1-10-6919/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kriminaalasi

nr 1-10-6919 (kohtueelses menetluses nr 09913000048)

riik versus Ville Dreving, Vootele Kõiv, Ivar Poolak, Hannes

Rõõm ja Aare Reiman

Asja lahendamise menetlus

kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Helle Tamm

Kohtuistungi sekretär

Merli Kesa

Prokurör

Küllike Taits

Süüdistatav

Ville Dreving (isikukood 35911116022; elukoht xxxxxxxxx

xxxx xxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; töötu; ei oma

kriminaal-karistatust)

Süüdistus

KarS § 414 lg 2 p 2 ja § 415 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Mart Sikut

Süüdistatav

Vootele Kõiv (isikukood 37210296029; elukoht xxxxxxxxxx

xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx; ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 414 lg 2 p 2, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1

järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav

Ivar Poolak (isikukood 36402266029; elukoht xxxxxxx xxxx

xxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötu; ei oma kriminaal-

karistatust)

Süüdistus

KarS § 415 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Nikolai Kõiv

Süüdistatav

Hannes Rõõm (isikukood 37101256010; elukoht xxxx xxx xx-

xx xxxxxxxxxxx; talupidaja; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 2, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Raivo Bergson

Süüdistatav

Aare Reiman (isikukood 36505286017; elukoht xxxxxxxxxx

xxxx xxxx xxxxxxxxxxx,; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 415 lg 1, § 414 lg 2 p 2 – § 22 lg 2, 3, § 418 lg 2 p 2 ja §

4181 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Ville Dreving süüdi karistusseadustiku (KarS) § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Ville Dreving süüdi KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 2 aastat; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ville Drevingule liitkaristus vangistusena 2

aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a. kuni 18.12.2009.a., so 3 kuud

ja 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda Ville Drevingule kandmata karistuseks

vangistus 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1

aasta 8 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Ville Drevingule

katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele,

kui Ville Dreving ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Ville Drevingule käitumiskontrolli ajaks

alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada Ville

Drevingule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.2 tunnistada Vootele Kõiv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Vootele Kõiv süüdi KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Vootele Kõiv süüdi § 418 lg 2 p 2 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; tunnistada Vootele Kõiv süüdi § 4181 lg 1 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest ker-

gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Vootele Kõivule liitkaristus

vangistusena 2 aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a. kuni

17.12.2009.a., so 3 kuud ja 1 päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata

karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Vootele

Kõivule katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva ei pöörata

täitmisele, kui Vootele Kõiv ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Vootele Kõivule käitumiskontrolli

ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx;

tühistada Vootele Kõivule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.3 tunnistada Ivar Poolak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Ivar Poolak süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest ker-

gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ivar Poolakule liitkaristus

vangistusena 2 aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 22.09.2009.a. kuni

07.12.2009.a., so 2 kuud ja 16 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Ivar

Poolakule kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel

määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata Ivar Poolakule katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 9

kuud ja 14 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ivar Poolak ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Ivar

Poolakule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxxx

xxxxxxxxxxxx; tühistada Ivar Poolakule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.4 tunnistada Hannes Rõõm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Hannes Rõõm süüdi KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; tunnistada Hannes Rõõm süüdi KarS § 4181 lg 1

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Hannes Rõõm süüdi

KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel

mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Hannes

Rõõmule liitkaristus vangistusena 2 aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg

17.09.2009.a. kuni 23.12.2009.a., so 3 kuud ja 7 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja

lugeda Hannes Rõõmule kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva; KarS

§ 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata Hannes Rõõmule katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust

1 aasta 8 kuud ja 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui Hannes Rõõm ei pane katseajal toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

määrata Hannes Rõõmule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-xx

xxxxxxxxx; tühistada Hannes Rõõmule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.5 tunnistada Aare Reiman süüdi karistusseadustiku (KarS) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 aastat; tunnistada Aare Reiman süüdi KarS § 414 lg 2 p 2 – § 22 lg 2

ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Aare Reiman süüdi KarS §

418 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Aare Reiman

süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; KarS § 64 alusel

mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Aare

Reimanile liitkaristus vangistusena 3 aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg

17.09.2009.a. kuni 07.01.2010.a., so 3 kuud ja 22 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja

lugeda Aare Reimanile kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva; KarS § 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata Aare Reimanile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 8

kuud ja 8 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aare Reiman ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Aare

Reimanile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx

xxxxxxxxxxxx ; tühistada Aare Reimanile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Ville Drevingult sundraha 5437 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12590 krooni 35 senti riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 18987,85 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a

juunikuust igakuise menetluskulu osa 1582.30 krooni tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 12590,35 krooni ulatuses riigi kanda;

2.2.3 Vootele Kõivult sundraha 5437 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu -

ekspertiisitasu 12978.35 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 18415,85

krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa

1534,65 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.4 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 12978.35 krooni ulatuses riigi kanda;

2.2.5 jätta sundraha 10875 krooni ja ekspertiisitasu 21 436 krooni ulatuses riigi kanda;

2.2.6 Hannes Rõõmult sundraha 5437,50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu -

ekspertiisitasu 14090.50 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 19528

krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa

1627,30 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.7 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 14090.50 krooni ulatuses riigi kanda;

2.2.8 Aare Reimanilt sundraha 5437,50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu -

ekspertiisitasu 19746,85 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 25184,35

krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa

2098,70 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.9 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 19746,85 krooni ulatuses riigi kanda;

2.1 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid – Valge Selveri kilekott pakendati valget värvi A4

formaat ümbrikusse, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151775; Hallikas

kilekott kirjetega “Suurtükitorn KIEK IN DE KÖK” koos pildiga pakendati kollasesse A4

formaat kollasesse ümbrikusse, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151774;

Väiksem kilekott, milles asusid 2 sütiku päästemehhanismile sarnanevat eset koos traadiga,

pakendati pruuni paberkotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151773;

Sütiku päästemehhanismid 2 tk koos rullis traadiga pakendati pruuni paberkotti, mis suleti

Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151772; Must kilekott pakendati läbipaistvasse

kilekotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 00012309; Hall kott

pakendati läbipaistvasse kilekotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr

00012302; Suitsupakk „Vermont blue“, asub kilekotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti

kollase turvaplommiga nr 000004826. 07.07.2009 Asitõendi vaatlusprotokolli lisa;

Suitsupakk „Philip Morris One“, asub kilekotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase

turvaplommiga nr 000004846; Metallist anum koos kaasiga, asub läbipaistvas kilekotis, mis

suletud Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 000001717; Plastikust anum koos

kaasiga, asub suures pruuni värvi paberkotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase

turvaplommiga nr 000004499; Kott, millel peal on mustad trükitud kirjed „UE SUGAR CAT

NO. 2 SO KOS NET“ ja valge nöör, pakendatakse läbipaistvasse kilekotti, mis suleti

Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L113505. 21.07.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa;

Elektridetonaatorite ümber olnud pruuni värvi paberid pakendatud valgesse ümbrikusse, mis

suletud turvakleebistega nr 5L113496 ja 5L113495; Valge kilekott (olid sees 3 sütikuta

granaati) pakendatud valgesse ümbrikusse, mis suletud turvakleebistega nr 5L113494 ja

5L11343. 16.09.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa; Fotod relvadest 4 tk; 22.09.2009 Ivar

Poolaku elukoha läbiotsimisprotokolli lisa; 6 mürsu kesta, metallist lõhkeaineta ja sütikuta;

17.09.2009 Ville Drevingu elukoha läbiotsimisprotokolli lisa - hävitada.

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid - Püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm nr 4129;

Automaat MP43 kaliiber 7,92 mm nr 3284; Püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm nr КИ

777. Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa (A.Reiman); iselaadiv vintpüss G-43 (W) kaliiber

7,92 mm nr 9727a; vintpüss MAS m. 36 kaliiber 7,5 mm nr 24423; karabiin Mauser mudel

98 kaliiber 7,92 mm nr 6446Q; jahikarabiin TOZ-17 kaliiber 5,6 mm nr 9230; vintpüss Mosin

1891/1910. a mudel kaliiber 7,62 mm nr 83611; karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr

880; iselaadiv vintpüss SVT-40 kaliiber 7,62 mm nr ЧД520; karabiin Mauser mudel 98 kaliiber

7,92 mm nr 880; vintpüss Lee-Enfield kaliiber 7,71x56R (.303 British) number 365230;

karabiin Mauser mudel 88 kaliiber 7,92 mm nr 1863; püstolkuulipilduja PPŠ 1941. a mudel

kaliiber 7,62 mm nr ДВ8357. Ekspertiisiakti nr TB-197-09/3994 lisa (H.Rõõm); Saksa

päritolu käsigranaadi Stielhandgranate 24 killuvööga lõhkeaineta päisosa 1 tk, Saksa päritolu

sütikuta käsigranaat Eihandgranate 39 1 tk, 37 mm lõhkeaineta mürsk, Vene päritolu

sütikuta ja lõhkeaineta käsigranaadi F-1 metallkorpus 1 tk, padrunid 6 tk, keermestatud

korgiga silinder 1 tk. Ekspertiisiakti nr PL-52-09/3789; Sütikuteta ja lõhkeaineta Vene

päritolu käsigranaadid F1 4 tk, UZRGM tüüpi granaadisütikute detailid. Ekspertiisiakti nr

PL-55-09/3922 lisa; püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm relvalukk number 8617;

sileraudse jahipüssi TOZ-32 nr H4420 relvaraud; Mosini vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk

number 221080; kuulipilduja MG13 (Dreyse) kaliiber 7,92 mm relvaraud number 34 B;

kuulipilduja kaliiber 7,92 mm MG-34 relvalukk; Mosini süsteemi 1891 a mudeli vintpüssi

kaliiber 7,62 mm relvalukk number 1055223; püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm

relvalukk; püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 7,92 mm relvaraud.Ekspertiisiakti TB-192-

09/3989 lisa; ühelasuline jahipüss mudel IžK kaliiber 16 nr Л78127; -vintpüssi Gewehr 98a

lukukojast; -Mauser 98 lukust ja padrunisalvest, ning nende juurde mitte kuuluvast

relvarauast ja omatehtud püssilaest valmistatud vintpüss; -Jaapani viielasuline karabiin

Arisaka mudel 38; -püstolkuulipilduja Suomi M-31 relvarauast, vintpüssi Mannlicher

Carcano lukukojast ja pikisuunas libisevast pööratavast relvalukust, padrunisalvest ja

päästemehhanismist valmistatud relv; sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number H4420;

ekspertiisiks esitatud relvaosad ja detailid; 792 padrunit; 3 kuuli ja padrunikest.

Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa; Lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930 mudeli

vintpüss nr pööratavast relvalukust, padrunisalvest ja päästemehhanismist valmistatud relv;

sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number H4420; ekspertiisiks esitatud relvaosad ja

detailid; 792 padrunit; 3 kuuli ja padrunikest. Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa;

Lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930 mudeli vintpüss nr 67875; Karabiin Mauser

mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 8697; relvaraud ja relvaraua esiosa; padrunid 428 tk.

Ekspertiisiakti nr TB-195-09/3992 lisa; Mosini 1891/1938. a mudeli karabiin, jahikarabiin Iž-

56-3 „Belka“ number B1581, omavalmistatud püstol kaliiber 5,6 mm, tuvastamata mudeli

vintpüss kaliiber 5,6 mm, vintpüssi kaliiber 7,92 mm relvalukk nr 6835, 624 padrunit.

Ekspertiisiakti nr TB-194-09/3991lisa – konfiskeerida.

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaadile Mart Sikutile 120 krooni.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber

2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-6919“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 –

392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused

1.1. Süüdistustest nähtuvalt on Ville Dreving toime pannud kuritegudena:

1) Lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, valdamise ja turustamisega suures koguses KarS § 414 lg

2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema Aare Reimani kihutusel omandas 2009. aastal täpselt

eeluurimisega tuvastamata ajal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1

sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asunud kivihunnikust

ja oma elukoha juurest kraavist suures koguses so 8 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli ja

pentriidi segu), mille vedas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxx-

xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx , kus hoidis seda oma valduses

ebaseaduslikult kuni 21.07.2009. , mil müüs selle 4000 krooni eest ebaseaduslikult Aare Reimani

kihutusel ja vahendusel Aleksei Korikovile.

Samuti Ville Dreving omandas Aare Reimani kihutusel 2009. aastal täpselt eeluurimisega

tuvastamata ajal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud

lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asunud kivihunnikust suures

koguses so 2,9 kg lõhkeainet (trotüül, trotüüli ja heksegeeni segu), mille vedas seejärel

ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxx xxxx garaaži, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni see 17.09.2009

kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

2) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja võõrandamisega KarS

§ 415 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas 2009. aastal ebaseaduslikult, so ilma

Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Kolga-

Jaani vallas asunud kivihunnikust Saksa päritolu II maailmasõja aegse lahingumoona sütiku

vahelaengu Grose Zündladung C/98 Nitropenta (sisaldab ~30 grammi brisantlõhkeainet), mille

toimetas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx

xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni

21.07.2009. a., mil selle ebaseaduslikult Aare Reimani vahendusel Aleksei Korikovile.

Samuti tema omandas 2009. aastal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1

sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata oma elukoha juurest kraavist lõhkeseadeldiste oluliste

osadena käsitletavaid objekte alljärgnevalt:

1) Püssgranaadid Große Gewehr Panzergranate 40 (kokku sisaldasid brisantlõhkeainet 0,72

kg)¸ kokku 6 tk;

2) Saksa lahingumoona lisalaenguga detonaator Kl.zdlg.34 (sisaldab 6 – 7 g initsieerivat ja

brisantlõhkeainet), 1 tk;

3) Ilma sütikuta 75 mm Saksa päritolu kild-fugass mürsud (kokku sisaldasid lõhkeainet

trotüüli 2,08 – 2,68 kg), 4 tk.

Eelnimetatud 11 lõhkeseadeldiste olulistest osadest vedas Ville Dreving 3 mürsku oma elukohas

oleva tiigi juurde ja 1 mürsu, 6 püssgranaati ning 1 lisalaengu detonaatori ebaseaduslikult oma

elukoha juurde kuuluvasse garaaži, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 17.09.2009, millal need

kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

1.2 Süüdistustest nähtuvalt on Vootele Kõiv toime pannud kuritegudena:

1) Lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, valdamise, üleandmise ning turustamise suures koguses

KarS § 414 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas 2008. aastal ebaseaduslikult, so

ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal

Mõisaküla lähistel asuvast soost suures koguses, so 7,65 kg lõhkeainet (trotüüli ning heksogeeni

ja trotüüli segu), mille vedas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressil xxxxxxxxxx xxxx

xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx, , kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni

20.07.2009. Nimetatud kuupäeval toimetas selle lõhkeaine ebaseaduslikult oma tuttava Aare

Reimani elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx ,

kus 21.07.2009 müüs selle Aare Reimani vahendusel 4000 krooniga ebaseaduslikult Aleksei

Korikovile.

2) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasitoimetamise

KarS § 415 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, leidnud 2005. või 2006. aastal täpselt

eeluurimisega tuvastamata ajal oma elumaja lakast kokku 23 vaskkestaga kapseldetonaatorit, mis

on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, hoidis 8 kapseldetonaatorit oma valduses

ebaseaduslikult kuni 20.07.2009 ning vedas need seejärel ebaseaduslikult Aare Reimani elukohta

aadressile xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx , kus andis need

hoiule Aare Reimani kätte. Ülejäänud 15 vaskkestaga kapseldetonaatorit hoidis Vootele Kõiv

oma valduses ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx

xxxxxxxxxx xxxx, , kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise

käigus ära võeti.

Samuti hoidis Vootele Kõiv oma valduses sütikuta käsigranaati F1, mis on käsitletav

lõhkeseadeldise olulise osana, oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx

xxxxxxxxxx xxxx, kust see 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära

võeti.

3) Tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses

KarS § 418 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult Relvaseaduse §-s 32

sätestatud relvasoetamisloata ja §-s 34 sätestatud relvaloata nimetatud relvadele eeluurimisega

tuvastamata ajal, kohast ja isikult alljärgnevaid esemeid:

Tulirelvad (3 tk):

1) Mosini 1891/1938. a mudeli karabiin kaliiber 7,62 mm, mille relvalukul on number ВИ6390;

2) kombineeritud jahikarabiin Iž-56-3 „Belka“ kaliiber 5,6/28 number B1581;

3) omavalmistatud ühelasuline püstol kaliiber 5,6 mm (.22 LR);

Tulirelva oluline osa (1 tk):

4) tuvastamata mudeli vintpüssi kaliiber 5,6 mm (.22 LR) relvaraud340 ääretulepadrunit

kaliiber 5,6 mm (.22LR),

Tulirelva laskemoon (437):

5) 15 vintpüssipadrunit kaliiber 7,5x54 MAS,

6) 3 vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm,

7) 77 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Makarov,

8) 2 jahipüssipadrunit kaliiber 12.

9) 340 ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm (.22LR),

Nimetatud tulirelvad, tulirelvaolulise osa ning laskemoona toimetas ta ebaseaduslikult edasi oma

elukohta aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis neid

ebaseaduslikult oma valduses kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud

läbiotsimisel ära võeti.

4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise KarS § 4181 lg 1 järgi, mis

seisnes selles, et et tema soetas täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult

tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona - automaadipadruneid kaliibriga 7,62x39 mm 53 tk,

mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult oma valduses kuni need 17.09.2009

kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära võeti.

1.3 Süüdistustest nähtuvalt on Ivar Poolak toime pannud kuritegudena:

1) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasitoimetamise ja

võõrandamise KarS § 415 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema leidis ja omandas

ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise

loata 3 . või 4. septembril 2009. aastal Valgamaalt Pikasilla valla lähedalt metsast, täpselt

eeluurimisega tuvastamata kohast, Vene päritolu sütikuta käsigranaadid F1-d 7 tk (lõhkeaine

trotüüli sisaldus kokku 350-420 grammi), mis on käsitletavad lõhkeseadeldiste oluliste osadena.

Antud käsigranaadid vedas ta samal kuupäeval ebaseaduslikult oma elukohta aadressile

xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 05-

08.09.2009, millal ta leitud granaatidest 3 tk võõrandas ebaseaduslikult oma elukohas Aare

Reimanile. Ajavahemikul 05-08.2009 võttis Ivar Poolak oma elukohas kõrvalhoone ees endale

jäänud 4-st käsigranaadist F1 lõhkeaine trotüüli välja ning hävitas selle valades granaadist

lõhkeaine välja murule. Tühjad käsigranaadi F1 kestad asetas Ivar Poolak oma talu kuuri

seinariiulile, kus hoidis neid kuni 17.09.2009 ning siis peitis need xxxxxxx xxxx kinnistul

paikneva komposti hunnikusse, kust need 29.09.2009 teostatud vaatluse käigus ära võeti.

2) Tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise KarS § 418 lg 1 järgi, mis seisnes selles,

et tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma

Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata alljärgnevaid esemed:

tulirelva - lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930.a mudeli vintpüss 67875; tulirelva -

karabiin Mauser 98 kaliiber 7,92mm nr 8697; tulirelva laskemoona – 11 vintpüssipadrunit

kaliibriga 7,92x57 mm; tulirelva laskemoon – 10 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Luger;

Eelnimetatud esemeid hoidis ta ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxxx xxxx xxxx

xxx xxxx xxxxxxx xxxx kuni need 22.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud

läbiotsimise käigus ära võeti.

Samuti tema ostis ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34

sätestatud relvaloata sügisel 2008. aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal ja isikult Läti

Vabariigist laadalt 100 Läti lati eest (~2200 eesti krooni) tulirelva revolver Nagan (1938) s/n ЛM

124, mille toimetas ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxx xxxx

xxxxxxx xxxx, kus hoidis seda ebaseaduslikult kuni 2009. aasta aprillini. Seejärel toimetas

nimetatud tulirelva revolver Nagani Lääne-Virumaale, kus müüs selle ebaseaduslikult 4000

krooniga Aleksander Holinile.

1.4 Süüdistustest nähtuvalt on Hannes Rõõm toime pannud kuritegudena:

1) Lõhkeseadeldiste ja lõhkeseadeldiste oluliste osade omandamise, hoidmise, edasitoimetamise

ja võõrandamise KarS § 415 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas ja hoidis

ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise

loata 1998. aastast 63 elektridetonaatorit, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana,

talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx

garaažis. Eelnimetatud Vene päritolu lähiviitega elektridetonaatoritest 3 tk vedas ta 10.08.2009

kella 09.30 ajal ebaseaduslikult oma sõiduautoga Grand Cherokee reg.märk 896AOL Eesti Gaasi

AS hoone juurde aadressile Pärnu mnt 24, Viljandi, kus võõrandas need ebaseaduslikult tasu eest

300 Eesti krooniga Aare Reimanile. Ülejäänud 60 Vene päritolu lähiviitega elektridetonaatorit

vedas ta ebaseaduslikult 17.08.2009 Aare Reimani elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxx xxxx , kus võõrandas need ebaseaduslikult tasu eest 6000 Eesti krooniga Aare

Reimanile.

Samuti tema hoidis ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud

lõhkematerjali käitlemise loata talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx

xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes lõhkeseadeldisi ja

selle olulisi osi alljärgnevalt:

Lõhkeseadeldised:

1) NSVL päritolu käsigranaat RG-42 (sisaldab 110-120 g lõhkeainet trotüüli);

2) NSVL päritolu käsigranaat F1 (sisaldab 50-60 g lõhkeainet trotüüli); Saksa päritolu

käsigranaadid Eihandgranate 39 (sisaldavad kokku 220-240 g lõhkeainet trotüüli,

granaadisütikus 1,2-1,5 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet), 2 tk;

Lõhkeseadeldiste olulised osad:

3) Saksa päritolu sütikuta käsigranaat Eihandgranate 39 (lõhkeaine ammoniidi sisaldus 106

g);

4) kolm UZRGM tüüpi õppe- imitatsioon granaadi sütikut;

5) Saksa päritolu püssigranaat Große Gewehr Panzergranate 40 (lõhkeaine trotüüli sisaldus

120 g);

6) pürotehnilist süütenööri (lõhkeainet musta püssirohtu või nööris sisalduda 3 – 5 g/m),

7) Saksa päritolu 2 cm trasseeriv kildmürsk (brisantlõhkeaine sisaldus 4-17 g);

8) Vene päritolu sütikuta käsigranaat F-1 (sisaldab 50 - 60 grammi lõhkeainet trotüül);

9) Vene päritolu sütikuta käsigranaat RGD-33 (sisaldab 130 – 140 g brisantlõhkeainet

trotüüli);

10) Vene päritolu sütikuta käsigranaat RG-42 (sisaldab 110 – 120 grammi lõhkeainet

trotüüli);

11) Vene päritolu sütikuta 82 mm miinipildujamiin (sisaldab 390 – 460 grammi

brisantlõhkeainet, reeglina trotüüli);

12) Vene päritolu sütikuta 82 mm miinipildujamiin.

Eelnimetatud lõhkeseadeldisi ja lõhkeseadeldiste olulisi osi hoidis ta ebaseaduslikult kuni

17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

13)

2) Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega suures koguses

KarS § 418 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult, so ilma

Relvaseaduse § 32 sätestatud relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata täpselt

eeluurimisega tuvastamata ajal, kohal ja isikult tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskeomoona

alljärgnevalt:

Tulirelvad (11 tk) :

1) iselaadiv vintpüss G-43 (W) kaliiber 7,92 nr 9727a;

2) vintpüss MAS m. 36 kaliiber 7,5 mm nr 24423;

3) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 6446Q;

4) jahikarabiin TOZ-17 kaliiber 5,6 mm nr 9230;

5) vintpüss Mosin 1891/1910.a mudel kaliiber 7,62 mm nr 83611;

6) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880;

7) iselaadiv vintpüss SVT-40 kaliiber 7,62 mm ЧД520;

8) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880;

9) vintpüss Lee-Enfield kaliiber 7,71x56R (.303 British) number 365230;

10) karabiin Mauser mudel 88 kaliiber 7,92 nr 1863;

11) jahipüss mudel IŽK kaliiber 16 nr Л62811.

Tulirelva olulised osad (7 tk):

12) relvaraud - vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvaraud nr 4595 37R33;

13) Relvalukk – vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvalukk, 5464,

14) relvaraud – vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvaraud 37B18;

15) relvaraud – Mosini vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvaraud nr 3886;

16) relvaraud – siledaraudse jahipüssi R-32 või TOZ-32 kaliiber 32 relvaraud nr 32549;

17) relvaraud – Mauseri karabiini m. 98k kaliiber 7,92 mm relvaraud;

18) relvaraud – iselaadiva vintpüssi G-43 (W) kaliiber 7,92 mm relvaraud; tulirelva

laskemoon (56 tk):

19) siledaraudse jahipüssi padrunid kaliiber 12, 10 tk;

20) siledaraudse jahipüssi padrunid kaliiber 16, 46 tk;

Eelnimetatud tulirelvi, tulirelvade olulisi osi ja laskemoona hoidis Hannes Rõõm ebaseaduslikult

talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx

ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt

teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

3) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende oluliste osade ebaseadusliku käitlemisega KarS §

4181 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult so ilma vastava loata,

eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja tulirelva

olulisi osi alljärgnevalt:

Tulirelvad (2 tk):

1) kuulipilduja MG 42 kaliiber 7,92 mm nr 2903c, 1 tk;

2) püstolkuulipilduja PPŠ 1941.a mudel kaliiber 7,62 mm nr ДB8357, 1 tk;

Tulirelva olulised osad (3 tk):

3) kuulipilduja MG-34 kaliiber 7,92 mm relvaraud, 1 tk;

4) kuulipilduja MG-42 kaliiber 7,92 mm relvaraud, 2 tk;

Eelnimetatud esemeid hoidis Hannes Rõõm ebaseaduslikult talle kuuluvas xxxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx ja selle juurde kuuluvates

kõrvalhoonetes kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus

ära võeti.

Samuti tema soetas ebaseaduslikult, so ilma vastava relvaloata, täpselt eeluurimisega tuvastamata

ajal Valga linnas elanud tuvastamata isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva automaadi MP43

kaliiber 7,92 mm nr 3284, mille toimetas ebaseaduslikult talle kuuluvasse xxxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuvasse xxxxxxxx xxxxx, kus hoidis tulirelva

ebaseaduslikult kuni toimetas selle 2008. või 2009. aastal, täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal,

oma elukohta aadressil Riia mnt 53 Viljandi linnas , kus võõrandas selle müümise teel

ebaseaduslikult 20 000 krooniga Aare Reimanile.

4) Tulirelva helisummutite ebaseadusliku käitlemise KarS § 420 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et

tema soetas ebaseaduslikult ilma relvaseaduse § 34 sätestatud relvaloata, millele oleks kantud

sporditulirelv, eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult tulirelva mittetööstuslikult

valmistatud helisummutid 2 tk, mis on ettenähtud 9 mm läbimõõduga kuulide tulistamiseks.

Eelnimetatud helisummuteid hoidis ta oma valduses ebaseaduslikult talle kuuluvas xxxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuvas xxxxxxxx xxxxx kuni need 17.09.2009

kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära võeti.

1.5 Süüdistustest nähtuvalt on Aare Reiman toime pannud kuritegudena:

1) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasitoimetamise ja

võõrandmaise KarS § 415 lg 1järgi, mis seisnesid selles, et tema 1. omandas ebaseaduslikult, so

ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata eeluurimisega

täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, lõhkeseadeldiste oluliste osadena kasutatavaid esemed

alljärgnevalt: 8,8 cm kildfugassmürsk Sprenggranate (lõhkeaine trotüüli sisaldus 700 g), ilma

sütikuta, 1 tk; 8 cm miinipildujamiin Wulfgranate 34, 38 või 39, sütikuta, (lõhkeaine trotüüli

sisaldus 390-460 g); 50 mm miinipildujamiin O-822 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 100 g), sütikuta,

1 tk; Kapseldetonaatorid Sprengkapsel No. 8 (lõhkeaine trotüüli sisaldus kokku 2 g), 2 tk; 8 cm

miinipildujamiin Wulfgranate 34, sütikuta, (lõhkeaine trotüüli sisaldus 460-530 g); Käsigranaat

RG-42, sütikuta (lõhkeaine trotüüli sisaldus 110-120 g); Käsigranaat F-1 (lõhkeaine trotüüli

sisaldus 50-60 g);Eelnimetatud esemeid hoidis ta ebaseaduslikult oma elukohas aadressil

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx kuni 07.07.2009 ning seejärel võõrandas

need tasu eest 3000 krooniga Aleksei Korikovile.

Samuti tema omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud

lõhkematerjali käitlemise loata ajavahemikul 05.09.-10.09.2009 Ivar Poolak’ult viimase elukohas

aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx hoovil sütikuteta Vene päritolu

käsigranaadid F1 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 50-60 g) 3 tk, mis on käsitletavad lõhkeseadeldise

oluliste osadena, ja viis need samal kuupäeval ebaseaduslikult oma elukohta aadressile

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, kus hoidis neid oma valduses

ebaseaduslikult kuni 16.09.2009, millal võõrandas need ebaseaduslikult müümise teel

kokkulepitud tasu eest (500 krooni) Aleksei Korikovile.

2. Samuti tema omandas ostmise teel ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1

sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata, 10.08.2009 kella 09.30 ajal Eesti Gaasi AS hoone

juures aadressil Pärnu mnt 24 Viljandi linnas Hannes Rõõmult 300 krooniga Vene päritolu

lühiviitega elektridetonaatorid 3 tk, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, millised

toimetas edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx.

Samuti Aare Reiman omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1

sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 2009. aastal Viljandimaal Kõpu vallas eeluurimisega

täpselt tuvastamata ajal, kohas ja mehelt sinist värvi juhtmetega Vene päritolu elektridetonaatori,

mis on kasutatav lõhkeseadeldise olulise osana ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas kuni

12.08.2009.,

millal

müüs

nimetatud

elektridetonaatorit

ebaseaduslikult,

so

ilma

Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 400 krooniga Aleksei

Korikovile.

3. Samuti tema omandas ostmise teel ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1

sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata, 17.08.2009 oma elukohas aadressil xxxxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx 6000 krooniga Hannes Rõõmult Vene päritolu

lühiviitega elektridetonaatorid (initsieeriva ja brisantlõhkeaine sisaldus kokku 78-96 g), 60 tk.

Nimetatud elektridetonaatoreid, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, hoidis ta

ebaseaduslikult alates 17.08.2009 kuni 16.09.2009 oma elukohas ja müüs need siis

ebaseaduslikult kokkulepitud tasu eest 6000 krooniga Aleksei Korikovile.

4. Samuti tema omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud

lõhkematerjali käitlemise loata eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult,

lõhkeseadeldise olulise osana kasutatava eseme - Saksa päritolu 2 cm (20×138 mm)

unitaarlasukomplekti ( trasseeriv kild-süütemürsuga (2 cm Brsprgr. L`spur FFM o. Zerl.),

lõhkeaine sisaldus laengus 2,3 g brisantlõhkeainet TEN ning 2,1 g süütesegu). Nimetatud

unitaarlasukomplekti hoidis ta ebaseaduslikult oma valduses elukohas aadressil xxxxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx kuni 17.09.2009, millal see kaitsepolitseiametnike poolt

teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

2) Kihutamise ja kaasaaitamise lõhkeaine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele KarS §

414 lg 2 p 2 – 22 lg 2 ja 3 järgi, mis seisnesid: 1. selles, et tema, soovides, et Ville Dreving

muretseks ebaseaduslikult lõhkeainet ja müüks seda, tegi Drevingule 2009.a. suvel ettepaneku

hankida lõhkeainet ja müüa see Aare Reimani sõbrale, millega tekitas Ville Drevingus tahtluse ja

sellega kihutas Ville Drevingut omandama ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14

lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata lõhkeainet, mille tulemusena Ville Dreving soetas

ebaseaduslikult 2009. aasta juulis Viljandimaalt Kolga-Jaani vallast kivihunnikust ja oma

elukoha juurest kraavist suures koguses, so 7,97+2,48=10,45 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli

ja pentriidi segu) ning toimetas selle oma elukoha juurde asuvasse garaaži, kus hoidis seda oma

valduses ebaseaduslikult kuni 21.07.2009, millal võõrandas lõhkeaine ebaseaduslikult Aare

Reimani kihutamisel ja vahendusel 4000 krooni eest viimase sõbrale Aleksei Korikovile.

2. Samuti Aare Reiman kihutas jätkuvalt Ville Drevingut 2009.a. septembris muretsema ning

müüma lõhkeainet, millega tekitas Ville Drevingus tahtluse ja sellega kihutas Ville Drevingut

omandama ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali

käitlemise loata lõhkeainet, mille tulemusena viimane soetas ebaseaduslikult 2009. aasta

septembris Viljandimaalt Kolga-Jaani vallast kivihunnikust ja oma elukoha juurest kraavist

suures koguses so 2,48 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli ja pentriidi segu), toimetas soetatud

lõhkeaine oma elukoha juurde asuvasse garaaži, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult

kuni see 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

3. Samuti Aare Reiman aitas kaasa Vootele Kõivule viimase poolt 2008.a. kevadel soetatud

lõhkeaine jätkuvale käitlemisele, tehes 2009.a. suvel Vootele Kõivu tuttavaks oma sõbra Aleksei

Korikoviga, kes soovis osta lõhkeainet, võimaldas 20.07.-21.07.2009.a.Vootele Kõivu poolt

Aleksei Korikovile müügiks toodud 7,65 kg, so suures koguses lõhkeaine oma elukohas

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx hoidmise, aitas niisket

lõhkeainet kuivatada ning pakendada ja vahendas selle müümist Aleksei Korikovile.

3) Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses

KarS § 418 lg 2 p 2 järgi, mis seisnesid: 1. selles, et tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal,

kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34

sätestatud relvaloata alljärgnevad esemed: Tulirelvad (5 tk): ühelasuline jahipüss mudel IžK

kaliiber 16 nr Л78127, vintpüssi Gewehr 98a lukukojast, Mauser 98 lukust ja padrunisalvest,

ning nende juurde mitte kuuluvast relvarauast ja omatehtud püssilaest valmistatud vintpüss,

Jaapani viielasuline karabiin Arisaka, mudel 38, sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number

H4420, Tulirelva olulised osad (3 tk): sileraudse jahipüssi TOZ-32 nr H4420 relvaraud, Mosini

vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk number 221080, Mosini süsteemi 1891 a mudeli vintpüssi

kaliiber 7,62 mm relvalukk number 1055223. Tulirelva laskemoon (200 tk): 24 vintpüssipadrunit

kaliiber 7,5x54 MAS, 26 vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm, neist 5 on trasseerkuuliga, 23

revolvripadrunit kaliiber 7,62x38R, 8 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, 3

püstolipadrunit kaliiber 7,92 mm Kurz, 3 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, 4

vintpüssipadrunit kaliiber .303 British (7,71x56R), 7 vintpüssipadrunit kaliiber 6,5x51R

Arisaka, 6 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 2 vintpüssipadrun kaliiber .308 Winchester, 50

ääretulepadrunit kaliiber .22 LR (5,6 mm), 1 revolvripadrun kaliiber .380 Revolver, 5

jahipüssipadrunit kaliiber 24, 23 jahipüssipadrun kaliiber 20, 1 revolvripadrun kaliiber .357

Magnum, 1 püstolipadrun kaliiber 9 mm Mauser, 3 vintpüssipadrunit kaliiber 6,5 mm

Mannlicher. Eelnimetatud tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona toimetas Aare

Reiman ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx

xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult oma valduses kuni 17.09.2009,

millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

2. Samuti Aare Reiman soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult,

so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata kasutuskõlbmatu

tulirelva - püstol TT 1930/33. a mudel kaliiber 7,62 mm ja 3 püstolipadrunit kaliiber 7,92 mm

Kurz, hoidis neid oma valduses oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx

xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx kuni 16.09.2009, millal ta need müümise teel tasu eest (kokkuleppe

kohaselt relva maksumus 500 krooni) võõrandas Aleksei Korikovile.

3. Samuti Aare Reiman soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult,

so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata tulirelva - iselaadiva

püstoli TT (Tulskij Tokareva), mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile

xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis seda oma

valduses kuni 14.09.2009, millal ta selle müümise teel tasu eest 4500 krooni eest võõrandas

eeluurimisega tuvastamata mehele .

4) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku

käitlemise KarS § 418-1 lg 1 järgi, mis seisnesid selles: 1. et tema soetas eeluurimisega

tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud esemeid alljärgnevalt:

Tulirelvad (3 tk): püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm nr 4129; püstolkuulipilduja Suomi M-

31 relvarauast, vintpüssi Mannlicher Carcano lukukojast ja pikisuunas libisevast pööratavast

relvalukust, padrunisalvest ja päästemehhanismist valmistatud relv; Tulirelva olulised osad (5

tk): relvalukk - püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm relvalukk number 8617, relvaraud -

kuulipilduja MG13 (Dreyse) kaliiber 7,92 mm relvaraud number 34 B, relvalukk – kuulipilduja

kaliiber 7,92 mm MG-34 relvalukk, relvalukk - püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm

relvalukk, relvaraud - püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 7,92 mm relvaraud. Tulirelva

laskemoon (1 tk): 1 automaadipadrun kaliiber 7,62x39 mm. Eelnimetatud tsiviilkäibes keelatud

tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona toimetas Aare Reiman ebaseaduslikult edasi

oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx, kus

hoidis neid oma valduses kuni 17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud

läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

2. Samuti tema soetas 2008.või 2009.aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal

ebaseaduslikult Hannes Rõõmult 20 000 krooni eest viimase elukoha juures Viljandi linnas Riia

mnt maja nr 53 ees tsiviilkäibes keelatud tulirelva automaadi MP43 kaliiber 7,92 mm nr 3284,

mille toimetas edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxxxx xxxx, kus hoidis seda oma valduses kuni 16.09.2009, millal ta selle müümise teel

tasu eest (kokkuleppe kohaselt pidi relva eest saama 23000 krooni) võõrandas Aleksei

Korikovile.

3. Samuti tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult

tsiviilkäibes keelatud tulirelva püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm nr КИ 777, mida hoidis

ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxxxx xxxx kuni 16.09.2009, millal ta selle müümise teel tasu eest (kokkuleppe kohaselt

oli relva maksumus 8000 krooni) võõrandas Aleksei Korikovile.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped

süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) Ville Dreving KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 415 lg 1

järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat ning KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristus vangistus 2

aastat; KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva;

KarS § 74 lg 1 ja 3 katseaeg 2 aastat.

2) Vootele Kõiv KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 415 lg

1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks

vangistusega 1 aasta; KarS § 4181 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 68

alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva; KarS § 74 lg 1 ja 3

katseaeg 2 aastat.

3) Ivar Poolak KarS § 415 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 418 lg 1 järgi

ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 2 aastat;

KarS § 68 alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 9 kuud ja14 päeva; KarS § 74 lg

1 ja 3 katseaeg 18 kuud.

4) Hannes Rõõm KarS § 415 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 418 lg 2 p

2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § § 418-1 lg 1 järgi ja karistamiseks

vangistusega 2 aastat; KarS § 420 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi

liitkaristust vangistus 2 aastat; KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1

aasta 8 kuud ja 23 päeva; KarS § 74 lg 1 ja 3 katseaeg 2 aastat.

5) Aare Reiman KarS § 415 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat; KarS § 414 lg 2 p 2

– § 22 lg 2 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja

karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 418-1 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2

aastat; KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristus vangistus 3 aastat; KarS § 68 alusel kandmata karistuseks

lugeda üks aasta 2 aasta 8 kuud ja 8 päeva; KarS § 74 lg 1 ja 3 katseaeg 3 aastat.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja

prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt

kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi,

mis

oleks

tinginud

kokkuleppemenetlusest

keeldumise

ja

prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega

ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 415 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase

vangistusega. KarS § 418 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. KarS § 4181 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 420 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistusega.

Kohus

ei

tuvastanud

asjaolusid,

mis

välistaksid

süüdistatavate

karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10875

krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus,

prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja

määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus

menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava Ville Drevingu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Ville Drevingu

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud

advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud

Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 25 180,70 krooni, 39 493,70 krooni,

21 436 krooni, 25 956,70 krooni, 28 181 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused

nähtuvad III kd tl 214.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit tuleb süüdistatavatel Ville

Drevingult, Vootele Kõivult, Hannes Rõõmult ja Aare Reimandilt vähendada sundraha ja

ekspertiistasu ½ võrra. Arvestades, et süüdimõistetu Ivar Poolak on töövõimetuspensionär, tuleb

sundraha ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) Ville Drevingult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni, riigi

õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12590.35

krooni riigi kasuks;

2) Vootele Kõivult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12978.35 krooni riigi kasuks;

3) Hannes Rõõmult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 14090.50 krooni riigi kasuks;

4) Aare Reimanilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 19746,85 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks

süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad IV köites tl 36 nimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada.

Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja

süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.

Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 aine või ese või organism konfiskeeritakse, kui selle omamiseks

vajalik luba puudub.

Tulenevalt asjaoludest, et põhjendatud konfiskeerida IV köites tl 37-38 nimetatud asitõendid.

Ville Dreving on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 18.12.2009.a., so 3 kuud ja 2 päeva.

KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale

vastab üks vangistuspäev. Seoses Ville Drevingule KarS § 74 kohaldamisega, tuleb talle

eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Ville

Drevingul kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva.

Vootele Kõiv on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 17.12.2009.a., so 3 kuud ja 1

päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistus-

päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Vootele Kõivule KarS § 74 kohaldamisega, tuleb talle

eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda

Vootele Kõivul kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva.

Ivar Poolak on viibinud eelvangistuses 22.09.2009.a. kuni 07.12.2009.a., so 2 kuud ja 16 päeva.

KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale

vastab üks vangistuspäev. Seoses Ivar Poolakule KarS § 74 kohaldamisega, tuleb talle

eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Ivar

Poolakul kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja14 päeva.

Hannes Rõõm on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 23.12.2009.a., so 3 kuud ja 7

päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistus-

päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Hannes Rõõmule KarS § 74 kohaldamisega, tuleb talle

kohaldatud tõkend vahi alla võtmine tühistada ning eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud

karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Hannes Rõõmul kandmata karistuseks 1 aasta 8

kuud ja 23 päeva.

Aare Reiman on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 07.01.2010.a., so 3 kuud ja 22

päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistus-

päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Aare Reimanile KarS § 74 kohaldamisega, tuleb talle

eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Aare

Reimanil kandmata karistuseks 2 aasta 8 kuud ja 8 päeva.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Helle Tamm

Kohtunik