulemuste lühikokkuvõttes on välja toodud, et elatusmiinimumi on Eestis käsitletud kui

elatusvahendite väikseimat kogust, mis katab inimese igapäevased vajadused ehk teisisõnu

elatusmiinimum on vähimate möödapääsmatute ja ellujäämiseks tarvilike kulutuste piir.

Uuringus laiendatakse elatusmiinimumi tähendust, et tagatud oleks ka absoluutses vaesuses

elavate inimeste kaasatus ühiskonda. Selleks pakutakse uuringus välja mitmete varasemate

eksperthinnangute koefitsientide muutus, mis suurendaks arvestusliku elatusmiinimumi piiri.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul elatise suuruse määramisel ei ole põhjust lugeda

hagejate reaalsete vajaduste suuruseks ellujäämiseks vajalikku minimaalset toidukorvi.

Kohtu hinnangul käsitab kostja vääralt uuringus nimetatud tarbimiskaalu mõistet. Uuringus (lk

8) antud mõiste kohaselt on tarbimiskaal leibkonnaliikmetele sõltuvalt tema vanusest määratud

kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist. Leibkonnaliikmeid võrreldakse perekonna

esimese täiskasvanud liikmega. Uuringu punktis 3.2.5 (lk 23), samuti 2013.a koostatud lapse

ülalpidamiskulude arvutamise metoodika lõppraportis (p 4.4.) (kostja vastusele lisatud raporti

teksti pabertoimikusse ei lisatud, kättesaadav internetis:https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskulud_lopparu

anne_dets2013.pdf), millele kostja samuti tugineb, selgitatakse, et OECD traditsiooniliste

tarbimiskaalude kohaselt lisab leibkonna iga järgnev täiskasvanud liige leibkonnale 0,7 ja iga

alla 14-aastane laps 0,5 tarbimisühikut; tarbimisühikud summeeritakse, korrutatakse arvestusliku

elatusmiinimumi suurusega, mille järel saadakse iga leibkonna jaoks elatusmiinimumi piir, mis

arvestab selle leibkonna koosseisu ja ühistarbimist. 2013.a lõpparuandest nähtuvalt kasutatakse

Eestis alates 2004.a traditsioonilisi OECD kaale 1:07:05 absoluutse vaesuse mõõtmiseks ning

OECD modifitseeritud kaale (1:0,5:0,3) suhtelise vaesuse rahvusvaheliseks võrdlemiseks. Samas

lõpparuandes tuuakse välja, et üldiselt on maailmas leitud, et tarbimiskaalud alahindavad lastele

tehtavaid kulutusi; tarbimiskaalude paikapidavus ja rakendatavus sõltuvad tugevalt majanduse

hetkeolukorrast, elatustasemest ja kulude tegelikust struktuurist leibkonnas (nt eluasemekulude

ja toidukulude osakaalust kogukuludes) ning sisuliselt on tarbimiskaalude rakendatavus lapse

ülalpidamiskulude hindamisel omaette uurimisteema.

OECD kaalude järgi pere elatusmiinimumi arvestamisel lapse eest lisatavast tarbimisühikust 0,5

või 0,3 ei saa automaatselt järeldada, et kummagi hageja toidukulu moodustab poole või

kolmandiku täiskasvanu minimaalsest toidukulust 102,70 eurot. Täiskasvanu toidukulu suuruse

võtab kostja statistika andmebaasi andmestikust LE27: ühe liikmega leibkonna arvestuslik

elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus

2019.a vaatlusperioodi andmetest.

Kostja seisukoha aluseks olev arvestus lähtub eeldusest, et kogu toit tervele perele valmistatakse

kodus. Kostja ise on aga kohtule esitanud fotod endast lastega väljas söömas. See tähendab, et

laste tavapärase elulaadi juurde kuulub ka aeg-ajalt väljas einestamine. 2013.aasta uuringus on

kohvikute ja restoranide kulurida eraldi, rohkem kui kahe lapsega leibkonnas on arvestatud

selliseks kuluks 16 eurot lapse kohta kuus, seega laste minimaalne toidukulu, millest kostja

arvestus lähtus, oli juba 2013.a hindades 53 eurot.

2020.a veebruaris valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuande (kostja

vastusele lisatud lõpparuande teksti pabertoimikusse ei lisatud, internetis kättesaadav:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf)

järgi

on

standardeelarve meetodil arvutatud keskmine lapse toidukulu (eeldusel, et laps käib lasteaias või

sööb koolilõunat) 90 eurot kuus. Võrdlevanalüüsi meetodil on toidukulu 67 eurot, kuid aruandes

on selgitatud, et standardeelarvega võrreldes väiksem summa on tingitud sellest, et toidukulude

artikli alla ei kuulu väljas söömine, see on eraldi kulurida koos hotellide/muude majutuskohtade

kuludega keskmiselt 35 eurot kuus. Lisaks selgitatakse, et võrdlevanalüüs näitab, kui palju on

lapsele kulutatud, mitte kui palju on vastuvõetava elukvaliteedi tagamiseks vaja kulutada.

Uuringus tuuakse välja, et keskmiselt ongi kõige suurem kulu toidule ja mittealkohoolsetele

jookidele, toidukulu lastel vanusega üldiselt kasvab.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejate näidatud toidukulu 140 eurot kuus (ümardatult 4,7 eurot

päevas) on mõistlik ja põhjendatud. Kohus võtab arvesse, et elatis mõistetakse välja laste

täisealiseks saamiseni. Hagejate toidulaud ei koosne ainult minimaalsest toidukorvist, vaid

vanemate majanduslik olukord võimaldab lastele osta jogurteid, eksootilisi puuvilju, ka

maiustusi jms, mis ei ole ellujäämiseks hädavajalikud, kuid mida ei saa lugeda ka ülemääraseks

luksuseks.

8.3. Riided ja jalatsid – hagiavalduses 70 eurot kummagi hageja kohta kuus. Kostja hinnangul on

põhjendatud kulu 10 eurot väiksem, 60 eurot lapse kohta kuus. Hageja esindaja istungil möönis,

et teatavat mastaabisäästu riiete arvel on, suurema lapse asju saab väiksem kasutada. Kohus

arvestab laste riiete ja jalanõude kuluks keskmiselt 60 eurot kuus.

8.4. TV, internet – 8,25 eurot lapse kohta kuus. Hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt

leidis ta laste kulu, jagades kuu arve pereliikmete arvuga. Lapsed vaatavad multikaid, neil on

oma tahvlid, kasutavad internetti rohkem. Kostja arvates see summa on mõistlik, kuigi leiab, et

emal oleksid need kulud ka ilma lasteta. Kostja esindaja leidis, et väikeste laste osa peaks olema

väiksem, 5 eurot. Arvestades, et kaasaegses ühiskonnas laste kasvades interneti kasutamine

pigem suureneb, elatis mõistetakse välja laste täisealiseks saamiseni, arvestab kohus kummagi

hageja TV+ internet kuluks 8,25 eurot kuus.

8.5. Lasteaia kulu – X 80 eurot kuus ja Cl 93,30 eurot kuus. Kohus leiab, et selles summas on

lasteaia kulu põhjendatud.

