3-20-785/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-785

Haldusasi

XXe kaebus tuvastada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020

objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 rakendatud

sunniraha õigusvastasus, keelata sunniraha rakendamine

või

kohustada

Keskkonnainspektsiooni

esitama

kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ning

keelata

uute

sunnirahade

määramine

Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574

alusel

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja

Väino Linde

Asja läbivaatamine

Eelistung 22.06.2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX sõlmis üürileandjana 24.03.2017 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga (registrikood:

14109344) üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu (katastritunnus 78403:314:0056) tasu eest

kasutamiseks. Lepingu kehtivusajaks pidi olema 01.04.2017 kuni 31.03.2019.

2. XX lõpetas 23.08.2018 üürilepingu, sest N&B Sorteerimiskeskus OÜ rikkus jäätmeloas nr

L.JÄ/328976

kehtestatud

tingimusi.

XX

teavitas

üürilepingu

ülesütlemisest

Keskkonnainspektsiooni.

3. Keskkonnainspektsioon koostas 26.06.2018 jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja

korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel nii N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le kui ka

XXele ettekirjutuse nr 574 (ettekirjutus nr 574), milles kohustas neid likvideerima Betooni põik

2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmed, andes jäätmed üle

vastavaid keskkonnalube omavatele teistele jäätmekäitlejatele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli

14.09.2018.

4. Keskkonnainspektsioon määras XX 02.08.2019, 05.09.2019 ja 14.11.2019 sunnirahad 5000

eurot, kokku 15 000 eurot, sest kinnistu järelkontrolli protokollide kohaselt oli ettekirjutus nr

574 täitmata.

5. XX esitas 19.08.2019 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (haldusasi nr 3-19-

1582), milles palus tühistada ettekirjutus nr 574 osas, mis puudutab kaebajale koostatud

ettekirjutust või

alternatiivselt

tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus, tuvastada

Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019

sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-

1/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunnirahade rakendamine.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2020 otsusega XXe kaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 06.11.2020 otsusega Tallinna Halduskohtu 30.03.2020 otsuse

muutmata. Otsus jõustus 08.12.2020.

7. Keskkonnainspektsioon määras 26.02.2020 objekti kontrollimise protokolliga uueks

järelkontrolli ajaks 26.03.2020 ning tegi hoiatuse sunniraha summas 15 000 euro rakendamise

kohta.

8. Keskkonnainspektsioon edastas 27.03.2020 XXele objekti kontrollimise protokolli nr

1095245, milles leidis, et ettekirjutuse nr 574 täitmiseks kohaldatud sunniraha 5000 eurot ei ole

eesmärgipärast tulemust andnud, mispärast tõstab Keskkonnainspektsioon kohaldatava

sunniraha suurust 15 000 eurole. Kuna ettekirjutuses toodud kohustus on täitmata, rakendas

Keskkonnainspektsioon sunniraha 15 000 eurot.

9. XX esitas 27.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 rakendatud

sunniraha õigusvastasus, kohustada Keskkonnainspektsiooni lõpetama sunniraha rakendamine

XXe suhtes seonduvalt Betooni põik 2c kinnistuga ning kohustada Keskkonnainspektsiooni

edaspidi sunniraha rakendamist ära jätma, kohustada Keskkonnainspektsiooni esitama

kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldust, kui Keskkonnainspektsioon on algatanud

sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras

peatada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245

määratud sunniraha rakendamine ning keelata Keskkonnainspektsioonil edaspidi 26.06.2018

ettekirjutuse nr 574 alusel sunniraha rakendamine.

10. Tallinna Halduskohus keelas 05.05.2020 määrusega Keskkonnainspektsioonil esialgse

õiguskaitse korras Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr

1095245 XXele määratud sunniraha rakendamise ning 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 alusel

XXele edaspidise sunniraha rakendamise kuni 22.06.2020 (k.a) ning võttis menetlusse XXe

kaebuse nõuetes tuvastada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise

protokolliga nr 1095245 rakendatud sunniraha õigusvastasus, keelata sunniraha rakendamine

või kohustada Keskkonnainspektsiooni esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise

avaldus ning keelata uute sunnirahade määramine Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018

ettekirjutuse nr 574 alusel.

11. Asjas toimus 22.06.2020 eelistung.

12. Tallinna Halduskohus tühistas 22.06.2020 määrusega Tallinna Halduskohtu 05.05.2020

määrusega XXe kasuks seatud esialgse õiguskaitse abinõu.

13. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 22.06.2020 määruse peale määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

14. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 09.07.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. XXe põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Sunniraha määramine 15 000 euro ulatuses ei ole proportsionaalne, sest arvestatud ei ole

kaebaja majanduslikku seisundit ega seda, et taoline sunniraha ei suuna kaebajat ettekirjutust

täitma, vaid takistab selle täitmist. Kaebaja on pensionär ja tema majanduslik seisund ei

võimalda tasuda vastustajale määratavaid sunnirahasid. Sunniraha ei ole proportsionaalne

pelgalt seetõttu, et pole kohaldatud sunniraha ülemäära.

2) Tallinna Halduskohus leidis haldusasja nr 3-19-1582 otsuse p-s 34, et vastustaja ei saa

lõputult kaebajale sunnirahasid määrata, kui on selge, et need ei mõjuta kaebajat ettekirjutust

täitma, sest sunnivahendi kasutamine peab olema eesmärgipärane. Kohus leidis, et kui kaebaja

ei ole vaatamata korduvale sunniraha rakendamisele ettekirjutust täitma asunud, võib tekkida

olukord, kus järjekordne sunniraha on juba ebaproportsionaalne ja seega võib ettekirjutuse

täitmise vajadusest tulenevalt ühel hetkel asendustäitmise kasutamine olla sunniraha

rakendamisest proportsionaalsem meede.

3) Kogu jäätmekogumi likvideerimise maksumus oleks umbes 1 290 240 eurot. Kaebajal ei ole

sellist summat, et kinnistul asuvaid jäätmeid likvideerida.

4) On arusaamatu, miks vastustaja jätkab sunnirahade kohaldamist, kui ta ka ise nendib, et juba

5000 euro sunniraha kohaldamine ei andnud tulemust.

5) Kui vastustaja peab jäätmeid kaebaja kinnistul nii suureks keskkonnaohuks, siis miks

vastustaja ei vii läbi asendustäitmist. Üheks põhjuseks võib olla ettekirjutuse nr 574

asendustäitmise võimalik maksumus, mida ka vastustajal ei ole võimalik kanda. See aga

tähendab, et ettekirjutus nr 574 on haldusakt, mida reaalselt ei ole võimalik täita. Kui seda ei

suuda haldusorgan, siis veel vähem suudab seda füüsiline isik. Teiseks võimalikuks põhjuseks

on see, et kinnistul asuvad jäätmed ei ole reaalselt nii suureks keskkonnaohuks, nagu vastustaja

väidab need olevat.

6) Ettekirjutuse nr 574 täitmist takistas ka koroonaviiruse levik, sest kaebaja elab alaliselt

Hispaania Kuningriigis ning oli haigestunud.

7) Kohtumenetluse vältel võõrandas kaebaja Betooni 2c, Tallinn kinnistu, mistõttu sunniraha

rakendamine tema suhtes ei täidaks eesmärki, kuna te ei saaks ettekirjutust täita.

8) Kaebaja

õiguskindluse

ja

hea

halduse

põhiõiguse

tagamiseks

ei

piisa

Keskkonnainspektsiooni kinnitusest, et ta ei kavatse vaidlusalust sunniraha täitemenetluse

korras sisse nõudma asuda. Keskkonnainspektsiooni menetlus kaebaja suhtes peab lõppema ja

kaebaja peab saama kinnituse, et talle ei adresseerita Keskkonnainspektsiooni poolt ka edaspidi

õigusvastaseid ettekirjutusi ega sunniraha nõudeid.

9) Vastuvõetav ei ole vastustaja poolt pakutud kompromiss, et kummagi poole menetluskulud

jäävad nende endi kanda. Kaebaja õigusi on seoses korduvate sunnirahade määramisega

rikutud, kuigi vaidlusaluse kinnistu jäätmeprobleemi ei ole põhjustanud kaebaja, vaid eeskätt

NB Sorteerimiskeskus OÜ. See on põhjustanud kaebaja kinnistu väärtuse langemise nullini.

10) Kaebaja nõustub kohtuga, et keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu tegemine tema

suhtes on välistatud. Kaebaja leiab seejuures, et keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu

tegemine on välistatud nii kaebuses toodud asjaoludel kui ka 16.11.2020 kohtunõudes märgitud

asjaoludel.

16. Keskkonnainspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) 26.03.2020 koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1095245 nähtub, et kaebaja ei

olnud temale ettekirjutusega nr 574 pandud kohustusi täitnud.

2) Betooni põik 2c Tallinnas asuva kinnistu omanikuks olemine ettekirjutuse nr 574 koostamise

ajal oli kaebaja teadlik ja vaba valik. Samuti oli tema valik sõlmida N&B Sorteerimiskeskus

OÜ-ga üürileping. Nendest asjaoludest tuleneski kaebajale ettekirjutusega nr 574 tehtud

kohustus likvideerida kinnistult jäätmed.

3) Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 15 000 eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks

isiku suhtes, kes omab tema poolt kohtule edastatud vastuse kohaselt eksklusiivset kinnisvara

Harku, Keila ja Saaremaa vallas, kelle elukoht on registriandmete järgi Harjumaal, kuid

kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas puhkusepiirkonnas, kes omab finantsvõimekust

kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi teenuseid ning kes on pidanud vajalikuks ja

võimalikuks kohtumenetluse ajal võõrandada kinnistu aadressil Betooni põik 2c, Tallinn.

4) Sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei täidaks tõhusalt oma eesmärki

kallutada isikut kohustust täitma. Vastustaja on varem kolmel korral rakendanud kaebaja suhtes

5000 euro suurust sunniraha, mis on ka täitemenetluses sisse nõutud. Sellele vaatamata ei

asunud kaebaja temale ettekirjutusega pandud kohustusi täitma. See oli ka põhjuseks, miks

vastustaja asus seisukohale, et on otstarbekas ja eesmärgipärane tõsta kaebaja suhtes

rakendatava sunniraha määra.

5) Kaebaja on nüüdseks võõrandanud talle kuulunud kinnistu aadressil Betooni põik 2c Tallinn.

Seega puudub füüsilisest isikust kaebajal, kes ei ole enam eelnimetatud kinnistu omanik,

seaduspärane võimalus ettekirjutust täita. See asjaolu välistab küll sunniraha järjekordse

rakendamise tema suhtes, kuid ei lõpeta varasemat sunniraha rakendamise menetlust.

6) 27.03.2020 kaebajale määratud sunniraha 15 000 eurot ei ole Keskkonnainspektsioon asunud

kaebajalt täitemenetluse korras sisse nõudma ega kavatse seda ka teha, kuivõrd toimus

kinnistuomaniku vahetus. Samas oli kohaldamise hetkel kehtiva ettekirjutuse alusel adressaadi

suhtes eelnimetatud sunniraha rakendamine proportsionaalne ja eesmärgipärane meede.

7) Vastustaja uuendas haldusmenetluse ettekirjutuse nr 574 omanikku puudutavas osas ning

ettekirjutuse nr 574 adressaadiks on kaebaja asemel nüüd kinnistu Betooni põik 2c, Tallinn uus

omanik ja Keskkonnainspektsioonil ei ole selle ettekirjutuse alusel võimalik kaebajale

sunniraha määrata.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus käsitleb esmalt Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise

protokolliga nr 1095245 määratud sunniraha õiguspärasuse küsimust. HKMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga. Niisiis peab

kohus hindama, kas 27.03.2020 oli vastustaja poolt kaebajale sunniraha summas 15 000 eurot

rakendamine õiguspärane. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on

sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib,

ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul on selge, et

kuupäeval 27.03.2020 ettekirjutus nr 574 kehtis ning kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud.

Kohtupraktikas on siiski leitud, et ettekirjutuse kehtivus on vaid üks sundtäitmise õiguspärasuse

eeldus, mis ei välista, et sunnivahendi rakendamine võib siiski olla lubamatu (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Kohus kontrollib haldustäite

vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja

selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat

asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Praegusel juhul

ei esinenud ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Seega

saanuks sunniraha rakendamise õigusvastasus tuleneda vaid selle ebaproportsionaalsusest.

18. Kaebaja hinnangul on 27.03.2020 rakendatud sunniraha summas 15 000 eurot

ebaproportsionaalne, kuna see on kaebajale majanduslikult liiga koormav. Kaebaja on

selgitanud, et tema sissetulekuteks on pension, millest kaebaja saab pärast kohtutäituri tehtud

kinnipidamisi kätte 858,18 eurot, ja täisealiste laste poolt talle antav toetus täpsustamata

summas. Samuti on kaebajal täpsustamata summas säästud. Kaebaja kasutabki igapäevaselt

toimetulemiseks eelnimetatud summasid ning lisaks käib kaebaja abikaasa tööl, et peret üleval

pidada. Kaebajale kuuluvad Eestis asjas esitatud seisukohtadest nähtuvalt 4 kinnisasja ning

istungil märkis kaebaja esindaja, et kaebajale kuulub ka kinnistu Hispaanias, kus ta elab. Kohtu

hinnangul ei ole kaebaja majanduslik seisund selline, et sunniraha summas 15 000 eurot ta

laostaks. Kaebaja arvates on ebaproportsionaalne, kui ta on sunnitud sunnirahade tasumiseks

talle kuuluvaid kinnisasju võõrandama. Kohus kaebajaga sunniraha suurusest tuleneva

ebaproportsionaalsuse osas ei nõustu. Arvestades ettekirjutuse sisu ning asjaolu, et 5000 euro

suurused sunnirahad ei suunanud kaebajat ettekirjutust täitma, ei saa 15 000 euro suurust

sunniraha pidada liiga suureks. Ettekirjutus nr 574, mille täitmiseks vastustaja kaebaja suhtes

sunniraha rakendas, kohustas kaebajat kõrvaldama tiheasustusalal asuvalt kinnistult suures

koguses keskkonnaohtlikke jäätmeid. Kohtu hinnangul õigustasid ettekirjutuse aluseks olevad

asjaolud sellises summas sunniraha määramist. Niisiis ei saa sunniraha selle suuruse tõttu

ebaproportsionaalseks pidada.

19. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei olnud ettekirjutuse nr 574 ainus adressaat, siis ei saa

kaebaja enda kohustuste täitmistest hoiduda seetõttu, et ettekirjutuse teine adressaat oli

rikkumisega tugevamalt seotud. Ka ei muuda see kaebajale ettekirjutuse täitmisele suunamiseks

määratud sunniraha ebaproportsionaalseks. Keskkonnainspektsioonil on õigus kasutada

keskkonnaohu kõrvaldamiseks erinevaid seadusest tulenevaid vahendeid, sealhulgas ka teha

ettekirjutus kinnistu omanikule ning suunata teda sunnirahadega seda ettekirjutust täitma.

20. Ka leiab kaebaja, et sunniraha on ebaproportsionaalne, kuna kaebajal ei olnud selle

kulukuse tõttu võimalik ettekirjutust täita. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub

objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (Riigikohtu 27. oktoobri

2015. a määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Kohus jääb siinkohal haldusasja nr 3-20-1582 otsuse p-s

27 väljendatud seisukohale, et ettekirjutuse nr 574 täitmise kulukus ei muuda ettekirjutuse

täitmist objektiivselt võimatuks ning ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks määratud sunniraha

rakendamist seeläbi ebaproportsionaalseks, sest muidu ei saakski isikute suhtes suure

maksumusega ettekirjutuste täitmiseks sunnivahendeid rakendada. Kaebaja ei ole ka pärast

19.06.2019 ettekirjutuse täitmiseks kinnistult jäätmeid likvideerinud. Kohus leiab, et ka see, et

kaebajal ei olnud koroonaviiruse leviku tõttu võimalik isiklikult Eestisse tulla, ei tähenda, et tal

oleks olnud võimatu esindaja kaudu või elektroonilise suhtluse teel ettekirjutuse nr 574 täitmine

korraldada. Seega on selge, et kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat ettekirjutuse

täitmiseks.

21. Kohus on haldusasja nr 3-20-1582 otsuse p-s 34 selgitanud, et vastustaja ei saa kaebaja

suhtes lõputult sunnirahasid kohaldada, sest see võib lõpuks osutuda ebaproportsionaalseks,

arvestades, et vastustajal on võimalik kasutada sunnivahendina ka asendustäitmist. Siiski ei

tähenda see, et Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 sunniraha määramine oleks tingimata

õigusvastane. Sunnivahendi rakendamisel on vastustajal kaalutlusruum, millist sunnivahendit

ja mil viisil rakendada. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel

tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Niisiis saab kohus siinkohal vaid

hinnata, kas vastustaja kaalutlusruum sunnivahendi valikul oli vähenenud niivõrd, et ta oleks

pidanud kindlasti kohaldama asendustäitmist sunniraha asemel. Kohus leiab, et vastustajal ei

olnud kohustust kohaldada asendustäitmist. Kohus võtab arvesse, et vaidluse all on ühekordne

sunniraha rakendamine seoses suures ulatuses keskkonnaohtlike jäätmete kõrvaldamisele

kohustava ettekirjutusega. Kui varem kohaldatud sunnirahad suuruses 5000 eurot ei

motiveerinud kaebajat ettekirjutust täitma, rakendas vastustaja sunniraha 15 000 eurot. Kuivõrd

sunniraha määra tõstmine võib viia sunniraha määramise eesmärgini ehk ettekirjutuse

täitmiseni, ei saa 27.03.2020 sunniraha määramist pidada eesmärgipäratuks. Seetõttu leiab

kohus kokkuvõttes, et kaebajale 27.03.2020 määratud sunniraha ettekirjutuse nr 574 täitmisele

suunamiseks oli proportsionaalne ning sunniraha rakendamine 27.03.2020 õiguspärane.

22. Keelamisnõuete lahendamisel peab kohus arvestama menetluse kestel muutunud

asjaoludega. Nimelt võõrandas kaebaja kinnistu aadressil Betooni 2c, Tallinn, mille tulemusel

muutis Keskkonnainspektsioon ettekirjutust nr 574 selliselt, et kaebaja ei ole enam ettekirjutuse

adressaat. Keskkonnainspektsioon kinnitas seoses sellega juba 09.07.2020, et kaebajalt ei nõuta

sunniraha sisse. Kuigi kaebaja on 01.12.2020 kohtule esitatud vastuses nentinud, et

keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu tegemine on tema suhtes välistatud, soovis ta

jätkuvalt ka keelamisnõuete lahendamist otsusega. On ilmselge, et vastustaja ei hakka kaebajalt

27.03.2020 sunniraha sisse nõudma ega ettekirjutuse nr 574 täitmiseks uusi sunnirahasid

rakendama. Kaebajal ei ole 27.03.2020 rakendatud sunniraha sissenõudmise ega uute

sunnirahade rakendamise keelamist oma õiguste kaitseks vaja. Seega ei ole kaebajal praegu

enam võimalik keelamisnõuete eesmärki saavutada, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas

rahuldamata jätta.

23. Niisiis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)