3-20-1425/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1425

Haldusasi

OÜ VATSLA KARJÄÄR kaebus Saue Vallavolikogu

29.06.2020 otsuse nr 34 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

Saue valla kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja:

OÜ

VATSLA

KARJÄÄR,

esindajad

vandeadvokaadid Martin Triipan ja Rauno Klemm

Vastustaja: Saue vald, esindaja Elis Haav

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsus nr 34 õigusvastaseks ja kohustada

Saue valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ VATSLA KARJÄÄR geoloogilise

uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Mõista Saue vallalt OÜ VATSLA KARJÄÄR kasuks välja menetluskulu 2415 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ VATSLA KARJÄÄR (registrikood: 14854645) esitas 15.01.2020 Keskkonnaametile

(KKA) taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Vatsla II uuringuruumis (tl 9; seletuskiri tl

14-17). Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Saue vallas eraomandisse

kuuluvale kinnistule Põldmäe tee 11 (katastritunnus: 72701:001:0127). Taotletava

uuringuruumi teenindusala pindala on 19,09 ha. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga

täpsustada

uuringuruumis

leviva

lubjakivikihi

paksust,

selle

kvaliteeti

ja

2(10)

kaevandamistingimusi, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda sellele alale

kaevandamisluba. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 5

puurauku. Uurimissügavus on kuni 15 m. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada

järgmised sihtotstarbelised tööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamine. Uuringu teostaja

on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). Taotletava loa kehtivusaeg on 3

aastat.

2. KKA küsis 22.01.2020 kirjaga nr 12-2/20/11-4 Saue Vallavolikogu arvamust Vatsla II

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta (tl 21).

3. Saue Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2020 otsusega nr 34 uuringuloa andmisega OÜ-le

VATSLA KARJÄÄR Vatsla II uuringuruumi geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (tl 26-28).

4. OÜ VATSLA KARJÄÄR esitas 30.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsuse nr 34 „Arvamuse andmine Vatsla II

uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse kohta“ õigusvastasuse tuvastamist ja Saue valla

kohustamist arvamuse andmise uueks otsustamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul käesolevas

haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 24.11.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Vaidlusaluse menetluse esemeks ei ole kaevandamise, vaid geoloogilise uuringu läbiviimise

lubamine. Asjakohaseks geoloogilise uuringu keeldumise aluseks ei saa seega olla

kaevandamise mõjud, veel vähem tulenevalt üldsõnalisest viitest teiste olemasolevate

karjääride tegevusele. Seega vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Praeguses faasis

pole teada, kas kaevandamine on üldse võimalik ja otstarbekas ning kui on, siis millisel alal,

millise ajaperioodi jooksul see toimub jne. Ainukeseks uuringuloa andmisega mittenõustumise

põhjuseks on toodud eesmärk vältida, et uuringuloa väljastamisega nõustumine tekitaks

kaebajas ootust, et vastustaja nõustub tulevikus kaevandamisloa andmisega. See põhjendus ei

ole asjakohane. Vastustajal oli võimalik märkida, et ei pea tõenäoliseks hilisemat

kaevandamisloaga nõustumist, ilma kooskõlastuse andmisest keeldumata (Riigikohtu otsus

nr 3-3-1-37-15, p 17).

2) Vastustaja ei ole üldse arvestanud argumente selle kohta, miks on geoloogilise uuringu

tegemine vajalik – see annab erinevatele asjaosalistele, sh riigile maavarade otsingu ja uuringu

seisukohalt olulist informatsiooni. Geoloogilise uuringu tegemine võimaldabki otsustada selle

üle, kas ja kuidas võiks hiljem toimuda kaevandamine. Kohalik omavalitsus uuringuloa

kooskõlastajana peab kooskõlastuse andmisel arvestama selliste uuringuloa positiivsete

tulemitega ja neist oma kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15,

p 13). Vastustaja ei ole aga vastavaid argumente otsuse tegemisel arvestanud, mistõttu on

tegemist olulise kaalutlusveaga.

3) Vastustaja ei ole otsuses viidanud ühelegi geoloogilise uuringu endaga seotud asjaolule, mis

saaks tingida uuringuloa andmisega mittenõustumise ning selliseid sisulisi põhjuseid ei

eksisteerigi. Kaebaja on uuringuloa taotluses selgitanud, et uuring koosneb ettevalmistus-, väli-

, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad üldse mingit otsest mõju uuringualale

omada. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 400 m ning välitööde raames tehakse kuni

5 puurauku sügavusega kuni 15 m, sh vajadusel duubelauk hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks

ning proovipumpamisteks. Kõigis rajatavates puuraukudes mõõdetakse põhjavee tase. Ühes või

kahes puuraugus viiakse läbi katsepumpamised, et välja selgitada ala hüdrogeoloogilised

tingimused ning arvutada välja kasulikku kihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilised

3(10)

parameetrid (filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus jms), mis võimaldavad prognoosida karjäärist

ärajuhitava vee hulka ja põhjavee alandamise mõju (veetaseme alandamisel karjääri ümber

tekkiv alanduslehter) ulatust. Seejärel puuraugud likvideeritakse.

Kaebaja on uuringuloa taotluses omal algatusel piiranud uuritavat ala, et mõju Vatsla küla

elanikele oleks minimaalne. Nimelt on uuringuala lõunaosa suuresti metsastunud ala jäetud

taotluslikult uuringuruumist välja, tekitades vähemalt 200 m puutumatu ala elamurajooni ja

uuringuruumi vahele. Enne uuringuloa taotluse esitamist on põhjalikult hinnatud geoloogilise

uuringu võimalikke mõjusid keskkonnale, maaomanikele ja ümberkaudsetele inimestele ning

jõutud järeldusele, et mõju on lühiajaline ja väike (taotluse punkt 4). Vastustaja ei ole sellega

arvestanud. KKA on pidanud vastavat eeltööd piisavaks, et algatada uuringuloa andmise

menetlus.

4) Uuringuloa menetluses ei ole asjakohane hinnata, kas just uuringualal (võrreldes

alternatiivsete asukohtadega) on võimalik ja otstarbekas antud hetkel kaevandada.

Sellegipoolest ei ole vastustaja poolt otsuses toodud vastuväited seoses kaevandamisega ka

sisuliselt

põhjendatud.

Vastustaja

on

käsitlenud

kavandatava

tegevuse

vastavust

strateegiadokumentidele, pidades kavandatavaks tegevuseks kaevandamist, mis ei ole

uuringuloa esemeks. Kuigi viidatud strateegiadokumendid ei takista ka kaevandamist

kõnealusel uuringualal, siis geoloogilise uuringu tegemist need just soosivad. Geoloogiline

uuring tagab piisava informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on vajalike maavarade

kaevandamine mõistlik ja vajalik. Vastustaja viidatud strateegiadokumentide kontekstis on just

vajalik uurida maardlate omadusi ja neist kaevandamise võimalusi, et selle põhjal teha

kaalutletud otsus kaevandamisplaanide kohta laiemalt. Vastustaja on otsuses nõustunud, et

lubjakivi kui riigile kuuluva maavara puhul on riigi ülesanne selle strateegilise kasutamise

planeerimine ning vajalik on kaaluda alternatiivseid asukohti lubjakivi kaevandamiseks. Selle

jaoks ongi vajalik tarbevaru geoloogiliste uuringute teostamine. Mida täpsem on kasutada olev

geoloogiline informatsioon, seda parema kvaliteediga otsuseid on ka riigil võimalik

kaevandamistegevuse suunamisel teha.

5) Varustuskindluse küsimus ei ole asjakohane geoloogilise uuringu loa kontekstis, kuivõrd

geoloogilise uuringu eesmärgiks on tuvastada maavaravaru olemasolu, kvaliteet ja

kaevandamist mõjutavad tegurid, mitte määrata kaevandamisõigust. Lisaks ei ole pikaajalise

kohtupraktika kohaselt riikliku maavara varustuskindluse analüüs üldse kohaliku omavalitsuse

pädevuses ehk tegemist on lubamatu kaalutlusega geoloogilise uuringu loataotluse kohta

arvamuse avaldamisel. Kohalikul omavalitsusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade

kaevandamisega seotud üksikasjadest laiemalt, mis võimaldaks tal teha adekvaatse lõppotsuse

ning seetõttu ei saa ta lõppastmes otsustada maavara uurimise üle (Riigikohtu 30.09.2009 otsus

nr 3-4-1-9-09, p 25). Vastustaja hinnangud lubjakivi varustuskindlusele on ka paljasõnalised.

6) Väär on otsuses toodud seisukoht, et kuna geoloogilise uuringu teostamisele võib järgneda

kaevandamisloa menetlus, siis peaks juba geoloogilise uuringu loataotluse kohta arvamuse

andmisel hindama võimaliku kaevandamise mõjusid ja perspektiivikust. Riigikohus on andnud

selge suunise, et kaevandamise mõjude hindamine ei toimu mitte uuringuloa menetluses, vaid

potentsiaalses hilisemas kaevandamisloa menetluses, kus kohalikul omavalitsusel on võimalik

hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele

(otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). Kaevandamise keskkonnamõju hindamine ei ole lõppastmes üldse

kohaliku omavalitsuse otsustada, vaid kuulub Keskkonnaameti pädevusse.

7) Kõik otsuses toodud väidetavad negatiivsed mõjud on ennatlikud, spekulatiivsed ega toetu

mis tahes uuringutele ega tõenditele. Viited teiste isikute poolt opereeritavatele ja teises

asukohas asuvatele kaevandustele ei anna alust teha järeldusi potentsiaalse kaevandamise kohta

4(10)

tulevikus Vatsla II uuringuruumis. Samuti on alusetud väited Vatsla tiheasumi piirkonna arengu

pidurdumise, elanike ja ettevõtete ärakolimise ja kaevandamisest tulenema hakkavate

keskkonnaprobleemide lahendamiskulude kohta. Vastustaja on jätnud tähelepanuta

kaevandamise positiivsed küljed, sh vallas lisanduvad töökohad ja maavara kaevandamisest

saadava kaevandamisõiguse tasu. Arvestatud ei ole ka võimalike leevendavate meetmetega,

puhveraladega jms.

8) Vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud. Vastutaja on küll KKA-le väitnud uuringuloa

taotluse osas arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlemisel, et on eelnõu saatnud kaebajale

tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks, kuid ei ole hoolimata kaebaja palvest seda siiski teinud.

Kaebaja pöördus vastustaja poole 05.06.2020 kirjaga, kus uuris nii vastava eelnõu kui ka

piirkonna elanike tagasiside kohta. Vastustaja kirjale ei vastanud. Seega on vaidlustatud otsus

õigusvastane ka kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmise tõttu.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Vaidlusalune otsus on kaalutletud ja proportsionaalne. Uuringuluba ei ole pelgalt

informatiivse väärtusega, vaid selle omaja saab eesõiguse kaevandamisloa saamiseks, mis on

otsese sisulise ning rahalise väärtusega õigus. Taotletavale uuringuruumi alale Saue valla

üldplaneeringu (ÜP) kohaselt otseseid kitsendusi põhjustavaid piiranguid või tegevusi

kavandatud ei ole, kuid uuringuruumi ala asub Vatsla küla tiheasustusega elamualast ca 0,2-1

km kaugusel ning seetõttu võib olemasolevate karjääride tegevusega seonduvast teadaolevast

praktikast tulevikus võimalikul kaevandamisel eeldada elamualale negatiivseid mõjusid ja

häiringuid. ÜP seletuskirja kohaselt tuleb maavarade kaevandamisel uute karjääride rajamisel

arvestada kaevandamise ja sellega kaasneva keskkonnamõjuga; samuti järgida säästva arengu

põhimõtteid, arvestada kohalike kogukondade soove, lähtuda olelusringi toimimise

põhimõttest, arvestada erinevates eluvaldkondades kavandatavate tegevuste vastasmõjusid,

oluliste mõjudega tegevuste kavandamisel tuua välja erinevad alternatiivid ning neid

kompleksselt kaaluda.

2) Kuna lubjakivi on riigile kuuluv maavara, lasub riigil vastutus selliste maavarade

strateegilise kasutamise planeerimiseks ning asjakohaste ühiskondlike kokkulepete

saavutamiseks. Lähiajal riigi poolt algatatav Harju maakonna maavarade teemaplaneering oleks

loogiline ja mõistlik strateegiadokument vastavaks planeerimiseks ja ühiskondliku kokkuleppe

sõlmimiseks. Kuna taotletav uuringuruum asub Harku lubjakivimaardlas, mida on varasemalt

põhjalikult uuritud ning uuringuruumis võib eeldada sama geoloogilist ehitust kui maardlas,

siis pole selle varude kaevandamise eesmärgil täpsustamine vajalik ega mõistlik enne

strateegiliste valikute tegemist. Seetõttu ei ole enne vastavaid selgeid ühiskondlikke

kokkuleppeid mõistlik algatada menetlusi, sh käesolevat geoloogilist uuringut, mis ei pruugi

olla tulevase ühiskondliku kokkuleppega kooskõlas või oleks sellega otseses vastuolus.

Konkreetses asukohas on tagatud piisavalt pikaks ajaks varustuskindlus, et uute kaevandusalade

uurimine ja kasutusele võtmine saaks ära oodata strateegilised otsustused teemaplaneeringu

tasandil. Arvestades Harjumaa piiri lähedal paiknevaid ning varustuskindluse seisukohalt

olulisi Sutlema ning Reinu maardlaid, on nendes lubjakivi aktiivsete ja prognoosvarude

kogusuuruseks orienteeruvalt vähemalt paarkümmend miljonit kuupmeetrit, mis võimaldaks

pikaks ajaks katta Harju- ja Raplamaa vajadused, sh arvestades nii üldehituse, maantee-ehituse

kui ka Rail Balticuga.

3) Geoloogiliste uuringute teostamise eesmärgiks on edaspidi kaevandamisloa taotlemine ning

asjakohane on võimalikult varases menetlusprotsessi staadiumis hinnata kavandatava tegevuse

perspektiivikust. Selle üheks eesmärgiks on ka kaevandamisloa eesõiguse saamist lootva isiku

võimalikult varane teavitamine erinevatest asjaoludest, riskidest ja tegevuse võimalikest

5(10)

tulevastest mõjudest, et tal oleks võimalik ratsionaalselt planeerida oma tegevust ning sellega

seonduvaid ajalisi ja rahalisi kulutusi. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas

asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Seetõttu vaatles vastustaja antud menetluses mitte ainult

geoloogilise uuringu loa, vaid ka tulevikus võimaliku kaevandamisloa väljaandmisega

seonduvaid võimalikke üldisemaid mõjusid.

4) Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara oma ettevõtluse

huvides. Geoloogilise uuringu eesmärk ei ole teaduslik või looduskaitseline, vaid tegemist on

ärihuviga, mille eesmärgiks on kaevandamisloa saamine. Geoloogilise uuringu läbiviimine on

rahaline kulutus, mistõttu on juba uuringuloa andmisel kaaluda, kas kaevandamisloa

väljaandmine on võimalik. Mittenõustumisel geoloogilise uuringuloa väljastamisega saab

kohalik omavalitus samadel alustel keelduda kaevandamisloa väljaandmisega nõustumisest.

Vastustaja on teadlik, et uuringute teostamine ei taga kaevandamisloa andmist, kuid kaebajal

tekib õigustatud ootus, kui uuringutulemuste alusel on kindlaksmääratud maavarad, mida saab

kaevandada. Põhjendamata on uuringuloa andmine, kui on ette teada, et antud alale ei saa

väljastada kaevandamisluba. Sellisel juhul ei ole tegemist mõistliku ja ökonoomse

haldusmenetlusega. Kui seaduseandja oleks leidnud, et igaks geoloogiliseks uuringuks on riigi

huvi, ei oleks sätestatud kohaliku omavalitsuse nõusoleku nõuet loa andmise menetluses ja

nõustumisest keeldumist maapõueseaduses (MaaPS) keeldumise aluseks.

5) Antud olukorras on otstarbekas ja mõistlik kasutada Sutlema ja Reinu maardla varusid, kus

eeldatavalt on tegemist oluliselt väiksemate keskkonnahäiringutega, kuna need asuvad

tiheasustusega aladest kaugel ning seal puuduvad olulised loodusväärtused. Sealne

kaevandamisvõimalus on faktiliselt juba olemas, kuna riigi poolt on väljastatud suuremahulised

kaevandamisload. Mitme karjääri lähestikku paiknemine Harku-Vatsla piirkonnas võib olla

kumuleeruva mõjuga sealsele vahetult kõrvalasuvale tiheasustusega elamualale. Geoloogilise

uuringu loa ning võimaliku kaevandamisloa andmine taotletavasse asukohta tooks kaasa olulise

negatiivse mõju MaaPS §-s 13 kajastatud piirkonna elanike õigusele tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ja oleks vastuolus samas paragrahvis sätestatud

väiksemate häiringutega lahenduste eelistamise põhimõttega ning seetõttu oleks menetlus juba

algusest peale perspektiivitu.

6) Põhiseaduse § 154 esimene lause sätestab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, mille

kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes

tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud

omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus

seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS § 2

lg 1). Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel üldine kohustus hoolitseda valla säästva arengu

kaudu tema elanike heaolu ning neile elamisväärse elukeskkonna loomise eest.

7) Inimliku eksituse tõttu on jäänud kaebajale vaidlusaluse otsuse eelnõu edastamata ning

hilisem kaebaja pöördumine e-kirja teel märkamata. Tegemist on äärmiselt erandliku

juhtumiga. Vaidlusaluse otsuse kaalutlused ja põhimõtted kaebajale uuringuloa väljastamise

osas jäävad samaks isegi juhul, kui kohus vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks tunnistab ja

kohustab Saue valda kaebaja uuringuloale uuesti arvamust avaldama.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud kaebajale loa andmisega

Vatsla II uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Käesolevas asjas on vaidlus

eelkõige selle üle, kas vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust

6(10)

õiguspäraselt ning kas valla argumente saab pidada asjakohasteks ja piisavalt põhistatuteks

selleks, et pidada nõusoleku andmisest keeldumist õiguspäraseks.

Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga täpsustada uuringuruumis leviva lubjakivikihi

paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja

hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus

planeeritakse rajada kuni 5 puurauku uurimissügavusega kuni 15 m.

8. MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja

kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu loa annab KKA

(MaaPS § 26), kes küsib uuringuloa taotluse kohta antavale haldusakti eelnõule kirjaliku

arvamuse taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (MaaPS § 27 lg 7).

Kohaliku omavalitsuse (KOV) keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv

menetlustoiming (vt MaaPS § 35 lg 1 p 10), mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHK

10.06.2010 lahend nr 3-3-1-38-10).

9. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise

otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased

ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus nr 3-3-1-37-15, p 11). Nõusoleku andmine või

mitteandmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, mistõttu tuleb järgida kaalumisreegleid, sh

volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, arvestada olulisi asjaolusid

ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed

asjaolud peavad olema asjakohased ja lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile.

Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige

vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus nr 3-3-1-37-15,

p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda

haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade

puudumine (nt RKHK otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et

menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele

nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse

tagamiseks (vt RKHK otsus nr 3-3-1-82-14, p 20).

10. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Saue Vallavolikogu kooskõlastuse andmisest

keeldumisel tuginenud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: 1) enne lähiajal algatatavat Harju

maakonna maavarade teemaplaneeringus strateegiliste valikute tegemist ei ole Harku

lubjakivimaardlas selle varude täpsustamine kaevandamise eesmärgil vajalik ja mõistlik.

Kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja (maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste) kohaselt ei ole kaevandamine juba

asustatud alade piirkonnas soovitav ning eelistatud on sama maavara kaevandamine

esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja kaevandamise

tingimused seda võimaldavad; 2) Harjumaa piiri lähedal paiknevad ja varustuskindluse

seisukohalt olulised Sutlema ja Reinu maardlad võimaldavad pikaks ajaks katta Harju- ja

Raplamaa vajadused, arvestades nii üldehituse, maantee-ehituse kui ka Rail-Balticuga;

3) Vatsla tiheasustusega elamuala asub Vatsla II uuringuruumist ca 0,2-1 km kaugusel ja seega

eeldatava tulevase kaevandamise korral otseselt kaevandamisega seotud häiringute (müra, tolm,

vibratsioon jne) mõjualas. Kavandatava mäeeraldise tulevane kasutuselevõtt tooks endaga

kaasa mitmeid sotsiaal-majanduslikke probleeme, Vatsla tiheasumi piirkonna arengu

pidurdumise ja tõenäoliselt ka mitmete elanike ja ettevõtete mujale kolimise ning lisakulutused

kaevandamisest tulenevate keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Karjääri avamine oleks

vastuolus piirkondliku avaliku huviga, mida on kohalikud elanikud ja ettevõtjad väljendanud

7(10)

vallale saadetud kirjades. Tulevikus uue maardla avamine ligi 500 elanikuga Vatsla küla

tiheasumi kõrvale ei kaalu üles olulisi negatiivseid mõjusid inimeste elukeskkonnale ja

heaolule.

11. Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise

menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide

esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus nr 3-11-1018; Tallinna

Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas Riigikohus

11.11.2015 otsuses nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks

seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa

kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt keeldumises

väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks

(p 17).

Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda

kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist,

millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav

uuringuloaga mittenõustumiseks (eelviidatud otsus, p-d 12 ja 14).

12. Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest

kaalutlustest,

kuna

vastustaja

argumentatsioon

tugineb

sisuliselt

üksnes

tulevase

kaevandamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ning uuringualale kaevandamisloa

väljastamise vähesele tõenäosusele.

Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eristanud, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa

või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on

erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja

sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega

kaasnev mõju kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes

uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2).

Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult

varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja

selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa

KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa

taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020

otsus nr 3-19-1041, p 12.3).

13. Vaidlustatud otsuses ja kohtule esitatud vastuses puuduvad väited sellest, et uuringuloa

andmisest tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või keskkonnale.

Otsuses puuduvad igasugused põhjendused uuringu mõju kohta. Vastustaja on uuringuloale

nõusoleku andmisest keeldumisel põhjendamatult lähtunud tulevase kaevandamisega kaasneda

võivatest mõjudest (müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud), mis ei ole oma intensiivsuse,

kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.04.2020 otsuses nr 3-19-1041 (vt p 14) selgitanud, et

välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivne keskkonna või

kogukonna huvide häiring. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi

piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse

ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi metoodika alusel,

näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt puuraukudele) on ette

nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52

8(10)

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“

§ 23 lg-d 1–7).

13.1 Kaebaja esitatud uuringuloa taotluses on kavandatava tegevusega kaasneda võivaid

keskkonnahäiringuid käsitletud ning leitud, et geoloogilise uuringu võimalik mõju keskkonnale

ja kohalikele elanikele on väheoluline ja lühiajaline. Nii on taotluses välja toodud, et

geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke (välitööd toimuvad lühiajaliselt

päevasel ajal) ning kaebaja on kaebuses selgitanud, et uuringuala lõunaosa metsastunud ala on

jäetud uuringuruumist taotluslikult välja, tekitades vähemalt 200 m puutumatu ala elamurajooni

ja uuringuruumi vahele. Samuti nähtub uuringuloa taotlusest, et eelduslikult ei kaasne uuringu

läbiviimisega mõju põhjavee tasemele ega kvaliteedile; võimalik häiring taimestikule ja

loomastikule on minimaalne; ei kaasne olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse-

ja lõhnareostust (vt uuringuloa taotluse seletuskiri, lk-d 5-6).

Vastustaja ei ole otsuse tegemisel eeltooduga arvestanud.

13.2 Vastustaja on nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtumenetluses viidanud HMS §-le 6, mis

kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kuid

ei ole samas ise sellest põhimõttest juhindunud – st geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise

menetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ning otsuse tegemisel nendega

arvestanud. Vastustaja on võtnud peamiseks sihiks uuringuloa taotlejat võimalikult varakult

teavitada tulevase kaevandamise perspektiivitusest, et ta saaks planeerida oma tegevust ning

ajalisi ja rahalisi kulutusi. See aga ei ole geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse

eesmärgiks. Kohus selgitab ka, et Riigikohus on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja

efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui KOV otsustab uuringuloa kooskõlastada, kuid

märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks. Seejärel

on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras

otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt otsus nr 3-3-1-37-15, p 14).

Seega, kui konkreetse uuringu teostamisest ei tulene kohalikule kogukonnale või keskkonnale

mingisuguseid uuringuloa andmist välistavaid negatiivseid mõjusid, ei piisa nõusoleku

andmisest keeldumiseks üksnes üldisest seisukohast, et KOV ei pea uuringualal maavara

kaevandamist tõenäoliseks. Vastustaja viide MaaPS §-le 13 (keskkonnahäiringute vähendamise

põhimõte) on antud juhul asjakohatu, kuivõrd KOV ei ole toonud välja ühtegi konkreetset

keskkonnahäiringut, mida vastava uuringu läbiviimine põhjustaks ja mida saaks üksnes

uuringuloa andmata jätmisega vähendada/ära hoida.

14. Kehtiv Saue valla ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista. Samuti ei nähtu

vaidlustatud otsusest põhistust selles osas, et geoloogilise uuringu läbiviimine oleks vastuolus

vastustaja viidatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas toodud maardlate ja

maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimustega. Uuringuloa nõusoleku

andmisest keeldumise aluseks ei saa olla ka pelgalt vastustaja soov oodata ära veel algatamata

Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamine.

Vastustaja viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud

kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu

kehtestamiseni oleks Harju maakonnas uuringulubade väljastamine keelatud. Kaebaja on

õigesti märkinud, et geoloogiline uuring annab informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on

vajalike maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata

maavara kaevandamist ning meetme eesmärgiks ongi koguda teavet maapõues asuvate

9(10)

võimalike maavarade kohta. Seega võib geoloogiline uuring anda ka viidatud maavarade

teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara

kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Uuringu tulemusel võib taotleja jaoks muu

hulgas selguda kaevandamise ebaotstarbekus.

Vastustaja on jätnud uuringuloa iseseisva eesmärgi aga üldse arvesse võtmata ning

põhjendamatult omistanud määrava tähenduse asjaolule, et praegusel hetkel ei pruugi

kaevandamisloa andmine olla tõenäoline. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-37-15 (p 13)

rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei

järgne ning kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise

üle otsustamisel arvestada. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused

keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja

arengukavade koostamisel. Seejuures võivad tulevikus nii KOV-i kui ka kogukonna huvid ja

seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 17). Igal juhul ei piira nõustumine uuringuloa andmisega

mingilgi moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest põhjendatult keelduda.

15. Lisaks on vastustaja oma otsuse tegemisel tuginenud ühe peamise argumendina asjaolule,

et uuritava maavara varustuskindlus on Harju- ja Raplamaal pikaks ajaks tagatud, viidates

Sutlema ja Reinu maardlatele. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, kuna maavara

varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest

keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid.

Riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (Keskkonnaamet) ja

vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus.

16. Eeltoodu ei tähenda, et KOV-il puuduks võimalus oma haldusterritooriumil teostatavate

geoloogiliste uuringute ja kaevandamise suhtes kaasa rääkida. KOV-i arvamusel on loa

andmise menetluses oluline roll, mida kinnitab muu hulgas asjaolu, et KOV-i keeldumine on

loa andjale siduv menetlustoiming. Seda enam tuleb KOV-il tähelepanu pöörata sellele, et

kooskõlastuse mitteandmisel tuginetakse konkreetsetele ja põhistatud argumentidele, mille

alusel saaks tekkida veendumus kavandatava tegevusega (s.o geoloogilise uuringu

teostamisega) kaasnevatest negatiivsetest mõjudest, mis on välditavad vaid loa andmisest

keeldumisega. Kohtul ei ole alust lugeda õiguspäraseks kaalutlusotsust, milles ei ole isegi välja

toodud konkreetseid tagajärgi, mida taotletud uuringu läbiviimine keskkonnale ja kohalikele

elanikele kaasa tooks ja mis uuringuloa andmise välistaks.

17. Vastustaja on rikkunud ka menetlusnorme ja jätnud põhjendamatult kaebajale tagamata

ärakuulamisõiguse.

HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib

kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks. Erandid ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmiseks on sätestatud HMS § 40 lg-s 3,

milliseid käesoleval juhul ei esine. Vastustaja on kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata

jätmisega oluliselt rikkunud hea halduse põhimõtet. Vastustaja on vastuses kaebusele

tunnistanud, et ärakuulamisõigus jäi kaebajale tagamata.

18. Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Saue Vallavolikogu 29.06.2020

keeldumine on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning tunnistab Saue Vallavolikogu

29.06.2020 otsuse nr 34 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse

andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on arvamuse

andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline tähtaeg,

arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

10(10)

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

19.1 Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot, äriregistri päringute kulu 4 eurot ja õigusabikulu 4207,20 eurot (koos

käibemaksuga). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest

nähtub õigusabiteenuse osutamine kokku 17,6 tunni ulatuses.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma tähtsust, mitu advokaati isikut esindas

(RKHK määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused nr 3-3-1-17-11, p 18 ja

3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

19.2 Kohus leiab, et käesolev asi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et õigustada esindajate

kulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmist. Analoogsetes asjades on väljakujunenud

kohtupraktika. Kohus peab ülepingutatuks materjalide analüüsimise ja kaebuse koostamisega

seonduvatele (s.o 27.07.2020-30.07.2020 teostatud) toimingutele kulutatud aega, s.o 12 tundi.

Samuti ei saa täies ulatuses põhjendatuks pidada vastustaja vastuse analüüsimise ja täiendava

seisukoha koostamisega seotud (s.o 08.09.2020 ja 12.11.2020-19.11.2020 teostatud)

toimingutele kulutatud aega, s.o 4,5 tundi – vastuses kaebusele ei ole esitatud mingeid uusi

argumente vaidlustatud otsusega võrreldes ning kaebaja täiendav seisukoht (2 lk) suuresti

kordab juba kaebuses esitatud seisukohti.

Ühtlasi ei nähtu, et menetluskulude nimekirjas märgitud 09.09.2020 ja 30.09.2020 toimingud

(s.o e-kirja ettevalmistamine: D. Poudel, geoloogilise uuringuloa menetluse pikendamise ja

esialgse õiguskaitse vajadus ning õiguslik analüüs: menetluse peatamine) oleks seotud

kohtumenetlusega. HKMS §-dest 101-103 nähtuvalt saab halduskohus välja mõista ainult

halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Vastustajalt ei ole põhjendatud mõista välja

esindajate kulusid kohtuvälises menetluses (haldusmenetluses) tehtud toimingute eest.

Lisaks ei saa pidada põhjendatud menetluskuluks kohtule menetluskulude nimekirja esitamise

kulu (s.o 23.11.2020 toiming) – kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et

menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike

kuludega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-14, p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015

otsus nr 3-13-70052, p 12).

19.3 Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 2400 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Menetluskuluna

näidatud äriregistri päringute kulu (4 eurot) jääb kaebaja enda kanda, kuna kohtule ei ole esitatud

ühtegi väljavõtet äriregistrist ning seega puudub võimalus selle kulu põhjendatust hinnata.

Kokku tuleb vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks seega välja mõista 2415 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/