QQ selgitas, et lapsed käivad xxxxxxx lasteaias, tasu koosneb kohatasust ja söögirahast, lapsed

ema avalduse alusel lasteaias hommikusööki ei söö. C suurem summa on tingitud sellest, et Cl

on lisaks ujumine. Kostja vaidleb lasteaiakuludele vastu, leiab, et lapsed ei käi iga päev lasteaias

ja söögiraha täiskuu eest maksma ei pea, päeva söögiraha on 1,60 eurot. Kui lapsed lähevad

kooli, kaob kohatasu ära ja toit on tasuta. Kostja leiab, et piisav on arvestada kohatasuks Xle 50

eurot ja Cle 55 eurot. See on vastuolus hagejate ema pangakontolt nähtuvate kulude kohta kostja

enda koostatud tabeliga (II kd, lk 71), kus kostja on arvestanud X keskmiseks lasteaiatasuks 82,4

eurot kuus ja Cl 75,95 eurot kuus.

Pärnu Linnavolikogu 17.11.2011 määruse nr 22 „Koolieelsete lasteasutuste kulude vanemate

poolt kaetava osa määra kinnitamine“ §-st 1 tulenevalt on lapsevanema poolt kaetava osa

määraks ühes kuus 56,40 eurot. Sama määruse § 2 lg 2 (23.11.2020 jõustunud redaktsioonis,

rakendatakse tagasiulatuvalt 1.septembrist 2020) sätestab, et muu hulgas Pärnu xxxxxxx

Lasteaias on lapsevanema poolt kaetava osa määraks ühes kuus jaanuarist kuni maini ja

septembrist kuni detsembrini 70,50 eurot kuus. Määruse § 3 näeb ette, et lapsevanemale, kelle

laps käib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lasteaias, rakendatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 kehtestatud lapsevanema poolt kaetava osa määra juhul kui: 1) laps on suunatud

erirühma ning tal on arsti ettekirjutus ujumise vastunäidustuse kohta; 2) laps käib sõimerühmas

ja laps ei saa ujumisõpetust; 3) lapsele ei tagata lasteaiast tulenevatel põhjustel ujumisõpetust

vähemalt 1 kuu jooksul.

Eeltoodust tulenevalt on C lasteaia kohatasu suuruseks 9 kuul aastast 70,50 eurot kuus ja kolmel

kuul 56,40 eurot ehk keskmiselt 66,98 eurot kuus (~67 eurot kuus).

X kohatasu on 56,40 eurot kuus, kuid võib eeldada, et vanemaks saades hakkab X samuti saama

lasteaias ujumisõpetust ning siis on ka tema kohatasu määr vastavalt suurem.

Põhjendamatu on jätta lasteaia tasu suuruse määramisel arvestamata laste söögiraha. Seda enam,

et kostja arvates piisab laste üldiseks toidukuluks 52 eurost lapse kohta ehk umbes 1,75 eurost

päevas. See summa ei saa sisaldada lasteaia söögiraha, sest kostja nimetas, et lasteaia söögiraha

on 1,60 eurot päevas. Võttes aluseks kostja nimetatud lasteaia söögiraha päevatasu 1,60 eurot,

lisandub 20 tööpäeva korral kohatasule 32 eurot.

QQ selgitas, et lapse toiduraha ei pea maksma, kui puudumisest on lasteaiale kaks päeva ette

teatatud. See tähendab, et ka puudumiste korral enamasti tuleb lapse eest ikkagi söögiraha

maksta (näiteks haigestumise korral, mida ei ole võimalik ette teada). Samuti QQ sõnul ei söö

lapsed lasteaias hommikusööki ning selle võrra on söögiraha mõnevõrra odavam. Arvestades

kohatasusid keskmiselt 67 eurot ja 56,40 eurot, jääb hagejate nimetatud lasteaiatasude suurusest

söögirahaks Cl 26 eurot ja Xl 23,60 eurot kuus, (vastavalt keskmiselt 1,30 eurot ja 1,18 eurot

päevas).

See, et kooli mineku järel lasteaia kohatasule ja söögirahale enam kulutusi ei tule teha, ei anna

alust neid kulusid elatise suuruse määramisel arvesse võtmata jätta. Kohus juhib tähelepanu, et

laste kooliminekuga seotud kulusid hagejate kuluarvestus ei sisalda. See tähendab, et laste

kooliminekul lasteaia kulude suurusjärgus kulud ei vähene, vaid muutub kulude koosseis.

8.6. Majapidamis- ja hügieenivahendid

Kummalegi lapsele on arvestatud 11 eurot kuus. Hagejate ema selgituse kohaselt on arvesse

võetud konkreetsed kulud kodu korrashoiule, laste ja nende riiete pesemisele. Kostja esindaja

arvates võiks summa olla 8 eurot kuus, sest iga kuu ei osteta uut pesupulbripakki, kostja enda

sõnul piisab temal ühest pakist väga pikaks ajaks, temal ei kulu nii palju kui hagejate emal.

Konkreetset arvestust kostja ei esitanud.

Kohus on seisukohal, et väikeste laste riided määrduvad ja vajavad pesemist oluliselt sagedamini

kui täiskasvanul, seega ka vahendite kulu on suurem. Majapidamisvahendite alla kuuluvad ka

kodu koristamise vahendid (nt tolmuimeja tarvikud, nõude- ja põrandapesuvahendid, wc-

puhastusvahendid jms, samuti wc-paber), siia kulusse arvestab hagejate ema lisaks ka laste

isikliku hügieeni kulud – šampoonid, pesugeelid, hambapastad, hambaharjad. Kohus leiab, et 11

eurot lapse kohta kuus on põhjendatud.

8.7. Tervishoid

Tervishoiukulu 10 eurot lapse kohta kuus on kohtu hinnangul mõistlik. Hagejate ema selgituste

kohaselt kuuluvad siia kulugruppi vajadusel ravimid (kurgurohud, valuvaigistid), sidemed,

plaastrid, vitamiinid. Lastel erivajadusi ei ole, kuid aastaringselt tarvitavad vitamiine. Cl

diagnoositi vitamiinivaegus, ta peab võtma tugevama koostisega vitamiine, peab võtma kaltsiumi

ja magneesiumi, toidust kätte ei saa, lisaks joovad lapsed vitamiinijooke. Kostja leiab, et

aastaringselt lapsed vitamiine tarvitama ei pea, 6 eurot kuus on tervishoiukuludeks piisav. Kostja

ei ole taas summa kujunemist põhjendanud.

Kohtul ei ole alust kahelda hagejate ema väidetes, et perearsti soovituse järgi lapsed tarvitavad

aastaringselt toidule lisaks vitamiine ja mineraalaineid. Kostja pakutud 6 eurot katab üksnes

vitamiinide ühe kuu kulu (60 kapslit sisaldav purk laste vitamiine maksab keskmiselt 12 eurot).

Eesti kliimas vajavad lasteaialapsed tõenäoliselt iga paari kuu tagant lisaks vitamiinidele ka

vahendeid külmetus- ja viirushaiguste raviks (nohu-, köha- ja kurgurohud, sinepiplaastrid jms).

8.8. Transpordikulud (kütus)

Hagiavalduses on transpordikuluks sõiduki kütusekulu 25 eurot kummagi lapse kohta kuus. QQ

sõnul sõidutab ta lapsi 3-4 km kaugusele lasteaeda ja käib lastega arsti juures, auto on

diiselmootoriga, keskmine kütusekulu 7l/100 km. Kostja leiab, et piisav kulu on 8 eurot lapse

kohta kuus.

Hagejad elavad koos emaga xxx. Xxx lasteaed asub hagejate kodust 1,8 km kaugusel.

Ühistransporti kasutades kuluks teekonnale (üks suund) umbes 15 minutit (2 bussipeatuse vahet

+ 10 minutit jalgsi). Praegu pandeemia tingimustes ei saa ette heita isikliku sõiduki

ühistranspordile eelistamist. Autot kasutades on kodu-lasteaed teekonna pikkuseks 2,1 km, laste

hommikul lasteaeda viimiseks ja õhtul tagasitoomiseks 2 korda edasi-tagasi sõiduga koguneb 20

tööpäeva puhul kuus kokku seega 168 km.

Hagejatel ei ole erivajadusi, nad ei ole tavapärasest rohkem haiged ning seega arsti juures

käimine sõidukilomeetreid oluliselt ei lisa. Laste lasteaeda viimise järel koju tagasi sõitmist ja

lastele lasteaeda minekut saab hagejate ema ühitada ka enda muude sõitudega ning iga päev ei

ole 4 korda päevas kodu ja lasteaia vahet sõitmine käsitatav üksnes laste kuluna. Lapsed käivad

ühes lasteaias ning enamasti nende sõidukulu kattub.

Kohus võtab arvesse ka laste sõprade sünnipäevadele sõidutamisega kaasnevat kulu. Suuremaks

saades tekivad lastel küll erinevad sõbrad ja eraldi käimised, kuid kooliealiseks saanuna

hakkavad lapsed vähemalt Pärnu linna piires järjest rohkem ise liikuma ühistranspordiga, jalgsi,

tõuke- või jalgratastega.

Eeltoodu alusel kohus arvestab kummagi hageja põhjendatud transpordikuluks 10 eurot kuus.

8.9. Mähkmed

Hageja XX kuluks on hagiavalduses arvestatud mähkmete kulu 30 eurot kuus, arvestusega 2

pakki (üks kodus, teine lasteaias) kuus, á 14 – 18 eurot. Hagejate esindaja möönab, et varsti

mähkmete vajadus kaob ära. XX saab xx xx xxxx x aastaseks. Kohus leiab, et juba 2 – 2,5-

aastaselt on laps üldjuhul mähkmevaba või kasutatakse mähkmeid harva ja erandjuhtudel,

mistõttu mähkmed enam püsikulu ei tähenda. Hagiavalduse esitamise ajal 23.12.2019 oli X x

aasta ja x kuune ning mähkmeid võis kuluda rohkem. Kohus leiab aga, et viimase aasta

mähkmekulu on kompenseeritud riiete ja jalanõude kuluga: mõlema lapse riiete kuluks on

võrdselt 60 eurot kuus, arvestamata mastaabisäästu, kuigi laste 2 aasta ja 5 kuu suurust

vanusevahet arvestades on X tõenäoliselt kandnud ka vanema venna riideid ja jalanõusid, selle

võrra on tema riiete/jalanõude kulust kaetud mähkmete kulu. Eeltoodu alusel kohus elatise

suuruse määramisel X mähkmete kulu eraldi arvesse ei võta.

8.10. Vabaaja tegevused

Hagejad käsitavad vaba aja kuludena kinos ja Lottemaal käimisi, raamatute ostmist, väljasõite

jms, kuluks kummalegi lapsele 20 eurot kuus. Kostja leiab, et vaba aja kuluks on piisav 5 eurot

kuus, mööndes, et laste kasvades kulude koosseis muutub.

Kohus ei nõustu kostjaga, et selle kulu osas on hagejate nõue ülemäärane. Näiteks Lottemaa ühe

pileti hind on 15 eurot. Kui lapsed käivad Lottemaal kaks korda aastas (suvel ja jõulude ajal)

ning jagades piletihinna 30 eurot aasta peale, kujuneb ühe lapse kuluks ühes kuus 2,50 eurot. x-

ja x-aastased hagejad ei käi üritustel ilma saatjata, mistõttu tuleb laste vajaduste hulka lugeda ka

vanema piletikulu. Selliselt on näiteks juba üksnes Lottemaa piletite kulud keskmiselt 3,75 eurot

ühe lapse kohta kuus (eeldusel, et vanema kulu jaguneb kahe lapse peale). Sellisel juhul jääks

muudeks väljasõitudeks, kinos käimiseks ja raamatute ostmiseks kostja arvestatud 5 eurose

summa puhul 1,25 eurot (ehk 15 eurot aastas). Ainult koos saatjaga saavad lapsed käia ka kinos

(Apollo Pärnu kinos lapse pilet u 4 eurot), teatris („Endla“ laste etenduse pilet 15 eurot) ja

veepargis (Tervise Paradiisis 4-6 a lastel pilet soodushinnaga, sõltuvalt nädalapäevast 3 - 8 eurot

+ vanema pilet 14 – 24 eurot, perepilet 34 – 58 eurot). Isegi kui kinos, teatris ja Lottemaal

käiakse kaks korda aastas ja lastele ostetakse 1 raamat aastas, ei ole kostja pakutud 5 eurot

piisav. Kohus leiab, et hagiavalduses nimetatud vaba aja veetmise kuludeks on mõistlik

arvestada 15 eurot lapse kohta kuus. Kohus võtab seejuures arvesse, et sõprade sünnipäevad ja

ühisüritused, mis samuti on sisuliselt vaba aja veetmine, on hagiavalduses eraldi kuluartiklina

välja toodud.

8.11. Sõprade sünnipäevad ja ühisüritused

Nendeks kuludeks on arvestatud Xl 10 eurot ja Cl 25 eurot kuus. Kostja arvates piisab vastavalt

3 ja 6 eurot. Hagejate ema selgituste kohaselt viiakse sünnipäeval sõbrale kingiks rahaga kaart,

summa 10 – 15 eurot. Kohus leiab, et sünnipäevapeole minnes kingituse viimine on meie

kultuuriruumis tavapärane. Siiski ei saa väikelaste puhul eeldada kõikide lasteaia- või

koolikaaslaste sünnipäevadel käimist ja iga kord 10-15 euro suuruse rahakaardi kinkimist. Kohus

leiab, et elatise suuruse määramisel arvestatav laste sotsiaalse suhtlemise vajalik kulu on 10 eurot

kuus.

8.12. Laste enda sünnipäeva

Hagejate ema arvestab kummagi lapse sünnipäeva tähistamise kuluks 150 eurot aastas ehk 12,50

eurot kuus. Kostja leiab, et kui kodus pidada, saab 100 euroga hakkama. Kohus peab hagejate

näidatud summat 150 eurot mõistlikuks. Lastele huvitavam ja vanemale lihtsam on korraldada

konkreetsetes ajalistes raamides sünnipäev kuskil mängutoas. Igal aastal ei ole pandeemiat, mis

seda takistaks. Samuti on sellisel sünnipäeval võimalik osaleda mõlemal vanemal, kui vanemate

omavahelised suhted ei võimalda osaleda teise vanema kodus peetaval peol.

8.13. Juuksur

Hagejad arvestavad juuksuri kuluks 10 eurot, ema sõnul lapsed käivad iga kuu kindla juuksuri

juures. Kostja arvates on piisav 4 eurot. Internetist kättesaadavatel andmetel maksab Pärnus

eelkooliealiste laste (kuni 7a) juukselõikus 5-8 eurot, meeste juukselõikus 10 – 15 eurot. Kohus

leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada laste juukselõikuse kuluks 8 eurot kuus.

8.14. Jalgpalli trenn

CCl on arvestatud treeningutel osalemise kuluks 12 eurot kuus, selle kulu osas vaidlust ei ole. X

vajaduste hulka treeningute kulu praegu arvestatud ei ole.

8.15. Lasteaia üritused

Kohus peab sarnaselt kostjaga lasteaia ühisürituste põhjendatud kuluks 5 eurot kuus. Hagejate

esindaja on arvestanud lapse kohta 10 eurot kuus, kuid eelistungil selgitas, et summa on

tegelikult väiksem kui 120 eurot lapse kohta aastas. Regulaarselt käib lasteaias teater, kord kuus

á 2,50 eurot. Seega 2,50 eurot kuus (30 eurot aastas) jääb muudeks ühisüritusteks.

8.16. Jõulukingitused

Jõulukingituste kuluks on arvestatud 4,20 eurot lapse kohta kuus (50,40 eurot aastas). Hagejate

ema selgituste kohaselt on tema ostnud ise lastele jõulukingid. Kostja väidetel on ka tema lastele

iga aasta kinke ostnud, kui laste ema ei ole avanud ust, on isa jätnud kingid ukse taha.

Kohus leiab, et jõulukinkide kulu ei saa arvestada elatise suuruse määramisel laste

ülalpidamiskulude hulka. Sarnaselt ei ole hagiavalduses laste kulude hulka arvestatud

sünnipäevakingitusi. Kumbki vanem võib teha lastele kinke vastavalt on võimalustele ja soovile.

Lastest lahus elavat vanemat ei saa sundida elatise maksmise kaudu osalema teise vanema poolt

valitavate kinkide ostmises. Vanematel on võimalik lastele tehtavate kinkide ühiselt rahastamises

eraldi kokku leppida.

9. Alampalk, mille järgi seni kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi määratakse minimaalse elatise suurus,

oli 2019.aastal 540 eurot ja alates 01.01.2020 on 584 eurot.

Menetluses väljatoodud kulude suurust arvestades kujuneb C ülalpidamise kuluks vähemalt 540

eurot kuus ja X ülalpidamise kuluks vähemalt 515 eurot kuus. X kasvades tõenäoliselt

lisanduvad ka temale ujumistunnid ja sellega suureneb lasteaia kohatasu, samuti huviringis või

treeningul osalemise tasu, mistõttu lähema aasta-paariga tõusevad ka tema puhul hagiavalduses

loetletud kulud vähemalt 540 euroni kuus.

Lisaks on selge, et hagiavalduse kulude loetelu ei sisalda kõiki kulusid. Näiteks ei ole loetelus

mööbli, kodutehnika (teler, külmik, pesumasin), nõude, voodipesu, käterättide-saunalinade,

spordivahendite (jalg- ja tõukerattad, suusad, uisud jms) jms kestvuskaupade soetamise kulusid.

Tegemist on kestvuskaupadega, mille soetamise väärtus tuleb jagada kogu orienteeruva

kasutusea peale. Eelkooliealiste laste kiiret kasvamist arvestades võib tekkida vajadus soetatud

jalgratas välja vahetada juba aasta – paari pärast. Ka mööbel ei pruugi kesta lapse täisealiseks

saamiseni. Hagejad koos oma emaga elavad üürikorteris. Kohtule ei ole esitatud hagejate

praeguse elukoha üürilepingut. Varasema, xxx tn asuva korteri üürilepingust (I kd, lk 56-57)

nähtuvalt anti koos korteriga üürniku kasutusse ka korteriomandis olevad kodumasinad, seadmed

ja mööbli. Kohus möönab, et möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud üürikorteris elamise

korral ei ole perel eraldi mööbli, elementaarsete seadmete ja kodutehnika (külmkapp, pliit,

praeahi, pesumasin, teler) soetamise kulu, kuid see ei tähenda selliste kulude puudumist, vaid

need sisalduvad möbleeritud korteri kõrgemas üürihinnas.

Kohus peab elatise suuruse määramisel silmas ka seda, et elatis mõistetakse välja lapse

täisealiseks saamiseni, lapse kasvades tema vajaduste koosseis ja erinevate kulude suurus võivad

muutuda (näiteks lisandub taskuraha). Lapse vajadusi ei ole mõistlikult võimalik kindlaks

määrata sendi täpsusega hetkel dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel. Väljamõistetav

elatise summa peaks olema lapse vajaduste katmiseks piisav ja võimalikult vähendama vajadust

elatisega seoses korduvalt kohtusse pöörduda (nii elatise suurendamise kui vähendamise

nõuetega).

Kohtu hinnangul saab kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal mõistlikult hinnata laste

tegelike vajaduste suuruseks kehtivale alampalgale vastava summa. Kummagi vanema kanda on

sellest pool.

Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses sätestatud

alammäärast väiksemas summas elatise väljamõistmist, selles asjas ei ole. Kostja ei tugine

sellele, et lapsed regulaarselt veedavad arvestatava aja kuust isa juures, mil ta peab lapsi vahetult

ülal. Vahetule ülalpidamisele tugineb kostja üksnes seoses tagasiulatuva elatisega, mida kohus

analüüsib otsuses edaspidi.

10. Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja põhjendatult pöördus laste nimel elatise nõudega

kohtusse. Hageja esindaja pangakonto väljavõtetega alates 03.04.2019 on tõendatud, et kostja on

tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodi jooksul elatist maksnud ebaregulaarselt ja erinevates

summades. Näiteks (vt kostja konto väljavõte I kd, lk 34) on kostja 2019.a jaanuarist märtsini

maksnud laste ema kontole kummagi lapse eest elatist (laste nimed, summad ja viide elatisele on

maksete selgituses) vastavalt 350 eurot, 425 eurot ja 350 eurot, märtsis on lisaks makse 5 eurot

selgitusega „ülekanne“; 30.04.2019 on kummagi lapse jaoks elatis 270 eurot ja 24.05.2019

makse 50 euro suurune makse selgitusega „ülekanne“. 2019.a juunis ja juulis ei ole kostja elatise

makseid teinud, 16.08.2019 on makse 300 eurot selgitusega „ülekanne“. Juunis, juulis ja augustis

kostja tasus küll üürikulusid, kuid võrdselt kõigi pereliikmete vahel jagatuna ei kata see kogu ühe

kuu elatist.

Kostja ka oma arvestustes (tabelid II kd, lk 63 – 74) toob välja, et hagejate ema esitatud

andmetele tuginedes ei ole ta elatist tasunud 2019.a aprillis ning üürileandjale makstu arvelt on

kummagi lapse kulusid tasunud 2019.a juunis 170,47 eurot ja juulis 165,99 eurot. Seejuures on

tähelepanuvääriv, et nimetatud summade saab, kui kostja tasutud üürisumma jagada nelja

pereliikme (ema ja kolm last) vahel. Kuna kostja väidetel tema kooselu laste emaga kestis 2019.a

augustini, ei ole kostja poolt hea usu põhimõttega kooskõlas jagada enda tasutud kulusid

hagejate ema andmetele viidates vähema pereliikmete arvuga ja sellega näidata enda osa laste

ülalpidamises suuremana. Samal ajal on tabelis (II kd, lk 67) hagejate ema poolt ühe pereliikme

kohta tehtud eluasemekulutuste veerus kostja selgitus, et ühele pereliikmele langevaks osaks on

arvestatud kuni 2019.a augustini 1/5 ja alates septembrist ¼.

Jagades ka kostja poolt üürileandjale tasutud juunis 681,87 eurot, juulis 663,94 eurot ja augustis

668,67 eurot (I kd, lk 60) viie pereliikme vahel, kujuneb iga pereliikme (sh kummagi hageja) osa

suuruseks vastavalt juunis 136,37 eurot, juulis 132,79 eurot ja augustis 133,73 eurot.

2019.a septembrist on elatis laekunud küll igakuiselt, kuid septembris-oktoobris makstud

minimaalmääras elatise asemel on alates novembrist kostja maksnud kummalegi lapsele

minimaalsest elatisest 70 – 100 eurot vähem.

11. Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.05.2019. Hagejate ema

väidetel lõppes tema kooselu kostjaga xxxx.a novembris ning ta kolis lastega Xxxxxx Eestisse.

QQ tunnistab, et üürilepingu Xxxxxxx xxxx xx-ga sõlmisid nad kostjaga ühiselt, kuid selgitab, et

kooselu ei jätkunud, vaid kostja üksnes ööbis nende juures kui käis Eestis lapsi külastamas.

Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu, leides, et on lapsi vahetult ülal pidanud kuni

kooselu lõppemiseni 2019.a augustis, mil QQ vahetas üürikorteris ukselukud.

Kostja väited on vastuolulised. Nii väidab kostja, et kuni kooselu lõppemiseni 2019.a augustis

andis ta lastele vahetult ülalpidamist, lastele elatist hakkas maksma alles pärast kooselu

lõppemist, mistõttu on tema arvates alates 2019.a aprillist elatise nõudmine põhjendamatu.

Samas kostja on esitanud elatise maksmise tõendamiseks pangakonto väljavõtte perioodi kohta

01.01.2019 – 16.02.2020 (I kd, lk 61), millest nähtuvalt on kostja elatist maksnud juba vähemalt

alates 2019.a jaanuarist, seejuures jaanuaris ja märtsis kummalegi lapsele 350 eurot ja veebruaris

425 eurot. Maksete selgituses on selgesõnaliselt viidatud, et makstakse elatist, selgituses on

kummalegi hagejale makstava elatise suurus ja kuu, mille eest elatist makstakse. Seega pidi

kostja ja QQ kooselu olema lõppenud enne 2019.a jaanuari. Makstud elatise suurusest saab

samuti järeldada, et laste senine tavapärane elustandard oli kõrgem kui miinimumelatisega on

võimalik tagada.

12. Kostja on vanemate kooselu lõppemise ajale tuginenud üksnes laste vahetu ülalpidamise

väite põhistamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja on reaalselt lastele maksnud elatist juba 2019.a

jaanuarist, ei oma vanemate kooselu lõppemise tegelik aeg asjas sisulist tähtsust. Seetõttu kohus

kostja väiteid ja sellega seotud tõendeid (vanemate vaheline sõnumivahetus) põhjalikumalt ei

analüüsi.

Laste vahetut ülalpidamist ei tõenda kohtule esitatud fotod (II kd, lk 53 -59), millel on kujutatud

lapsi üksikult või koos isaga. See, et isa veedab lastega koos aega, ei tõenda pere ühist

majapidamist ja ühiselt laste eest hoolitsemist. Lastest on fotod teinud isa ise, mida tõendab

kostja poolt kohtule esitatud ema sõnum, et isa jagaks temaga lastest tehtud pilte. Kui fotol on isa

koos lapsega, on selgelt arusaadav, et tegemist on selfie’ga ehk ka selle foto on isa ise teinud.

Lastega ajaveetmine ja vahel koos väljas söömas käimine ei tähenda isa osalemist laste

igapäevases kasvatamises ja hooldamises, mis annaks aluse elatist vähendada.

13. Kostja väidab, et tema pangakontolt nähtuvad ostud kesklinna toidupoodidest peaksid

tõendama laste ülalpidamist, kuna laste ema tõendab oma kulutusi samasuguse tõendiga. Kohus

leiab, et kostja tehtud ostudest laste igapäevases kasvatamises ja vahetus ülalpidamises osalemist

järeldada ei saa. Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvate ostude kuupäevade järgi kostja tegi

laste väidetavalt vahetult ülalpidamise perioodil 2019.a aprillist augustini toidupoes oste

üksikutel päevadel. 2019.a maikuus on kostja laste elukoha lähedastes Pärnu Delice’i ja Port

Arturi toidupoodides teinud oste muude kuudega võrreldes rohkematel kordadel, kokku 6 päeval.

Ostude tegemise päevadele vahetult eelnevatel ja järgnevatel päevadel on oste tehtud mujal

Eestis või Xxxxxx.

Kostja toob ise esile, et elas ja töötas nädala sees Xxxxxx, Pärnusse püüdis tulla igal

nädalavahetusel. Nädalavahetusel pidi kostja ka ise sööma, mistõttu ei tõenda laste emaga

samadest poodidest ostude tegemine seda, et kostja on ostnud perele (sh lastele) süüa lastele.

Kohus möönab, et tagasiulatuva elatise võlgnevuse suuruse määramisel tuleb arvestada kostja

poolt üürimaksete tasumist (I kd, lk 60) juunis, juulis ja augustis, kuivõrd üürikulud on osa laste

kuludest ja isa poolt üüri maksmise järel jäi vastavalt laste emal rohkem vahendeid laste

muudeks kuludeks. Maikuus xx-le xxxxxxx xxxx üüri katteks kostja poolt tasutud 168,37 eurot

vastab tema enda osale üüri ja kommunaalkulude summast ja seda kohus elatise maksmisena

arvesse ei võta.

14. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et kummagi vanema majanduslik olukord ei oleks

lahkumineku järel võimaldanud säilitada lastele senist elustandardit.

