2-18-16898/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Reena Nieländer

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. detsember 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16898

Tsiviilasi

Liveron Invest OÜ hagi Osaühing Carmus vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Liveron Invest OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9887,6 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Liveron Invest OÜ (registrikood

12225879), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Kostja (vastustaja) Osaühing Carmus (registrikood

10569824), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus

Kattel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10. detsembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Liveron Invest OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Liveron Invest OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 9. novembril 2018 Osaühing Carmus

(kostja) vastu hagi, 22. jaanuaril 2019 hagi täienduse ja 15. juulil 2019 hagi tervikteksti. Hagi

tervikteksti kohaselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 8609,55 eurot,

nõudelt 7169,55 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 589,28 eurot ning edasiulatuva viivise

alates hagi tervikteksti esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise nõudelt 1440 eurot alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Hageja väitel leppis ta 2018. a kevadel kostjaga kokku, et kostja teeb hooldustöid hageja

sõiduautole Porsche Panamera 4S. Hageja huvi oli, et kostja teeks sõidukile tehnilise kontrolli

enne pikemat reisi Hispaaniasse. Sõiduki tehnilise olukorra kohta kaebusi ei olnud. Pärast

teenindusest lahkumist sai sõidukiga sõita umbes 30 kilomeetrit, kui armatuurlaual süttisid

mitmed hoiatustuled, mootoritöö oli häiritud, nelikvedu ei töötanud ning käigukast vahetas

käike tavapäratult järsku. Sõiduk viidi ülevaatuseks tagasi teenindusse. Pärast proovisõite ja

ülevaatust anti sõiduk kliendile üle ja kinnitati, et sõiduk on tehniliselt korras. Ühtlasi selgitati,

et tõrked tekkisid ajutise tarkvaraprobleemi tõttu. Samal päeval hakati sõidukiga Hispaania

poole sõitma. Leedus süttis armatuuril mootori veateade, millest teavitati telefoni teel

viivitamatult kostjat. Koos otsustati, et kuna sõiduk töötas, võib sellega edasi sõita ning

võimaluse tekkides lasta auto Porsche esinduses üle vaadata. Hispaaniasse jõudes oli armatuuril

mitmeid veateateid. Sõidukit remonditi Hispaanias. Sõiduk oli Hispaanias 7 kuud, mille jooksul

ei olnud võimalik seda kasutada. Vahepealse aja jooksul suheldi kostja töötaja EL-ga, kes ütles,

et ilmselt tekkisid probleemid nende mehaaniku hooletult tehtud tööde tõttu, mille tagajärjel

tekkis õlileke diferentsiaalist ning selle tulemusel said kahjustada vahetamist vajanud osad.

Kostja tunnistas enda viga ning palus esitada kahjunõude, mida hageja esindaja MS ka

29. aprillil 2018 tegi. Kahju hüvitamiseks esitati 941,09 euro suurune remondiarve õlilekete

eemaldamise eest ja 7501 euro suurune arve esisilla remondi eest. Hageja esitas kostjale

6. juulil 2018 täiendava kahjunõude, milles vähendas kahjunõuet piduriketaste vahetamisega

seotud kulude võrra. Kostja kindlustusandja nõustus 6. juuli 2018. a otsusega hüvitama hagejale

4275,12 eurot.

1.2. Kostja on tema töötaja AJ ja esindaja EL selgitustega kostja kindlustusandjale ning

25. aprilli 2019 e-kirjaga loobunud vastuväidetest hageja kahjunõudele. Tegemist on

deklaratiivse võlatunnistusega.

1.3. Selleks, et kindlustusandjal oleks võimalik sõiduki ja selle puudustega tutvuda, tuli

sõiduk transportida Hispaaniast Eestisse. Ka kostja soovis sõiduki transportimist Eestisse.

Sõiduki Eestisse transportimise kulu on 1440 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust, loobunud vastuväidetest ega nõustunud

hageja kahjunõudega.

2.2. Ebaõige on hageja väide, et poolte kokkuleppe sisuks oli auto täielik tehniline kontroll ja

kordaseadmine. Pooltel oli kokkulepe sõidukile konkreetsete tööde teostamiseks. Kostja tegi

kokkulepitud tööd. Kostja ei pidanud tagama, et sõidukil enam rikkeid ei esine või et sõiduk

edaspidi enam ei kulu. Hageja on jätnud tööde eest 2608,2 eurot tasumata.

3 (10)

2.3. Hageja nõutavatel kuludel ei ole vältimatut põhjuslikku seost kostjale etteheidetava

rikkumisega. Kuigi ülevaatuse tegemisel võisid ühe töö käigus kostja töötaja hinnangul jääda

esisilla reduktori poldid õige jõuga kinni pingutamata, ei põhjustanud see otseselt ja vahetult

sõiduki kahjustumist, sest kaheksast poldist koosnev poltliide lõdveneb sõidu käigus

aegamööda, mitte ei paisku lahti ühekorraga. Juba Leedus ilmnenud lõtk viis reduktori

purunemiseni alles Hispaanias. Järelikult on kostjale etteheidetav üksnes esidiferentsiaali

reduktori poltliite poltide kinni pingutamata jätmine, mille kõrvaldamiseks piisanuks reduktori

poltide pealekeeramisest. Ülejäänud kulu on hageja tegevuse tagajärg, kuna hageja ei

katkestanud probleemide tekkides sõitu ega pöördunud lähimasse Porsche esindusse, vaid sõitis

autoga veel 4000 km. Kahjunõue tuleks seoses hageja tegevusega vähendada nullini. Hageja

võttis endale riski, et sõiduk kahjustub, kui sellega lähimasse töökotta pöördumise asemel sõita

4000 kilomeetrit. Kui hageja oleks läinud autoga lähimasse Porsche esindusse, oleks piisanud

diferentsiaali kahjustuste tekkimise ennetamiseks reduktori kinnituspoltide pingutamisest ning

sõidukil ei oleks esisilla kahjustusi tekkinud. Esisilla reduktori poltide kinnitamine Leedus või

Poolas maksnuks ca 1200 eurot. Kostja on hagejale tasunud 4875,12 eurot, mis ületab kostja

tegevusega põhjuslikus seoses olla võiva kahju. Järelikult on kostja hagejale kahju hüvitanud.

Lisaks on sõiduki Eestisse transportimise kulu tõendamata. Kostja ei ole tellinud ega soovinud

sõiduki transporti Eestisse. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta nõuda

remondiarvetel sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna tagastamist, mistõttu ei pea kostja

hagejale hüvitama käibemaksu.

2.4. Hagi rahuldamisel palus kostja tasaarvestada tema töövõtulepingust tulenev nõue

2608,2 eurot ja sellelt alates 8. märtsist 2018 arvestatav seadusjärgne viivis hageja nõuetega.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb lugeda võimalikud hageja rahalised nõuded kostja vastu

lõppenuks.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 6. märtsi 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid lepingu, millega kostja kohustus tegema töid hageja

sõidukile ning hageja maksma kostjale selle eest tasu. Maakohus tuvastas sõiduki kasutaja HB

5. veebruari 2018 kostjale saadetud e-kirja alusel, et pooled leppisid kokku, et kostja kõrvaldab

sõiduki järgmised puudused: niiskuse külje suunatules, puuduse juhipoolse küljeakna

liikumisega, roolivõimu õli vähesuse, tagumiste klotside vahetuse, PE tõsteklotsi lahtisuse,

õlilekke mootori all, eesmise suure põhjakatte kinnitamise, niiskuse vasakpoolsetes

numbrituledes, rihma pinguti amordi vahetuse ja mootori õlivahetuse.

3.2. Asjatundja RP arvamusest 848/2018 ja selle täiendusest 848/2018-1 nähtuvalt tegi kostja

tööd perioodil 21. veebruaril 2018 kuni 28. veebruar 2018. Tööde käigus eemaldas kostja

mootori, käigukasti ja esisilla reduktori. Pooled ei vaidle, et tööd hõlmasid esidiferentsiaali

tagasi paigaldamist. Hispaania töökojas tuvastati 8. märtsil 2018, et esisilla reduktor on jäänud

lahti. Kostja kindlustusandja 6. juuli 2018. a otsuse järgi tegi hageja sõiduautole töid kostja

töötaja AJ. Töötaja selgitas, et ta keeras mootori küljest ära reduktori ja paigaldas selle tagasi.

On võimalik, et purunenud esimene diferentsiaal jäi õige pingutusjõuga kinnitamata. Maakohus

tuvastas asjatundja arvamuse ning kindlustusandja otsuse alusel, et kostja paigaldas poldid

tagasi selliselt, et reduktor ei olnud mootori külge kinnitatud jäigalt. Kuivõrd esidiferentsiaal

paigaldati tagasi viisil, mis ei võimaldanud sõidukit, seda kahjustamata kasutada, ei olnud töö

tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja rikkus lepingut, kuna jättis reduktori poltidega

jäigalt kinnitamata.

3.3. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et 25. aprilli 2018 e-kiri on deklaratiivne võlatunnistus,

millega kostja loobus vastuväidetest. Sellest e-kirjast ei nähtu, et kostja võttis kohustuse

hagejale kahju hüvitada. Kostja palus üksnes esitada nõue ning viitas kindlustuse olemasolule.

4 (10)

Lisaks ei nähtu poolte ülejäänud 2018. a märtsist kuni aprillini toimunud kirjavahetusest ega

21. septembri 2019 kättesaamiskinnitusest, et kostja võttis kohustuse hagejale kahju hüvitada.

Kostja kirjutas 4. aprillil 2018, et võtab õlilekke eemaldamise enda kanda, kuid kokku ei

lepitud, millised tööd ja millistes summades on selleks vajalikud. Lisaks ei saa kostja avaldada

kindlustusandjale kui kolmandale isikule antud selgitusega, tahet osaliselt loobuda

vastuväidetest hageja kahju hüvitamise nõudele.

3.4. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised kahjustused sõidukile tekkisid.

Lisaks ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu lepingurikkumise ning hagejal

väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et valesti paigaldatud diferentsiaal

tekitas iga väidetava kahjustuse ning et tehtud tööd olid vajalikud kahjustuste kõrvaldamiseks.

3.5. Maaohus tuvastas asjatundja arvamuse alusel, et arvel nr 000044 märgitud remonttööd ei

olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada kahjustused, mis tekkisid sellest, et kostja jättis reduktori

poltidega jäigalt kinnitamata. Lisaks tuvastas maakohus asjatundja arvamuse alusel, et arvel nr

000067 märgitud töödest olid vajalikud kostja lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahjustuste

kõrvaldamiseks tööd kogusummas 4925,94 eurot (ilma käibemaksuta).

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et transpordikulu 1440 eurot oli vajalik kahju ulatuse

kindlaks tegemiseks. HB ütluste kohaselt soovisid nii EL kostja esindajana kui ka

kindlustusandja sõiduki toomist Eestisse ülevaatamiseks. EL ütluste kohaselt ei ole ta rääkinud

HB-ga auto Eestisse toomisest. Järelikult on tunnistajate HB ja EL ütlused vastuolus osas, mis

puudutab väidetavat kokkulepet sõiduki Eestisse toomise kohta. Ei ole alust pidada ühe

tunnistaja ütluseid teise tunnistaja ütlustest usaldusväärsemaks. Järelikult ei ole hageja

tõendanud, et tal oli kostjaga kokkulepe sõiduki Eestisse toomise kohta või et kostja seda

soovis. Lisaks ei nähtu asjas esitatust, et sõiduk oli vaja tuua Eestisse seoses kindlustusandjaga.

Kindlustusandja otsus kahju hüvitamise kohta on tehtud 6. juulil 2018. Transpordiarve esitati

septembris. Kindlustusandja otsus on tehtud lähtuvalt hageja esitatud nõuetest ja kostja

selgitustest. Otsuses ei ole märgitud, et kindlustusandja oleks sõiduki üle vaadanud või sooviks

seda teha hüvitamise ulatuse määratlemiseks tulevikus. Hageja väljatoodu, et kindlustusandja

vaatas sõiduki üle pärast selle Eestisse saabumist, ei muuda asjaolu, et kindlustusandja otsus

hüvitamise kohta oli tehtud juba 2018. a juulis.

Järelikult tekkis hagejale seoses kostjapoolse lepingurikkumisega kahju 4925,94 eurot, s.o arvel

nr 000067 kajastuvad kulutused sõiduki parandamiseks ilma käibemaksuta.

3.6. Maakohus nõustus kostjaga, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 2

alusel. Hageja oleks saanud kahju olulises ulatuses ära hoida, kui sõiduki kasutaja oleks

pöördunud lähimasse Porsche esindusse, kui sõidukiga tekkisid probleemid. HB ja EL

telefonikõne salvestiselt selgub, et sõidukiga tekkisid probleemid, kui HB hakkas Leetu

jõudma. Nimelt süttis mootorituli. Asjatundja täiendava arvamuse kohaselt näeb sõiduki

kasutusjuhend ette, et kui kollane mootori kujutisega märgulatern põleb, peab sõiduki juht

pöörduma esimesel võimalusel kvalifitseeritud remonditöökotta. Järelikult käitus HB vastavalt

kasutusjuhendile, kui helistas tule süttimisel kostja töötajale ning küsis nõu. Telefonivestluses

ei hoiatanud EL HB kahju tekkimise ohu eest, kui ta kas jätkab sõitmist või ei pöördu

viivitamatult esindusse. Järelikult ei ole sõiduki kasutajale etteheidetav, et ta ei katkestanud

sõitu ega pöördunud viivitamatult Leedu Porsche esindusse vahetult pärast seda, kui mootorituli

süttis. Pärast telefonivestlust sõitis hageja umbes 300 kilomeetrit Leedust Poolani, kui hakkasid

ilmnema täiendavad vead. HB saatis EL-le 2. märtsil 2018 kell 12.08 e-kirja, et nüüd mootor

juba loperdab ja jõnksutab, käiguvahetus oli imelik ning kohati sellise jõnksuga nagu midagi

lendaks laiali. EL palus HB-l kella 12.23 e-kirjaga esimesel võimalusel pöörduda Porsche

esindusse. Sõiduki kasutaja lähimasse Porsche esindusse ei pöördunud, vaid sõitis

Hispaaniasse.

5 (10)

3.7. MA ütluste kohaselt annab diferentsiaali probleemidest märku mehaaniline ragin või

kolin. Asjatundja RP on täiendavas arvamuses märkinud, et poltliite lõtvumisel pole esisilla

reduktor mootori külge enam jäigalt kinnitatud ning tekib lõtk, mis väljendub käiguvahetusel,

kiirendamisel ja aeglustamisel kostuvates kolksatustes. Lõtku tõttu tekivad löökkoormused

kanduvad edasi sõiduki konstruktsioonidele ning on sõidukis viibijatele kuuldavad ja tuntavad.

HB ei ole 2. märtsi 2018 e-kirjas kirjeldanud raginat ega kolinat, mis MA ütluste kohaselt

viitaksid vigasele diferentsiaalile. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et diferentsiaal oli

pöördumatult kahjustatud juba Leedu piiril. Diferentsiaal lõtk oli 2. märtsil 2018 veel piisavalt

vähene, juht seda ei tajunud. Samas ei võimalda see järeldada, et esinduses ei oleks poltide

ebapiisav kinnitatus ilmnenud. HB viitas e-kirjas probleemidele mootori ja käigukasti töös. MA

selgitas, et kui käigukast ei vaheta käike sujuvalt, siis Porsche esinduses rikke kõrvaldamiseks

käigukasti ei remondita, vaid see vahetatakse välja. Kui HB oleks pöördunud esindusse, oleks

sõiduk käigukasti vahetamiseks üles tõstetud. Sõiduki üles tõstmisel oleks ilmnenud, et

diferentsiaal on lahti. Järelikult kui sõiduki kasutaja oleks pöördunud 2. märtsil 2018 Porsche

esindusse, oleks selgunud, et poldid on kinnitatud ebapiisavalt.

3.8. Asjatundja arvamusest selgub, et enne, kui esisilla reduktori korpus oli purunenud,

piisanuks kostja puudusega töö parandamiseks sellest, kui reduktori kinnituspolte oleks

pingutatud. Sellise töö maksumus on asjatundja täiendava arvamuse kohaselt Baltikumis ja

Poolas suurusjärgus 1190,68 eurot. Kuna sõiduki kasutaja jättis 2. märtsil 2018 pöördumata

lähimasse Porsche esindusse ehk tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, esineb alus

kahjuhüvitise vähendamiseks 1190,68 euroni. Sõiduki kasutajalt võis lähimasse Porsche

esindusse pöördumist oodata, sest kostja oli e-kirjas sellele vajadusele sõiduki kasutaja

tähelepanu juhtinud. Lisaks on mõistlikule isikule arusaadav, et olukorras, kus armatuuril põleb

mootorituli ning mootor loperdab käike vahetades selliselt, nagu midagi lendaks kohe laiali, on

alust pöörduda viivitamatult teenindusse.

3.9. Kostja esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt on kostja hagejale 4. septembril 2018

tasunud 4875,12 eurot vastavalt kindlustuse otsusele. Kindlustuse otsus hõlmab remondiarvelt

nr 000067 nähtuvaid kulutusi. Järelikult on kostja hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Hageja

on arvestanud seoses arvega nr 000067 viivist seaduses sätestatud määras alates 6. juulist 2018.

Hageja võimalik viivisenõue perioodi 6. juuli 2018 kuni 4. septembri 2018 eest on kostja

makstud hüvitisega hagejale igal juhul täidetud.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse

norme.

4.2. Maakohus leidis valesti, et kostja ei ole deklaratiivse võlatunnistusega loobunud

vastuväidetest hageja nõudele. Maakohus leidis ebaõigesti, et oma kohustuse möönmine

25. aprilli 2018 e-kirjas, hiljem oma vastutuses ning hageja nimetatud kahju ulatusega nõustuva

seisukoha esitamine kindlustusandjale, ei kujuta kostja deklaratiivset võlatunnistust. Kostja

taganemine hagejale antud deklaratiivsest võlatunnistusest ja hilisem täiendavate vastuväidete

otsimine, on vastuoluline käitumine, mis peaks VÕS § 6 kohaselt olema välistatud.

4.3. Maakohus tuvastas ebaõigesti puudustega tööga põhjustatud kahju suuruse.

Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, mis põhjusel käsitles maakohus ekspert RP arvamust lõpliku

tõena. Ekspert RP võis arvata, et mootorikarteri tihendustööd ei seondu diferentsiaali puuduliku

kinnitamisega. Samas tuli kostja esindaja EL ütluste kohaselt diferentsiaali remondiks

eemaldada nii mootor kui käigukast, mis loob otsese seose mootori ja diferentsiaali vahel.

Arvestades kostja varasemat vastutuse omaksvõttu, pidi kohus RP arvamuse kõrvale jätma.

6 (10)

Maakohus jättis 8. novembri 2019 istungil rahuldamata hageja 15. juuli 2019 taotluse AJ ja EL

kindlustusandjale edastatud selgituste terviktekstide väljanõudmiseks. Maakohus on otsuse

tegemisel siiski väljavõtteid nendest tõenditest hinnanud ning teinud väljavõtete alusel järeldusi

hageja kahjuks. Selleks, et saada tervikpilt kostja töötaja ja esindaja seisukohavõttudest

hüvitamiseks esitatud kahju põhjendustest, oleks kohus pidanud välja nõudma mõlemad

tõendid. Maakohus jättis välja nõudmata ka EL viseeritud versioonid hageja poolt hüvitamiseks

esitatud arvetest, millel EL märkis esidiferentsiaali puudulikku kinnitamisega mitteseotud tööd

kollase markeriga ja esitas kindlustusandjale koos selgitustega. Jääb arusaamatuks, millele

tuginedes leidis maakohus, et EL kui eksperdi avaldused ja selgitused ei oma asjas tähtsust.

Lisaks asus maakohus tõendeid hindamata ja nende sisu teadmata seisukohale, et nendega ei

saa tõendada, kas esidiferentsiaali korrektne kinnitamata jätmine on põhjuslikus seoses

konkreetse varuosa või remonttöö tegemise vajadusega. Selgitused esitati spetsialistide poolt

kirjalikus vormis. Need tõendid sisaldavad kindlasti olulist teavet selle kohta, milline remonttöö

kostja poolt põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks oli põhjendatud ja milline mitte. Järelikult

on maakohus põhjendamatult jätnud kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Hageja esitas

ringkonnakohtule taotluse samade tõendite kogumiseks.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata sõiduki transpordikulude hüvitamise nõude.

Hageja tugines maakohtus sellele, et kokkuleppel kindlustusandja ja kostjaga transportis ta

sõiduki Eestisse, kulutades selleks 1440 eurot. Hageja püüdis oma väidet kokkuleppe

olemasolu kohta tõendada HB ütlustega, mida kostja püüdis kummutada EL ütlustega.

Maakohus rikkus hageja väite mittetõendatuks lugemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevat tõendi objektiivse ja igakülgse hindamise kohustust. Kohtu

ülesanne on tunnistajate ütluste vastuolud ületada ja selgitada välja, kumma tunnistaja ütlused

on usaldusväärsed. Kui kohus oleks tõendeid sisuliselt hinnanud, oleks ta veendunud, et HB

ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. EL küll väitis, et ta ei tea sõiduki

Eestisse toomise kokkulepetest midagi, ent kinnitas, et kindlustusandja kutsus teda pärast

sõiduki Eestisse transportimist autot üle vaatama. Seega soovis kindlustusandja ilmselgelt auto

ülevaatuse käigus veenduda, kas kostjale hüvitamiseks esitatud arvetel kajastatud tööd on

tehtud. Tegemist on ilmselgelt osaga kahjukäsitlusest, kasvõi järelkäsitluse vormis, ning sellest

tulenevalt on ilmselgelt usutavad HB ütlused selle kohta, et tal oli sõiduki Eestisse

transportimise kohta kokkuleppe nii kindlustusandja kui kostjaga.

4.4. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 139 lg-t 1. Kostja, kostja asjatundja RP ja kostja

kindlustusandja väitel oleks saanud mootoritule süttimisel lähimasse Porsche esindusse

pöördumisel diferentsiaali puudulikku kinnituse koheselt tuvastada, kinnituspoldid korralikult

kinni keerata ning vea enne diferentsiaali kahjustumist kõrvalda. Selle väite lükkavad ümber

MA ütlused, et diferentsiaali puudulik kinnitamine ei saa olla mootoritule süttimise põhjuseks

ning mootoritule süttimise põhjuste väljaselgitamiseks rakendatud protseduuride käigus sellist

viga ei avastataks. Ka EL-ga peetud telefonikõne salvestis kinnitab, et pikaajalise kogemusega

asjatundja EL ei pidanud mootoritule süttimist oluliseks ega andnud soovitust lähimasse

teenindusse pöörduda, vaid üksnes kinnitas sellise käitumise mõistlikkust pärast seda, kui HB

ise selle kohta küsis.

Lisaks on kostja ja tema asjatundja RP väitnud, et HB 2. märtsi 2018 e-kirjas märgitud ja Poolas

tekkinud sümptomid (jõnksud, kolksud) viitavad ebaõigesti kinnitatud diferentsiaalile. Kostja

väidab, et tundes kolksatusi, oleks tulnud pöörduda lähimasse teeninduspunkti, kus viga oleks

tuvastatud ja kõrvaldatud. Ka selle argumendi lükkab oma ütlustega ümber MA, kes, kuulanuna

HB ja EL telefonivestlust ning lugenud HB 2. märtsi 2018 e-kirjas esile toodud sümptomeid, ei

seostanud neid diferentsiaaliga, vaid probleemiga käigukasti või mootori töös. MA kinnitas, et

ka selliste sümptomite esinemisel ei näe tööprotseduurid ette diferentsiaali või selle kinnituste

kontrollimist.

7 (10)

Lisaks ei olnud maakohtul võimalik olemasolevate tõendite alusel asuda kindlale seisukohale,

et diferentsiaal oli Leedus või Poolas sellises seisukorras, et selle poltide kinnitamine oleks ära

hoidnud edasise kahju. Maakohtu seisukoht on spekulatiivne ja põhineb tunnistajate ütluste

meelevaldsel tõlgendamisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tõsikindlalt

tuvastada, et lähimasse teeninduspunkti pöördumine Leedus või Poolas oleks kahju ära

hoidnud.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et kostja on

töövõtulepingut rikkunud, jättes hageja autol esidiferentsiaali (reduktori) nõuetekohaselt

kinnitamata.

8. Hageja nõuab kostjalt auto remondi- ja transpordikulude hüvitamist koos käibemaksuga.

Kostja väitel tuleks kahju hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse kulud ilma käibemaksuta,

kuna hageja saab käibemaksukohustuslasena tasututud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud kahju suuruse tuvastamisel

hageja tehtud kuludest ilma käibemaksuta. Kostja on tõendanud asjaolu, et hageja on

käibemaksukohustuslane. Samuti on kostja esitanud liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub, et

liiklusregistrisse on kantud märge selle kohta, et sõiduk on määratud töösõitudeks.

Tulumaksuseaduse § 48 lg 82 kohaselt kantakse selline märge liiklusregistrisse juhul, kui

sõiduautot kasutatakse üksnes tööülesannete täitmiseks ja seoses ettevõtlusega. Sellises

olukorras ei kohaldu käibemaksuseaduse (KMS) § 30 lg 4 p 5 kohaselt KMS § 30 lg-s 3

sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ning võib eeldada, et hageja võis auto

remondikulult tasutud käibemaksu KMS § 29 lg 1 kohaselt enda maksustatavast käibest maha

arvata. Vastupidist peab tõendama hageja. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et sõit

Hispaaniasse ei olnud seotud tema ettevõtlusega. Hageja ei ole seda väidet tõendanud.

Tunnistaja HB ütlustest seda järeldada ei saa. Pigem võib tunnistaja ütlustest järeldada, et

autoga Hispaaniasse sõit oli seotud hageja ettevõtlusega, kuivõrd tunnistaja ütles, et ta osutab

hagejale tööalaselt teenuseid.

9. Pooled vaidlevad ka selle üle, millised Hispaanias auto remontimiseks tehtud kulutused on

põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Eelkõige vaidlevad pooled arvel nr 000044

kajastuvate kulude üle. Arvel nr 000067 kajastuvatest kuludest vaidlevad pooled üksnes

kütusekulu üle.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kindlustusandjale esitatud selgitused

koostoimes 25. aprillil 2018 hagejale saadetud e-kirjaga ei ole deklaratiivne võlatunnistus.

Deklaratiivne võlatunnistus on oma olemuselt võlgniku tahteavaldus, millega ta kinnitab

olemasolevat võlga ja loobub vastuväidetest nõudele (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-06, p 15). Oma olemuselt saab deklaratiivne võlatunnistus väljenduda võlausaldajale

tehtud tahteavalduses või võlausaldajaga sõlmitud lepingus, mitte kolmandatele isikutele

avaldatus. Kostja 25. aprilli 2018 kirjas on kostja töötaja hagejale kirjutanud üksnes, et kostjal

on kindlustus, kes tegeleb kahju hüvitamisega ja et hagejal tuleks esitada kirjalik nõudeavaldus.

Sellest ei nähtu, et kostja oleks hageja nõuet tunnistanud. Küll aga saab poolte kirjavahetust ja

8 (10)

kindlustusandja otsust, millest nähtub, mida kostja kindlustusandjale avaldas, käsitleda

dokumentaalsete tõenditena.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnates arvel nr 000044 kajastatud tööde

põhjuslikku seost lepingu rikkumisega omistanud põhjendamatult liiga suure tähenduse

asjatundja arvamusele ja jätnud põhjendamatult arvestamata poolte kirjavahetuse ja kostja

kindlustusandjale avaldatud seisukohtadega. Asjatundja arvamusest nähtub see, et asjatundja

hinnangul ei olnud Hispaanias vaja karterit tihendada, kuna õlileke oli tingitud reduktori

purunemisest ja see sai kõrvaldatud reduktori asendamisega. Ringkonnakohus märgib, et karteri

tihendamise kulu moodustas arvest nr 000044 üksnes väikse osa (80 eurot). Lisaks sellele

kajastuvad arvel nt mootori puhastamine ja autodiagnostika, mis on ilmselgelt vajalik kulu.

Samas nähtub kostja kindlustusandja tehtud otsusest, et kostja on kindlustusandjale avaldanud,

et arvel sisalduvad kulud on põhjendatud. Seejuures oli kostjale selleks hetkeks teada, millised

tööd arvel kajastuvad, st kostja pidas ise põhjendatuks ka karteri tihendamist. Ka kostja töötaja

EL ütlustest nähtub, et kostja oli teadlik arvel sisalduvatest töödest ja pidas seda seotuks

endapoolse rikkumisega. Arvestades asjaolu, et ka kostja töötajad, sh EL omavad autoremondi

vallas eriteadmisi, ei ole põhjust pidada asjatundja arvamuses avaldatut nende arvamusest

õigemaks. Pigem olid kostja töötajatel täpsemad teadmised sellest, millised tööd kostja oli

teinud ja milline kahju võib sellega seonduda. Seega leiab ringkonnakohus, et ka arvel nr

000044 kajastuvad tööd on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus ekslikult arvel nr 000067 kajastatud kulude

põhjendatuse hindamisel üksnes asjatundja arvamuses märgitust. Asjatundja arvamuse kohaselt

olid arvel kajastatud töödest reduktori vahetamisega seotud tööd summas 4925,94 eurot ja

sellega ei olnud seotud tööd summas 1273,13 eurot, kokku seega 6199,07 eurot. Arvel nr

000067 on aga tööde maksumus ilma käibemaksuta kokku 6199,63 eurot. Seega on asjatundja

arvamuses ilmselt mingit arvutuslikud eksimused komakohtadega. Samas koostoimes

kinnitavad nii asjatundja arvamus kui ka kostja töötajate kindlustusandjale antud info, et arvel

nr 000067 kajastatud töödest ei ole kostja lepingurikkumisega seotud pidurite ja mootori

anduriga seotud tööd, mis kajastuvad arve esimese lehekülje alumisel kaheksal real. Nende

tööde maksumus on kokku 1273,09, mis kattub kostja poolt kindlustusandjale öelduga. Seega

ülejäänud kulu 4926,54 eurot on tingitud kostja lepingurikkumisest. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja väitega, et arvel kajastatud kütusekulu ei ole hüvitatav kahju. Mõlemalt arvelt nähtub, et

autoga on tööde kontrollimiseks sõidetud, st parandamistöödega on seotud ka vastav

kütusekulu.

13. Ringkonnakohus märgib, et oluline ei ole asjaolu, kas Hispaanias tehtud tööd olid

kvaliteetsed. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise puhul kahjuhüvitis mõistlikke

asja parandamise kulusid. Seejuures on oluline, kas asja parandamiseks tehtud tööd on

vajalikud ja põhjuslikus seoses kahjuga, mitte aga tehtud tööde kvaliteet. Juhul, kui

parandustöid tehti ebakvaliteetselt, tekkisid hagejal töid teinud isiku vastu lepingurikkumisest

tulenevad nõuded. See, et parandustöid teinud isik on oma kohustusi hageja ees rikkunud ei saa

aga kuidagi vabastada kostjat tema enda kahju hüvitamise kohustusest, kuivõrd see ei muuda

asjaolu, et algsed parandustööd olid iseenesest vajalikud.

14. Hageja nõuab kostjalt ka auto Hispaaniast Eestisse transportimise kulu hüvitamist. Pooled

vaidlevad selle üle, kas see on seotud kostja lepingurikkumisega. Täpsemalt vaidlevad pooled

selle üle, kas auto Eestisse transportimist nõudis kostja või tema kindlustusandja. Selles osas

on tunnistajad HB ja EL andnud vastuolulisi ütlusi. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega

maakohtule, et maakohus on jätnud need vastuolud kõrvaldamata. Samas nõustub

ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega. Nimelt hinnates tunnistajate ütlusi koostoimes

teiste tõenditega, on ringkonnakohtu hinnangul EL ütlused usaldusväärsemad. Nimelt on auto

toodud Eestisse pärast seda, kui kostja kindlustusandja oli enda otsuse kahju hüvitamise kohta

juba teinud. Seega ei ole usutav, et kostja või kindlustusandja oleks nõudnud pärast seda veel

9 (10)

auto ülevaatamist. Samuti on HB ütlused vastuolulised. Nimelt kinnitas ta samuti, et auto oli

vaja Eestisse tuua käigukasti vahetuseks. Seega ei ole HB ütlused piisavad tõendamaks, et auto

oli vaja Eestisse tuua kahju suuruse kindlakstegemiseks kostja või kindlustusandja nõudel.

Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ka see viitab sellele, et EL

ütlused on usaldusväärsemad. Olukorras, kus hagejal oleks olnud kostja või kindlustusandjaga

kokkulepe sõiduki Eestisse toomiseks, oleks tõenäoliselt pidanud sellest jääma mingeid

täiendavaid jälgi, kas e-kirjade või telefonikõnede näol, kas kõnede väljavõtte või salvestusena

(arvestades asjaolu, et HB on vähemalt ühe kostjaga peetus telefonikõne salvestanud, tervikhagi

lisa 1).

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud kahjuhüvitist VÕS §

139 alusel. Maakohus on tuvastanud, et probleemid, mis autoga Leedus ja Poolas ilmnesid, ei

olnud seotud halvasti kinnitatud esidiferentsiaali, vaid käigukasti ja mootori probleemidega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas. Hinnates HB saadetud e-kirja, telefonikõne

salvestust, tunnistaja MA ütlusi ja asjatundja arvamust koostoimes, ei ole alust jõuda

teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub aga hagejaga, et maakohtu järeldus, et

juhul, kui hageja oleks pöördunud käigukasti ja mootori probleemidega Porsche esindusse,

oleks käigukasti vahetamise käigus avastatud ja parandatud ka diferentsiaali mittenõuetekohane

kinnitus, on oletuslik ja ei põhine tõenditel. Nimelt pole alust arvata, et juhul, kui hageja oleks

pöördunud Porsche esindusse ja seal oleks tuvastatud käigukasti probleem, oleks hageja

lasknud käigukasti kohe vahetada. Pigem võib järeldada vastupidist. Nimelt ei vahetanud

hageja katkist käigukasti isegi mitte Hispaaniasse jõudes, vaid käigukast vahetati autol alles

siis, kui auto oli Eestis tagasi. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et diferentsiaali vale

kinnitus oleks avastatud käigukasti vahetusel. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole

tõendanud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

16. Hageja kahju suurus, mille kostja lepingurikkumine põhjustas, on eeltoodust tulenevalt

arvel nr 000044 kajastuv kulu ilma käibemaksuta, millele lisandub arvel nr 000067 kajastuv

kulu, millest on maha arvatud pidurite ja mootorianduriga seotud tööd. Kokku on hageja kahju

5704,3 eurot (4926,54+777,76). Kostja võttis ringkonnakohtu istungil omaks asjaolu, et hageja

on talle kahjuhüvitisena maksnud 4875,12 eurot. Seega selles osas on kostja enda kahju

hüvitamise kohustuse täitnud ja kohustus on selles osas lõppenud. Hüvitamata on kahju 829,18

eurot.

17. Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse puhuks, kui hageja nõue on

põhjendatud. Kostja tasaarvestab hageja nõude enda töövõtulepingujärgse tasu nõudega. Pooled

ei vaidle selle üle, et hageja pidi töövõtulepingu järgi tasuma kostjale 2608,2 eurot. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on lõppenud nõudest loobumisega. Hageja ainsaks tõendiks,

millele ta seejuures tugineb on tunnistaja HB ütlused. Samas on need ütlused vastuolus

tunnistaja EL ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul on EL ütlused selles küsimuses

usaldusväärsemad. Sarnaselt kokkuleppega auto Eestisse toomise kohta leiab ringkonnakohus,

et kui kostja oleks enda tasunõudest loobunud, oleks sellest tõenäoliselt pidanud jääma mingeid

täiendavaid jälgi, kas e-kirjade või telefonikõnede näol, kas kõnede väljavõtte või salvestusena.

Selliste tõendite puudumine viitab sellele, et kokkulepet nõudest loobumiseks ei olnud olemas.

Hageja ei ole kostja nõudele muid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd tasaarvestuseks kasutatud

kostja tasunõue on hageja hüvitamata kahju hüvitamise nõudest suurem, on hageja nõue VÕS

§ 197 lg 2 järgi lõppenud. Seega on maakohtu otsus lõppjäreldustes hagi rahuldamata jätmise

kohta õige.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Reena Nieländer

10 (10)