3-20-2396/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-2396 Haldusasi Xi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus Politseija Piirivalveameti 25.11.2020 lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 sundtäitmise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/taotluse esitaja – X Volitatud esindaja – Y Vastustaja/määruskaebuse esitaja – Politseija Piirivalveamet (PPA)

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.11.2020 kontrollisid PPA Lõuna prefektuuri piirija migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 255 km kõrval asuvas päikesepaneelide pargis töötavate välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise aluseid. Kontrollkäigu raames tuvastas PPA, et Ukraina kodanikust kaebaja viibis perioodidel 14.06.–26.08.2020 ja 17.09.–25.11.2020 Schengeni alal kokku 144 kalendripäeva lubatud 90 kalendripäeva asemel 180-päevase arvestusperioodi jooksul. Veel tuvastas PPA, et kaebaja töötamine Eesti Vabariigis ei olnud eelnevalt PPA-s nõuetekohaselt registreeritud.

2. PPA tegi 25.11.2020 ettekirjutuse nr 1052236782 kaebaja Eesti Vabariigist lahkumiseks. PPA leidis, et kaebaja viibis Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta, rikkudes sellega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg-s 1 loetletud asjaolusid. Juhindudes VSS § 7 lg-st 1, § 72 lg-st 11, § 72 lg-st 4, § 73 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 otsustas PPA teha kaebajale ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.12.2020. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 03.12.2020, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane välja Ukrainasse vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1. PPA leidis, et kaebaja suhtes on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale kuueks kuuks vastavalt VSS § 74 lg-le 3.

3. Kaebaja esitas 01.12.2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus peatada 25.11.2020. a ettekirjutuse nr 1052236782 täitmine ehk keelata enda väljasaatmine. Alternatiivselt taotles kaebaja keelata lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Kaebaja soovis, et oleks tagatud tema Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 02.12.2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas PPA 25.11.2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 sunniviisilise täitmise 30 päevaks. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus oli HKMS § 249 lg 5 kohaselt lubatav. Halduskohus möönis kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning asja kiireloomulisusest tulenevat vajadust lahendada taotlus viivitamatult. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks ilma täiendavaid põhjendusi lisamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. PPA esitas 18.12.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. PPA palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta määruskaebuse esitaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

6. PPA on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tooks määruskaebuse esitaja jaoks kaasa raskeid ja kõrvaldamatuid tagajärgi ning määruskaebuse esitajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille tulemusel ta saaks Eestisse jääda kohtuvaidluse ajaks. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht ning seda ei ole kaebaja põhjendanud ning PPA hinnangul seda ka ei eine. Ühtlasi leiab PPA, et kaebusel puuduvad suured eduväljavaated. PPA palub jätta määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuivõrd vastav taotlus on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

8. HKMS § 252 lg 4 sätestab, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Ringkonnakohus märgib, et 30 päevaks tehtud määruse vaidlustamisena tuleb käsitada nii halduskohtule taotluse esitamist esialgse õiguskaitse tühistamiseks kui ka määruse peale määruskaebuse esitamist. Sellisel juhul tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, seekord sisuliselt lahendada, analüüsides ka vastustaja vastuväiteid. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse pikenemise vältimiseks piisab seega halduskohtule määruse tühistamise taotluse esitamisest.

9. Halduskohus keelas 02.12.2020. a määrusega PPA 25.11.2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 sunniviisilise täitmise 30 päevaks.

10. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas ajutise õiguskaitse kohaldamist on alust pidada määruse tegemise ajal põhjendamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul nn kiireloomuline esialgse õiguskaitse rakendamine halduskohtu poolt õigustatud. Ringkonnakohus ei hinda seda, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljub praeguse määruskaebusmenetluse piiridest. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul tuleb enne 30-päevase nn ajutise õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus lahendada sisuliselt, analüüsides ka vastustaja esitatud vastuväiteid. Halduskohus peab tegema seega põhjendustega määruse, kusjuures halduskohus võib jõuda põhjendustega määruses ka põhjendusteta määruses tehtud otsustusest vastupidisele tulemusele.

11. Ringkonnakohus märgib lisaks, et halduskohus oleks pidanud selguse huvides määruses selgitama, et esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pea vastustaja tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab ka halduskohtule vastuväidete esitamisest.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)