Laste ema QQ pangakonto väljavõttest perioodi 01.04.2019 – 01.04.2020 kohta (I kd, lk 129 –

143) nähtub, et sel perioodil olid tema sissetulekud keskmiselt 2285 eurot kuus, samal ajal

väljaminekud 2198 eurot kuus. Konto väljavõtte järgi perioodil 01.04.2020 – 28.08.2020 (I kd, lk

144 -150) olid QQ sissetulekud keskmiselt 2420 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja

pangakonto

väljavõtetest

nähtuvad

laekumised

kinnitavad

tema

väiteid,

et

lisaks

vanemahüvitisele, selle lõppemisel töötutoetusele, laste eest makstavatele peretoetustele ja

elatisele on tal lisasissetulekuid: ta valmistab ehteid ja müüb neid, teeb ripsmete paigaldust ja

hooldust, tal oli Xxxxxx äriühing, selle varade müügist on samuti lisa saanud. Kostja ise

kinnitas, et QQl on xxx korter, millest saab üüritulu. QQ pangakonto väljavõttest nähtuvad

regulaarsed laekumised xxx xx-lt 300 – 1000 euro suurustes summades. Samuti on laekumised

eraisikutelt (sh näiteks 13.08.2020 selgitusega „käevõru“), sularaha sissemaksed, millest saab

järeldada QQ väidetud ehete müüki ja tasu eest iluteenuste osutamist. Sellest võib järeldada

hagejate emal ka sularahas saadavaid sissetulekuid, seega QQ pangakonto ei kajasta kõiki

sissetulekuid-väljaminekuid, sh lastele tehtavaid kulutusi. Elatise asjas kohus ei anna hagejate

ema ettevõtlus- ja üüritulule maksuõiguslikku hinnangut.

15. Kostja 18.08.2020 eelistungil möönis ka ise, et laste elulaad ei pea vanemate lahkumineku

tõttu halvenema. Kostja väidetel suutis ta Xxxxxx seda lastele tagada, kuna elati koos; nüüd

vajab ta ka ise elukohta ja lastele ta ei saa varasemat elulaadi enam võimaldada. See kostja väide

on vastuolus tema enda väidetega selle kohta, et kooselu QQga pärast Eestisse kolimist jätkus, et

kostja töötas ja elas nädala sees Xxxxxx ning käis nädalavahetustel Pärnus pere juures. Ka

Pärnus korteri üürilepingu sõlmisid kostja ja QQ koos, kostja on vähemalt osaliselt tasunud

üürimakseid. Seega kostja kinnitab, et juba kooselu ajal oli kostjal kaks elukohta, lisaks on kostja

maksnud lastele alates 2019.a jaanuarist elatist, seejuures miinimumist suuremas summas. Kostja

enda sõnul pidas ta lapsi 2019.a augustini lisaks vahetult üleval ja seega ta kandis sellega seotud

kulusid. Praeguseks kostjal ei ole kohustust lisaks elatisele tasuda hagejate muid kulusid. Sellest

tulenevalt ei saa minimaalmäärale vastavas summas elatise väljamõistmine tähendada kostja

jaoks rahalise koormuse tõusu.

16. Y väidab, et ta ei ole suuteline elatist nõutavas suuruses, sh tagasiulatuvat elatist, maksma,

sest võlgneb Swedbank’ile 4928,95 eurot. Tõenditest järelduvalt on kostja nimetatud võlgnevus

krediitkaardi limiidi kasutatud osa. Kostja esitas kohtule oma kahe pangakonto väljavõtted. YY

pangakonto nr ….3288 väljavõte perioodide 01.04.2019 – 10.01.2020 (II kd, lk1 – 31) ja

11.01.2020 - 11.09.2020 (I kd, lk 172 – 200) on krediitkaardi konto, kontole on toimunud

ebaregulaarseid laekumisi YYlt endalt selgitusega „krediidi tagasimaksed“, millest saab

järeldada, et tegemist on vaba tagasimaksega krediitkaardiga ehk kostja peab kasutatud krediidi

eest tasuma intressi, krediidi tagasimakseid võib teha vastavalt oma võimalustele.

YY töötasu laekumised nähtuvad konto nr ….6272 väljavõttest 01.04.2019 – 11.09.2020 (II kd,

lk 32 – 50). Selle väljavõtte järgi oli 2019.a aprillis kostja töine sissetulek kokku 4957,42 eurot,

juunis 3054,81 eurot, juulis 2902,33 eurot, augustis 4356,24 eurot (need on kuud, mil kostja

elatist ei maksnud, kuid maksis üüri Xxxxxxx xxxx xx-le). Sarnane töötasu on kostjal olnud

kogu aasta vältel.

Ka üleilmse pandeemia tingimustes on kostja 2020.a juunis saanud töötasuna 3613,75 eurot,

juulis 2344,05 eurot ja augustis 2260,27 eurot. Kuigi kostja töötasu on vähenenud, on need

summad piisavad, et kahele hagejale minimaalmääras elatist maksta. Kohtule esitatud konto

väljavõtetest nähtuvalt on kostja töötasu suurem kui eelistungil väidetud 1900 eurot.

17. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt võttis YY juulis 2019 laenu - 01.07.2019 on tema

kontole laekunud Inbank’ilt 14 775 eurot selgitusega „Laenulepingu väljamakse“, 13.07.2019 on

kostja teinud V. G.le makse selgitusega „xxxx xx“. Seega ei vaja YY enda kulude tasumiseks

rohkem raha mitte niivõrd eraldi elukoha üürimiseks, kui võetud laenukohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kostja poolt endale täiendavate rahaliste kohustuste võtmine ei anna alust laste

elatist vähendada.

PKS § 102 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab vanema juhul, kui tema sissetulekutest ei piisa laste ja

tema enda ülalpidamiseks ning muude kohustuste tasumiseks, kasutama tema käsutuses olevaid

vahendeid võrdselt enda ja laste ülalpidamiseks. Ka konto väljavõttest nähtuv kostja

töötasusummadest kõige väiksem, 2260,27 eurot, ületab kahele lapsele minimaalmääras

makstava elatise summat 3,8 kordselt. Kummalegi lapsele nõutavas suuruses, 292 eurot kuus,

elatise maksmise korral jääb kostjale enda ülalpidamiseks ja oma kulude katmiseks üle 1600

euro. Ka kostja enda väidetud 1900 euro suurune töötasu võimaldaks kahele lapsele

minimaalmääras elatist maksta.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 märgitakse, et

„Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara

arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 15).“ Kostja ei ole vastu vaielnud laste ema väidetele, et kostjale kuulub kaks autot, 10-

meetrine laev, mootorrattaid.

18. Kohus tuvastas, et hagejate elementaarsed eluvajadused ulatuvad kehtiva alampalgani ühes

kuus.

Kostja taotleb elatise suuruse määramisel arvestada mastaabisäästu ning hagejatele makstava

riiklike peretoetustega. Kohus leiab, et selles asjas mastaabisäästu arvelt hagejate kulud ei erine.

Laste suhteliselt väikest vanusevahet arvestades kasvades nende suuruste erinevus väheneb ning

mastaabisäästu ei ole, sest lastel ei ole võimalik üksteise riideid kanda, nad vajavad samaaegselt

sarnase suurusega rattaid jms.

19. Kostja on alates 2019.a novembrist maksnud elatiseks summa, mille leidmiseks on

arvestanud miinimumpalgast maha laste emale kummagi hageja eest makstava lapsetoetuse (C

60 eurot ja X 100 eurot), suure pere toetuse (kummagi hageja puhul 100 eurot) ja

lapsehooldustasu (XX eest on kostja arvestanud 38,19 eurot, CC eest 19,18 eurot nii 2019 kui

2020.a) ja tulemuse jaganud kahega.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele

laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 16 lg 1

p 1 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks muu hulgas lapsetoetus. PHS § 17 lg 3

(01.01.2019 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

Seni kehtiv PKS § 101 lg 1 järgi ei ole miinimumelatise suurust aga seatud sõltuvusse sellest, kas

ja millises ulatuses on laste kulud peretoetustega kaetud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.märtsi 2017 lahendis tsiviilajas nr 3-2-1-174-16 (p 13, 14)

märgitakse, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada

elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on

lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-

119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse

vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogukoosseisu 28.03.2018 kohtuotsuses (p-des 18-20) on

selgitatud, et „Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema

elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu

on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest

ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla

mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanema halva varalise seisundiga või kui

pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad)(vt Riigikohtu 9.juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist

alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada

lapsetoetust.“

20. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist minimaalmääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt on

minimaalne elatis ühe lapse kohta pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

kuus. Kostja ei ole tõendanud, et laste vajadused on väiksemad kui Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäär. Hagejate mõlema vanema sissetulekud ja varanduslik seis

võimaldavad lastele selles ulatuses ülalpidamist anda.

Erinevate uuringute järgi ei ole viimastel aastatel laste ülalpidamise kulud siiski suurenenud

samas tempos ja ulatuses alampalga suurenemisega ning minimaalse elatise sidumine

alampalgaga ei ole enam mõistlik ega põhjendatud. Vabariigi Valitsus on ette valmistanud

minimaalse elatise suuruse määramist oluliselt muutva seaduseelnõu, milles muu hulgas nähakse

ette peretoetustega arvestamine. Hagejate ema menetluses nõustus, et elatise suuruse määramisel

arvestatakse maha lapsetoetuste osa. Seda arvestades peab kohus mõistlikuks elatise suuruse

määramisel perehüvitisi osaliselt arvesse võtta.

21. Asjas ei ole vaidlust, et hagejate eest peretoetust makstakse nende emale, QQle.

Rahvastikuregistri andmetel on hagejate emal, QQl, peale hagejate veel üks vanem laps, x-

aastane DD. CC pere teise lapsena saab seega lapsetoetust praegu 60 eurot kuus ja pere kolmas

laps X 100 eurot kuus.

Kohus peab selles asjas põhjendatuks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest väljamõistetava

elatise suuruse määramisel arvestada laste eest makstavatest peretoetustest ainult lapsetoetusega.

Seega on CC ülalpidamiseks alates 01.01.2020 väljamõistetava elatise suuruseks (584 – 60) : 2 =

262 eurot kuus.

XX kasuks mõistab kohus alates 01.01.2020 välja elatise (584-100) : 2 = 242 eurot kuus.

Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal juba tasutud elatist. Kuna

kostja on elatist tasunud kohtu määratust vähem, tuleb kostjal arvestada, et otsuse tegemise ajaks

on tal lisaks tagasiulatuvalt nõutavale elatisele kogunenud elatise võlgnevus, mille suurust kohus

kindlaks ei määra ega mõista kostjalt eraldi välja.

22. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab

elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse seaduses sätestatud miinimumelatise

suurusega. Kohus ei pea aga võimalikuks rahuldada hagejate taotlust siduda väljamõistetud elatis

Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääraga. Kohus võtab arvesse, et praegu kehtiva

PKS § 101 lg-st 1 tulenev minimaalse elatise regulatsioon on reformimisel, elatise sidumine

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga on kavas tühistada ning minimaalse

elatise suuruse määramiseks kehtestatakse teised kriteeriumid, sh arvestamine perehüvitistega.

Kooskõlastusringil oleva seaduseelnõu kohaselt sätestatakse minimaalse elatise määramise

alused ka edaspidi PKS §-s 101. Seetõttu kohus mõistab elatise välja konkreetses summas, kuid

klausliga, et väljamõistetud elatis ei tohi olla väiksem PKS § 101 alusel edaspidi määratavast

minimaalses elatisest.

23. Kohus ei pea põhjendatuks miinimumelatist vähendada hagejate emale makstava

lapsehooldustasu ja suure pere toetuse võrra.

PHS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on lapsehooldustasu saamise õigus ühel vanemal, kes kasvatab kuni

kolmeaastast last - 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta. PHS § 18 lg 1 p 2 kohaselt

juhul, kui lisaks kuni 3-aastasele lapsele kasvatab vanem veel kolme- kuni kaheksa-aastast last,

on õigus lapsehooldustasule 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

Kohus ei nõustu kostjaga, et lapsehooldustasu on ette nähtud lapse kulude katmiseks. Juba

toetuse nimetusest nähtub, et tegemist on tasuga lapse hooldamise eest. Sellise tõlgenduse kasuks

räägib ka PHS § 18 lg 5, mille kohaselt juhul, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on

õigus lapsehooldustasule sellel vanemal. Ka see näitab, et tegemist on last reaalselt hooldavale

vanemale makstava tasuga, mitte lapse kulude katmiseks mõeldud toetusega.

24. Alates 01.07.2017 jõustunud perehüvitise seaduse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4/Pereh%C3%BCvitiste%20seadus)

märgitakse: „Perehüvitiste legaaldefinitsiooni all mõistetakse rahalisi toetusi, mida makstakse

lastega perede heaolu tagamiseks, mis kattub seaduse eesmärgiga toetada lastega peresid ja laste

kasvatamist. /…/ Perekonna toimetuleku eest kannab põhiseaduse (PS) § 27 lõigete 3 ja 5 järgi

vastutust peaasjalikult perekond ise. Riigi roll perekonna toimetuleku tagamisel seisneb pereelu

soodustavas tegevuses toetavate teenuste olemasolu tagamise ning maksuvabastuste ja

sissetulekutoetuste andmise näol. … PS § 28 lõike 4 järgi on lasterikkad pered ja puuetega

inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. /…/ Kõnealune norm lähtub tõsiasjast,

et lasterikkus ja puuded põhjustavad üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja

-vabaduste realiseerimisel olulisi takistusi. Esiteks võivad need sotsiaalsed riskid sõltuvalt

olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta

kanda. Teiseks põhjustavad kõnealused sotsiaalsed riskid pahatihti teiste põhiõiguste, -vabaduste

ja -kohustuste realiseerimise faktilisi takistusi. /…/ Käesolevas seaduses loetakse lasterikkaks

pereks neid perekondi, kus kasvab koos kolm või enam last. Lasterikkus põhjustab peale laste

eest hoolitsemise suurtele kuludele takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu

tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest osaliselt või täielikult loobuda. /…/ Töö- ja

pereelu ühitamist käsitleb aga ESH artikkel 27, mis muu hulgas nõuab, et laste eest hoolitsemise

kohustusega arvestataks nii töötingimuste kui ka sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamisel.“ (vt

seletuskirja lk 8-9). Kohus leiab, et eelnevast saab järeldada, et suure pere toetuse eesmärk on

pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei

langeks. Perre laste lisandumisel muutub keerukamaks ja kulukamaks kogu pere igapäevase elu

ja logistika korraldamine ka juhul, kui peres on kaks vanemat, kes saavad teineteist abistada,

omavahel jagada tööl käimise kõrvalt laste eest hoolitsemist ja laste lasteaeda, kooli,

huviringidesse transportimist. Olukorras, kus sellega peab tulema toime üksikvanem, oleks suure

pere toetuse arvelt lastele makstava elatise vähendamine äärmiselt ebaõiglane. Kostja istungil

heitis kohtule ette, et kohus ei mõista kostja soovi ka ise elada ja ta vajab selleks raha. Ka laste

emal on samasugune õigus soovida laste hoolitsemise ja kasvatamise kõrvalt tegelda täiskasvanu

elu juurde kuuluvate asjadega. Erinevalt kostjast peab laste ema ööpäevaringselt oma elu

korraldamisel laste ja nende vajadustega arvestama. Igapäevast emotsionaalset tuge ja

kindlustunnet, mida lastega koos elav vanem oma kohaloluga lastele annab, ei ole võimalik rahas

hinnata, kuigi ka see on osa laste kasvatamisest ja ülalpidamisest.

Perehüvitiste, sh suure pere toetuse, maksmine ei tähenda, et riik võtab vanemalt lapse

ülalpidamiskohustuse osaliselt üle ja et seetõttu võib lastest lahus elav vanem maksta toetuse

võrra vähem elatist. Kohus pidas võimalikuks minimaalmääras elatist vähendada poole

lapsetoetuse võrra, arvestades hagejate ema nõustumist sellega. Mingeid mõjuvaid põhjuseid,

mis annaksid aluse elatist vähendada veel suuremas ulatuses, selles asjas ei ole.

25. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati 23.12.2019, seega hagejate nõue tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmiseks alates 1.maist 2019 on õiguslikult võimalik.

Tagasiulatuva elatise puhul on lapsetoetuse arvesse võtmine põhjendatud alates ajast, mil ka

kostja ise on elatise maksmisel hakanud perehüvitisi arvestama, s.o. alates 2019.a novembrist.

Kostja on 2019.a juunis, juulis ja augustis on elatist maksnud üürikulude tasumisena. Mai,

septembri ja oktoobri eest on kostja maksnud elatist seaduses sätestatud minimaalmääras.

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka vahepealsete kuude eest elatise võlgnevust arvestades

lähtuda miinimumist väiksemast summast.

26. Hagejad taotlevad tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse perioodi eest

01.05.2019 – detsember 2019 CC kasuks 1318,36 eurot ja XX kasuks 1258,18 eurot (vt täpsustus

18.08.2020 eelistungil, I kd, lk 112).

26.1. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue 2019.a maikuu eest ei ole põhjendatud. Kostja on

30.04.2019 teinud QQle makse 540 eurot selgitusega „Elatis: X 270 ja C 270 mai“. Seega on

kostja määranud, et maksab maikuu elatist. Aprilli lõpus maikuu elatise tasumine on kooskõlas

PKS § 100 lg-ga 4, mille kohaselt elatist makstakse iga kuu eest ette. Ka hagiavalduses

tagasiulatuva elatise nõude arvutuskäigus on märgitud, et maikuu elatis on tasutud, tasumata on

elatis aprill 2019 eest. Hagejate esindaja jäi eelistungil nõuet täpsustades selle juurde, et

tagasiulatuvalt nõutava elatise periood algab 1.maist 2019, seega hagejad aprillikuu elatise

võlgnevust ei nõua. Eeltoodu alusel kohus vähendab tagasiulatuva elatise summat kummagi

hageja puhul 270 euro võrra.

26.2. Samuti kohus leiab, et elatise võlgnevuse suuruse määramisel tuleb arvestada kostja poolt

2019.a juunis, juulis ja augustis üürileandjale tasutud summadest hagejatele langevat osa. Kuigi

asjas ei ole esile toodud, et vanematel oli kokkulepe sel viisil elatise maksmiseks, on kostja

reaalselt laste eluasemekulusid tasunud. Vastavalt kohus vähendab kummagi hageja

tagasiulatuva elatise nõuet veel 402,89 euro võrra järgmise arvestuse järgi:

2019.a juunikuu eest PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalne elatis oli 270 eurot lapse kohta

kuus. Kostja tasus juunis üüri 681,87 eurot, millest kummagi hageja osa (1/5) 136,37 eurot.

2019.a juulis kostja tasus üürileandjale 663,94 eurot, kummagi hageja osa 132,79 eurot.

2019.a augustis kostja tasus üürileandjale 668,67 eurot, kummagi hageja osa 133,73 eurot.

26.3. Lisaks kostja maksab alates novembrist 2019 elatist miinimumist vähem. Hagejate

arvestuste kohaselt võlgneb kostja 2019.a novembrikuu ja detsembrikuu eest CC elatist kokku

178,18 eurot ja XX elatist 238,36 eurot.

Arvestades 2019.a novembrikuust elatise suuruseks poole lapsetoetuse võrra miinimumelatisest

väiksema summa, oli X elatis novembris ja detsembris 220 eurot kuus ja C puhul 240 eurot kuus.

Kostja on tasunud Cle novembris ja detsembris 2019 elatist 180,41 eurot ja Xle 150,82 eurot.

Seega hagiavalduse esitamise ajaks 23.12.2019 oli kostja elatise võlgnevus nende kahe kuu eest

kokku CC ees 119,18 eurot ((240-180,41)x2). X elatise osas moodustab november-detsember

2019 elatise võlg 138,36 eurot ((220-150,82)x 2).

26.4. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt. Kohus

mõistab kostjalt välja perioodil aprill 2019 – detsember 2019 sissenõutavaks muutunud elatise

võlgnevuse XX kasuks summas 507,11 eurot (1318,36 – 270 - 402,89 – 138,36) ja CC kasuks

summas 466,11 eurot (1258,18 – 270 - 402,89 – 119,18). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda

lisaks igakuisele elatisele ühekordse maksena, kui QQ ja kostja ei lepi kokku teisiti.

27. Kostja oma vastuväidetes arvestab elatise katteks ka hagejate ema kontole selgitusega

„ülekanne“ tehtud maksed. Kohus on seisukohal, et neid ei saa arvestada laste elatise katteks.

Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (I kd, lk 63) nähtub, et QQl ja YYl oli omavahel

ka muid rahalisi suhteid. Elatise maksmisel on YY alati makse selgituses täpselt välja toonud,

millise kuu eest ja kui suure summa kummagi hageja eest elatiseks maksab. See lubab järeldada,

et laste emale elatise maksete vahepeal selgitusega „ülekanne“ raha maksmisel ei pidanud YY

silmas lastele elatise maksmist.

28. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg-s 1 sätestatakse, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas XX nõuetest 56,5% (sh tagasiulatuva elatise nõudest 38% ja jooksva elatise

nõudest 75%); C nõuded rahuldati 59,6% ulatuses (tagasiulatuvast elatisest 37% ja jooksvast

elatisest 82,19%).

Võttes arvesse, et keskmiselt on kohus rahuldanud hagejate nõuded pooles ulatuses,

tagasiulatuva elatise nõuetest rahuldati vähem kui pool, jooksva elatise nõude rahuldamise ulatus

oli suurem, kuid kostja on menetluse ajal kogu aeg elatist maksnud, mistõttu on alates

01.01.2020 väljamõistetud elatisest suur osa juba tasutud, peab kohus õigeks jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik