3-20-2236/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2236

Haldusasi

OÜ Warren Safety kaebus Tallinna Transpordiameti

riigihanke

„Üleminek

LED

fooripeadele

2020“

(viitenumber 227589) alusdokumentidele

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Warren Safety (registrikood

10465545), volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina

Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) Tallinna Transpordiamet, volitatud

esindaja Urmas Tammiksaar

Menetlustoiming

Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine, muus osas

menetluse lõpetamine ja menetluskulu taotluse lahendamine

Muud selgitused

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Warren Safety kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse riigihangete

vaidlustuskomisjoni 05.11.2020 otsuse vaidlustuses nr 210-20/227589 põhjenduse

punktide 9.-9.2 tühistamist.

2. Jätta OÜ Warren Safety taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada Tallinna linna menetluse lõpetamise taotlus. Lõpetada haldusasja nr 3-

20-2236 menetlus.

4. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.11.2020 otsus vaidlustuses nr 210-

20/227589 osas, millega jäeti vaidlustus rahuldamata.

5. Tagastada OÜ-le Warren Safety kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot.

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

3-20-2236

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Transpordiamet

avaldas

21.09.2020

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Üleminek LED fooripeadele 2020“ (viitenumber

227589) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD),

sh tehnilise kirjelduse (edaspidi TK).

2. OÜ Warren Safety esitas 16.10.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, milles taotles TK punktide 3.6, 3.8, 5.6, 3.10.18 ja 3.10.3-3.10.6 vastavusse

viimist õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

3. VAKO 20.10.2020 otsusega peatati hankemenetlus (viitenumber 227589).

4. VAKO 05.11.2020 otsusega nr 210-20/227589 rahuldati vaidlustus osaliselt ning

kohustati hankijat viima RHAD lisa 1 TK punktid 3.18 ja 3.10.4-3.10.6 (kogumis) vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

5. OÜ Warren Safety esitas 16.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada VAKO 05.11.2020 otsus nr 210-20/227589 osas, milles vaidlustus jäi TK punkti

3.10.3 puudutavas osas rahuldamata; osas, milles VAKO põhjendas TK punkti 3.10.18

lubatavust ning menetluskulude osas. Lisaks taotleb kaebaja kohustada hankijat viima

riigihanke „Üleminek LED fooripeadele 2020“ (viitenumber 227589) alusdokumendid

kaebuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

6. Tallinna Halduskohtu 16.11.2020 määrusega võeti OÜ Warren Safety kaebus menetlusse

(resolutsiooni punkt 1) ning tunnistati vastustajaks Tallinna Transpordiamet (resolutsiooni

punkt 3).

7. Tallinna Halduskohtu 03.12.2020 määrusega määrati kaebuse läbivaatamiseks kohtuistung

14.12.2020 kell 11.00 (resolutsiooni punkt 1).

8. Vastustaja esitas 11.12.2020 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg

1 punkti 4 alusel, kuivõrd Tallinna Transpordiamet on oma 11.12.2020 käskkirjaga nr 1.-

16/20/24 tunnistanud hanke kehtetuks. Seejuures palus vastustaja menetluskulude tarbetu

suurendamise vältimiseks tühistada ka 14.12.2020 määratud kohtuistung.

9. Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 määrusega tühistati kaebuse läbivaatamiseks 03.12.2020

määrusega haldusasjas nr 3-20-2236 määratud kohtuistung 14.12.2020 kell 11.00 (resolutsiooni

punkt 1) ning kohustati kaebajat esitama hiljemalt 16.12.2020 seisukoht vastustaja 11.12.2020

esitatud menetluse lõpetamise taotlusele. Sama tähtaja jooksul oli kaebajal õigus esitada ka

menetluskulude taotlus.

10. OÜ Warren Safety esitas 16.12.2020 taotluse menetluse jätkamiseks TK punkti 3.10.3

õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 152 lg 2 alusel. Alternatiivselt palub kaebaja

VAKO 05.11.2020 otsuse tühistamist menetluse lõpetamisel ja menetluskulude väljamõistmist

vastustajalt. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Hankija on 27.11.2020 avaldanud RHAD, milles puudub TK p 3.10.18. Kaebaja on esitanud

kohtule seisukohad TK punkti 3.10.18 osas, juhul kui TK p 3.10.18 eemaldatakse TK-st

(kaebaja 26.11.2020 menetlusdokumendi punkt 1).

Kaebaja taotleb jätkuvalt VAKO 05.11.2020 otsuse tühistamist TK punkti 3.10.3 ja sellega

seotud vaidlustusmenetluse kulude jagamist puudutavates osades. Arvestades hankemenetluse

kehtetuks tunnistamist, soovib kaebaja TK punkti 3.10.3 õigusvastasuse tuvastamist. Hankija

ei ole tunnistanud TK punkti 3.10.3 õigusvastasust. Arvestades hankija senist tegevust puudub

3-20-2236

3(8)

igasugune mõistlik alus arvata, et hankija ei kehtesta tulevikus samasisulist (läätse diameeter

210 mm) nõuet, mis aga välistab kaebaja poolt pakkumuse esitamise. Samasisulise tingimuse

kehtestamisel tuleks kaebajal selle vaidlustamiseks uuesti kulutada aega ja raha (oluliselt

menetluskulu näol). Selliselt on kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastusnõude

menetlemiseks

ning

käesoleva

haldusasja

menetlemise

asemel

puudub

tõhusam

õiguskaitsevahend. Asjaolu, et hanke objekti kavatsetakse hankida, kinnitab mh menetlemisel

olev Tallinna linna 2021. a eelarve. Juhul, kui hankija ei vaidlusta kaebaja väiteid, et

konkreetsete fooritulede läätsede väljapaistvad osad on samasuured (käesoleval hetkel hankija

poolt nende asjaolude vaidlustamist ühestki menetlusdokumendist ka ei nähtu), siis on kaebaja

nõus haldusasja lahendamisega edasiselt kirjalikus menetluses. Kaebaja palub kohtul esitada

hankijale

mistahes

ebaselguse

välistamiseks

enne

kirjaliku

menetluse

määramist

vastavasisuline küsimus.

Juhul, kui kohus ei nõustu TK punkti 3.10.3 osas üleminekuga tuvastusnõudele, tuleb siiski

tühistada VAKO otsus TK punkti 3.10.3 osas samadel põhjustel nagu TK punkti 3.10.18

vaidlustatud põhjenduste osas, samuti muuta menetluskulude jaotust VAKO-s seoses

vaidlusega TK punkti 3.10.3 üle ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 512 eurot

ja õigusabikuludena 1032 eurot (st riigilõivuna 64 eurot ja õigusabikuludena 129 eurot enam).

Samuti tuleb hankijalt mõista kaebaja kasuks välja kõik käesoleva haldusasjaga seotud

menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel. Hankija on 27.11.2020 avaldatud muudatustega

tunnistanud TK punkti 3.10.18 kehtetuks ilmselgelt tulenevalt kaebuse esitamisest.

Kaebaja hinnangul on täiesti ebausutav, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse

põhjendused on tegelikud. Nimelt on hankija põhjendanud, et tulenevalt hankelepingu hiljemalt

18.12.2020 sõlmimise võimatusest puuduvad hankijal projekti elluviimiseks rahalised

vahendid. Tegelikkuses on avalikult kättesaadav Tallinna linna 2021. a eelarve, mille kohaselt

on planeeritud 2021. aastaks konkreetselt hanke objekti rahastamine ning seda üksnes Tallinna

linna enda eelarvest, summas 797 400 eurot.

11. Tallinna Halduskohtu 18.12.2020 kohtunõudega kohustati vastustajat esitama kaebaja

16.12.2020 menetlusdokumendile seisukoht hiljemalt 21.12.2020 kell 13.00.

12. Vastustaja esitas 21.12.2020 vastuse kohtunõudele, paludes jätta rahuldamata kaebaja

taotluse menetluse jätkamiseks. Vastustaja hinnangul tuleb menetluskuludest kaebaja kasuks

välja mõista üksnes VAKO 05.11.2020 otsusega välja mõistetud menetluskulud, muus osas

tuleb jätta menetluskulud kaebaja kandaja (HKMS § 108 lg 4). Oma seisukohta põhjendab

vastustaja järgmiselt.

Kuigi vastustaja on hankijana vastutav hangete läbiviimse eest, ei sõltu hanke finantseerimine

tema tegevusest. Eelarve eelnõu koostati ajal, mil Tallinna linnal oli teadmine, et riigieelarvelist

toetust on võimalik saada. Finantseerimine oli kajastatud 2021. aasta eelarves, kuna lepingu

täitmine ja finantseerimine olid planeeritud 2021. aastasse. Ekslikult oli eelarve eelnõus

märgitud finantseerimisallikaks linnaeelarvelised vahendid, tegelikkuses oleks finantseeritud

hanget riigieelarvest toetusena. Tallinna linnakassa juhataja esitas 10.12.2020 hankijale kirja,

milles palus kaaluda hanke kehtetuks tunnistamist, kuna selleks ajaks oli teada, et riigipoolset

finantseerimist projekti ajaraamidesse mittemahtumise tõttu ei toimu (vt 21.12.2020

menetlusdokumendi lisa 1). Hiljem, s.o Tallinna 2021. a eelarve eelnõu menetluse käigus leiti

selleks vajalikud finantsvahendid linna eelarvest (vt 21.12.2020 menetlusdokumendi lisa 2).

Kaebajal ei ole võimalik tuvastusnõudega saavutada taotletavat eesmärki. Kuna vastustajale

pole LED- fooride uue hanke läbiviimise aeg, ulatus ega muud asjaolud teada, ei ole kindel, et

hankija kehtestab ostetavatele fooripeadele (sh fooripea läätse läbimõõdule) samad tehnilised

3-20-2236

4(8)

nõuded, mis olid vaidlusaluses hankes. Vastustaja selgitab, et hanke tehnilised tingimused ei

sõltu üksnes hankija suvast, vaid eelkõige liikluskorraldusele ja fooridele seadustega ja

standarditega kehtestatud nõuetest, liikluskomisjonide (nii Vabariigi Valitsuse kui ka Tallinna

linna poolt loodud liikluskomisjoni) otsustest, fooride tehnoloogilisest arengust ja sellest

johtuvalt turul pakutavate fooride nomenklatuurist. Hankija põhjendatud kaalutlusotsusest

tulenevalt võivad muuhulgas fooripeade läbimõõdu nõuded olla 210 mm-st erinevad või samuti

210 mm, kuid teisel põhjendusel. Sellises olukorras ei ole käesolevas kohtumenetluses kaebaja

jaoks positiivne otsus (millele vastustaja vaidleb vastu, vt arvamuse punktid 15-17) vastustajale

õiguslikult siduv. Kaebajal on tõhusamad vahendid õiguste kaitseks tühistamiskaebuste näol

juhul, kui neid peaks tulevikus vaja minema.

Vastustaja ei vaidlusta kaebaja poolt läbiviidud läätsede mõõtmise tulemusi ega ka järeldust, et

vaadeldud erinevate fooripeade läätsede valgussignaale edastava osa läbimõõt on sama.

Vastustaja on nii VAKO-le kui ka käesolevas haldusasjas kohtule selgitanud, et 210 mm-se

läbimõõduga läätsedega fooripäid on turul rohkem, kui kaebaja väidab. Kaebaja ei ole

põhjendanud, et ta ei ole tegelikult suuteline pakkuma hankijale 210 mm-se läbimõõduga

läätsedega fooripäid. Vastustaja ei ole hanketingimustega rikkunud kaebaja õigusi ega

ahendanud põhjendamatult hanketingimustega konkurentsi.

Vastustaja ei pea juhul, kui kohus otsustab vaatamata vastustaja vastuväidetele menetlust

jätkata, põhjendatuks kaebaja poolt läbiviidud vaatluse kordamist kohtuistungil ja palub sel

puhul kohtumenetlust jätkata kirjalikus vormis.

Kaebuses vaidlustatud hanke alusdokumentide kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest. Seega ei pea vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine

13. HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

14. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud VAKO 05.11.2020 otsuse tühistamist põhjenduste

punktide 9.-9.2. osas. Nimetatud punktides analüüsis VAKO hankija TK punkti 3.10.18

õiguspärasust ning leidis, et TK punkti 3.10.18 ebaselguse kõrvaldamiseks on kohane vahend

TK muutmine; vaidlustaja ei ole vaidlustuses väitnud, et selget ja arusaadavat TK p 3.10.18

nõuet ei oleks vaidlustajal võimalik täita või see rikuks muul moel tema subjektiivseid õigusi;

kui pakkuja subjektiivsete õiguste rikkumine puudub, ei pea hankija ka vaidlustusmenetluses

põhjendama tingimuse vajalikkust (p 9.2.). Samas on VAKO rahuldanud vaidlustuse TK punkti

3.10.18 osas, mistõttu ei ole kaebaja vaidlustanud VAKO 05.11.2020 otsuse resolutsiooni TK

p 3.10.18 puudutavas osas.

15. HKMS § 267 lõike 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada riigihangete seaduse (RHS)

§ 185 lõigetes 2-4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO

otsuse peale. VAKO otsus on sarnane kohtuotsusega, mistõttu ei saa VAKO otsuse põhjendusi

vaidlustada eraldisseisvalt otsuse resolutsioonist (vt analoogia korras HKMS § 180 lg 1).

Seejuures ei ole kaebaja välja toonud, et VAKO otsuse põhjendused rikuks hankija RHAD-st

eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi. VAKO otsuse põhjenduse punktid 9.-9.2. on

järgimiseks kohustuslikud hankijale, kuid ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu

3-20-2236

5(8)

puudub kaebajal kaebeõigus VAKO 05.11.2020 otsuse punktide 9.-9.2 vaidlustamiseks ning

selles osas tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.

Menetluse lõpetamine

16. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust

haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb

(HKMS § 152 lg 2).

17. Tallinna Transpordiamet on oma 11.12.2020 käskkirjaga nr 1.-16/20/24 tunnistanud

vaidlusaluse hanke kehtetuks. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlustatud RHAD (sh

selle lisaks olev TK) on oma regulatiivsuse kaotanud ega riiva kaebaja subjektiivseid õigusi.

18. Kaebaja on taotlenud menetluse jätkamist TK punkti 3.10.3 õigusvastasuse tuvastamise

nõudes HKMS § 152 lg 2 alusel, mistõttu lahendab kohus esmalt kaebaja taotluse menetluse

jätkamiseks ning seejärel vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Nagu kohus 18.12.2020

kohtunõudes märkis, siis ei saa pelgalt haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendada ilmselgelt

põhjendatud huvi puudumist menetluse jätkamiseks.

19. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside

kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus

olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud; samuti on säte abiks kaebajale,

kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet

pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada; samas peab

tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik; see võib olla nii näiteks

juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude

või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus

tõhusalt kaitsta (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

20. Käesoleval juhul on kaebaja soovinud menetluse jätkamist, kuivõrd hankija kavatseb hanke

objekti hankida 2021. a ning puudub mõistlik alus arvata, et hankija ei kehtesta tulevikus

samasisulist nõuet (läätse diameeter 210 mm), mis välistab kaebaja poolt pakkumuse esitamise.

21. Vastustaja on küll asjakohaselt selgitanud, et hanke tehnilised tingimused mh

liikluskorraldusele ja fooridele seadustega ning standarditega kehtestatud nõuetest,

liikluskomisjonide (nii Vabariigi Valitsuse kui ka Tallinna linna poolt loodud liikluskomisjoni)

otsustest, fooride tehnoloogilisest arengust ja sellest johtuvalt turul pakutavate fooride

nomenklatuurist. Küll aga on väheusutav, et viidatud nõuded muutuksid märkimisväärselt

järgmisel aastal või enne, kui hankija jõuab järgmisel aastal hanke välja kuulutada. Seetõttu ei

pea kohus tõenäoliseks, et hankija kehtestaks sisuliselt uued nõuded fooripeade hanke

alusdokumentides. Sõltumata eeltoodust nõustub kohus vastustajaga, et juhul, kui hankija peaks

välja kuulutama uue hanke fooripeade hankimiseks ning kehtestama ka samasisulise nõude

(läätse diameeter 210 mm), siis on kaebajal tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend –

tühistamisnõue. Tuvastamisnõude rahuldamise tulemuseks on, et kohus tuvastab kohtuotsuse

resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse, mis aga ei mõjuta haldusakti kehtivust ega tulevikus

antavate haldusaktide sisu. Küll aga tühistamiskaebuse edukuse korral toob tühistamisnõude

rahuldamine kohtuotsuse resolutsioonis kaasa haldusakti tühistamise, st kehtivuse lõppemise.

Seega on tühistamiskaebus kui primaarnõue kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsel efektiivsem

õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus.

3-20-2236

6(8)

22. Kaebaja viidatud märkimisväärse raha- ja ajakulu osas märgib kohus, et tõhusa õiguskaitse

tagamiseks on seaduses sätestatud menetluskulude regulatsioon. See tähendab, et eduka

kaebuse korral on kaebajal õigus taotleda vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

Rõhutamist väärib ka asjaolu, et hankijal on kohustus seadust täita, sh ka võrdse kohtlemise,

mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3). Pelgalt soovi muuta vastustaja

halduspraktikat, on peetud eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argumendiks, millest ei

piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13).

23. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse HKMS § 152 lg 2 alusel

menetluse jätkamiseks TK p 3.10.3 tuvastamisnõudes. Seetõttu esinevad alused haldusasja

menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

24. Riigikohus on selgitanud HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 analoogse varasemalt kehtinud

HKMS § 24 lg 1 p 4 osas, et selle eesmärgiks on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel

vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mh selleks, et nendes

väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama (Riigikohtu

halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 9). Riigikohus lisas, et õigusselguse

tagamiseks ei ole HKMS § 24 lg 1 punkti 4 kohaldamisel piisav lugeda VAKO otsus RHS §

127 lg 41 alusel mittejõustunuks, vaid säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada

(Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 10). Toodud seisukohad

on asjakohased ka praegusel juhul kehtiva HKMS kohaldamisel.

25. RHS § 200 lõike 4 kohaselt jõustub VAKO otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja

möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Sama lõike teise

lause kohaselt, jõustub VAKO otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud

edasikaevatud osaga. Viidatud sätte viimase lause kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud

VAKO otsusega selle vaidlustamata osas.

26. Käesoleval juhul on VAKO 05.11.2020 otsus jõustunud osas, millega vaidlustus rahuldati

ning vastavas osas menetluskulude jagamises (VAKO 05.11.2020 otsuse resolutsiooni punktid

1-2). Seega tuleb VAKO 05.11.2020 otsus tühistada osas, millega jäeti kaebaja vaidlustus

rahuldamata. Vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist õigusaktid ette ei näe,

mistõttu ei muutu selles osas VAKO 05.11.2020 otsus.

27. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasjas nr 3-20-2236 menetluse.

Menetluskulude jaotus

28. Kaebuse esitamisel kaebaja poolt tasutud riigilõiv kuulub kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4

alusel tagastamisele. Seega tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 1280 eurot.

29. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

30. Haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahelise seose väljaselgitamiseks

tuleb

hinnata

sisuliselt,

millistel

asjaoludel

haldusakt

kehtetuks

tunnistatakse.

Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal.

31. Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud oma 11.12.2020 menetlusdokumendis, et

Tallinna Linnavolikogu võttis 03.09.2020 vastu otsuse nr 67 „Investeeringutoetuse projektide

3-20-2236

7(8)

esialgse nimekirja kinnitamine ja volituste andmine linna finantsteenistusele“1, mille punktiga

85 lisati vaidlusalune hange investeeringutoetuse taotlemiseks vastavalt riigihalduse ministri

15.05.2020 määrusele nr 19 „COVID-19 eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksusele

investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning

kasutamise tingimused ja kord“2. Vastustaja lisas, et kuna lisaks käesolevale haldusasjale on

sama hanke tehnilised tingimused vaidlustatud ka VAKO-s (vaidlustus esitati 09.12.2020), on

ilmselge, et 18.12.2020 ei ole võimalik esitada taotluse saamiseks hankelepingut, mistõttu

puuduvad hankelepingu täitmiseks vajalikud finantsvahendid. Tallinna Linnakassa juhataja

esitas

Tallinna

Transpordiametile

10.12.2020

taotluse

hankemenetluse

kehtetuks

tunnistamiseks ülaltoodud põhjusel.

32. Nähtuvalt kohtule esitatud Tallinna Transpordiameti 11.12.2020 käskkirjast nr 1.-16/20/24

„Avatud riigihanke „Üleminek LED fooripeadele 2020“ (viitenumber 227589) hankemenetluse

kehtetuks tunnistamine“ tunnistati riigihanke „Üleminek LED fooripeadele 2020“ (viitenumber

227580) hankemenetlus kehtetuks seoses hanke finantseerimise võimatuks muutumisega

(riigihangete seadus § 73 lg 3 p 6) (punkt 1) (vastustaja 11.12.2020 menetlusdokumendi lisa 2).

33. Vastavalt riigihalduse ministri 15.05.2020 määruse nr 19 „COVID-19 eriolukorras

kohaliku omavalitsuse üksusele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud

tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord“ (redaktsioon kehtivusega

31.10.2020-18.12.2020; edaspidi määrus nr 19) § 7 lõikele 1 tuleb toetuse väljamaksmiseks

esitada määruse nr 19 § 6 lõikes 1 nimetatud käskkirja kantud projekti teostamise leping,

tellimuse kinnitus või arve hiljemalt 2020. a 18. detsembril. Samuti nähtub riigihangete

registrist, et 07.12.2020 on esitatud VAKO-le vaidlustus riigihankes viitenumbriga 227589.

34. Kaebaja on seadnud kahtluse alla vastustaja selgitused hanke kehtetuks tunnistamise

põhjustest, kuivõrd Tallinna linna 2021. a eelarvest nähtuvad rahalised vahendid samasisulise

hanke korraldamiseks 2021. a ning hanget finantseeritakse linna enda rahalistest vahenditest.

35. Vastustaja on 21.12.2020 menetlusdokumendis märkinud selles osas järgmist. Kuigi ta on

hankijana vastutav hangete läbiviimise eest, ei sõltu hanke finantseerimine tema tegevusest;

eelarve eelnõu koostati ajal, mil Tallinna linnal oli teadmine, et riigieelarvelist toetust on

võimalik saada; finantseerimine oli kajastatud 2021. aasta eelarves, kuna lepingu täitmine ja

finantseerimine olid planeeritud 2021. aastasse; ekslikult oli eelarve eelnõus märgitud

finantseerimisallikaks linnaeelarvelised vahendid, tegelikkuses oleks finantseeritud hanget

riigieelarvest toetusena; Tallinna linnakassa juhataja esitas 10.12.2020 hankijale kirja, milles

palus kaaluda hanke kehtetuks tunnistamist, kuna selleks ajaks oli teada, et riigipoolset

finantseerimist projekti ajaraamidesse mittemahtumise tõttu ei toimu; hiljem, s.o Tallinna linna

2021. a eelarve eelnõu menetluse käigus leiti selleks vajalikud finantsvahendid linna eelarvest

(vastustaja 21.12.2020 menetlusdokumendi lisa 2).

36. Nähtuvalt kohtule esitatud Tallinna linnakassa juhataja 21.12.2020 kirjast on linnakassa

juhataja selgitanud, et riigihanke „Üleminek LED fooripeadele 2020“ viitenumber: 227589“

finantseerimine oli kavandatud vastavalt riigihalduse ministri 15.05.2020 määrusele nr 19

vahenditest; kuna nimetatud käskkirja kantud projekti teostamise leping tuli ministeeriumile

esitada hiljemalt 2020. aasta 18. detsembril ning 10.12.2020 oli ilmne, et tulenevalt nimetatud

hangetega seonduvatest vaidlustest ei ole selleks ajaks enam võimalik jõuda eduka pakkuja

selgitamiseni ning kaovad võimalused nimetatud hanke finantseerimiseks eeltoodud allikast,

siis tegime ettepaneku viidatud hange tühistada; linna eelarve projektis oli finantseerimise

1 Kättesaadav internetiaadressilt:

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=143680&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

2 Kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072020004?leiaKehtiv

3-20-2236

8(8)

allikaks ekslikult näidatud linna enda eelarvelistest vahendid; Tallinna Linnavolikogu võttis

17.12.2020 vastu linna 2021. aasta eelarve ning nägi selles ette LED fooripeadele üleminekuks

finantsvahendid linna enda eelarvelistest vahenditest; sellest tulenevalt on alates 01.01.2021

eelarvelised vahendid LED fooripeade hankimiseks olemas.

37. Eeltoodust lähtuvalt puudub vaidlus, et Tallinna linna 2021. a eelarves on ette nähtud LED

fooripeadele üleminek, mida finantseeritakse linna enda eelarvelistest vahenditest (eelarves

lühend LE). Küll aga on oluline seejuures asjaolu, et Tallinna linna 2021. a eelarve on vastu

võetud 17.12.2020, s.o peale käesolevas asjas vaidlustatud hanke kehtetuks tunnistamist

(11.12.2020). Kohtul puudub alus kahelda, et linn soovis finantseerida kõnesolevat hanget riigi

poolt eraldatava toetuse vahenditest (vt Tallinna Linnavolikogu 03.09.2020 otsus nr 67;

Tallinna linnakassa juhataja 10.12.2020 ja 21.12.2020 kirjad). Samuti on usutav, et olukorras,

kus toetuse saamise tingimuseks oli hankelepingu sõlmimine hiljemalt 18.12.2020 ning on

üldteada, et kohtumenetlus võib kesta kauem kui 45 päeva (HKMS § 275 lg 2), seda enam, et

VAKO-le oli esitatud ka veel teine vaidlustus 07.12.2020, on usutav, et vastustaja tunnistas

hanke kehtetuks, kuivõrd puudus võimalus taotleda riigihalduse ministri määruse nr 19 alusel

selleks toetust. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks linn pidanud kajastama eelarve projektis

LED fooripeadele ülemineku finantseerimise linna enda eelarvest, kui selleks on võimalik

taotleda toetust riigi vahenditest.

38. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankija ei ole tunnistanud kõnesolevat hanget kehtetuks

kaebuse esitamisest tingituna, vaid asjaolust, et toetuse taotlemine enam võimalik ei olnud.

39. Sellest lähtuvalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108

lg 4, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik