2-17-107925/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-107925

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu hagi XX

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

5023,73 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu

(registrikood 80272126), lepinguline esindaja Margus

Saulep

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (hageja, korteriühistu) esitas 19.04.2017 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 5059 euro saamiseks. Kostja

esitas makseettepanekule vastuväite. 22.05.2017 määrusega lõpetas maakohus maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

27.06.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse ja 24.07.2017 hagiavalduse

täienduse. Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude ning kommunaalteenuste

võlgnevuse ajavahemiku 01.07.2014 – 01.04.2017 eest 5059 eurot, sh põhivõlgnevus

4020,59 eurot ning viivis 1038,41 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriühistu liige ja korteri nr 27 omanik. Kostja on

vaidlusalusel perioodil jätnud hageja esitatud arved osaliselt tasumata. 01.04.2019 esitas

hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

3945,25 eurot ja viivise 1078,48 eurot. Hageja loobus põhinõudest summas 75,34 eurot,

mille maakohus võttis vastu 11.10.2019 määrusega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Korteriomand kuulub ühisomandisse, kuid hageja on

põhjendamatult esitanud hagi vaid ühe kaasomaniku vastu. Hageja ei ole täitnud temal

lasuvat tõendamiskoormist ning on jätnud hagiavalduses esitatud asjaolud tõendamata.

Kohtule ei ole esitatud arveid, mille alusel kostja hagejale väidetavalt võlgu on. Lisaks peab

hageja tõendama, et ta on kostjale vastavad arved esitanud. Hageja 14.05.2013 koosolekul

ei osalenud vajalik arv korteriomanikke ning seega on tühine viivise arvestuse metoodika,

mille alusel hageja kostjalt viivist nõuab. Nõuded, mis põhinevad arvetel alates 2014. a

juulist kuni 2016. a juulini, on aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 20.11.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 5023,73 eurot, sh põhivõlgnevus 3945,25 eurot ning viivised 1078,48 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras, et menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Maakohus selgitas, et kuna hagi esitati kohtule 27.06.2017, siis tuleb asi lahendada

hagimenetluses, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1, mis sätestab

asja lahendamise hagita menetluses, hakkas kehtima 01.01.2018.

5. Maakohus leidis, et seadus ei kehtesta hagejale kohustust, et ühisomandi puhul tuleb

majandamiskulud korteriomanike vahel jagada ja/või majandamiskulude nõudeid

ühisomanike vastu ühiselt maksma panna. Kaasomandis oleva korteriomandi omanikud

tasuvad ühiselt kaasomandi maksud ja majandamise kulutused. Kui kohustuse täitmiseks

on kohustatud mitu isikut, eeldatakse, et nende puhul on tegemist solidaarvõlgnikega.

Korteri ühisomanikud vastutavad hageja ees solidaarselt, osavastutus võib erandina kaas-

või ühisomanike puhul tekkida siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei ole selliste

kokkulepete olemasolu tõendanud.

6. Maakohus analüüsis nõuete aegumist ning tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§-le 154 lg 1. Hageja nõudeperioodi algus langeb 2014. aastale. Arvestades, et

aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks,

algas 2014. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaeg 01.01.2015 ning lõppes

31.12.2017. Hageja esitas maakohtule hagi enne nõuete aegumist ning seega ei ole nõuded

aegunud.

7. Maakohus analüüsis võlgnevuse kujunemist kostjale esitatud arvete alusel ning leidis, et

esitatud arvete koostamisel on lähtutud kulude jaotamise põhimõtetest ning kulude

jaotamise alusdokumentidest. Arveid on esitatud mh vastavalt 2014. a hageja

majanduskavale, mille kohaselt on remondifondi tariif 0,08 eurot/m2, hoolduse tariif 0,08

eurot/m2 kohta ja halduse tariif 0,30 eurot/m2 kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

ruutmeetripõhiseid makseid kostjale määratud lähtudes Lastekodu 25 - 27 eluruumi

pindalast. Samuti on arvete koostamisel lähtutud hageja 08.04.2015 üldkoosoleku

protokollist, millest nähtub haldustasu tariif 0,33 eurot/m2 kohta, hooldustasu tariif 0,10

eurot/m2 kohta, remonditasu tariif 0,13 eurot/m2. Tariifid nähtuvad ka hageja 2015. a

majanduskavast. Arvete koostamisel on lähtutud ka hageja 12.04.2016 üldkoosoleku

protokollist, mille kohaselt on hooldustasu tariif 0,12 eurot/m2, remonditasu tariif 0,15

eurot/m2, haldustasu tariif 0,34 eurot/m2. Hageja nõuet tõendavad ka üldjaotustabelid,

prügiettevõtte, liftihooldusettevõtte, kütte-ettevõtte, vee-ettevõtte ja energiaettevõtte arved.

Arvetel kajastuv kindlustuse kulu on tõendatud kindlustusseltside poolt hagejale tasumiseks

esitatud arvetega.

8. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks vaidlusalused arved on tasunud või et ta ei oleks

teenuseid tarbinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud arvete suurust ega ühtegi hageja poolt

esitatud alusdokumenti. Kostja on üksnes viidanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

arveid kostjale saatnud. Kohus selgitab, et arvete mittekättesaamine ei vabasta iseenesest

teenuse eest tasumisest. Kostja ei ole tõendanud, et kohustus teenuste eest tasuda oli seotud

arve kättesaamisega. Hageja on esitanud selgitused, et on arved edastanud kostjale

elektrooniliselt ja paberkandjal pannud kostja korteri nr 27 postkasti. Hageja on koostanud

edastamise kohta ka tabeli. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud ega märkinud, et

ta ei kasutaks e-posti või et ei saaks arveid postkastist kätte. Ka hageja põhikiri sätestab, et

ühistu liige on kohustatud tasuma majandamiskulusid regulaarselt, üks kord kuus (põhikirja

p 3.2.3). Seega pidi kostja olema teadlik, et makseid tuleb tasuda regulaarselt kord kuus.

Kohus selgitab, et isegi kui kostja arveid kätte ei saanud, pidi kostja tegutsema heas usus

ning hagejat arvete mittesaamisest teavitama, sest kostja ei ole vastu vaielnud, et ta tarbis

teenust. Kostja ei ole esitanud selgitusi, milline konkreetne arve temani ei ole jõudnud ja

mida ta on puuduoleva arve saamiseks ette võtnud. Samuti puuduvad tõendid, et kostja

oleks menetluse ajal oma võlgnevust likvideerima asunud.

9. Eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue 3945,25 eurot põhjendatud. Viivise 1078,48 euro

väljamõistmisel tugines maakohus VÕS §-le 101 lg 1 p 6 ning arvete esitamise ajal kehtinud

korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-le 4. Kostja on palunud viiviste metoodikat puudutava

otsuse tühisuse tuvastada, kuid hageja on 01.04.2019 täpsustuses viivise arvestusi

korrigeerinud. Hageja on lähtunud sellest, et kõigepealt arvestatakse maksed põhivõla

katteks ja siis viiviste katteks. Seega on ka viivisenõue põhjendatud.

Kostja apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas maakohtu otsusele 23.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub kostja

jätta hageja kanda.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud kostja poolt kohtule esitatud

kirjalikes seisukohtades esile toodud asjaolusid, mis annavad aluse hagiavalduse

rahuldamata jätmiseks või vähemalt osaliseks rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole täitnud

temal lasuvat tõendamiskoormist ja on jätnud olulised väited tõendamata. Hageja ei ole

selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Kuigi hageja esitas

maakohtule täiendavaid tõendeid, millest nähtusid hageja kulutused, ei esitanud hageja

arveid, mille alusel ta kostjalt võlgnevust nõuab. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja

on tõendanud arvete esitamist kostjale. Maakohtu otsus nõuete aegumise kohaldamata

jätmise osas on põhjendamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

12. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda

neid (TsMS § 654 lg 6).

14. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi ei ole aegunud. Hageja palus kostjalt välja mõista

majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi eest 01.07.2014 kuni

01.04.2017. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise

kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on

kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest,

mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega hakkas 2014.a sissenõutavaks

muutunud nõuete aegumistähtaeg kulgema 2014.a aasta lõpust ja järgnevatel aastatel

sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg selle aasta lõpust, millal nõue sissenõutavaks

muutus. Aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati

19.04.2017 ja hagiavaldus 27.06.2017, siis ei ole hageja hagi aegunud.

15. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole oma nõuet

tõendanud. Hageja on esitanud kohtule majanduskavad, üldkoosolekute protokollid,

majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning teenuseosutajate arved.

Kostja on esitanud üksnes üldsõnalise vastuväite, et hageja esitatud tõendid ei tõenda nõuet,

kuid ei ole oma vastuväidet sisuliselt põhjendanud. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud,

et temale ei ole teenuseid osutatud. Maakohus on igat kostja korteri kohta esitatud arvet

analüüsinud ning selgitanud, milliste tõenditega on hageja nõue tõendatud. Maakohus ei ole

rikkunud tõendite hindamise reegleid ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule

alust asuda hageja nõude tõendatuse osas maakohtust erinevale seisukohale.

16. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale iga konkreetse arve esitanud.

Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole väitnud, et tal on mõni konkreetne arve saamata, vaid

on seisukohal, et hageja peab tõendama kõikide arvete saatmist. Selline konkretiseerimata

vastuväide ei ole käesoleval juhul piisav, et vaidlustada arvete saamist. Hageja on usutavalt

selgitanud, et ta on saatnud arved kostja e-posti aadressile ja pannud postkasti. Sealjuures on

hageja märkinud konkreetselt, millisel kuupäeval ta on arve postkasti pannud ning millal ja

millisele e-posti aadressile on arve saadetud. Lisaks on hageja esitanud ka tõendi e-kirjaga

2014.a juuli arve saatmise kohta (II kd tl 148). Kostja ei ole väitnud, et ta ei kasuta postkasti

või hageja märgitud kostja e-posti aadresse. Eeltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus

paljasõnaliseks kostja väite, et ta ei ole arveid saanud. Pealegi on maakohus õigesti märkinud,

et kostja pidi põhikirjast tulenevalt olema teadlik, et majandamiskulude eest tuleb tasuda

regulaarselt, üks kord kuus. Samuti on maakohus põhjendatult selgitanud, et isegi kui kostja

arveid ei saanud, pidi ta tegutsema heas usus ja hagejat arvete mittesaamisest teavitama, sest

kostja ei vaidlustanud, et ta tarbis teenuseid. Lisaks ei vabasta arvete mittesaamine kostjat

teenuste eest tasumise kohustusest.

17. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti põhinõude rahuldanud. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub alus maakohtu otsust muuta ka viiviste osas. Kuna kostja on viivitanud

põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja korrigeeris menetluse kestel

viivisearvestust ja luges kostja poolt tehtud maksed esmalt põhivõla katteks ja siis viivise

katteks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu