2-18-9539/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. detsembril 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei

ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-9539

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi V. V. vastu võla, intressi ja viivise

saamiseks

Hagihind

2145,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn)

Kostja: V. V. (isikukood xxxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi V. V. vastu võla,

intressi ja viivise saamiseks

2. Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks

põhivõlgnevus 1052,34 eurot, intress 110,40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 521,94 eurot, kokku

1684,68 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli

eurot ja 68 senti)

3. Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks viivised

alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34

eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12%

iga tasumisega viivitatud päeva eest

Menetluskulude jaotus

1. Jätta BB Finance OÜ menetluskulud V. V. kanda

2. Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks

menetluskuluna riigilõiv 500 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 679 eurot, kokku 1179 (üks tuhat ükssada

seitsekümmend üheksa) eurot.

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb V.

V.lt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1179 eurot) BB Finance OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses

4. Jätta rahuldamata BB Finance OÜ avaldus summas 891

eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel, va juhul

kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja

vaidlustatav summa ületab 200 eurot

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis 10.10.2016 BB Finance OÜ-ga (endine ärinimi Raha24 OÜ) laenulepingu nr

xxxx. BB Finance OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.05.2017, kuna kostja ei

täitnud lepingujärgseid maksekohustusi tähtaegselt. Hageja palub kostjalt välja mõista tema

kasuks põhivõlgnevuse 1052,34 eurot, intressi 110,40 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 521,94 eurot ning viivised alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34

eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 31.08.2018 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Harju Maakohus 01.11.2018

rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt, hageja esitas apellatsioonikaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus 12.12.2018 tühistas Harju Maakohtu 01.11.2018 tagaseljaotsuse, saatis

asja täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule ning märkis, et

menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Kohtuotsuse põhjendused

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges

kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

3. Lepingu

sisust

ja

olemusest

nähtuvalt

on

kostjaga

sõlmitud

10.10.2016

tarbijakrediidileping, mida tõendavad leping nr xxxx ja Euroopa Tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht. Kostjale väljastati kokku laenu summas 1499,47 eurot. Laenuleping

öeldi üles alates 25.05.2017, kuna kostja rikkus korduvalt lepingujärgseid maksekohustusi

ning ei likvideerinud võlgnevust ka hageja poolt antud täiendavate tähtaegade jooksul.

Hagiavaldusest nähtub, et täielikult on tasutud osamaksed 09.11.2016-07.02.2017, osaliselt

on tasutud osamakse 09.03.2017 ja täielikult tasumata osamaksed alates 08.04.2017. Hagi

esitamise seisuga oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 1052,34 eurot.

4. Laenulepingu põhitingimuste järgi on aastane intressimäär 46,3% ja krediidikulukuse määr

58,44%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

5. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 25.05.2017. Hageja on arvestanud intressi

lepingus kokkulepitud määras, so 46,3% aastas esimesest täielikult tasumata osamaksest

09.03.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 08.05.2017 kogusummas

110,40 eurot järgmiselt: 09.03.2017 osamakse tasumata intress 41,37 eurot 08.04.2017

osamakse tasumata intress 36,86 eurot 08.05.2017 osamakse tasumata intress 32,17 eurot.

Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

7. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohta on hageja kohtule esitanud

põhitingimused ja üldsätted. Üldtingimuste punkti 1.4. kohaselt juhindutakse

põhitingimuste ja üldtingimuste vastuolu korral põhitingimustes sätestatust. Seega tuleb

esmalt lähtuda põhitingimustes kokku lepitust. Põhitingimuste teisel leheküljel 8.4 punkti

järel on märgitud, et maksete tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda

tasumata kohustuselt viivist 0,75% päevas, s.o 273,75% aastas kuni nõude kohase

täitmiseni. Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud

erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on

sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et hageja ja kostja

vahel on vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12 viivise määraks lepingus

kokkulepitud intressimäär 46,3% aastas.

8. Eeltoodust tulenevalt on põhitingimustes kokkulepitud viivisemäär 273,75% aastas tühine

ja kaldub tarbija kahjuks seadusest kõrvale (VÕS § 421), kuna see ületab nii seadusjärgset

(8% aastas) kui ka kokkulepitud intressimäära (46,3% aastas). Kuivõrd põhitingimustes

kokku lepitud viivisemäär on tühine ega saa seetõttu olla aluseks viivise nõudmisel, kuulub

kohaldamisele üldsätete punkt 11.12, mille kohaselt kui klient ei tagasta rahalisi vahendeid

tähtaegselt, tasub ta lepingus sätestatud intressimääras tähtaegselt tasumata summalt iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Nimetatud kokkulepe vastab VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd

nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib

tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud

intressimäärale. Hageja on arvestanud alates lepingu ülesütlemisest, so perioodi

26.05.2017-20.06.2018 eest viivist 521,94 eurot viivisemääraga 46,3% aastas. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud viivised 521,94 eurot kui

ka viivised alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34 eurot täitmiseni

lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

11. Hageja on maakohtus kantud kulude kohta esitanud menetluskulude nimekirja

hagiavaldusega ja täpsustanud esindaja toiminguid ja toimingutele kulunud aega

29.06.2018 ning ringkonnakohtus kantud kulude kohta on esitatud menetluskulude

nimekirja 25.11.2020. Käesolevas tsiviilasjas on hageja 20.06.2018 tasunud hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 250 eurot ja apellatsioonikaebuse esitamisel 28.11.2018 summas 250

eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 500 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale

hüvitada.

12. Hageja palub õigusabikulude hüvitamist maakohtus 970 euro ulatuses, sh tasu ilma

käibemaksuta on 776 eurot ja käibemaks 194 eurot. 29.06.2018 esitatud menetluskulude

nimekirja täpsustusest nähtub, et maakohtus kantud summa sisaldab käibemaksu ja hageja

on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliameti e-päring kinnitab,

et hageja on käibemaksukohustuslane alates 15.06.2007. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja ta ei ole esile toonud muid

põhjuseid, miks ta ei saa käibemaksu kuludelt tagasi arvestada, siis õigusabikuludelt tasutud

käibemaksu ei hüvitata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja kohaselt

(esitatud 25.11.2020) on lepingulise esindaja tasu kokku 600 eurot ilma käibemaksuta.

13. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–

100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna Ringkonnakohtu

22.03.2019 määrus tsiviilasjas 2-17-13321, p 11). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

ilma käibemaksuta on maakohtus 97 eurot (776 eurot/8 tunniga) ja ringkonnakohtus 120

eurot tund. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas, peab kohus käesolevas tsiviilasjas

põhjendatud tunnihinnaks nii maa- kui ka ringkonnakohtus 97 eurot.

14. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et alusdokumentidega tutvumisele ja nõude analüüsile

on kulunud 4 tundi, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 4 tundi, 01.11.2018

kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund ning apellatsioonikaebuse koostamisele 4

tundi. Arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning seda, et tegemist on

tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hageja esindaja puhul on tegemist masshagide

esitajaga, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on

ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtus 3 tunni ulatuses. Arvestades, et

01.11.2018 otsuse puhul on tegemist tagaseljaotsusega, millel puudub põhjendav osa, peab

kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus 4 tundi. Arvestades

põhjendatud tunnitasu 97 eurot ja põhjendatud ajakulu 7 tundi (3+4) mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 679 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik