Legislator Case Law & Legislation
2-20-13464/14 AI generated

2-20-13464/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-13464/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas Viru Maakohtule 16. septembril 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja bioloogiline ema kostja. Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13457 oli võetud ära lapse emalt isiku-ja varahooldusõigus alaealise lapse K V suhtes ning lapse eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve linn. Alates 01. novembrist 2019 viibib alaealine asendushooldusteenusel N perekodus. Lapse ema ei tunne huvi lapse vastu ega täida oma lapsevanema kohustust täies ulatuses ja seda lapse ülalpidamise näol. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis igakuiselt hageja kasuks lähtudes PKS § 101 lg 1 määras.

Legislator headnote

AI generated

2-20-13464/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Keywords

AI generated
change of residence parental maintenance duty foster parent family asylum parental alienation syndrome deprivation of parental custody
AI generated
2-24-5838/13
Mõista T.J.-ilt M.K. kasuks alates 08.11.2024 kuni M.K. täisealiseks saamiseni eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel
2-19-10101/11
Viru Maakohtu 27.06.2019. a kohtumääruse alusel on A Zl peatatud isikuja varahooldusõigus alaealise R Li suhtes. Lapsed on riiklikul ülalpidamisel asendushooldusteenuse alusel. Hageja palub mõista kostjatelt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Rahvastikuregistri andmetel lapse isal V Lil puudub R Li suhtes isikuja varahooldusõigus.
2-24-16726/7
Y.P (hageja) esitas 4. novembril 2024 hagi I.J H. (kostja) vastu elatise seadusjärgses miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt peatati Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6466 kostja hooldusõigus hageja suhtes ning hageja eestkostjaks määrati H.O.K. Hageja elab hooldusperes.
2-11-28582/14
Narva linn esitas 17. juunil 2011 Viru Maakohtule avalduse R M hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse D M suhtes. Avalduse kohaselt ei hoolitse lapse isa R M lapse eest, ei osale lapse ülalpidamises ega tegele lapse probleemidega. Eestkosteasutus on proovinud võtta ühendust lapse isaga, kuid see ei õnnestunud. Kodukülastuse käigus keeldus R M suhtlemisest lastekaitseinspektoriga, tema teatas, et ei soovi last kasvatada ega tunne üldse mingit huvi lapse elu vastu. R M on nõus, et laps elaks lastekodus, tema ei soovi võtta last oma perekonda. R M on nõus hooldusõiguse äravõtmisega ning leiab, et lapsel on parem elada lastekodus, tema ei ole suuteline last kasvatama ega tema eest hoolitsema. Lapse isa ei suhtle oma lapsega ega tunne üldse mingit huvi lapse elu korralduse vastu, mistõttu ei ole lapse paigutamine isa perekonda lapse huvides. Lähtudes eeltoodust on eestkosteautus seisukohal, et R M tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna muud abinõud ei ole tulemusi andnud.
2-14-50567/8
XXXesitas 13.02.2014 Harju Maakohtule vastuse tsiviilasjas nr 2-14-967, milles kohus menetleb Kiili Vallavalitsuse avaldust alaealisele lapsele XXXeestkostja määramiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-13464

1(3)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-20-13464 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi K V hagi J V vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 2628 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: K V (ik XXX) Hageja esindaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (seaduslik esindaja-eestkostja) Hageja esindaja: Linnapea L J Kostja: J V (ik XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J V elatis K V kasuks igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot alates 16. septembrist 2020 kuni K V täisealiseks saamiseni, s.o XXX (kaasa arvatud).

3. J V poolt K V elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada K V igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast.

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses J V kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-20-13464

2(3) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule 16. septembril 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja bioloogiline ema kostja. Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13457 oli võetud ära lapse emalt isiku-ja varahooldusõigus alaealise lapse K V suhtes ning lapse eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve linn. Alates 01. novembrist 2019 viibib alaealine asendushooldusteenusel N perekodus. Lapse ema ei tunne huvi lapse vastu ega täida oma lapsevanema kohustust täies ulatuses ja seda lapse ülalpidamise näol. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis igakuiselt hageja kasuks lähtudes PKS § 101 lg 1 määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (kätte toimetatud kostjale postkasti panekuga 07. detsembril 2020). Kostja kohtule vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

2-20-13464

3(3) Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1.

Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 292 eurot alates hagi esitamisest 16. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast.

Hagi hind

Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2628 eurot (292*9).

Menetluskulud

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid hagejale menetluskulud. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik