3-20-2524/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2524 Määruse kuupäev

28. detsember 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

S. G kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada S. G kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 1. juuli 2020. a määruse alusel paigutati S. G vahistatuna Tartu Vanglast ümber Viru Vanglasse.

2. S. G esitas 19. oktoobril 2020 Viru Vanglale taotluse, milles palub enda ümberpaigutamist Tartu Vanglasse põhjendades seda kvaliteetse meditsiiniteenuse kättesaadavusega.

3. Viru Vangla jättis 17. novembril 2020 otsusega nr 6-10/34100-2 S. Grossbergi taotluse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata.

4. S. G esitas 13. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib pöördumises kostjaks Justiitsministeeriumi. Kaebaja selgitab, et ta on alates 2010. aastast viibinud karistust kandmas Tartu Vanglas, mis on tema piirkonna vangla. Tartu Vanglas käis kaebaja psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul ning talle võimaldati erinevaid teraapiaid. Viru Vanglas viibides keeldub vangla kaebajale arstiabi osutamisest ning ta on peaaegu neli kuud olnud täielikult ilma psühhiaatri abita. Kaebaja on seisukohal, et tema Viru Vanglas hoidmine tuleb tunnistada seadusevastaseks, kuna kaebajal esineb psühhiaatri vajadus, kuid Viru Vanglas seda ei võimaldata. Kaebaja vaimne tervis on laostunud ja kuni ta ei saa arstiabi, on tema tervis ohtu seatud. Kaebaja palub tema tervisest lähtudes paigutada ta ümber Tartu Vanglasse.

5. Viru Vangla teatas 17. detsembril 2020 vastuses kohtunõudele, et vahistatu S. G on vanglale esitanud hulgaliselt erinevaid pöördumisi, taotluseid, mille sisus on käsitlenud muuhulgas psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule pääsemist. Samuti on S. G esitanud vangla direktorile

3-20-2524

taotluse Tartu Vanglasse ümberpaigutamiseks, kuid ei ole esitanud vaiet Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldumise otsuse peale.

KOHTU SEISUKOHT

6. Lähtudes kaebusest on kohtu hinnangul kaebaja tahe ja eesmärk, et ta paigutataks ümber Tartu Vanglasse. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et S. G on esitanud käesolevas asjas kohustamiskaebuse tema suhtes Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 37 lg 2 p 2). Kuigi kaebaja heidab kaebuses muuhulgas ette, et talle ei anta Viru Vanglas psühholoogilist ravi, on eelnimetatu kohtu hinnangul pigem kaebaja põhjendus sellele, miks ta tahab enda ümber paigutamist Tartu Vanglasse, mitte eraldiseisev kohustamisnõue võimaldama psühhiaatri vastuvõttu. Siiski kohus märgib täpsustamaks, et psühholoogilise ravi määramine ja selleks vajalike uuringute tegemine kuulub tervishoiuteenuse osutamise valdkonda. Seega ei ole halduskohus pädev seda küsimust lahendama ja kaebajal on võimalik pöörduda selles küsimuses maakohtu poole.

7. HKMS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtus on menetlusosalistena pooleks kaebaja ja vastustaja. Kuigi kaebaja märgib kohtule esitatud pöördumises kostjaks Justiitsministeeriumi, teeb HKMS 18 lg 1 kohaselt vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohus märgib, et lähtudes kaebuse sisust on käesolevas asjas vastustajaks Viru Vangla.

8. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5.

10. Täitmisplaani § 16 kohaselt toimub vahistatu ümberpaigutamine vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel. Täitmisplaan § 2 lg 2 kohaselt otsustab ümberpaigutamise Justiitsministeerium. Kuigi kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida vahi all viibimise koht ja/või karistuse kandmise koht, on tal siiski õigus sellele, et kohus kontrolliks, kas menetluse algatamisest on keeldutud õiguspäraselt. Praeguses asjas nähtub toimiku materjalidest, et kaebaja esitas 19. oktoobril 2020 vangla direktorile taotluse toimingu sooritamiseks, s.o kaebaja ümber paigutamiseks Tartu Vanglasse. Viru Vangla jättis kaebaja taotluse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata, mida kaebaja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist vaidemenetluses vaidlustama. Kaebaja ei ole aga viimati nimetatud otsuse peale vaiet esitanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab S. G kaebuse HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks